XXXXhagi XXXX(XXXX) vastu kinnisasja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest 3 500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
osa
Hageja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, tel
XXXX);
Hageja esindaja riigiõigusabi korras: vandeadvokaat Leino Biin (Advokaadibüroo Biin ja Biin OÜ, asukoht Pärnu mnt 16 Tallinn 10142, e-post: [email protected]); Kostja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX); Kostja esindaja riigiõigusabi korras : advokaat Ilja Sipari (OÜ Advokaadibüroo Leonid Olovjanišnikov, asukoht Tartu mnt 51-12 Tallinn 10115, e-post: [email protected], [email protected]).
Istungi toimumise aeg ja istungil osalenud menetlusosalised
24.10.2016 Hageja esindaja vandeadvokaat Leino Biin Kostja XXXX Kostja esindaja vandeadvokaadi abi Ilja Sipari
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXXX hagi XXXX vastu kinnisasja osa ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks rahuldamata.
2.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.XXXX esitas 13.11.2015 Harju Maakohtule hagi XXXX vastu valduse kaitseks ja eluruumi vabastamiseks (kinnisasja osa ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks).
2.Harju Maakohtu 16.11.2015 määrusega võeti hagi menetlusse.(t lk 19-20).
3.Harju Maakohtu 07.01.2016 määrusega anti kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid (t lk 55-56).
4.24.10.2016 toimus asjas kohtuistung (t lk 82-83). Kohtuistungil kostja loobus taotlusest enda vande all ärakuulamiseks. Kohus andis pooltele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks kuni 21.11.2016. Pooled olid nõus jätkama asja lahendamist kirjalikus menetluses.
5.Pärast kompromissläbirääkimisteks antud tähtaja möödumist 21.11.2016, ei esitanud pooled kohtule kompromissi ega muid dokumente. Hagi asjaolud ja hagi nõue
6.13.11.2015 Harju Maakohtule XXXX(hageja) poolt esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinnas XXXXasuva kinnisasja XXXX mõttelise osa kaasomanik. Kinnisasjal on 2 kaasomaniku teine on XXXX. Hageja ja kostja kasutavad kinnistul asuvas elamus korterit nr 2. Hageja peab end mõttelise osa ainuomanikuks, kuna ta erastas korteri küll abielu ajal, kuid maa ostueesõigusega erastamine ja kinnistamine toimus pärast poolte abieluliste suhete lõppemist. Pärast poolte abielu lahutamist Tallinna Linnakohtu 12.04.2000 otsusega, on hageja palunud kostjal korterist lahkuda, kuid kostja keeldub sellest. Seetõttu palub hageja: 1) Kohustada kostjat hagejale üle andma Tallinnas XXXX kinnisasja valdus ja 2) Tõsta kostja Tallinnas XXXXkorterist välja. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited
7.22.01.2016 Harju Maakohtule esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu (t lk 72-75). Kostja ei vaidlusta hagi asjaolusid (t lk 73 p 2.4), kuid leiab, et asjas tuleb kohaldada enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadust (PeS ́95) ning selle järgi on XXXX abikaasade ühisvara. Poolte abieluliste suhete lõppemise aega ei saa tuvastada tagaseljaotsusega, sest kohus tagaseljaotsust tehes ei hinda tõendeid. Pooled jätkasid kooselu ka pärast abielu lahutamist 2000 aastal ning elavad koos siiani. Pooled on pärast lahutust elanud koos 17 aastat. Kostja arvates tuleb varaühisuse lõppemise ajaks lugeda Tallinna Linnakohtu 12.04.2000 abielu lahutamise otsuse jõustumise aega 25.04.2000. Kostja leiab Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-15-06 p-le 13 tuginedes, et kinnisasja mõtteline osa on abikaasade ühisomand ka siis, kui möönda, et poolte abielulised suhted lõppesid detsembris 1998. Kuna kostja on korteri ühisomanik, siis on tal õiguslik alus seal elada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Asjaolud, mis pooled on kohtu ette toonud ja mille üle puudub vaidlus ning mis kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks, on järgmised: -
-
Pooled abiellusid 26.08.1971, abielu lahutati Tallinna Linnakohtu 12.04.2000 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2/5/230-7620/99 (t lk 5-6). Tagaseljaotsus jõustus 25.04.2000. 12.10.1994 erastas hageja eluruumi Tallinnas XXX (käesoleval ajal XXXX) (t lk 9-10). Tallinna Linnavalitsuse 14.08.1998 korraldusega nr XXXX määrati XXXX ehitiste teenindamiseks vajalik maa ja selle maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektideks muuhulgas hageja (t lk 11-12). 16.06.1999 ostu-müügilepinguga omandas hageja Tallinnas XXXXmaaüksuse ostueesõigusega erastamise korras. (t lk 15-16). Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX II jakku on alates 16.09.1999 Tallinnas XXXXkinnistu 44/100 mõttelise osa kaasomanikuna kantud hageja. Teine kaasomanik XXXX mõttelise osa osas on XXXX (t lk 7-8).
