Otsuse avalikult teatavaks 10. september 2021, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-21-1070
Haldusasi
X kaebus Eesti Töötukassa 02.03.2021 otsuse nr TVH/21/011117 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: X Vastustaja: Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.
2.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.10.2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 08.02.2021 Eesti Töötukassale (ETK) töövõime hindamise taotluse.
2.ETK 02.03.2021 otsusega nr TVH/21/011117 tuvastati, et Xi töövõime ei ole vähenenud.
3.18.05.2021 esitas X Tallinna Halduskohtule kaebuse ETK 02.03.2021 otsuse nr TVH/21/011117 tühistamiseks ja ETK kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebaja on läbinud vaidemenetluse. ETK 20.04.2021 vaideotsusega nr 1291 jäeti kaebaja vaie rahuldamata.
4.19.05.2021 määrusega võttis Tallinna Halduskohus Xi kaebuse menetlusse. 12.07.2021 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
5.1.Kaebaja märgib esmalt, et vaidlustatud otsusega rikkus ETK Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 28 jättes kaebaja ilma osalisest töövõimetoetusest, ravikindlustusest ja kvalifitseeritud eriarstide abist. Kaebaja selgitab, et alates 06.03.2012 oli ta töövõimetuspensionär diagnoosiga krooniline radikuliit. Kaebaja sai töövõimetuspensioni ja tal oli ravikindlustus. Vaidlustatud otsusega jättis ETK aga kaebaja kõigest eeltoodust ilma ning tunnistas kaebaja piiranguteta terveks inimeseks, millise otsusega kaebaja ei nõustu alljärgnevatel põhjustel.
5.2.Kaebaja tarvitab ravimit Tramadol 100, mis on narkootikum ja mida kirjutatakse välja üksnes väga tugevate valude korral haiguse viimastes staadiumites. See ravim tekitab narkojoovet ja sõltuvust. Kaebaja võtab ravimit pidevalt alates 2012. aastast. Kaebajale on kirjutatud 30 tabletti 60 päevaks. Järelikult tarvitab kaebaja 15 tabletti kuus. 15 päeval kuus on kaebajal väga tugevad valud ning lisaks on kaebaja rohust tulenevalt narkojoobes, kuid see ei too veel ETK arvates kaasa töövõime langust. Kaebaja märgib, et selleks, et tööle saada tuleb kirjutada CV, kus kaebajal on kirjas, et on tihti haige, füüsiline koormus on vastunäidustatud ja kaebaja tarvitab Tramadoli. Kaebajal on sellega seoses küsimus, et kes peaks ta sellisel juhul täiskohaga tööle võtma.
5.3.ETK viitab oma vastuses vaidele 2018 aastal toimunud kohtumisele neurokirurgiga. See on vale, neurokirurg tunnistas ühemõtteliselt osalist töövõimet. Ta võrdles kaebaja seljast varem tehtud pilte ja praeguseid pilte ning ütles, et on paremaks läinud. Määras endiselt võimlemise ja valuvaigistavad tabletid. Ütles veel, et kõik jääb endiseks – valud hakkavad vahelduma kergendustega. Kaebaja peab alati oma liigutusi kontrollima. Operatsioon jääb äärmiseks juhuks.
5.4.Kaebaja ei nõustu ETK-ga ka selles, et otsus põhineb faktidel. Kaebajale jääb selgusetuks millistel. Perearst Natalja Bogatšova ei ole kutsunud kaebajat kordagi uuringutele. Perearst teab väga hästi, et kaebaja võtab Tramadoli, kuna tema ise kirjutab seda kaebajale välja. Peale selle Tramadol summutab ka teisi haigusi, neid saab avastada ainult uuringutega. Kaebaja käis enne taotluse esitamist perearsti vastuvõtul ja kohe avastati ka neerukivid/lisaks põhihaigusele/uroloogi vastuvõtt on 02.06.2021 ja kõrge vererõhk/ tabletid Moxonidinhexal ja Noliprel ning gastroendroloog on 07.06.2021.
5.5.Kaebaja on seisukohal, et ETK jättis kaebaja ilma ravikindlustusest ja kvalifitseeritud arstiabist. Kui ravikindlustus lõppeb ei saa kaebaja minna ka uroloogi ja gastroendroloogi juurde ning edasine ravi muutub võimatuks.
5.6.Kaebaja palub uurida ETK käest, mitu toetust saavat inimest on 9 aasta jooksul võtnud ravimit Tramadol 100.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.
6.1.Vastustaja märgib esmalt, et hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 08.02.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses (lisa 1) märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud terviseandmed (lisa 2). Kaebaja ise on 08.02.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Tervishoiuteenuse osutaja AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus (edaspidi TTO) ekspertarst dr Niina Neglason, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (edaspidi taotlus) märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 10.02.2021 eksperdiarvamuse (lisa 3), mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 02.03.2021 otsusega nr TVH/21/011117 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja esitas vaide, milles ei nõustunud töövõime hindamise tulemusega. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Eeltoodu alusel koostati vaideotsus nr 1291. Vastustaja rõhutab siinkohal, et juhul, kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TIS-i terviseandmed, vaide ja TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst. Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Siiri Oro, kes nõustus TTO ekspertarsti toodud põhjendustega eksperdiarvamuses. Käesoleva kohtuasja raames on kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning koostanud 17.06.2021 oma seisukoha töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti 17.06.2021 koostatud seisukohas, mille vastustaja lisab allkirjastatud kujul ( vastuse lisa 4), jääb dr Lembi Aug esialgse seisukoha juurde.
