Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma, Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
10.09.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1503 XXi kaebus 08.06.2020 ehitusteatise nr 1911201/29556 tühistamiseks ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks nõuda endise olukorra taastamist Kaebaja XX Vastustaja Tallinna linn, esindajad Silver Sarapuu ja Eva Vanamb
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.08.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XXi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XXi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 24.08.2021 määruse peale menetlusse.
2.Jätta XXi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.08.2021 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
RIBBON CONSULT OÜ esitas ehitisregistri kaudu 08.06.2020 (esmakordselt 17.12.2019) ehitusteatise nr 1911201/29556, et muuta jahutussüsteeme Tallinnas Alevi tn 2 // Pärnu mnt 126 korteris nr 12.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) aktsepteeris ehitusteatise 26.06.2020.
3.XX esitas 05.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse ehitusteatise nr 1911201/29556 tühistamiseks ning TLPA kohustamiseks nõuda soojuspumba paigaldajalt endise olukorra taastamist. Korterisse nr 12 paigaldatud statsionaarne jahutusseade on vastuolus Alevi tn 2 // Pärnu mnt 126 korteriühistu kodukorra ja seadusega. Konditsioneeride paigaldamisega muutus
3-21-1503 jahutussüsteemi liik, mida tuleb käsitada olulise muudatusena. Korteriühistu kodukorra järgi on korteriomanikel keelatud muuta omavoliliselt elamu välisilmet, paigutada ümber elektrijuhtmestikku ja teha kandvatesse seintesse avasid. Konditsioneeride paigaldamiseks pidanuks olema kõikide korteriomanike nõusolek. 13.06.2021 toimunud korteriühistu koosolekul, millel arutati konditsioneeride paigaldamise lubamist, viibinud korteriomanike enamus nõusolekut ei andnud. TLPA ei ole ehitusteatise registreerimisel arvestanud õigusaktide ja korteriühistu juhatuse keeluga. Konditsioneeride paigaldamise päeval teavitati korteri nr 12 omanikku V.A, et tema tegevus ei ole naabritega kooskõlastatud ega seaduspärane. Samuti teavitati politseid. Sellest hoolimata viidi paigaldus lõpule.
4.Tallinna linn leidis 18.08.2021 kirjalikus vastuses kohtunõudele, et kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada. Lisaks on kaebus esitatud kaebetähtaja rikkumisega. Kaebusest ei selgu, kuidas rikub vaidlustatud ehitusteatis kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal puudub õigus esitada ehitusteatise ja riikliku järelevalve küsimustes kaebust teiste isikute või avaliku huvi kaitseks. Kaebus on esitatud rohkem kui aasta pärast ehitustegevuse teavitatuks lugemist. Kaebuse kohaselt teavitati konditsioneeri paigaldamise päeval V.A ja politseid, kuid ei ole täpsustatud, millal see toimus. On äärmiselt ebatõenäoline, et kaebaja sai ehitusteatisest teada alles 30 päeva enne kaebuse esitamist. Seejuures esitati esmane ehitusteatis juba 17.12.2019 ning 18.19.2019 saadeti ehitisregistri kaudu teade ehitusteatise menetlusse esitamisest ka korteriühistule. Pärast teate saatmist pöördusid TLPA poole korteriühistu juhatuse liige H.R ja majaelanik M.L. Ehitusteatise menetlus hõlmab olemuselt vähemtähtsate ehituslike küsimuste lahendamist. Kui täidetud on kõik ehitustehnilised ja -õiguslikud aspektid, loeb vastustaja ehitustegevuse teavitatuks. Praegusel juhul oli vaja esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt, mis ka esitati ja mis olid nõuetekohased.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 24.08.