Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ragne Piir
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.06.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1998
Haldusasi
X kaebus Põhja-Pärnumaa valla kohustamiseks ehitusteatise nr 2311201/15509 andmete uue kontrolli läbiviimiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Põhja-Pärnumaa vald, esindaja Piret Müür Kolmas isik: Y
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 15.07.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-23-1998 esindajad nõustusid õhksoojuspumba paigaldamisega (dtl 46). Ehitusteatis on ehitusregistrisse kantud (teavitatuks loetud) 14.08.2023.
2(6)
3-23-1998 1) EhS § 5 kohaselt on ehitusprojekt projekteerimise käigus koostatud dokument või dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet. Asjakohasel juhul kajastab ehitusprojekt ka ehitise kasutamiseks ja korrashoiuks vajalikku teavet. See tähendab, et antud ehitustegevuse ehitusprojektiks võib olla igasugune EhS § 13 nõuetele vastav dokument, kui selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sh arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus nr 97) § 24 kohaselt peab ehitusteatisega koos esitatav ehitusprojekt vastama määruse 3. peatükis ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti nõuetele. Nimetatud määruse § 13 lg 3 kohaselt peab ehitusprojekt sisaldama ehitisregistrile esitatavaid ehitise tehnilisi andmeid ning § 14 lg 1 kohaselt esitatakse ehitusprojektis ehitise kohta need andmed ja ehitusprojekti osad, mis on asjakohased ja mida on otstarbekas ja võimalik määrata. Seega pole alati vajalik jooniste, plaanide vms olemasolu dokumentide koosseisus, kui ehitise olemusest tulenevalt on ilma selleta võimalik nõuetekohane ehitustegevus ellu viia. Ehitusregistris kajastuv paigaldusjuhend on piisav, et seda saaks käsitleda antud ehitustegevuse juures vajaliku ehitusprojektina. Selles on kajastatud kõik ehitamiseks, kasutamiseks ja korrashoiuks vajalikud andmed, sh paigalduskoha määramise juhised nii mademel kui fassaadil. 2) Vibratsiooni ja müra ilmingud on kaebuses välja toodud ainsad võimalikud tegurid, mis saaks rikkuda kaebaja õigusi. Kaebaja ei ole neid väiteid aga mingil moel tõendanud. Lisaks kahandab väidete usaldusväärsust see, et need tegurid toodi välja alles peale kaebuse käiguta jätmist. Kaebajale kuuluva korteriomandi lisakütteks on ta ka ise paigaldanud õhksoojuspumba. Seega on vajalik lisaks tõendada, kas väidetav ülemäärane vibratsioon ja müra tekib korterile nr 3 paigaldatud õhksoojuspumbast või kaebaja enda poolt paigaldatud õhksoojuspumbast. 3) Kaebaja ei saa tugineda sellele, et soojuspumba paigaldamiseks puudusid kaasomanike nõusolekud või ehitamine ei vasta kaasomanike poolt seatud tingimustele. Vastustajal tuli kontrollida ehitamise suhtes kehtivate avalik-õiguslike nõuete, eelkõige EhS nõuete täidetust. Korteriomanike omavahelisi suhteid reguleerib KrtS, mis kuulub eraõiguse valdkonda ja mille täitmist vastustaja ei kontrolli. Kohalik omavalitsus ei saa lahendada pooltevahelisi tsiviilõiguslikke vaidlusi selle üle, kas ehitusteatisega kaasomandi eseme ümberehitused on lubatavad kaasomaniku tahte vastaselt. EhS § 36 lg-s 3 on kirjeldatud, millised andmed märgitakse ehitusteatises. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tuleb pädeval asutusel kontrollida vajadusel kinnisasja omanike kaasamine, mitte nende nõusolekute olemasolu. Kaebaja viidatud Valla Teataja artiklis ei olnud esitatud väidet, et vallavalitsus ilma kaasomanike nõusolekuta ehitusteatisega ei nõustu. Artikli eesmärk oli juhtida tähelepanu sellele, et õhksoojuspumba paigaldamise plaanist tuleb lisaks valla teavitamisele täita ka korteriühistus kehtivaid reegleid. 4) Ehitusteatise kontrollimisel on vastutav ametnik leidnud ja veendunud, et selles kirjeldatud paigaldis ei saa tekitada kaasomanikele selliseid kõrvalmõjusid, mis eeldaks täiendavat kontrolli. Samuti ei tulene täiendava kontrolli vajadus ühestki õigusaktist.