6.2.TTO ekspertarst hindas 10.02.2021 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. 2) Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – arvväärtusega 1, asjade liigutamine – arvväärtusega 0, käteosavus – arvväärtusega 0, käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. 3) Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.1. Liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enda hinnang 3 (raske piirang). TTO ekspertarst selgitab, et kaebajal esinevad nimmevalud kiirgumisega vasemasse jalga. 2017. aastal teostatud uuringute alusel närvijuurte survet ja lülisambakanali ahenemist ei esinenud. Kaebaja on 2018. aastal konsulteeritud neurokirurgi poolt, nimmest toob esile ealise normi leiu. Kirurgiliseks raviks näidustust ei ole. Soovitav regulaarne võimlemine, koormuse reguleerimine vastavalt enesetundele. Kaebaja ei ole taastusravi saanud, valuravi vajab tõhustamist. Vastuvõtule pöördub keskmiselt kord aastas. Ajutist töövõimetust ei ole vajanud. Tegemist on krooniliste nimmevaludega, mis kiirguvad vasemasse jalga ja piiravad pikkade vahemaade läbimist ja treppidest liikumist.
Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.2 Ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang – 9 (muutuv piirang). Kaebaja kirjeldatud piiranguid tema terviseandmed ei kinnita. TTO ekspertarst selgitab, et terviseandmete kohaselt puudub kaebajal püsiv kõrvalabi vajadus. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.3. Seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). TTO ekspertarst selgitab, et kaebajal esinevad nimmevalud kiirgumisega vasemasse jalga. 2017. aastal teostatud uuringute alusel närvijuurte survet ja lülisambakanali ahenemist ei esinenud. Kaebaja on 2018. aastal konsulteeritud neurokirurgi poolt, nimmest toob esile ealise normi leiu. Kaebajal kirurgiliseks raviks näidustust ei ole, talle on soovitav regulaarne võimlemine, koormuse reguleerimine vastavalt enesetundele. Kaebaja ei ole taastusravi saanud, valuravi vajab tõhustamist. Perearst ordineerib kaebajale vaid Tramadoli, kuid valuraviarstile, kes vaataks valuravi skeemi üle, ei ole peetud vajalikuks teda suunata. Vastuvõtule pöördub kaebaja keskmiselt kord aastas. Ajutist töövõimetust ei ole vajanud. Tegemist on krooniliste nimmevaludega, millest tulenevalt on kaebajal piiratud nii pikemaaegsem kehaasendi säilitamine kui ka kehaasendi muutmine. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.4. Liikumisega seotud muud probleemid“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang – 9 (muutuv piirang). TTO ekspertarst selgitab, et piiranguid ei hinnata ägenemiste ajal, kuid võetakse arvesse ägenemiste sagedust. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale on tegemist pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatuse tuvastamisega. Pikaajaliseks tervisekahjustuseks loetakse püsivat seisundit, mis eelduste kohaselt adekvaatse ravi foonil vähemalt kuue kuu vältel oluliselt ei muutu. Ägenemiste ajal on piirangud enam väljendunud, kuid ravi tulemusel vähenevad. Seega ei arvestata kaebaja väitel 29.01.2021 esinenud seljavalu ägenemisega seotud piiranguid püsivaks seisundiks ning hinnatakse arvväärtusega 0. Piirangu hindamisel tugines TTO ekspertarst neuroloog dr Kardava 02.02.2021 ja neurokirurg dr Savisaare 09.04.2018 epikriisidele. Liikumise valdkonna kokkuvõttena esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang valude esinemise tõttu. Pikkade vahemaade läbimist ja treppidest liikumist piiravad nimmevalud kiirgumisega vasemasse jalga. Nii pikemaaegsem kehaasendi säilitamine kui ka kehaasendi muutmine on valude tõttu piiratud. Piirangu põhjuseks on lülisamba struktuur. Samas objektiivselt 2017. aastal teostatud uuringute alusel närvijuurte survet ja lülisambakanali ahenemist ei esinenud. Jalgade jõud ja tundlikkus ning refleksid on korras. MRT-l nimmepiirkonnast on tegemist ealise normi leiuga. Vastuvõtule pöördub keskmiselt kord aastas, seega ägenemised harva. Haiguse kulg healoomuline, ei ole tekkinud seljaaju kompressioonile viitavaid sümptomeid, mistõttu ei ole vajanud ka uusi uuringuid ega kirurgilist sekkumist. Kaebajal hinnati käelise tegevuse valdkonna võtmetegevus „2.1 Käte sirutamine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enda hinnang 2 (mõõdukas piirang). TTO ekspertarst selgitab, et kaebajal esineb parema käe küünarliigese piirkonna valulikkus. Ta on konsulteeritud ortopeedi poolt, tegemist on epikondüliidiga. Kaebajale on ravi määratud. Õlaliigese kahjustust terviseandmed ei kinnita. Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud piiranguid käelise tegevuse valdkonna võtmetegevustes „2.2 Asjade liigutamine“, „2.3 Käteosavus“, „2.4 Käelise tegevusega seotud muud piirangud“, mistõttu hinnati võtmetegevused arvväärtustega 0 (piiranguid ei tuvastatud). Piirangu hindamisel tugines TTO ekspertarst üldkirurg dr Bugrovi 09.10.2020 epikriisile. Kokkuvõtlikult esineb kaebajal käelise tegevuse valdkonnas kerge tegutsemispiirang. Kaebajal on valude tõttu parema käe küünarliigese piirkonnas raskused küünitamisel. Piirangu põhjuseks on küünarvarre ligamentide ja fastsiate struktuur. Tegemist on tavaliselt korduvatest liigutustest põhjustatud ülekoormusega seotud valudega, mis ajutise koormuse vähendamise, taastusravi ja