10.Pooled vaidlevad selle üle, millal lõppesid poolte abielulised suhted ning õigusliku küsimuse üle, kas XXXXon abikaasade ühisomand või hageja ainuomand.
11.TsMS § 436 lg 7 ja 442 lg 8 kohaselt ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega ning kohaldab seadust ise vastavalt poolte esitatud asjaoludele.
12.Esmalt analüüsib kohus vaidlusalust faktilist asjaolu ehk millal lõppesid poolte abielulised suhted.
25.04.2000 jõustunud Tallinna Linnakohtu 12.04.2000 tagaseljaotsusega on tuvastatud, et alates detsembrist 1998 on lõppenud poolte abielulised suhted. Kohtu hinnangul ei väära seda tuvastust asjaolu, et tegemist on tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tallinna Linnakohtu 12.04.2000 otsusest nähtub, et kostja on jätnud kohtuistungile ilmumata ega ole mitteilmumise põhjustest teavitanud. Seega tuli lugeda, et kostja on hageja väite abieluliste suhete lõppemise aja kohta omaks võtnud. TsMS § 457 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Tallinna Linnakohtu lahendi tegemise ajal kehtis sama säte järgmises sõnastuses: „jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti.“ Kohtu hinnangul on § 457 lg 1 mõte olnud läbivalt sama sõltumata vahepealsest sõnastuse täpsustusest. Seega lõppesid poolte abielulised suhted detsembris 1998.
13.Vaidlust ei ole ka sellest, et pooled ei ole ühisvara jaganud. Hageja väide on, et XXXX eluruum ei ole ühisvara ja kostjal puudub õiguslik alus selles elamiseks, kuna hageja on korduvalt palunud kostjal välja kolida. Kostja aga väidab, et eluruum on ühisvara, pooled on seal koos elanud tänase päevani ning kostja viibib korteris ühisomanikuna.
14.Järgnevalt analüüsib kohus seadust kohaldades, kas hagejal on õigus tugineda kinnistusraamatu kandele ja väitele, et ta on eluruumi kui lahusvara ainuomanik ja omab seega õigust nõuda kostja välja tõstmist. Perekonnaseaduse (PeS) § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne PeS jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kui vara omandati enne 1995. aasta 1. jaanuarit, kohaldatakse vara kuuluvuse küsimustele enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud perekonnaseadust. Sama § lg 3 järgi, kui abielusuhted lõppesid enne 2010. aasta 1. juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-36-11, p 18, ja RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13) Seega tuleb käesoleval juhul korteri erastamisele (mis toimus 1994 aastal) ja maa ostueesõigusega erastamisele (mis toimus 1999 aastal), samuti ühisvara koosseisu kindlaksmääramisele kohaldada PeS ́95 sätteid, kuna kõik need tehingud ja toimingud on tehtud enne 01.07.2010 ehk enne täna kehtiva PeS jõustumist. Ühisvara jagamise nõuet ei ole käesolevas asjas esitatud ning poolte võimalik ühisvara on ka jagamata.