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 06.06.2018 määruses haldusasjas nr 3-17-1152, et ehitusteatisele vastamata jätmine ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg 2 alusel ei ole haldusakt, vaid halduse toiming. Ehitada võib, kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat ehitusteatise andmete täiendava kontrollimise vajadusest. Sellisel juhul ei saa lugeda haldusakti antuks, kui seadus ei sätesta teisiti. Praeguses asjas luges TLPA ehitustegevuse teavitatuks 26.06.2020. Seega ei andnud TLPA haldusakti, vaid sooritas toimingu, mistõttu ei ole kaebajal võimalik tühistamisnõudega kohtusse pöörduda. Kaebuses ei ole kirjeldatud, kuidas rikub vaidlustatud ehitisteatis või paigaldatud jahutusseade (soojuspump) kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebuse käiguta jätmine selle asjaolu täpsustamiseks ei ole otstarbekas. Tulenevalt HKMS § 46 lg-st 2 tuleb enne kohustamisnõudega kohtusse pöördumist esmalt pöörduda asjaomase nõudega TLPA poole. Vastustaja kinnitas kohtule, et seoses vaidlustatud ehitusteatisega on TLPA poole pöördunud Alevi tn 2 // Pärnu mnt 126 maja elanikud H.R ning M.L. Kaebaja ei ole vastustajale taotlust esitanud. Ka tuvastamiskaebusega ei saavutaks kaebaja soovitud eesmärki, kuivõrd kaebuse rahuldamise tulemusel ei oleks kolmas isik kohustatud jahutusseadet eemaldama. Lisaks on kaebus esitatud hilinemisega. Kaebaja ei ole täpsustanud, millal ta sai teada soojuspumba paigaldamisest. Kaebaja pöördus kohtu poole rohkem kui aasta pärast ehitustegevuse teavitatuks lugemist. TLPA on vastanud Alevi tn 2 // Pärnu mnt 126 korteriühistu juhatuse liikmele H.Rile 07.07.2020 kirjaga nr 4-3/13-6 ning majaelanik M.Lle 07.07.2020 kirjaga nr 4-3/13-7. Nimetatud kirjades on välja toodud ka tähtajad ehitusteatise vaidlustamiseks. Kohus möönab, et TLPA ei teavitanud ehitusteatisest kaebajat. Samas puudus 2(6)
3-21-1503 TLPA-l sellekohane kohustus, kuivõrd kaebaja ei olnud pöördunud TLPA poole. M.L on oma 07.07.2020 kirjas välja toonud järgneva: „Selle seadme kondensaatvee äravool pole kohe kindlasti ühendatud sadevee renni, kuna sellist renni pole selles majas olemaski! Lisaks kahtlen, et seade on reaalselt paigaldatud eraldi kaitseautomaadi taha ning talle on veetud eraldi toitekaabel. /.../ Olen hetkel väga suures hämmingus, sest need kirjeldused ei vasta absoluutselt tegelikkusele.“ Sellest saab järeldada, et majaelanikud olid soojuspumba paigaldamisest teadlikud juba 2020. aastal. Kaebaja oleks soojuspumba paigaldamisest teada saades pidanud kohustamisnõudega pöörduma 30 päeva jooksul esmalt kohaliku omavalitsuse poole ning seejärel vajadusel kohtusse.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.XX palub määruskaebuses (pealkirjastatud kui menetluse taastamise avaldus) tühistada Tallinna Halduskohtu 24.08.2021 määrus. Halduskohus on jätnud arvestamata sellega, et ehitusteatise puhul ei ole järgitud häid tavasid ja protseduurireegleid. Ehitustegevuse teavitatuks lugemise nõuded ei olnud täidetud, kuivõrd puudus korteriühistu juhatuse luba või üldkoosoleku otsus või naabrite luba. Kaebetähtaja küsimus pole oluline, kuna rikuti seadusi. Soojuspumba paigaldamiseks puuriti kandvatest fassaadiseintest läbi mitmeid auke. Sellisete muudatuste tegemiseks oli asjaõigusseaduse § 74 lg 1 kohaselt vaja kõikide korteriomanike luba. Statsionaarse jahutusseadme paigaldamine korterelamusse loob pretsedendi, kus osadele korterelamu rõdudega korteritele saab paigaldada jahutusseadme, kuid ilma rõdudeta korteritele ning avariiredelitega varustatud rõdudega korteritele seda paigaldada ei saa. See tekitab elamus korteriomanike ebavõrdse kohtlemise olukorra. Energia tarbimise suurenemise tõttu muutub korterelamu ehitusprojekti kohane energiaklass tasemelt B tasemele D. Energiaklassi halvenemine vähendab kinnisvaraekspertide hinnangul korterite väärtust kuni 500 euro võrra ruutmeetri kohta. Energiaklassi halvenemise tõttu ei saa korterit müües uus korteri ostja võtta kodulaenu rohelaenu tingimustel. Alevi tn 2 // Pärnu mnt 126 korterelamu elektrikilbid ei ole algselt kohandatud selleks, et kanda elektripinget, mis arvutuste kohaselt võib tekkida, kui näiteks veel 10 korteriomanikku otsustavad paigaldada statsionaarsed konditsioneerid. Sellistel asjaoludel oleks vaja välja vahetada