K.K.e esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 19.07.2021. a käskkirja nr 6-3/576-1 täitmise peatamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – K.K. Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada menetlus taotleja terviseandmeid (s.o Viru Vangla 11.08.2021. a vastust ja esitatud väljavõtteid taotleja tervisekaardist) puudutavas osas kinniseks (digitoimiku lehed 64–75, 78–79).
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte teadmiseks Viru Vanglale.
1.Viru Vangla tunnistas 19.07.2021. a käskkirjaga nr 6-3/576-1 (digitoimiku lehed (dtl 37– 44) K.K.e süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ning määras talle selle eest distsiplinaarkaristuseks 26 ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirjas on märgitud, et Viru Vangla II üksuse valvuri 18.06.2021. a ettekande nr 6-20/2872-1 kohaselt ei allunud K.K. 18.06.2021 kella 7.56 paiku korraldusele eemaldada rulli keeratud lina voodi ülemise osa idapoolselt küljelt, mis oli kinnitatud voodi külge väikeste traadist konksudega. Kinnipeetav ei allunud korraldusele ja ütles valvurile, et võta ise ära. Valvur andis korralduse keerata näoga seina poole, kus on aken. Kinnipeetav ütles, et tema ei täida korraldust. Seejärel tuli teine valvur kilbiga kinnipeetava ette ja valvur võttis lina ise ära. Lina oli ilmselt pandud nari ette selleks, et see öösel ette tõmmata.
2.K.K. esitas 02.08.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohtul kahjulike tagajärgede vältimiseks peatada Viru Vangla 19.07.2021. a käskkirja nr 6-3/576-1 täitmine. Taotleja märgib, et esitas vangla käskkirjale vaide ning jääb vaides
3-21-1789 esitatud põhjenduste juurde. Täiendavalt selgitab taotleja, et vangla 19.07.2021. a käskkiri pöörati täitmisele 31.07.2021, kuid ta viibis kartseris juba alates 06.07.2021, kuna eelnevalt oli teda karistatud 25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Seega, kuna vangla 19.07.2021. a käskkirjaga määratud kartserikaristus pöörati täitmisele koheselt, viibib taotleja kartseris 51 ööpäeva järjest. Taotleja hinnangul käituti tema suhtes ülekohtuselt ja karistus on ebaproportsionaalne.
3.K.K. esitas 02.08.2021 Viru Vanglale vaide vangla 19.07.2021. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ning taotluse käskkirja täitmise peatamiseks. Taotleja on seisukohal, et vangla tegevus käskkirja koostamisel oli nii formaalselt kui ka sisuliselt õigusvastane. Taotlejat ei kuulatud menetluses üle, talle ei tutvustatud kõiki menetlusdokumente (nt 18.06.2021. a ettekannet) ning teda ei teavitatud menetleja muutumisest menetluse kestel. Taotleja ei ole rikkunud VangS § 67 p-i 1, kuna valvuri korraldus ei olnud selge ega arusaadav. Taotlejale määratud distsiplinaarkaristus ei ole proportsionaalne. Taotleja suhtes on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna sarnase rikkumise eest ei ole määratud kellelegi karistuseks üle 7 ööpäeva kartserisse paigutamist. Käskkirjas esinevad kaalutlusvead. Taotleja tervis on üksikvangistuses pikaajaliselt viibides tõsises ohus, kuna ta kannatab pidevaid seljavalusid. Taotlejal on tuvastatud lülisambamurru jääknähud ja radikulopaatia. Taotleja ei saa kartseris kasutada voodit päevasel ajal ja see põhjustab talle piinavat valu seljas. Üksikvangistust ei tohi taotleja suhtes kohaldada ka raskete psüühikahäirete tõttu (depressioon, ärevus- ja paanikahäire, stress). Arvestades asjaolu, et üksikvangistuse negatiivne mõju inimese tervisele võib tekkida juba paari päevaga ning risk tervisele suureneb iga üksikvangistuses veedetud päevaga, samuti ei toimu kartseris taotleja füüsilise ja psüühilise seisundi pidevat jälgimist ning taotlejal puudub kartseris võimalus sooritada neuroloogi poolt ettenähtud ravivõimlemise harjutuste skeemi (3-4 korda päevas harjutused võimlemismatil) ilma täiendavaid vigastusi saamata, tuleb käskkirja täitmine viivitamatult peatada. Käskkirja peatamine on põhjendatud ka seetõttu, et kartserikaristuse ajal takistab vangla taotlejal suhelda tema 9-aastase pojaga. Taotlejale on kokkusaamised lapsega täielikult keelatud. Taotlejal pidi olema kokkusaamine 03.08.2021, kuid vangla ei võimaldanud seda taotleja kartseris viibimise tõttu. Taotleja saab lapsele ja lähedastele helistada üks kord nädalas 10 minutit, mis ei ole piisav perekondlike suhete säilitamiseks.