liigutuste (õigete töövõtete) korrigeerimisega leevenevad. Luulist patoloogist pole tuvastatud. Terviseandmetele tuginedes on tegemist ühekordse pöördumisega 2020. aastal (09.10.2020 üldkirurgi epikriis), seega on TTO ekspertarst õigesti hinnanud käelise tegevuse kerge piiranguna. Kaebajal hinnati teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevus „3.3 Teabevahetusega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud terviseandmete alusel kinnitust. TTO ekspertarst selgitab, et lugemisprillide kasutamise kohta kaebaja terviseandmetes andmed puuduvad. Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevustes „3.1 Teabe edasiandmine“ ega „3.2 Teabe vastuvõtmine“, mistõttu hinnati võtmetegevused arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud). Kaebajal hinnati muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevus „6.4 Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud terviseandmete alusel kinnitust. TTO ekspertarst selgitab, et kaebaja terviseandmetes puuduvad andmed vaimsete häirete kohta. Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal piiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevustes „6.1 Väljaskäimine“, „6.2 Riski või ohu tajumine“, „6.3 Toimetulek muutustega“ mistõttu hinnati võtmetegevused arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebajal hinnati suhtlemise valdkonna võtmetegevus „7.2 Kohane käitumine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang 2 (mõõdukas piirang). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud terviseandmete alusel kinnitust. TTO ekspertarst selgitab, et kaebaja terviseandmetes puuduvad andmed vaimsete häirete kohta. Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal piiranguid suhtlemise valdkonna võtmetegevustes „7.1 Suhtlemisega hakkamasaamine“ ega „7.3 Suhtlemisega seotud muud piirangud“, mistõttu hinnati võtmetegevused arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks. Eelnevast tulenevalt on vastustaja 02.03.2021 otsuses nr TVH/21/011117 õigesti märgitud, et kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatiad, krooniline valu. Kaebajal on raskendatud pikkade vahemaade läbimine, treppidest käimine, pikemaajaline kehaasendi säilitamine, kehaasendi muutmine vasakusse jalga kiirguvate nimmevalude tõttu. Samuti esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede haigusseisundid. Kaebajal on piiratud küünitamine parema käe küünarliigese piirkonna valude tõttu. TTO ekspertarst leidis, et kuigi kaebajal esinevad piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse piirang kergeks (arvväärtusega 1), kui probleem ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast. Metoodika kohaselt hinnatakse piirang mõõdukaks (arvväärtusega 2), kui probleem häirib sageli igapäevaelu, esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt
raskemini teostatav kui ilma haiguseta inimesel. Piirang on raske (arvväärtus 3), kui see takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav. Muutuv piirang 9 – töövõime hindamise taotlusel on võimalik enesehinnanguliselt määrata piirang ka muutlikuks, mis tähendab, et piirangu raskusaste sõltub päevast, teostatud tegevustest, ravimite tarvitamisest ja teistest keskkonnateguritest ning kaasuvate haiguste kulust. Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa töövõime hindamise ekspertarst kaebaja töövõime hindamise taotluse, TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse ja kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused, objektiivsed terviseandmed veel kord üle ning jäi esialgse seisukoha juurde.
6.3.Ekslik on kaebaja seisukoht siduda varasemalt temal tuvastatud töövõimekaotuse protsent Eesti Töötukassa poolt läbiviidava töövõime hindamise menetlusega. Tallinna Ringkonnakohus on otsuses nr 3-17-1695 punktis 13 märkinud, et töövõime hindamismetoodika ei ole seotud püsiva töövõimetuse protsentidega ning töövõime hindamisel ei lähtuta inimesele varem määratud töövõime kaotuse ulatusest. Lõpetatakse töövõimekaotuse protsentide ja töövõimetuspensionide määramine. Senise püsiva töövõimetuse asemel hakati hindama inimese säilinud töövõimet. Võrreldes püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tugineb töövõime hindamise metoodika täiesti uutele alustele, arvestades lisaks inimese terviseseisundile tema funktsionaalset ja tööalast võimekust. Selle tulemusena võivad Sotsiaalkindlustusameti poolt varem tuvastatud püsiv töövõimetus (s.o töövõime kaotuse protsent) ja töötukassa poolt tuvastatud töövõime ulatus (s.o töövõime ei ole vähenenud, osaline või puuduv töövõime) erineda. Kuni 30.06.2016 tuvastas püsivat töövõimetust Sotsiaalkindlustusamet (kordushindajatel kuni 31.12.2016). Püsiva töövõimetuse tuvastamist reguleeris riikliku pensionikindlustuse seadus ja selle alusel kehtestatud rakendusaktid. Alates 01.07.2016 hindab töövõimet Eesti Töötukassa. Töövõime hindamist reguleerib TVTS ja selle alusel kehtestatud määrus. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks Sotsiaalkindlustusameti poolt varasemalt tuvastatud püsivat töövõimetust (protsendid) ega püsiva töövõimetuse kestust. Põhiseaduse § 28 kohaselt on Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Kaebajal ei ole vaidlustatud otsuse kohaselt tuvastatud töövõime vähenemist, mistõttu ei ole kaebaja viide eelnimetatud sättele vastustaja hinnangul asjakohane. Vastustaja ei ole tunnistanud kaebajat piiranguteta terveks inimeseks. Vastustaja on vaidlustatud töövõime hindamise otsuse kohaselt tuvastanud kaebajal kerged tegutsemispiirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades, mis seavad piirangud töökoha valikule, kuid piirangud ei esine sellisel määral, et kaebajal oleks tuvastatav osaline töövõime. TTO ekspertarst on 10.02.2021 eksperdiarvamuses leidnud, et kaebajale on sobilikud tööülesanded, mille täitmine ei eelda püsivates sundasendites viibimist. Kaebaja töövõimet toetab taastus- ja valuravi.
6.4.Vastustaja nõustub, et Tramadol kuulub opioidide klassi ja tekitab psüühilist ja füüsilist sõltuvust ning pikaajalisel kasutamisel Tramadoli toime nõrgeneb, mistõttu ravimit tuleb manustada suuremas annuses. Samas juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et seljavalu ravijuhendi kohaselt tuleks valuvaigisteid kasutada lühikest aega ning eelistatud on mittesteroidseid põletikuvastased ravimid (lühend MSPR) nagu ibuprofeen, diklofenak, deksketoprofeen, naprokseen, atseklofenak, ketoprofeen ja etorikoksiib. Vajadusel tuleb ravimeid kombineerida: lisada paratsetamool, väikeses annuses amitriptülliin või kasutada lühiaegselt opioide. Opioidide kasutamine on näidustatud lühiaegselt, see võib mõjutada võimet sooritada keskendumist nõudvaid tegevusi, nagu autojuhtimine. Terviseandmete alusel ei ole valuravi potentsiaali seni kasutatud, kaebaja ei ole käinud valuravikabinetis ravi
korrigeerimisel/ kombineerimisel. Asjaolu, et kaebaja väidetavalt kasutab järjepidevalt Tramadoli aastast 2012, pigem kinnitab sõltuvust ravimist ning ei ole tõenäoliselt korrelatsioonis valu tugevusega. Sellele viitab ka asjaolu, et 2018. aastal neurokirurgi poolt teostatud lülisamba MRT uuring on ealise normi leiuga ning objektiivselt jalgade jõud, tundlikkus ja refleksid olid korras. Viimase viie aasta terviseandmetes ei kajastu taastusravis osalemist, mis on valude leevendamisel ja ennetamisel olulise tähendusega. Liikumine, lülisamba liikuvuse säilitamine ja lihaste tugevdamine on valu vähendav ja selle taasteket ennetav ehk moodustab tähtsa osa seljavalude ravis ning tõenduspõhine füüsiline treening on vajalik igapäevaselt ja seda ei asenda ükski ravim.
6.5.Vastustaja leiab, et 09.04.2018 neurokirurg Simmo Savisaare epikriis ei kinnita ühemõtteliselt osalist töövõimet. Epikriisi kohaselt on tegemist kroonilise nimmevaluga, mis ajuti kiirgub vasaku jala tagumisele pinnale. Obj: nimmelordoos lame, kerge painduvuse piiratus enam ette. Lasegue vasakul 50*+, paremal 70*+. Jalgade jõud ja tundlikkus ning refleksid korras. MRT nimmest toob esile ealise normi leiu. Kirurgiliseks raviks näidustust ei ole. Neurokirurg valuravi osas soovitusi ei teinud ning pidas oluliseks regulaarset võimlemist ja koormuse reguleerimist vastavalt enesetundele. Koormuse reguleerimise soovitus ei ole võrdsustatav osalise töövõimetusega. Vastustaja juhib tähelepanu ka asjaolule, et terviseandmetes kuvatava viimase kahe aasta vältel kaebaja seljavalude tõttu ajutist töövabastust (TVL) pole vajanud ja arstile pöördub keskmiselt kord aastas, mis viitab seisundi kompensatsioonile. Seljavalude korral väljenduvad piirangud eelkõige ägenemiste ajal, mil suur osa inimestest vajab ajutist töövabastust.
6.6.Vastustaja selgitab, et kaebaja väidab, et ta on osalise töövõimega liikumispiirangute tõttu ja tal esinevad nimmevalud kiirgumisega vasemasse jalga. 2017. aastal teostatud uuringute alusel närvijuurte survet ja lülisambakanali ahenemist ei esinenud. Kaebaja on 2018. aastal konsulteeritud neurokirurgi poolt. Obj: nimmelordoos lame, kerge painduvuse piiratus enam ette. Lasegue vasakul 50*+, paremal 70*+. Jalgade jõud ja tundlikkus ning refleksid korras. Et MRT-l nimmepiirkonnast on tegemist ealise normi leiuga, siis kirurgiliseks raviks näidustust ei ole. Vastuvõtule pöördub keskmiselt kord aastas, ei ole tekkinud seljaaju kompressioonile viitavaid sümptomeid, mistõttu ei ole vajanud ka uusi uuringuid seljavaludega seoses. Ajutist töövõimetust ei ole vajanud. Tegemist on krooniliste nimmevaludega, mille valuravi vajab tõhustamist. Perearst ordineerib kaebajale vaid Tramadoli, kuid valuraviarstile, kes vaataks valuravi skeemi üle, ei ole peetud vajalikuks teda suunata. Kaebaja ei ole soovitatud taastusravile pöördunud. Püsiv kõrvalabi vajadus puudub. Eelnevast lähtudes on tegemist kergete piirangutega liikumise valdkonnas ning töövõime hindamise metoodika kohaselt isiku enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja viimase viie aasta terviseandmeid kogumis arvesse võttes ei ole käesoleval hetkel piirangud väljendunud ulatuses, et kaebajal oleks tuvastatav osaline töövõime.
6.7.Vastustaja nõustub, et kaebajal leiti 25.11.2020 teostatud kõhu- ja vaagnapiirkonna ultraheliuuringul vasakus neerus neerukivi. Samas ei ole tegemist töövõimet püsivalt mõjutava seisundiga, sest neerude mõõtmed on normi piires, uriini äravoolu takistust ei esine ja neerufunktsioon on häireta (analüüsid toodud perearsti 30.11.2020 epikriisis). 20.04.2021 koostatud vaideotsuse ajaks kõrgenenud vererõhu diagnoosi ei olnud püstitatud ning seda ei saanud töövõime hindamisel seega arvestada. Perearsti 30.11.2020 epikriisis (mõõdetud 05.11.2020) vererõhk normis 130/90 mmHg. Käesoleva aasta mais on tõepoolest perearsti poolt mõõdetud vererõhk 160/100 mmHg ja alustatud raviga. Mõõdukas vererõhu kõrgenemine on tavapäraselt raviga hästi kompenseeritav ja üldist töövõimet ei mõjuta. 20.04.2021 koostatud vaideotsuse ajal ei olnud ka seedetrakti haiguste diagnoose, uuringuid ega ravi, mistõttu töövõime hindamine oli sel ajahetkel korrektne. Tavapäraselt on tüsistumata seedetrakti vaevused raviga kompenseeritavad ja püsivalt töövõimet ei mõjuta.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.