korruste elektrikilbid ning ümber seadistada faasid, et korterites ei tekiks ülepingete tõttu elektrikatkestusi. See looks olukorra, kus korterelamu elektrisüsteemid tuleks ümber ehitada, kuid kulud kantaks remondifondist, mis kaudselt tõstab kulutusi nendele korteriomanikele, kes jahutusseadmeid tehnilistel põhjustel paigaldada ei saaks. Lisaks tuleks suurendada ka kogu korterelamu ampreid, mis tõstaks võrdselt kõikide korteriomanike kulutusi elektritarbimisele suurenevate ampritasude arvelt. Korteriühistu erakorralisel üldkoosolekul otsustati, et statsionaarsete konditsioneeride paigaldamine ei ole kogu korterelamu korteriomanike huvides, sest konditsioneeride paigaldamine vähendab nende korteriomanike vara väärtust, kes tehnilistel põhjustel konditsioneere paigaldada ei saa.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Määruskaebuse menetlusse võtmine
7.Kaebaja menetluse taastamise avaldus, mis on oma sisult määruskaebus, tuleb võtta HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlemist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 ja HKMS § 104 lg 1). 3(6)
3-21-1503 Kaebuse nõue ja selle lubatavus
8.Halduskohus on õigesti märkinud, et ehitusteatisele vastamata jätmine (teavitatuks lugemine) EhS § 36 lg 2 alusel on halduse toiming, mitte haldusakt. Ehitusteatise puhul antakse haldusakt, kui EhS § 36 lg 5 alusel ehitusteatises toodud andmete kontrollimise tulemusena esitatakse ehitusteatise esitajale nõudeid EhS § 36 lg 6 alusel (Riigikohtu 06.06.2018 määrus asjas nr 3-17-1152, p 11). Kohus saab tühistada vaid haldusakti (HKMS § 5 lg 1 p 1, § 37 lg 2 p 1) ning kuivõrd praegusel juhul pole vastustaja haldusakti andnud, ei ole tühistamiskaebus võimalik ega lubatav. Kui halduskohus kvalifitseeris vastustaja tegevuse haldusakti asemel toiminguks, tulnuks kontrollida, milliste nõuete esitamine on asjakohane ja võimalik toimingu tõrjumiseks. Halduskohtult on küll võimalik taotleda toimingu õigusvastasuse tuvastamist (HKMS § 5 lg 1 p 6, § 37 lg 2 p 6), kuid tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2) – tingimus, mis siinsel juhul pole täidetud (vt määruse järgmine punkt). Toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei tekitaks korteri 12 omanikule kohustust eemaldada jahutusseade ja taastada endine olukord. Seega pole kaebajal kaebeõigust ehitusteatise teavitatuks lugemise õigusvastaseks tunnistamise nõude esitamiseks ja kaebus tuleks selles osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
9.Riigikohtu halduskolleegiumi 06.06.2018 määrusest asjas nr 3-17-1152 (p 10) ja 18.12.2019 otsusest asjas nr 3-17-1859 (p 15) tuleneb, et kui ehitusteatisega on nõustutud selle vaidlustanud isiku õigusi rikkudes, tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel tema õigused tagada riikliku järelevalve meetmetega. Tõhusaim abinõu kaebaja väidetavalt rikutud õiguste kaitseks on kohustamisnõue (HKMS § 37 lg 2 p 2), täpsemalt vastustaja kohustamine otsustama ehitusjärelevalve korraldamise üle. Kohustamisnõude raames saab halduskohus anda hinnangu sellele, kas vastustaja poolt ehitusteatise teavitatuks lugemine oli õiguspärane või mitte. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3 järgi tuleb taotlus toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kaebaja pole väitnud ja asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtusse pöördumist esitanud TLPA-le ehitusjärelevalve taotluse. Vastustaja 18.08.2021 kirjaliku vastuse kohaselt on TLPA poole pöördunud Alevi tn 2 // Pärnu mnt 126 korteriühistu juhatuse liige H.R ja majaelanik M.L ning pöördumistele on vastatud 30.01.2020, 07.07.2020 ja 07.08.2020 kirjadega (vastustaja vastuse lisad 6–9 ja 11). Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et kaebaja pole ise esitanud TLPA-le taotlust ehitusjärelevalve algatamiseks, ei ole iseenesest kaebuse tagastamise aluseks, kuivõrd RVastS § 6 lg 3 ei puuduta kaebuse protsessuaalset lubatavust (Riigikohtu 07.12.2020 määrus asjas nr 3-19-2448, p 10). Taotluse puudumine ei välista praeguses asjas ka kaebuse rahuldamist, kuivõrd ehitusjärelevalve algatamine ei eelda isiku taotlust (EhS § 130 lg 2) ning kaebaja tugineb sellele, et ehitusteatis on teavitatuks loetud õigusvastaselt. Taotluse esitamine haldusorganile on enne halduskohtusse pöördumist vajalik juhul, kui ehitusteatise aktsepteerimine on toimunud küll õiguspäraselt, aga kaebajal on esile tuua mingeid asjaolusid, mis muudavad ehitamise lubamatuks. Ringkonnakohus märgib, et TLPA 07.07.2020 kirjadest nr 4-3/13-6 ja nr 4-3/13-7 (identse sisuga kirjad, millest esimene on adresseeritud H.Rile ja teine M.Lle) ning 07.08.2020 kirjast nr 4-3/13-11 (vastus M.Lle) järeldub, et vastustaja oleks ilmselt jätnud ehitusjärelevalve menetluse algatamata ka juhul, kui kaebaja oleks sellesisulise taotluse esitanud. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ja linna vahel on sisuline erimeelsus, kas järelevalvemenetluse peaks algamata või mitte ning halduskohus saaks selle vaidluse lahendada. Uue avalduse esitamisele suunamine oleks praeguseks kujunenud olukorras formalistlik ja sisuliselt eesmärgipäratu. Kaebaja õiguste riive
10.Halduskohtule esitatud kaebuses on viidatud ehitustegevuse vastuolule korteriühistu põhikirja ja õigusaktidega. Kaebuse kohaselt pidanuks jahutusseadme paigaldamiseks olema 4(6)
3-21-1503 teiste korteriomanike nõusolek, mida pole antud. Halduskohus märkis, et kaebuses ei ole kirjeldatud, kuidas vaidlustatud ehitisteatis või paigaldatud jahutusseade rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja õiguste rikkumise kindlakstegemisel ei saa halduskohus piirduda sellega, mida kaebaja on kirja pannud esialgses kaebuses. Kui õiguste riivet pole kaebuses piisavalt selgitatud, tuleb kaebajale anda tähtaeg asjaomaste põhistuste esitamiseks (HKMS § 2 lõiked 4–6, § 38 lg 1 p 7, § 120 lg 3). Määruskaebuses on kaebaja selgitanud, et jahutusseadme paigaldamise võimaldamine rõdule tekitab ebavõrdse olukorra, kus osadel korteriomanikel on võimalik jahutusseade paigaldada, teistel aga mitte. Jahutusseadmete paigaldamisest tingitud energia tarbimise suurenemise tõttu võib halveneda hoone ehitusprojekti kohane energiaklass, mis võib omakorda viia korteriomandite väärtuse vähenemiseni. Samuti võib jahutusseadmete paigaldamine tingida korruste elektrisüsteemide ümberehitamise, mille tulemusel suurenevad ka nende korteriomanike kulud, kellel pole võimalik jahutusseadet paigaldada.
11.Seega võib vaidlustatud toimingul olla mõju kaebajale ja riivata tema subjektiivseid õigusi. Riive intensiivsus ja kaebuse perspektiivitus
12.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja subjektiivsete õiguste riive ei ole küll välistatud, kuid kaebaja ja vastustaja kirjeldatud asjaoludest tulenevalt ei saa see olla intensiivne. Kaebaja väidetest ei nähtu, et tema korter (kinnistusraamatu järgi kuulub kaebajale 1⁄2 korteriomandist nr 3) asub korteri nr 12 vahetus läheduses ja selle rõdul paiknev jahutusseade mõjutab otseselt tema korteriomandi kasutamist. Kaebaja kirjeldab oma õiguste riivena pigem tsiviilkorras lahendatavaid küsimusi, mitte niivõrd subjektiivsete avalike õiguste riivamist. Siinses asjas on vaidluse all ühe jahutusseadme paigaldamine ning on vähetõenäoline, et see tooks vältimatult kaasa määruskaebuses kirjeldatud energiaklassi halvenemise, kaebaja korteriomandi väärtuse olulise vähenemise ja kulutused hoone elektrisüsteemi ümberehitamisele ehk et kokku oleks tekkiva kahju suurus suurem kui 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 teine lause). Ka sellest, et kaebaja pole pöördunud TLPA poole ehitusjärelevalve teostamiseks ning on esitanud kaebuse ligikaudu aasta pärast ehitustegevuse alustamist (ehitustegevuse alguse ajale eeldatavasti kohe pärast ehitusteatise aktsepteerimist viitab M.L 07.07.2020 kiri – vastustaja vastuse lisa 10), võib kaudselt järeldada, et kaebaja subjektiivsete avalike õiguste riive on väheintensiivne.