4.Viru Vangla jättis 05.08.2021. a otsusega nr 6-12/262-2 rahuldamata K.K.e taotluse vaidemenetluses haldusakti täitmise peatamiseks. Vangla on seisukohal, et käskkirja täitmise peatamata jätmine ei loo selliseid pöördumatuid tagajärgi, mida ei oleks hiljem võimalik kõrvaldada, või ei oleks võimalik õiguste ja vabaduste piiramisest tekkinud võimalikku kahju hiljem korvata. Käskkirja täitmise peatamine ei ole antud juhul vajalik ka avaliku huvi või kolmandate isikute kaitseks. Kinnipeetavale osutatakse vanglas meditsiinilist abi, sh kartserirežiimil viibides. K.K.e suhtes viiakse kartserirežiimil viibides läbi üksikvangistuse negatiivsete mõjude leevendamiseks sekkumisi, millega ta on ka nõustunud ning avaldanud soovi vestelda nii kriminaalhooldusametniku, psühholoogi kui ka kaplaniga. Kokkusaamistele ja telefonikõnedele on alternatiiviks kirjavahetus. K.K.el toimus viimati pikaajaline kokkusaamine oma poja ja isaga 10.–11.06.2021 ning telefonikõned on toimunud vähemalt kord nädalas, mistõttu ei saa praegusel juhul väita, nagu oleks oht sotsiaalsete sidemete katkemisele. Kartserirežiimil viibimine sõltub kinnipeetavast endast – olles teadlik oma õigustest ja kohustusest (sh kohustus alluda ametnike seaduslikele korraldustele), teeb rikkumise toimepanemisel kinnipeetav otsuse, mis mõjutab teda edasiselt. Seega sisuliselt otsustab kinnipeetav rikkumise toimepanemise hetkel selle üle, kas saavad toimuma kokkusaamised ning igapäevased telefonikõned lähedastega või mitte.
3-21-1789
5.Viru Vangla palus 06.08.2021. a vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (dtl 50–51). Kartserikaristus pöörati täitmisele 05.08.2021. Vastavalt VangS § 67 p-le 1 on julgeoleku tagamiseks kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Distsiplinaarmenetluse käigus on leidnud tõendamist, et K.K. ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele ning distsiplinaarmenetluse ajal oli tal viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kolm olid määratud vanglaametniku korraldusele allumatuse eest. Määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane, põhjendatud ja proportsionaalne. Vangla hinnangul ei saa eeldada, et K.K.e vaidel või hilisemal võimalikul kaebusel on tingimata edulootusi. Lisaks on asjas olemas kaalukas avalik huvi selleks, et distsipliinirikkumiste toime pannud isik ei jääks karistuseta ainuüksi seetõttu, et ta on enda karistuse kohustusliku kohtueelse menetluse korras vaidlustanud ja esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse selle täitmise peatamiseks. Vaide- ja kohtumenetlusele kuluvat aega arvestades võib mööduda VangS § 65 lg-s 6 sätestatud tähtaeg ehk karistust ei saa enam täita, kui seda ei ole kaheksa kuu jooksul selle määramisest täitmisele pööratud. Karistuste täideviimise korral pole küll võimalik seda enam tagasi täita, kuid taotlejal on vangla käskkirja kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral võimalik taotleda talle alusetu karistuse läbi tekkinud kahju hüvitamist. Vangla arvestab 19.07.2021. a käskkirja täitmisele pööramisel asjaoluga, et kinnipeetav on kartserirežiimil alates 06.07.2021 ning täidab käskkirja kahes osas. 20.08.2021 (selleks ajaks on K.K. kartserirežiimil olnud 45 päeva) annab vangla kinnipeetavale vähemalt 7-päevase pausi kartserirežiimist ning pärast pausi tuleb tal kanda veel 11 päeva kartserikaristust. Vanglal puuduvad piisavad põhjused arvata, et taotleja õigused saaksid käskkirja alusel määratud ja seni veel kandmata osa ärakandmise läbi pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud ning selle vältimine on vajalik ja kaalub üles asjas esineva avaliku huvi.