8.Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2, teeb kohus juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega tuleb kohtul otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda kaebaja tervislikust seisundist otsuse tegemise eel, s.o enne 02.03.2021.
9.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2).
10.Eesti Töötukassa 02.03.2021 otsuse nr TVH/21/011117 õiguslike alustena on märgitud töövõimetoetuse seadus (TVTS) §-d 5-9. Samuti on korrektselt viidatud tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39).
11.TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Pikaajaliseks tervisekahjustuseks loetakse tervisekahjustust, mis eeldatavalt kestab 6 kuud või kauem. Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst nende piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse soovitused töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.1 . TVTS § 5 lg 3 kohaselt tuvastatakse isikul töövõime hindamise tulemusena töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. Otsuses nr TVH/21/011117 on TVTS § 5 lg 3 p 1 alusel tuvastatud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
12.TVTS § 7 lg 1 järgi hindab töötukassa isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Määruse nr 39 § 8 lg 6 järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Määruse nr 39 § 6 lg 1 kohaselt ning koosmõjus § 3 lg 2 antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta võtmetegevuste kaupa: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Samuti arvestatakse iga valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel määruse nr 39 § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolusid. Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondades ja võtmetegevustes esinevate piirangute ning § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolude kohta annavad hinnangu nii ekspertarst kui ka taotleja ise (vt määruse nr 39 § 3 lg-d 2 ja 3).
Seletuskiri töövõimetoetuse seaduse eelnõu 678 SE juurde, lk https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-a82b841339be10cf/Töövõimetoetuse%20seadus).
(leitav
arvutivõrgus:
Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 on toodud välja järgmised kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnad ja võtmetegevused: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud; 3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud; 5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud; 7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud. Määruse nr 39 § 3 lg-s 3 on toodud sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate asjaoludena välja: 1) alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete ja teiste sõltuvust tekitavate ainete ning ravimite mõju; 2) muud tervisehäired. Määruse nr 39 § 7 lg 1 p-de 1-6 kohaselt koosneb eksperdiarvamus võtmetegevuste kaupa järgmistest andmetest: 1) taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusaste vastavalt käesoleva määruse §-s 6 kirjeldatule; 2) võtmetegevuste kaupa eksperdiarvamuse andja hinnang selle kohta, kas meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund vastab või ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 3) võtmetegevuste kaupa piirangu raskusaste koos eksperdiarvamuse andja põhjendusega, kui meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 4) võtmetegevuste kaupa diagnoosid, millele eksperdiarvamus tugineb; 5) valdkondade kokkuvõtted; 6) taotleja tegutsemisvõimet kokkuvõttev arvamus. Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus taotlusel olevate andmete, töövõimetoetuse seaduse § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmete ja taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmete alusel, mis on saadud taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Kui töötukassa on saatnud isiku töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule, lähtub tervishoiuteenuse osutaja eksperdiarvamuse andmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele järgmistest vastuvõtu käigus saadud andmetest: 1) vaatluse tulemused ja inimese antud selgitused; 2) vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime testide tulemused (määrus nr 39 § 5 lg 2). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Ka töövõime hindamise metoodika (edaspidi metoodika) kohaselt hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule
(metoodika lk 6). Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lgs 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Eksperdiarvamuses võetakse iga valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel arvesse määruse nr 39 § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolusid (määruse nr 39 § 6 lg 2). Eeltoodud sätete alusel tuleb vastustajal töövõime ulatus tuvastada eksperdiarvamuse alusel ning ekspertarvamuses tuleb kajastada muuhulgas taotleja andmeid piirangu raskusastme kohta ja meditsiinilised andmed ja anda hinnang, kas taotleja terviseseisund vastab või ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja hinnatud piirangu raskusastmele. Kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule ning sel juhul tuleb töövõime hindamisel arvestada ka vastava visiidi tulemusi. Kaebaja hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest, et kaebaja enda hinnangut töövõimele oleks arvestatud ning otsus on tema hinnangul rajatud ebaõigele eksperthinnangule. Kaebaja toob välja, et töövõime hindamisel oleks pidanud tuvastama tema terviseseisundi sh selle, et kaebuse esitaja tarvitab juba alates 2012 aastast ühes kuus 15 tabletti ravimit Tramadol 100, mille näol on tegemist narkojoovet ja sõltuvust tekitava ravimiga mis ei võimalda töötada, kuid seda ei tehtud. Lisaks on kogutud andmete põhjal tehtud vale järeldus. Kaebaja tervisenäitajad ei ole paranenud, vaid jäänud samaks. Neurokirurg tunnistas kaebaja osalist töövõimet, mitte ei tunnistanud teda terveks. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas vastustaja jõudis järeldusele, et kaebaja on töövõimeline ning millistele andmetele vastustaja seejuures tugines (otsus on seega põhjendamata). Lisaks ei ole kaebajat kutsutud täiendavatele uuringutele. Vastustaja rikkus oma otsusega Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28, jättes ta ilma osalisest töövõimetoetusest, ravikindlustusest, kvalifitseeritud eriarstide abist, tunnistades ta piiranguteta terveks inimeseks. Kohus märgib, et kuigi vaidlustatud otsuses ei ole kaebaja enda hinnanguid lahti kirjutatud ja viidatud on eksperdiarvamuse saamiseks kaasatud tervishoiuteenuse osutajale ning toodud on kokkuvõtlik töövõime ulatuse hinnang, on käesoleval juhul siiski kontrollitav, kas vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud eksperthinnangust, samuti kas aluseks võetud eksperthinnangust nähtub ilmselgeid eksimusi, mis võisid mõjutada hinnangu andmist kaebaja töövõimele, sh kas otsuse aluseks olevas eksperthinnangus on arvestatud ka kaebaja enda antud hinnangutega ja põhjendatud nendega mittenõustumist. Samuti on kontrollitav, kas TIS andmeid on õigesti kajastatud ning kust tulenevad vastavad järeldused.
