X. kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks vaadata läbi kaebaja 25. juuni 2021. a vaie
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X. kaebus.
2.Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot kaebajale pärast kohtumääruse resolutsiooni p 1 jõustumist.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras X. (kaebaja) põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ alusel toetuse summas 12 180 eurot ja 84 senti mootorsõiduki ostmiseks jaekauplemise eesmärgil ehk rändkaupluse ostmiseks (toetustaotlus nr 664015700072). Toetus maksti välja 21. aprillil 2016.
2.PRIA nõudis 4. oktoobri 2018. a otsusega nr 13-6/1013 kaebajalt toetuse summas 12 180 eurot ja 84 senti tagasi. Otsuse kohaselt nõuti toetus tagasi, sest toetusraha eest ostetud sõidukit ei saa käsitleda rändkauplusena, investeeringuobjekti ei kasutata sihipäraselt, loomata on töökohad ja toetuse taotlemisel on esitatud põllumajandusliku müügitulu kohta ebaõigeid andmeid. PRIA käsitles otsuses ka kaebaja väiteid seoses tema terviseprobleemidega ning sellest tingitud takistustega ettevõtlusega tegeleda. Otsuse kohaselt esitas kaebaja PRIA-le avalduse, milles teatas soovist lõpetada ettevõtlus seoses raske tervisliku seisundiga, palus toetust mitte tagasi nõuda ja lõpetada järelevalveperiood ennetähtaegselt. PRIA teatas 25. oktoobril 2017 kaebajale, et ei lõpeta järelevalveperioodi ennetähtaegselt. PRIA ei pidanud investeeringuobjekti mittesihipärast kasutamist kaebaja haiguse tõttu põhjendatuks.
3-21-1840
3.Tartu Halduskohus jättis 12. juuni 2019. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-19-11 kaebaja eelnimetatud haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse rahuldamata, Tartu Ringkonnakohus jättis 3. septembri 2020. a kohtuotsusega kaebaja halduskohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Riigikohtu halduskolleegium jättis 19. jaanuari 2021. a kohtumäärusega kaebaja ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Eelnimetatud kohtulahendid jõustusid 19. jaanuaril 2021.
4.Kaebaja esitas 17. mail 2021 PRIA-le taotluse menetluse uuendamiseks ning palub läbi vaadata tema taotlus lõpetada toetuse (taotlus nr 664015700072) kontrolliperiood alates käimisraskuse tekkimisest 21. septembril 2017. Avaldusele on lisatud Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 14. mai 2021. a otsus nr P26O-2021-42845 kaebajal keskmise puude raskusastme tuvastamise kohta kestusega 27. aprill 2021 kuni 26. aprill 2026.
5.PRIA jättis 25. mai 2021. a vastusega nr 13-30.3/18/258-7 kaebaja taotluse rahuldamata. PRIA leidis, et menetluse uuendamiseks ja järelevalveperioodi lõpetamiseks tagasiulatuvalt alates 21. septembrist 2017 puuduvad haldusmenetluse seaduse § 44 lg-s 1 sätestatud alused. PRIA viitas enda 4. oktoobri 2018. a otsuse nr 13-6/1013 ja Tartu Ringkonnakohtu 3. septembri 2020. a haldusasjas nr 3-19-11 tehtud otsuse põhjendustele. PRIA märgib, et toetus maksti välja
21.aprillil 2016, järelevalveperiood lõppes 21. aprillil 2021 ning kaebaja puue tuvastati
14.mail 2021. Käesoleval ajal ei saa väita, et asjas tähtsust omavad asjaolud oleksid muutunud.
6.Kaebaja esitas PRIA-le eelnimetatud otsuse peale 25. juunil 2021 vaide, mille PRIA jättis 7. juuli 2021. a vaideotsusega nr 13-30.3/21/1660-1 rahuldamata.
7.Kaebaja esitas 11. augustil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA kohustamiseks vaadata läbi tema 25. juuni 2021. a vaie. Kaebaja märgib, et PRIA ei ole tema vaidele 11. augusti 2021. a seisuga vastanud. Ühtlasi märgib kaebaja, et esinevad alused menetluse uuendamiseks. Uued tõendid näitavad, et kaebajal ei olnud võimalik tulenevalt kehvast tervisest tegeleda ettevõtlusega, kaebajal on tuvastatud osaline töövõime ja puue.
8.PRIA esitas 27. augustil ja 30. augustil 2021 kohtule vastused kohtunõuetele. PRIA esitas kohtule kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid, sh PRIA 7. juuli 2021. a vaideotsuse nr 13-30.3/21/1660-1, ning selgitas vaideotsuse kaebajale kättetoimetamisega seonduvat.
9.Tartu Halduskohus jättis 2. septembri 2021. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuse edasise menetluse osas seisukoha kujundamiseks ja kaebuse nõude täpsustamiseks tähtaja 7 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus selgitas, et kuivõrd PRIA vastusest nähtuvalt on PRIA kaebaja vaide kaebuse esitamise hetkeks lahendanud, siis ei ole kaebaja esitatud nõue asjakohane ning kuna kaebaja peamiseks eesmärgiks võib olla toetustaotlusega nr 664015700072 seonduva menetluse uuendamine, siis on otstarbekas esitada nõue PRIA kohustamiseks haldusmenetlus uuendada (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 2). Lisaks märkis kohus, et kaebuse eduväljavaated on kohtule esitatud materjalide pinnalt siiski vähesed ning selgitas kaebusest loobumise eeldusi ning tagajärgi. Kohus palus kaebajal kujundada kaebuse edasise menetluse osas oma seisukoht.
KOHTU SEISUKOHT
10.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
3-21-1840
11.Tartu Halduskohus andis kaebajale 2. septembri 2021. a määrusega kaebuse puuduste kõrvaldamiseks (nõude täpsustamiseks ja edasise menetluse osas seisukoha kujundamiseks) seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebajale toimetati määrus e-toimiku kaudu kätte
4.septembril 2021, puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas kulgema seega 5. septembril 2021 ning möödus 13. septembril 2021 (HKMS § 67 lg-d 1 ja 4). Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja puudusi kõrvaldanud ega taotlenud ka puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist.
12.HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. HKMS § 41 lg-st 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna kohtumenetluses on selgunud, et vastustaja on esialgses kaebuses märgitud toimingu teinud ja haldusakti (vaideotsus) andnud, siis ei ole algses kaebuses märgitud nõue kaebaja õiguste kaitseks efektiivne vahend. Vaide lahendamiseks kohustamise nõudega ei ole võimalik kaebaja eesmärki ehk haldusmenetluse uuendamist saavutada. Kaebaja ei ole kohtule teatanud, millise HKMS § 37 lg-s 2 sätestatud nõude ta kohtule lõpuks esitada soovib ning kas ta nõustub halduskohtu seisukohaga efektiivse õiguskaitsevahendi kohta (HKMS § 38 lg 1 p 5). Kaebaja ei ole seega ilmutanud huvi haldusasja menetlemise vastu ning kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama. Kaebuse nõude täpsustamata jätmise tõttu ei ole kaebuse edasine menetlemine võimalik. Seetõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
13.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus tagastab HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot pärast käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 1 jõustumist.
14.Asendada HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.