KOHTU SEISUKOHT
6.Esmalt peab kohus vajalikuks kuulutada käesoleva asja menetluse osaliselt kinniseks, kuna 11.08.2021. a Viru Vangla vastus kohtule ja selle lisana esitatud taotleja tervisekaardi väljavõte sisaldavad andmeid taotleja terviseseisundi kohta. Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Et Viru Vangla 11.08.2021. a vastus kohtule ja sellele lisatud taotleja tervisekaardi väljavõte kajastavad taotleja terviseandmeid, on asja selles osas kinniseks kuulutamine vajalik taotleja eraelu kaitseks, kusjuures antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu. Seega tuleb kuulutada menetlus käesolevas haldusasjas HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel taotleja terviseandmeid puudutavas osas taotleja eraelu kaitseks kinniseks.
7.Taotleja palub kohtul peatada Viru Vangla 19.07.2021. a käskkirja nr 6-3/576-1, millega määrati taotlejale distsiplinaarkaristusena 26 ööpäeva kartserikaristust, täitmine. Käskkiri pöörati täitmisele 05.08.2021.
8.HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
3-21-1789
9.HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 alusel saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal. Kuna taotleja on esitanud Viru Vanglale vaide käskkirja nr 6-3/576-1 kehtetuks tunnistamiseks, on kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav.
10.Kohus on seisukohal, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kartserisse paigutamine piirab taotleja õigusi ja vabadusi ning seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes, siis ei muuda kaebuse rahuldamine vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. Eelnev tähendab seda, et esitatud taotlus on lubatav, kuid mitte veel seda, et taotlus tuleks rahuldada. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
11.Taotluses ja vaides väidetu ning Viru Vangla 06.08.2021. a ja 11.08.2021. a vastustega esitatud materjalid ei anna põhjust pidada esitatavat kaebust edukaks. Vaides leiab taotleja, et vangla tegevus käskkirja koostamisel oli nii formaalselt kui ka sisuliselt õigusvastane. Taotleja selgitab, et teda ei teavitatud menetleja vahetumisest distsiplinaarmenetluse käigus ning talle ei tutvustatud kõiki menetluse käigus koostatud dokumente. Taotleja on seisukohal, et käskkiri on põhjendamata ja määratud karistus ebaproportsionaalne. Taotleja hinnangul välistas tema tervislik seisund kartserikaristuse täitmisele pööramise.
11.1.Taotlejat on karistatud korraldustele (eemaldada rulli keeratud lina voodi küljelt ja keerata näoga seina poole) mitteallumise eest. See, et taotleja korraldustele ei allunud, on fikseeritud Viru Vangla II üksuse valvuri 18.06.2021. a ettekandega nr 6-20/2872-1 (ettekande sisu on välja toodud 19.07.2021. a käskkirja 1. lehel) ja M. Muuga ütlustega 19.07.2021. a menetlustoimingu protokollis (M. Muuga seletus on sõna-sõnalt välja toodud samuti käskkirja
1.lehel). M. Muuga selgituste kohaselt olid kinnipeetavale antud korraldused selgesti arusaadavad ning korraldusi andes viitas valvur K. Sarv käega voodilinale, mis oli voodi külge kinnitatud. Kinnipeetav vastas valvur K. Sarvele midagi sellist: „võta ise“, „võid ise ära võtta“. Täpset sõnastust M. Muuga enam peast ei mäletanud. Kohtule ei ole küll vastavaid materjale esitatud, kuid kohtul pole põhjust kahelda nende olemasolus ja käskkirjas kajastatu vastavuses originaaldokumentidele. Seega ei ole täiendavate dokumentide väljanõudmine esialgse õiguskaitse taotluse menetluses põhjendatud ning kohus saab hinnata kõiki tõendeid kogumis põhiasja vaidluses, kui taotleja peaks esitama kõnealusele käskkirjale kohtule kaebuse. Samuti ei ole usutav, et valvurid koostaksid valeettekandeid või esitaksid valeütlusi, kuivõrd sellega riskiksid nad enda vastutusele võtmisega. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et taotleja ei saanud talle antud korraldustest aru või ei saanud aru, mille ta peab ära võtma – vastasel juhul ei oleks taotleja valvurile vastanud „võta ise ära“. Isegi juhul, kui taotlejale ei olnud korraldus arusaadav, oli tal võimalus täpsustada, mis ese tal tuleb ära võtta, kuid seda taotleja ei teinud.