13.Õiguste väheintensiivne riive iseenesest ei ole kaebeõiguse mittetunnustamise ja kaebuse tagastamise aluseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 8). Küll aga võib kohus juhul, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne, tagastada kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Seda tingimusel, et asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohtu hinnangul on siinsel juhul tegemist sellise olukorraga.
14.TLPA 07.07.2020 kirjades nr 4-3/13-6 ja nr 4-3/13-7 on välja toodud järgmist: vaidlusalune jahutusseade ei paista tänavale ning arhitekt on arhitektuurse lahenduse kooskõlastanud; seade on ühendatud kaitseautomaadiga koos rikkevoolukaitsmega; kondensaatvesi on juhitud rõdu vee äravoolurenni abil sademeveesüsteemi; 40-millimeetrise läbimõõduga ava tegemine läbi seina ei mõjuta hoone kandekonstruktsiooni; Päästeameti selgituse kohaselt ei ole õhksoojuspumba välisseadme paigaldamine korteri rõdule (v.a evakuatsiooni rõdule) tuleohutuse seisukohalt keelatud; müratase omal rõdul on mõõtmisprotokolli kohaselt maksimaalselt 47–48 db; hoone asub III mürakategooria piirkonnas; naabrite rõdud asuvad vähemalt kahe meetri kaugusel ning rõdude vahel on seinad, mis piiravad müra levikut.
15.Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest asjaolusid, mis viitaksid vastustaja tegevuse õigusvastasusele ehitusteatise aktsepteerimisel. Vaidluse sisu on üsna kindlapiiriline ning on ebatõenäoline, et asja edasise menetluse käigus võiksid ilmneda mingid uued, seni teadmata asjaolud, mis kinnitaksid vastustaja tegevuse õigusvastasust. Ehitusteatisega esitati vastustajale 5(6)
3-21-1503 ehitusprojekt vastavalt EhS lisale 1 (vastustaja vastuse lisad 14 ja 15). Juba esialgse, 17.12.2019 ehitusteatise esitamise järel saadeti ehitisregistri kaudu teade ehitusteatise menetlusse esitamisest ka korteriühistule (vastustaja vastuse lisa 3). Ehitusloa andmisest ja ehitusteatise aktsepteerimisest keeldumise alused on sätestatud EhS §-s 44. Asjas esitatud väidetest ja materjalidest selliseid aluseid ei ilmne. TLPA 07.07.2020 kirjades on õigesti selgitatud, et ameti antav avalik-õiguslik luba ehitamiseks ei välista kohustust enne ehitamist saada ka kaasomanike tsiviilõiguslik nõusolek, kuid selle puudumisest tulenevad korteriomanike vahelised vaidlused ei kuulu lahendamisele teatise või loamenetluse käigus, vaid tsiviilkorras. Ringkonnakohus lisab, et teiste korteriomanike nõusoleku küsimus on eraõiguslik ning see ei ole ehitusteatise heakskiitmise eelduseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18.12.2019 otsus asjas nr 3-17-1859, p 20). Järelikult ei olnud vastustajal alust jätta ehitusteatis aktsepteerimata selle tõttu, et ehitustegevuseks puudus kaasomanike nõusolek.
16.Ehitustegevus on praeguseks arvatavasti lõpule viidud ning kaebaja väidetest ei nähtu, et selle käigus oleks projektis kavandamata kõrvalmõjuna kahjustatud kaasomanike vara. Põhjendatud vajaduse korral projekti järgi väikese läbimõõduga ava(de) tegemine välisseina (sh ka näiteks ventilatsiooniava puurimine) ning jahutusseadme paigaldamine ühe korteri rõdule ei ole põhjust käsitada kaasomanike vara kahjustava ega muul moel ohtu põhjustava tegevusena ning sellist ohtu ei olnud vastustajal põhjust eeldada ka ehitusteatise menetlemise ajal. Soojuspump asub rõdupõrandal ning pole mõistlikku alust arvata, et see alla kukuks või muul viisil majaelanikele või teistele inimestele ohtu kujutaks. Seda, kas soojuspump on paigaldatud projekti järgi ja nõuetekohaselt, kontrollitakse kasutusteatise menetluses.
17.Riigikohtu halduskolleegium märkis 06.06.2018 asjas nr 3-17-1152 tehtud määruses (p 10) viitega tsiviilkolleegiumi otsusele asjas nr 3-2-1-129-13 (p-d 20–22), et välistatud ei ole tsiviilõiguslike nõuete esitamine otse isiku vastu, kes on kaebajate hinnangul ehitamisega nende õigusi rikkunud. Menetluslikud otsustused
18.Eelneva põhjal esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu 24.08.2021 määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.