3(6)
3-23-1998
3-23-1998 ning ehitise olemusest sõltuvalt pole alati nõutav, et ehitusteatisele lisatud projekt sisaldaks kõiki määruse nr 97 §-s 4 loetletud osi. Vastustaja on välja toonud, et ehitusregistris kajastuv tehnoseadme paigaldusjuhend/kasutusjuhend sisaldab nii ehitamiseks, kasutamiseks kui ka korrashoiuks vajalikke andmeid, sh paigalduskoha määramise juhiseid nii mademel kui fassaadil. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks alust kahelda, et konkreetset juhendit korrektselt järgides pole võimalik õhksoojuspumpa nõuetekohaselt (sh kaebaja omandit kahjustamata) paigaldada ja kasutada. Menetlusosaliste seisukohtadest nähtuvalt on vaidlusalune õhksoojuspump juba paigaldatud, mistõttu jääb arusaamatuks ka kaebaja väide, justkui asendiplaani puudumise tõttu pole teada seadme asukoht. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda üksnes asjaolu, et ehitusteatisega koos ei olnud esitatud projekteerijalt eraldi tellitud ehitusprojekti koos seletuskirja ja kõikide määruse nr 97 §-s 4 nimetatud lisadega, kui see ei saanud tuua kaasa tema omandiõiguse kahjustamist. See, milliseid dokumente on tehnoseadmete paigaldamiseks esitatud ehitusteatistele teistes menetlustes lisatud, ei oma käesolevas vaidluses kaebaja subjektiivsete õiguste riive hindamisel tähtsust. Kaebaja viited valla ajalehes ilmunud artiklile, mis käsitleb õhksoojuspumpade paigaldamisega seotud probleeme, ei ole samuti praeguse vaidluse lahendamisel asjakohased ega kinnita vastustaja toimingu õigusvastasust ja kaebaja õiguste rikkumist. 10.2 Ainsate subjektiivsete õiguste riivena väljenduda võivate asjaoludena on kaebaja viidanud sellele, et kolmanda isiku õhksoojuspump tekitab häirivat vibratsiooni ja müra, mis omakorda vähendab tema korteriomandi väärtust. Kaebaja sellekohased väited on siiski üldsõnalised ega tugine tõenditele. Antud juhul on vaidluse all ühe tavatarbijale mõeldud õhksoojuspumba paigaldamine kaebaja naaberkorterile. Kaebaja ei ole ära näidanud, et kolmanda isiku poolt paigaldatav soojuspump (välisseade) tekitab sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ sätestatud normtasemeid ületavat ning igapäevast elu häirivat müra ja vibratsiooni. Vaidlust ei ole, et samas korterelamus on ka teistel korteriomanikel, kaasa arvatud kaebajal, paigaldatud enda korteri tarbeks õhksoojuspump. Kaebaja ei ole väitnud ning kohtulgi puudub põhjus arvata, et kolmanda isiku paigaldatud õhksoojuspump levitab kaebaja korterisse suuremat vibratsiooni ja müra, kui kaebaja enda samalaadne tehnoseade. Kohtul ei ole mõistlikku alust arvata, et kolmanda isiku õhksoojuspumba paigaldamine korterelamu välisseinale võiks mingil moel ohustada kaebaja vara või oluliselt takistada kaebajal enda korteriomandi kasutamist müra või vibratsiooni tõttu. Eelnevat arvestades on otsitud ja ebausutav ka kaebaja paljasõnaline väide, mille kohaselt naaberkorterile soojuspumba paigaldamine toob kaasa tema korteriomandi väärtuse vähenemise. Kohus märgib täiendavalt, et müra- ja vibratsioonihäiringud ei ole ehitamise, vaid kasutamisega kaasneda võivad riskid, mida hinnatakse kasutusteatise menetluses. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisele ei viita kuidagi kaebaja osundatud Terviseameti analüüs, mille järgi on tehnoseadmete müraga seonduvad kaebused tõusutrendis. Eelmärgitu ei kinnita, et praeguses asjas on kaebus põhjendatud, st kohtul tuleks eeldada kaebajale ülemäärase ja püsiva mürahäiringu kaasnemist kolmanda isiku paigaldatud tehnoseadmest. Ühtlasi ei saa kaebaja tugineda teiste isikute õiguste võimalikule rikkumisele (HKMS § 44 lg 1), mistõttu jätab kohus tähelepanuta väited, mis puudutavad korteri nr 1 akende väidetavat kahjustamist.
3-23-1998 kolmas isik ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.