11.2.Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et 19.07.2021. a käskkiri nr 6-3/576-1 oleks menetlusnõuete rikkumise tõttu õigusvastane. Taotlejat teavitati ettekande koostamisest ja talle anti võimalus selgituste andmiseks. Taotleja esitas omapoolsed selgitused 02.07.2021 ja 19.07.2021 esitas ta kirjalikud vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile. Kohus leiab, et ka vanglale esitatud vaide põhjal ei saa asuda seisukohale, et menetlusnorme oleks rikutud.
11.3.Vanglas korra ja julgeoleku tagamine, sh distsipliinirikkumistele reageerimine on nii avalikes kui ka vanglas viibivate isikute huvides. Samas, kuna kartserisse paigutamine on haldusorgani kaalutlusotsus, siis on selle kohtulik kontroll HKMS § 158 lg 3 alusel piiratud. Kohus ei saa haldusorgani asemel hinnata kohaldatud kartserikaristuse pikkust, kuid kohtul on kohustus kontrollida, kas vastustaja järgis diskretsiooni piire ning kas kaalutlusõigust teostati kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ja arvestati olulisi asjaolusid ning kaaluti põhjendatud huve (vt nt Riigikohtu 13.11.2009. a otsus 3-3-1-63-09, p 17). Riigikohus on märkinud 15.04.2015. a
3-21-1789 otsuses nr 3-3-1-3-15 (p 26), et distsiplinaarkaristuse määramisel saab ja tuleb karistuse liigi valikul arvestada kehtivate distsiplinaarkaristustega.
11.4.VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada kuni 45 ööpäeva pikkuse kartserikaristusega. Distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisel ei ole oluline, kas isik juba viibib kartseris või mitte. Kohus möönab, et kinnipeetavat ei saa liiga pikka aega kartseris hoida, sest see võib minna vastuollu inimväärikuse põhimõttega. Antud juhul ei viibi taotleja aga erinevate käskkirjade alusel määratud distsiplinaarkaristuste alusel kartseris järjestikku kauem, kui seaduses sätestatud kartserikaristuse maksimummäär, s.o 45 päeva. Viru Vangla 11.08.2021. a vastuse kohaselt paikneb taotleja kartserirežiimil alates 06.07.2021. Viru Vangla 30.06.2021. a käskkirjaga nr 6-3/523-1 määrati K.K.ele 25 kartseripäeva (täidetud perioodil 06.07.–30.07.2021), Viru Vangla 27.07.2021. a käskkirjaga nr 6-3/602-1 määrati K.K.ele 5 kartseripäeva (täidetud perioodil 31.07.–04.08.21) ja 19.07.2021. a käskkirja nr 6-3/576-1 alusel määrati talle 26 kartseripäeva (pöörati täitmisele 05.08.2021 ja on hetkel täitmisel). Vangla selgitas 06.08.2021. a vastuses kohtule, et arvestab asjaoluga, et K.K. on kartserirežiimil alates 06.07.2021, ning täidab seetõttu käskkirja nr 63/576-1 kahes osas. Kui K.K.el täitub 45 päeva kartserirežiimil viibimist (20.08.2021), annab vangla talle vähemalt 7-päevase pausi kartserirežiimist. Seega ei ole taotluses esitatud väide, et taotleja peab kartseris viibima 51 päeva järjest, antud juhul põhjendatud.
11.5.Samuti ei ole antud juhul asjakohane taotleja väide, et ta ei saa kartseris võimlemismatil teha neuroloogi antud harjutusi seljale ilma täiendavaid vigastusi saamata. Vangla kinnitas 11.08.2021. a vastuses kohtule, et kartserikaristuse ajal väljastatakse taotlejale iga päev kaheks tunniks võimlemismatt. Taotleja ei ole kohtule selgitanud, milliste vigastuste saamist ta silmas peab ning ka kohtule ei ole see asja materjalide pinnalt ilmne. Ühtlasi ei ole asjakohane taotleja väide, et 19.07.2021. a käskkirja tõttu ei võimaldanud vangla talle 03.08.2021 toimuma pidanud kokkusaamist pojaga. Vangla pööras käskkirja täitmisele 05.08.2021, kui kokkusaamise kuupäev oli juba möödunud. Seega ei saanud taotleja minna pojaga kokkusaamisele varasema määratud distsiplinaarkaristuse tõttu. Kohtuasja materjalidele tuginedes ei pea kohus praegu võimalikuks asuda ka seisukohale, et taotleja suhtes on kartserikaristuse kandmine välistatud tema tervisliku seisundi tõttu või et see tooks kaasa tagajärgi, mille hilisem heastamine ei ole võimalik. Eelnevast tulenevalt ei esine kohtu hinnangul selliseid asjaolusid, mis võiksid viidata nt inimväärikuse või taotleja muu subjektiivse õiguse rikkumisele.
11.6.Kohtu esialgsel hinnangul ei saa 19.07.2021. a käskkirjaga nr 6-3/576-1 määratud karistust pidada ebaproportsionaalseks. Viru Vangla on karistuse määramisel kaalunud piisavalt avalikke huve ja puudutatud isiku õigusi. Avalikuks huviks on antud juhul distsipliini ja julgeoleku tagamine vanglas. Kohus nõustub vanglaga, et asjaolu, et K.K. ei allunud vanglaametniku korraldustele, näitab, et ta ei pea lugu vangla korrast, mis on aga sealse julgeoleku tagamiseks hädavajalik. Ametniku korraldustele allumata jätmine näitab kohtu hinnangul veel seda, et taotleja ei soovi vangla distsipliini järgida. Kohus leiab, et vangla on karistuse määra valikul õigesti arvestanud ka taotleja kehtivate distsiplinaarkaristustega. Taotlejal on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kolm on määratud vanglaametniku korraldusele allumatuse eest. Üldjuhul võib eeldada, et leebem karistus ei pruugi karistuse eesmärke saavutada, kuivõrd kinnipeetav on vaatamata karistatusele jätkanud distsipliinirikkumiste toimepanemist. Kohus nõustub vanglaga, et taotleja käitumise põhjal võib öelda, et kartserikaristus ei ole mõjutanud teda teisiti käituma ja eeskirjade rikkumisest hoiduma. Vanglal tuleb distsipliinirikkumistele reageerida, et isik ei saaks tunda end karistamatult. Kohtu hinnangul eelnevast piisab, et määrata karistuseks kartserisse paigutamine kokku 26 päevaks.
3-21-1789
12.Kohus märgib veel, et ei saa esialgse õiguskaitse rakendamisega välistada käskkirja täitmist üldse, s.t täitmisele pööramise tähtaja möödumise tõttu (VangS § 65 lg 6). Kuigi taotlejale määratud karistus vaidlusaluse käskkirja alusel pöörati täitmisele 05.08.2021, siis olukorras, kus kohus peatab karistuse edasise täitmise, võib võimalik kohtumenetlus koos sellele eelneva kohustusliku vaidemenetlusega VangS § 65 lg-s 6 sätestatud tähtaega ületada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine viisil, mis võib muuta vaidlustatud haldusakti hilisema täitmise võimatuks (arvestades VangS § 65 lg-s 6 sätestatud tähtaega) ja on seetõttu vastuolus avaliku huviga, eeldab vaidel suurte eduväljavaadete olemasolu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2019. a määrus nr 3-19-2163, p 22). Praegusel juhul selliste eduväljavaadete olemasolu väita ei saa. Taotleja huvid on kartserikaristuse jätkuval täitmisel kaitstud seeläbi, et vangla kindlustab tema tervise kaitse ja tagab tervisliku seisundi jälgimise, katkestades sealjuures vajadusel kartserirežiimi. Kui karistuse määramine peaks osutuma õigusvastaseks, on taotlejal võimalus taotleda alusetult kartseris viibimise eest kahju hüvitamist.
13.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus K.K.e esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
14.Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
15.HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel ning taotleja palvel asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.