13.Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatiad, krooniline valu. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede haigusseisundid. Taotleja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades ei leidnud terviseinfosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Taotlejal on raskendatud pikkade vahemaade läbimine, treppidest käimine, pikemaajaline kehaasendi säilitamine, kehaasendi muutmine vasakusse jalga kiirguvate nimmevalude tõttu. Taotlejal on piiratud küünitamine parema käe küünarliigese piirkonna valude tõttu. Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.
Kui terviseandmete alusel kinnitust mitteleidnud piirangud esinevad püsivalt, on soovitatav pöörduda arsti vastuvõtule. Kui terviseseisundist tulenevaid piiranguid kinnitavad TIS kantud või muul moel tõendatud andmed, on võimalik esitada ETK-le uus töövõime hindamise taotlus. Kohus märgib, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 teine lause). Riigikohus on rõhutanud, et kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile või muule dokumendile, siis peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsus nr 3-3-1-90-14, p 17). Käesoleval juhul ühtib kohtu arvates otsuses toodud hinnang otsuse aluseks oleva eksperthinnangu (vastustaja 21.06.2021 vastuse lisa 3 KIS dok 5s) ja Töötukassa ekspertarsti L. Aug seisukohaga kaebaja poolt 08.02.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses ja 18.05.2021 kaebuses kirjeldatud piirangutele (vastustaja 21.06.2021 vastuse lisa 4 KIS dok 5s) põhijäreldustega. Samuti nähtub otsusest, et kaebaja taotluses kirjeldatud piiranguid on otsustamisel kaalutud. Kohus märgib, et kaebaja enda hinnang piirangu raskusastmele on seejuures küll oluline, kuid tema hinnangu vastavust hindamiskriteeriumitele ja tegelikkusele peavad eelnevalt viidatud sätete alusel kinnitama ka terviseandmed. Järgnevalt kontrollib kohus, kas ekspertarvamuses on esitatud nõutud andmed ja kas kaebaja antud hinnangutega on arvestatud. Kohus selgitab, et ta ei saa hinnata ekspertarvamust meditsiinilistes küsimustes sisuliselt, kuid saab kontrollida, kas aluseks võetud andmed on õiged ning kas on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega.
14.Määruse nr 39 § 6 lg 3 kehtestab järgmised võtmetegevuste raskusastmed: 1) 0 – piiranguid ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6 kehtestavad raskusastmetega arvestamise alused. Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, v.a raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1. Määruse nr 39 § 8 lg-st 5 nähtuvalt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui suhtlemise valdkonna võtmetegevuse piirangute raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4.
15.Kaebaja hinnangul esinevad tal taotluse kohaselt piirangud neljas valdkonnas – liikumise valdkonnas, käelise tegevuse valdkonnas, vaimse võimekuse ja suhtlemise valdkonnas.
Kaebaja töövõimet ja kaebaja poolt taotluses antud hinnanguid on hinnanud dokumendipõhiselt 10.02.2021 AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus ekspertarst Niina Neglason (ekspertarvamus, vastustaja vastuse lisa 3, KIS dok 5s). Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatiad; üldsümptomid ja -tunnused. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede haigusseisundid. Teabevahetusega seotud muud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust, andmed puuduvad. Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust, vaimsete häirete kohta andmed puuduvad. Taotleja kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust, vaimsete häirete kohta andmed puuduvad. Eksperthinnangu kohaselt esineb kokkuvõtlikult liikumise valdkonnas kerge tegutsemispiirang. Pikkade vahemaade läbimist ja treppidest liikumist piiravad nimmevalud kiirgumisega vasemasse jalga. Nii pikemaaegsem kehaasendi säilitamine kui ka kehaasendi muutmine on valude tõttu piiratud. Käelise tegevuse valdkonnas esineb kerge tegutsemispiirang. Valude tõttu parema käe küünarliigese piirkonnas on raskused küünitamisel.
16.Ekspertiisiaktist nähtub, et hinnang kaebaja töövõimele on antud kõigi määruses nr 39 nimetatud valdkondade ja võtmetegevuste kaupa. Alljärgnevalt on käsitletud valdkondi ja võtmetegevusi, mis on kaebaja ja ekspertarsti poolt välja toodud sh neid valdkondi ja võtmetegevusi, milles ekspertarst kaebaja hinnangutega ei nõustunud. Kaebaja on töövõime hindamise taotluses toonud välja, et tal tahet pole, sest füüsiline seisund seda ei võimalda. Apaatia on pidev. Samuti pole soovi suhelda. Kaebaja on töövõime hindamise taotluses toonud välja „Liikumise“ osas, et suudab liikuda kuni 100 m. Pidev seljavalu nimmepiirkonnas. Kui haigus süveneb, kasutab käimiskeppi. Haigus süveneb iga kahe nädala tagant ja kestab 3-4 päeva järjest. Selleks ajaks vajab kõrvalist abi. Suvel raskem liikuda. Radikulopaatia süveneb suvel, sest suvel on füüsiline koormus suurem. Treppidel suudab liikumine ja takistuste ületamine suurte raskustega, peaaegu võimatu. Taotleja elab esimesel korruse. Hoiab alati käsipuust kinni. Saab trepist kuni 3korruseni jõuda. Seljavalude tõttu valutavad vasak jalg ja varbad. Ei suuda ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda. Võimekus ohutult liikuda on muutlik. Kui haigus süveneb vajab kõrvalist abi. Kui taotleja tunneb end hästi, siis saab ka ise hakkama. Ei suuda kehaasendeid säilitada ja vahetada raskusteta ja valu tundmata. Istumine põhjustab valu alaseljas ja varvastes. Valu on nii tugev, et seda ei saa taluda. Peab asendit muutma või üles tõusma. Seetõttu ei saa töötada täiskoormusega. Ei saa seista kauem kui 1 tund. Tunneb seljavalu ka seistes. Vasak jalg (varvas) valutab pidevalt. Võimekus kehaasendeid vahetada on muutlik. Haiguse ägenemisel ei saa kehaasendit ilma valuta muuta. Igal hommikul treenib, et liikuvust suurendada. Viimane haiguse ägenemine oli 29.01.2021, isegi arsti poole pöördumine ei olnud võimalik. Liikumine oli keeruline. Oli aegu, kui taotleja kukkus ettepoole ega suutnud ise püsti tõusta. Kaebaja on töövõime hindamise taotluses toonud välja „Käeline tegevus“ osas välja toonud, et on paremakäeline. Taotleja ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Mõõdukate raskustega suudab käsi tõsta nii palju, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada.
Paremat kätt ei saa tõsta, õlaliigesed valutavad. Elektripirni ei saa vahetada. „Teabe edastamise ja vastuvõtmise“ all märgib taotleja, et kasutab lugemisprille. „Õppimise ja tegevuste sooritamise“ all märgib taotleja, et pole soovi õppida, apaatia on pidev. Energia puudus. Kuna liikumine on keeruline, tekivad ka hirmud. „Suhtlemise“ all toob taotleja välja, et ei suuda kontrollida enda emotsioone ja käitumist. Halva seisundi tõttu võib käituda agressiivselt. (vt vastustaja vastuse lisa 1, KIS dok 5s) Muudes valdkondades ei ole kaebaja piiranguid välja toonud. Kohus, võrrelnud kaebaja taotlust ja eksperthinnangut, märgib, et eksperthinnangus on kaebaja esitatud andmed välja toodud ning olukorras, kus ekspertarst ei ole taotleja hinnanguga nõustunud, on esitatud kaebaja hinnangutele vastuseks ekspertarsti hinnangud ja põhjendused (vt 21.06.2021 vastustaja vastuse lisa 3, KIS dok 5s). Seega ei ole õige kaebaja väide justkui kaebaja antud hinnanguid arvesse ei oleks võetud. Ekspertarvamuses on esitatud andmed kooskõlas määruse nr 39 § 7 lg 1 p-dega 1-6.
17.Eksperthinnangust nähtub, et kaebajal hinnati võtmetegevuste kaupa taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusastet vastavalt määruse nr 39 §-s 6 kirjeldatule (määruse nr 39 § 7 lg 1 p 1). Eelnevast nähtub, et eksperthinnangus on põhjendatud kaebaja hinnangutega mittenõustumist. Seejuures ei ole kaebaja tõendanud, et eksperthinnangus aluseks võetud TIS andmed oleks ebaõiged. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja väide, et neurokirurg tunnistas 2018 aastal ühemõtteliselt kaebaja osalist töövõimet, ei ole õige. Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et epikriisi kohaselt on tegemist kroonilise nimmevaluga, mis ajuti kiirgub vasaku jala tagumisele pinnale. Obj: nimmelordoos lame, kerge painduvuse piiratus enam ette. Lasegue vasakul 50*+, paremal 70*+. Jalgade jõud ja tundlikkus ning refleksid korras. MRT nimmest toob esile ealise normi leiu. Kirurgiliseks raviks näidustust ei ole. Neurokirurg valuravi osas soovitusi ei teinud ning pidas oluliseks regulaarset võimlemist ja koormuse reguleerimist vastavalt enesetundele. Koormuse reguleerimise soovitus ei ole võrdsustatav osalise töövõimetusega. Kohus leiab, et kaebaja seisund, mis on terviseandmete alusel jälgitav ning vastavatest andmetest ei nähtu püsivaid funktsionaalse tegutsemisvõime piiranguid. Kaks ekspertarsti on kinnitanud, et kaebajal esinevad kerged piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades ei põhjusta märkimisväärseid piiranguid üldisele töövõimele. Kaebaja ei ole vastavaid asjaolusid ümber lükanud. Seejuures ei nähtu ka kaebaja enda poolt Eesti Töötukassale esitatud töövõime hindamise taotlusest ega ka kohtukaebusest, et kaebajal oleks selliseid piiranguid, mis takistaksid teda töötamast. Asjaolu, et kaebajale on välja kirjutatud valuraviks Tramadol 100 ei tähenda, et kaebajal puudub töövõime, kui kaebajal diagnoositud haigusega ei kaasne italle selliseid funktsionaalseid tegutsemispiiranguid, mis takistaks teda töötamast. Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et töövõime hindamisel ei hinnata mitte iga diagnoosi ja selle suhtes välja kirjutatud ravimeid eraldi, vaid seda, kas vastava diagnoosiga kaasnevad võtmetegevuste sooritamisel piirangud ehk kas esinevad funktsionaalsed tegutsemispiirangud. Ka asjaolu, et kaebaja vaidlustatud haldusakti lõppjäreldustega ei nõustu, ei tähenda, et otsus oleks õigusvastane. Ekspertarst on viidanud TIS andmetele ja vastavad andmed on kohtumenetluses üle kontrollinud Eesti Töötukassa ekspertarst (vt vastustaja 21.06.2021 vastuse lisa 4, KIS dok 5s). Kaebaja ei ole eksperthinnangus esile toodud tegevuste sooritamise suutlikkust sisuliselt vaidlustanud ning kohtul ei ole alust kahelda ka arstide poolt tuvastatud asjaoludes. Töötukassa ekspertarsti seisukohad kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses ja kohtukaebuses kirjeldatud piirangutele ühtivad eksperthinnangus märgituga. Seejuures ei ole kaebaja kaebuses välja toonud ega kirjeldanud täiendavaid piiranguid. Asjaolu,
et kaebaja tarvitab Tramadoli ei tähenda seda, et kaebaja oleks töövõimetu töövõimetoetuse seaduse tähenduses. Arvestades eeltoodud kaebaja tervislikku seisundit käsitlevaid andmeid, ekspertarsti hinnangut ja Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangut, on selge, et kaebaja tegutsemisvõime on mõnevõrra piiratud. Samas ei takista kaebaja piirangud oluliselt tema igapäevaelu, mis omakorda ei mõjuta kaebaja töövõimet ulatuses, et töötamine oleks üldiselt takistatud. Siinkohal tuleb arvestada, et ekspertarst töövõime vähenemist ei tuvastanud. Käesoleval juhul nähtub eksperdiarvamusest, et hinnatud valdkondade võtmetegevuste raskusastmete arvväärtused jäid 1 ja 0 piiresse, mistõttu on eksperdiarvamuse kokkuvõttes, kooskõlas määruse nr 39 § 6 lg-ga 6 ja § 8 lg-ga 5, leitud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Ekspertarsti antud hinnangu kohaselt esinevad kaebajal piirangud, mis vajavad tähelepanu töötingimuste valikul. Kohtul puudub alus kahelda ekspertarsti arvamuse paikapidavuses. Kohus osundab, et eksperdiarvamuses on arvestatud nii kaebaja taotluses märgitud andmetega (sh taotleja enda hinnang piirangutele) ning tervise infosüsteemis olevate taotleja andmetega. Töötukassa oli kohustatud kaebaja töövõime ulatuse tuvastamisel lähtuma koostatud eksperdiarvamusest (määruse nr 39 § 8 lg 6). Kuivõrd ekspertiisi käigus leiti, et kaebajal töövõime vähenenud ei ole, siis puudus töötukassal alus teha teistsuguse sisuga otsus (TVTS § 5 lg 3 p 1).
18.Kaebaja on kaebuses veel toonud välja, et sisuliselt palus ta pikendada töövõimetust, mis on kestnud 7-8 aastat. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et vastav väide ei ole asjakohane. Käesoleval ajal kehtiva regulatsiooni kohaselt ei võeta töövõime hindamisel aluseks Sotsiaalkindlustusameti poolt varasemalt tuvastatud püsivat töövõimetust ega püsiva töövõimetuse kestust. Töövõimeteotuse seaduse kehtima hakkamisel alates 01.07.2016 muutusid töövõime hindamise alused ja kord. Asjakohane ei ole ka kaebaja väide vastustaja poolt PS § 28 rikkumises. PS § 28 lg 2 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Millal loetakse isik töövõimetuks ning tal on õigus riigi abile sätestab töövõimetoetuse seadus ja tervise- ja tööministri määrus „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu.“ Käesoleval juhul ongi kaebaja töövõimet lähtudes eelpool viidatud regulatsioonist hinnatud ning leitud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja seisukoht selles, et vastustaja on rikkunud PS § 28 ebaõige.
19.Veel tõi kaebaja välja, et Tramadol on narkootikum ja kaebaja ei saa töötada selle tarvitamise tõttu ca 15 tabletti kuus. Kohus märgib, et vaidlust ei ole selles, et Tramadol kuulub opioidide klassi ja tekitab psüühilist ja füüsilist sõltuvust. Samas on vastustaja juhtinud põhjendatult tähelepanu sellele, et seljavalu ravijuhendi kohaselt tuleks valuvaigisteid kasutada lühikest aega ning eelistatud on mittesteroidseid põletikuvastased ravimid. Vajadusel tuleb ravimeid kombineerida või kasutada lühiaegselt opioide. Samuti on vastustaja põhjendatult välja toonud, et kaebaja ei ole kasutanud valuravi võimalusi. Kohus soovitab kaebuse esitajal pöörduda valuravi arsti vastuvõtule selgitamaks välja, kas kaebajal on võimalik asendada Tramadol mõne muu ravimiga. Üksnes Tramadoli kasutamine ei too aga kaasa isiku töövõimetust töövõimetoetuse seaduse tähenduses.
20.Viimaks märgib kaebaja, et ta käis enne taotluse esitamist perearsti vastuvõtul ja kohe avastati ka neerukivid/lisaks põhihaigusele/uroloogi vastuvõtt on 02.06.2021 ja kõrge vererõhk/ tabletid Moxonidinhexal ja Noliprel/ning gastroendroloog on 07.06.2021.
Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebajal leiti 25.11.2020 teostatud kõhu- ja vaagnapiirkonna ultraheliuuringul vasakus neerus neerukivi. Samas on vastustaja põhjendatult välja toonud ei ole tegemist töövõimet püsivalt mõjutava seisundiga. 20.04.2021 koostatud vaideotsuse ajaks kõrgenenud vererõhu diagnoosi ei olnud püstitatud ning seda ei saanud töövõime hindamisel, milline otsus tehti 02.03.2021 ega ka vaideotsuse tegemisel seega arvestada. 20.04.2021 koostatud vaideotsuse ajal ei olnud ka seedetrakti haiguste diagnoose, uuringuid ega ravi, mistõttu töövõime hindamine ja vaideotsus olid sel ajahetkel korrektsed. Kohus kordab, et kontrollib haldusakti õiguspärasust selle andmise seisuga. Lisaks ei lähtuta töövõime hindamisel mitte konkreetsest diagnoosist, vaid selles, kas see diagnoos toob kaasa tegutsemispiirangud vastavalt töövõimetoetuse seadusele. Kohus leiab, et vastustaja (ja vastustaja eksperdid) on vastava hindamise läbi viinud õiguspäraselt lähtudes töövõimetoetuse seaduse regulatsioonist.
21.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Eesti Töötukassa 02.03.2021 otsus nr TVH/21/011117 on õiguspärane. Kuivõrd vaidlustatud otsus on õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu, siis on põhjendamatu ka kaebaja kohustamisnõue. Kaebus on tervikuna põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub lisaks eelpool märgitule ka vastustajate seisukohtadega, mis on esitatud vastuseks käesolevale kaebusele ning vaideotsuses märgituga ega pea vastavaid väited lähtudes HKMS § 165 lg 2 vajalikuks täiendavalt üle korrata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.