15.Asjas ei ole vaidlust selles, et pooled on endised abikaasad (abielu kestis 1971-2000), eluruum erastati abielu ajal (12.10.1994), abielu lahutamisel (25.04.2000) ega enne kinnistusregistri osa avamist (16.09.1999) ei ole pooled ühisvara jaganud. Abielu kestel abikaasade omandatud vara on PeS ́95 § 14 kohaselt abikaasade ühisvara. Abikaasade ühisvara osad loetakse PeS ́95 § 19 lg 1 alusel võrdseks. Seega 12.10.1994 erastamise ostu-müügilepinguga omandatud eluruum (lepingus märgitud korter) Tallinnas XXXX (praegune XXXX – vt t lk 7) 7 (krt 2) oli abikaasade ühisvara.
16.Tallinna Linnavalitsuse korraldus maa ostueesõigusega erastamiseks on vastu võetud 14.08.1998 ehk enne abielusuhete lõppemist detsembris 1998. Ka tasutud on maa eest 11.11.1998 ehk enne abielusuhete lõppemist poolte vahel (t lk 13). Maa ostueesõigusega erastamise leping ja maa kinnistusraamatusse kandmine on aga toimunud pärast abielusuhete lõppemist. Kohus leiab, et see ei muuda kinnistut hageja lahusvaraks. Maareformi seaduse § 22 lg 1 järgi said maa ostueesõigusega erastada muu hulgas isikud, kellel oli õigus osta maad ehitise omanikuna. Kuna pooled olid ehitise osa ühisomanikud, siis maa erastamisel said pooled samuti kinnisasja ühisomanikeks. Üksnes vallasasjaks olnud eluruumi kui ühe abikaasa lahusvara kinnistamisel abielu ajal ei teki abikaasade ühisomandit (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 32-1-77-07). Käesoleval juhul ei olnud ehitise osa kui vallasasi hageja lahusvaraks. Kohtu hinnangul ei ole tähendust ka sellel, et maa kinnistati hageja nimele. Abikaasade jaoks ei ole sisulist vahet, kas õiguslikult on nende eluruum hilisemalt kinnistusraamatusse kantud kui korteriomand või kui kinnisasja mõtteline osa ning seetõttu on vahetegemine sellel alusel kohtu arvates põhjendamatu. Seetõttu peab kohus oma seisukoha kinnitamiseks võimalikuks viidata ka Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-23-09, milles kohaselt korteriomandi seadmisel saab (saavad) selle omanikuks isik(ud), kes oli(d) korteri kui vallasasja omanik(ud). Vallasasjana ühisvaraks olnud korter on abikaasade ühisvara ka korteriomandina vaatamata sellele, et korteriomand kinnistati ühe abikaasa nimele pärast abielusuhete lõppu.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal on ühisomanikuna õigus Tallinnas XXXX asuvat eluruumi kasutada. Kuna korter omandati poolte abielu ajal ja poolte ühisvara ei ole jagatud, siis ei saa hageja eluruumi kostja valdusest väljanõudmisel toetuda kinnistusregistri kandele, mille järgi on ta vaidlusaluse kinnistusosa (korteri) ainuomanik (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-145-00). Ühisomanikuna on kostja valdus seaduspärane (Asjaõigusseaduse § 34). Seetõttu puudub alus kostja väljatõstmiseks ja hagi rahuldamiseks.
18.Kohtu hinnangul võib see, kes on ühisvara soetamisse rohkem panustanud, mõjutada ühisvara jagamisel jagatavate osade suurust, kuid ei mõjuta ühisvara režiimi ja seetõttu pole ühisvara koosseisu määramisel sellel asjaolul vaidluse lahendamise seisukohast tähendust.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama § lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 järgi võib kohus jagada kulud hagilises abieluasjas teisiti, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Eeltoodud sätetest tuleneb, et üldiselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse, kuid abielu varavahekorral põhinevas hagilises asjas kannab reeglina kumbki pool oma menetluskulud ise. Samas on kohtul ulatuslik diskretsiooniõigus jagada menetluskulud nendest reeglitest ka erinevalt. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul oma olemuselt tegemist vaidlusega, mis põhineb (endiste) abikaasade varavahekorral. See, kuidas moodustub abikaasade ühisvara, on küsimus, mille lahendamine on mõlema poole huvides. Seetõttu peab kohus mõistlikuks ja õiglaseks, et kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda.