Haridus ja kultuur › Kutseharidus ja kvalifikatsioon

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.10.2021 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

3-21-195

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-21-195 energeetikaosakonnas, soojusvõrkudes projektijuht hoonetes soojusarvestite paigaldamisel, suure veevarustusettevõte mõõduosakonna juhataja, sh on kaebajal 10-aastane TTÜ Virumaa kolledži soojusenergeetika lektori kogemus. Kaebaja ei ole seni olnud seotud ehitise energiakasutuse modelleerimisega, kuna see on suhteliselt noor eriala. Kuid hoonete energiakasutusega on kaebaja olnud seotud mitmeid aastaid. Selleks et saavutada täiendav osakutse, on kaebaja läbinud mitmed koolitusi ja tegelenud modelleerimisega vastava tarkvara abil ehk referentstööde tegemine on toimunud vastavalt Majandus- ja taristuministri määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ (edaspidi: määrus nr 58) 6. peatüki § 292 „Energiaarvutustes kasutatav arvutustarkvara“ nõuetele. See on kooskõlas VÕTA põhimõtetega. 4) Kaebaja on esitanud 5 referentstööd. Kummalisel kombel pistelisel valikul referentstööde kontrollimiseks valiti kõige väiksem objekt köetava pinnaga 96,6 m2 (võrdluseks teised hooned on köetava pinnaga: 1754,7 m2, 501,1 m2, 3 644,20 m2, 1 540,00 m2 ja mitme kasutusotstarbega, mille valik ja kontroll annaks suurema kujutuse osakutse taotleja oskustest) ning see objekt oli eelprojekti staadiumis. 5) Mudelite esitamise nõue ei ole KAK-i reeglites ette nähtud. Kaebaja arvas et, avastatud puudused ja märkused esitatakse talle enne hindamiskomisjoni arvamuse langetamist ehk antakse tööde kaitsmise võimalus, kust selguks ka taotleja arvamus ja õigusaktide tundmine. Kuid seda ei toimunud. 6) Kaebaja esitab konkreetsed vastuväited hindamisele. Välispiirete soojuserikaod a) Ei vasta tõele, et märgise lähteandmete alusel on hoones puudu välisuks, mis on leitav IDA ICE mudelist. Arvutusmudelis ukse soojuskadu loetakse vaikimisi võrdseks välisseina soojuskadudega (vt IDA ICE mudeli Defaults), seepärast ust soojuskadudes läbi piirdetarindi ei ole näidatud. b) Kaebaja ei olevat arvestanud soojuskadu läbi põranda. Kaebaja selgitab, et arvestamise aluseks on olnud hoone energiatõhususe arvutamise metoodika (määruse nr 58 § 11). c) Vastustaja on leidnud, et kokku ei lähe mudelisse sisestatud ja märgise lähteandmetes toodud katuslae ja põranda pindalad. Mõõdud on arvutatud vastavalt ehitusjoonistele. Mudelis pindala on väiksem IDA ICE programmi mastaapimise tõttu. Selge on ju see, et programmi toimub CAD ehitusjoonise eksport. d) Katuslae soojusläbivus ei ole valesti arvutatud. Tegemist on matemaatilise mudeliga ehk programm opereerib mitte reaalse kihtidega, vaid piirdetarindi soojusläbivuse arvuga, mis on määratud ehitusprojektis. Kihtide valik programmis on tingitud programmis olemasolevast andmebaasist, mida on vajadusel võimalik täiendada uue ressursiga. Siiski on vaja saavutada ehitusprojektis määratud piirdetarindi soojusläbivuse arvu. e) Vastustaja on leidnud, et põrandapinna konstruktsioon on sisestatud samuti vigaselt. Lähteandmetes kirjas olevat 0,09 W/(m2*K) ei ole võimalik kuidagi lähteandmete ja arvutustulemuste järgi kätte saada. Kaebaja proovis vähendada soojuskadusid, kuna see on kõige efektiivsem meede. Kuna see on eelprojekt, siis on võimalik analüüsida ja muuta insenertehnilisi lahendusi. f) Joonsoojusläbivuse väärtuse allikaks on märgitud määruse nr 58 § 12 lg-d 6, 7, 8. g) Vastustaja on leidnud, et soojukadu läbi joon- ja punktsoojusläbivuste tekitab küsitavusi. Antud tabelireal on nii läbivus kui pikkus võrdsustatud 0-ga. Praktikas on see oluline külmasild, mille taotleja olevat jätnud arvutuses kajastamata. Kaebaja selgitab, et andmed on võetud vastavalt ehitusprojektile eelprojekti staadiumis.

3-21-195 h) Vastustaja on välja toonud, et joonsoojusläbivuste pikkused mudelis ja lähteandmete tabelis ei ole samad. Kaebaja märgib, et joonsoojusläbivuse pikkused lähteandmetes on arvutatud vastavalt ehitusprojekti jooniste andmetele. i) Vastustaja leiab, et õhulekkearvu väärtus on ebareaalne. Lisaks on õhulekkearv arvutusmudelisse määratud valesti, olles vastuolus ka lähteandmetes toodud väärtusega. Kaebaja märgib, et energiakasutuse modelleerija ei saa vastutada ehitusettevõte tööde kvaliteedi eest. Kuid deklareeritud õhulekke-arvu juures põhimõtteliselt hoone ehitamine on tehniliselt võimalik. Selles osas on kaebaja väga palju konsulteerinud volitatud ehitusinseneriga, tase 8. Viimane lause i. punktis ei vasta tõele. Ventilatsiooni- ja küttesüsteemi lähteandmed Tegemist on eelprojektiga. Ventilatsioonisüsteemi ei ole veel projekteeritud. Mudeli energiaarvutustes tegeles kaebaja standardventilatsioonisüsteemiga, mida pakub programm ning selle õhuvooluhulk on määratud ligikaudselt, aga siiski väga lähedaselt. Vastustaja heidab ette, et küttesüsteemi ja sooja vee soojendamise efektiivsuseks on jäetud programmi vaikeväärtused ehk mõlemad on 0,9. Projekti seletuskirjas on kütteviisiks maagaas. Kaebaja lähtus gaasikatlal baseeruvast standardküttesüsteemist, mille kasutustegur määruse nr 58 § 14 tabeli 8 gaasi kondensatsioonikatlal on 0,95 ja gaasikatlal 0,85. Programmis on vaikimisi väärtus 0,9, sest ei tea, missugune katel tuleb, kuid tabelis pani kaebaja kõrgema efektiivsusega kondensatsioonikatla. Vabasoojused Vastustaja on leidnud, et mudelisse on jäänud sisse 120 kuni 220 m2 hoone vabasoojuskoormused, mitte antud hoone köetavale pinnale vastavad vabasoojused. Samuti ei ole vabasoojuseid mudelis köetavale pinnale ära taandatud ehk ühelt poolt on vabasoojuskoormus väiksem, teisalt jälle suurem. See ei vasta tõele. Vabasoojused mudelis on taandatud köetavale pinnale. Ajagraafiku (Schedule) nimetus on vale, aga ise ajagraafik vastab määruse nr 58 § 6 lg 9 Tabel 2 elamule määratud detailsele kasutusprofiilile. Energiaarvutuste tulemused Tuleb tõdeda et, energiaarvutuste tulemuste vormistamisel tekkis juhuslik kahetsusväärne eksitus. Seetõttu on arvutustulemused programmist valest raportist välja võetud ilmselt kütteenergia osas, mistõttu tuleb energiaarvutuste tulemused parandada ja esitada uuesti. Kui oleks kaebajale need märkused esitatud osakutsetaotluse menetluse korras, siis oleks ka võimalus parandada ja seletada.

3-21-195 3) KAK p-st 2.1.3 b ning 2.3.3 b tuleneb nõue, et töökogemus peab olema omandatud selleks pädeva isiku juhendamisel ja järelevalvel, mida tõendab pädeva isiku allkiri energiamärgisega seotud dokumentidel. Samuti peab töökogemust tõendada aitav energiamärgis olema avaldatud ehitisregistris. Töökogemust peab olema minimaalselt 2 aastat, esitatavad referentstööd aga tuleb esitada viimase kuni 5 aasta pikkusest perioodist. Pädevaks juhendajaks saab käesoleval juhul olla seega isik, kel on taotletava kutsega vähemalt samaväärne või kõrgem kutse. Kaebaja esitatud 5 referentstööd ei ole tehtud pädeva isiku juhendamisel ja järelevalve all. Eelnevat peab tõendama pädeva isiku ehk kutse taotleja juhendaja allkiri referentstöödel. Kaebaja ega ka J. K. ei saa oma olemasoleva kutsega energiamärgist väljastada, kuna neil mõlemal puudub selleks nõutud kutse. Kuna kumbki pole energiamärgise väljastamiseks pädev, ei saa nii kaebaja iseseisvat tööde teostamist kui ka J. K. juhendamisel tehtud töid lugeda pädeva isiku juhtimisel tehtuks energiamärgise juhendi, ehitusseadustiku (EhS) § 66 lg 5 ja KAK p-i 2.1.3 b kohaselt. 4) Kaebajal ei olnud esitada ühtegi tööd, kus tema osalusel koostatud arvutuslik energiamärgis oleks esitatud ehitisregistrisse. Nii näiteks esitas kaebaja referentstööna Sillamäe J. Gagarini 7 hoone energiaarvutused (kaebuse lisa „LOOTUS Energiaarvutused. Tulemused.pdf“), mis on kaebaja poolt dateeritud 02.11.2020. Ehitisregistri põhjal on aga antud hoonele väljastatud arvutuslik energiamärgis 03.04.2019 R. K. poolt. EHR-s leiduva energiamärgise juures puudub igasugune viide kaebajale. 5) Hindamiskomisjoni liige teostas ühele pisteliselt valitud referentstööle (Tiigi 6, Voka eramaja), ekspertiisi ning tuvastas töös rohkelt vigu, mis viitab kaebaja olematule töökogemusele ja valdkonna õigusaktide mittetundmisele. Tuvastati ka ebamõistlikult palju puudusi programmi kasutamisoskustes, mis on kõik tõenäoliselt tingitud olematust töökogemusest. Vead märgisel ja mudelil on niivõrd ulatuslikud, et neid ei saa nimetada juhuslikeks ja väikesteks eksimusteks, vaid annavad aimu sellest, et kaebajal puudub oskus teha valitud energiatõhususe modelleerimise programmiga tööd ilma täiendava juhendamiseta või senisele töökogemusele tuginevalt, ilma täiendava koolituse ja nõustamiseta. Samuti on ETA märgise puudused antud hoone juures niivõrd ulatuslikud, et neid ei saa lugeda pisivigadeks, vaid need mõjutavad oluliselt hoone energiatõhususlikku toimimist. Vastustaja selgitas kaebajale korduvalt, milliseid dokumente ning miks tuleb esitada. Samuti küsis vastustaja kaebajalt korduvalt lisaselgitusi esitatud referentstööde osas ning võttis neid ka arvesse. Seega leiab vastustaja, et ta pole rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust. Olenemata sellest, kas lugeda hindamiskomisjoni protokollis toodud puudusi ETA arvutustes ulatuslikeks ja olulisteks või mitte, ei saa vastustaja endiselt kaebajale taotletud kutset väljastada. Seda põhjusel, et tehtud referentstöid pole tehtud selleks pädeva isiku juhendamisel ning järelevalvel. 6) Kaebaja hinnangul tuleb lisaks referentstöödele võtta VÕTA põhimõtetest lähtuvalt arvesse ka tema 35-aastast töökogemust energeetika valdkonnas erinevatel positsioonidel: küte ja ventilatsiooni projekteerimisel, soojustehnikainsener suure ettevõte energeetikaosakonnas, soojusvõrkudes projektijuht hoonetes soojusarvestite paigaldamisel, suur veevarustusettevõte mõõduosakonna juhataja ja sh 10-aastane TTÜ Virumaa kolledži soojusenergeetika lektori kogemus. Kaebaja puhul pole võimalik rakendada KAK p-i 2.9, mis puudutab VÕTA põhimõtete rakendamist. Seda põhjusel, et varasem töökogemus ei kata energiakasutuse modelleerija tase 7 osakutse saamiseks vajalikku kompetentsi – ehitise energiakasutuse modelleerimine ja arvutusliku energiamärgise koostamine. Kaebaja viidatud töökohtade puhul on tegu sootuks teise spetsiifikaga töökohtadega, kus ei tegeleta hoonete energiakasutuse modelleerimise ja miinimumnõuete tõendamisega. VÕTA programmiga arvestati niipalju, kui kaebaja puhul võimalik oli. Sobilikuks hinnati nii kaebaja hariduslik taust, kui ka tema poolt läbitud täiendkoolitused.

3-21-195 7) HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt ei pea menetlusosalist ära kuulama, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Vastustaja ja kaebaja pidasid enne kutsekomisjoni otsust tihedat kirjavahetust, milles vastustaja selgitas kaebajale korduvalt nii nõuete tausta ja vajadust kui ka seda, millised dokumente ning kogemust täpselt on vaja selleks, et oleks täidetud kutseandmise nõuded. Järelikult ei ole rikutud ärakuulamisõigust ning lisaks dokumentide põhjal hindamisele on vastustaja arvesse võtnud ka kaebaja selgitusi. Kuna kaebajale jäeti 2019.aastal kutse andmata sisuliselt samadel põhjustel, pidi kaebajale juba 2019.aastal olema selge, et töökogemuse saamiseks on vajalik, et referentstööd tehtaks pädeva isiku juhendamisel. Seega ei saanud jääda kaebajale ka seekordsel taotlemisel selgusetuks töökogemuse sisulised nõuded. 8) Haldusasjas 3-18-1432 on kvalifikatsiooninõuete all mõeldud nõudeid varasemale töökogemusele ja haridusele, kuid käesolevas asjas on küsimuse all ka kaebaja tõendatud oskused, õigemini nende puudumine piisaval määral. Vaidluse põhituum seisneb kahes küsimuses: 1) kas kaebaja töökogemuse nõue on täidetud, kui esitatud referentstööd pole tehtud pädeva juhendaja juhendamisel ning järelevalvel. Samuti vaieldakse selle üle, kes on pädev juhendaja ning kuidas loetakse töökogemuse nõue tõendatuks, 2) kas kaebajal on täidetud kompetentsusnõuded, kui taotleja ei valda valdkonda reguleerivaid õigusakte ega ka kasutatud simulatsiooniprogrammi. Sisuliste oskuste kontrollimine väljub EhS § 24 lg 4 reguleerimisalast ja võib olla sätestatud asjakohases kutsestandardis ja kutse andmise korras (erinormi asemel kohaldub üldnorm). Seetõttu vaatamata ministri määruse puudumisele on kutsekomisjon teinud kehtiva õigusega kooskõlas oleva otsuse kaebaja kompetentsusnõuete osas. Määrusega ei kehtestata erinevaid kvalifikatsiooninõudeid võrreldes kutsestandardiga ja kutse andja kutse andmise korras sätestatud kvalifikatsiooninõuetega. Seega isegi juhul, kui kohus tühistaks EKVÜ kutsekomisjoni 11.12.2020 otsuse osakutse energiakasutuse modelleerija, tase 7 andmisest keeldumise osas ning kohustaks EKVÜt kvalifikatsiooninõuete kehtima hakkamisel kutse andmise taotlust uuesti läbi vaatama, tuleb EKVÜ-il oma uues otsuses lähtuda samadest alustest nagu 11.12.2020. a otsuses. See tähendab, et selle asemel, et käesolevas asjas kaebajale kutse andmise küsimus ühe korraga ja lõplikult lahendada, peaks kaebaja temale kutse andmise uuesti otsustamise tulemusel samasisulise otsuse tegemisel samas küsimuses uuesti kaebusega kohtusse pöörduma. Selline olukord oleks aga menetlusökonoomia põhimõttega otseselt ja oluliselt vastuolus ega tagaks kuidagi ka kaebaja õigusi. 9) Juhul kui kohus rahuldab kohustamiskaebuse, siis palub vastustaja arvesse võtta, et EKVÜ kutsekomisjoni plaanilised istungid toimuvad 14.09.2021 ja 14.12.2021. Seega palub vastustaja, et kui kohus rahuldab kohustamiskaebuse, ei määrataks taotluse läbivaatamiseks lühemat tähtaega kui 14.12.2021, mil toimub kutsekomisjoni plaaniline istung.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-21-195 24 lg-tes 4 ja 5 nimetatud kvalifikatsiooninõudeid, mille alusel oleks võimalik kutset anda või sellest keelduda (otsuse p 26). Riigikohus leidis, et EhS § 24 lg 4 kohustab ministrit teatud tegevusalade kohta määrust andma ning ei jäta selleks otsustusvabadust (otsuse p 24). Riigikohus analüüsis EhS § 24 lg 4 alusel kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.11.2017 määrust nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“ (edaspidi: määrus nr 61) ning leidis, et selles määruses ei sätestata isikule esitatavaid kvalifikatsiooninõudeid ehk millistel tingimustel (millise hariduse ja töökogemuse korral) on võimalik kutse anda. Riigikohus märkis, et määruse nr 61 § 1 lg-t 1 ei saa mõista kui normi, millega määrusandja on kvalifikatsiooninõuete kehtestamise edasi delegeerinud kutsesüsteemi organitele (otsuse p-d 25, 35). Õigusnormid, mille minister pidi EhS § 24 lg 4 kohaselt kehtestama ja millest sõltus kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõude lahendamine, olid jäänud vastu võtmata (otsuse p 27).

3-21-195 käesolevas asjas tehtava otsuse hindamisel arvesse võtta. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus märgib, et õigusliku aluse olemasolu on haldusakti materiaalse õiguspärasuse eeldus ning õigusliku aluse puudumist ei ole üldjuhul võimalik tagasiulatuvalt kõrvaldada. Kohus ei saa asuda hindama, kas sama haldusakt tuleks ka uuel õiguslikul alusel välja anda. See tähendaks kohtu panemist haldusorgani rolli, st kohus väljuks talle põhiseaduse ja seadustega antud raamidest. Vastavat rolli ei saa kohtule omistada ka menetlusökonoomia kaalutlustel, ehkki see võib tunduda teatud olukordades otstarbekas.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.