Tallinna Halduskohus Tristan Ploom 09.09.2021, Tallinn 3-20-2078
Haldusasi Menetlusosalised
X kaebus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks Kaebaja: X, lepinguline esindaja Andrus Post Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan Kirjalik menetlus, digitoimik
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.10.2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
X (edaspidi kaebaja) esitas 23.10.2020 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse, milles taotleb pensioniõigusliku staaži tuvastamist. Kaebaja palub tuvastada, et ta töötas talus perioodil 17.06.1993 kuni 31.12.1998 ehk 5 aastat 7 kuud ja 14 päeva ning lugeda 5 aastat 7 kuud ja 14 päeva kaebaja pensionistaaži hulka. Alternatiivselt palub kaebaja tuvastada, et kaebaja töötas füüsilisest isikust ettevõtjana ja lugeda füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise periood alates 14.03.1994 kuni 31.12.2018 ehk 4 aastat 9 kuud ja 18 päeva tema tööstaaži hulka.
2.Kohus võttis 18.11.2020 määrusega kaebuse menetlusse. Kohus määras 06.08.2021 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
3.Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 28 lg 2 p 11 alusel või alternatiivselt RPKS § 28 lg 2 p 14 alusel.
4.Kaebaja töötas kaebuses märgitud perioodil talus. Ta ei mõista, miks ei ole säilinud vastavaid dokumente, mis tõendaksid, et tema töötamine talus toimus just RPKS § 28 lg 2 p 11 kohaselt. Samaaegselt oli kaebaja alates 14.03.1994 registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ning maksis riigile erinevaid makse. Juhul kui riigil oleks kaebaja suhtes olnud pretensioone maksude mittetasumise kohta (näiteks sotsiaalmaks), oleks riik pidanud need kaebajale esitama. Kõigist nendest kaudsetest tõenditest nähtub, et riik aktsepteeris kaebaja sellist õiguslikku staatust (st kaebaja töötas talunikuna Eesti NSV taluseaduse, edaspidi taluseadus) alusel, makstes riigile kõiki vajalikke makse, va sotsiaalmaksu. Vastasel korral oleks kaebaja vastu esitatud nõudeid sotsiaalmaksu mittetasumise kohta. Kaebaja teadis, et tal on kõik paberid korras ja ta on talunik taluseaduse alusel. Kaebaja tegeles põllumajandusliku tootmisega, looma- ja teraviljakasvatusega.
5.Kaebaja käis korduvalt vallamajas erinevaid asju ajamas ja seal kinnitati, et dokumendid on korras. Kui kaebaja aga hakkas oma pensioniasju ajama ja käis vallamajas vajalikke dokumente saamas, imestasid ametnikud, et nad ei leia vallamajast vastavat tõendit. Oleks äärmiselt ebaõiglane kaebaja suhtes, kui ta heauskselt arvas, et tal on vastav õigus töötada talunikuna taluseaduse alusel aga hiljem, kui pensioni taotlemiseks on vaja vastav dokument esitada, selgub ootamatult, et vallal puudub vastav dokumentatsioon. Analoogses asjas tegi Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-14-52688 otsuse inimese kasuks.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Dokumentidest nähtuvalt on „Nõmme-Ado“ talu antud kasutusse maareformiseaduse § 6 lg 1 alusel kooskõlas Eesti Vabariigi Valitsuse 04.09.1992 määrusega nr 261 ning vastavalt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Rapla Maakonnakomisjoni 28.01.1993 otsusele nr 1323 ja nr 1324. Kehtna Vallavalitsus teatab 2018. aasta õiendis, et Kehtna Vallavalitsusel puuduvad andmed kaebajale maa kasutusse andmise kohta taluseaduse alusel. Seega nähtub dokumentidest üksnes maade tagastamine, kuid ei nähtu, et „Nõmme-Ado“ talu oleks kasutusse antud, registreeritud ja tegutsenud taluseaduse alusel.
7.Käesoleval juhul on õigussuhte tekkimise eelduseks kookõlas taluseaduses sätestatud tingimustega talu registreerimine ja tegutsemine, mida paraku tehtud ei ole. Ei saa tuvastada juriidilist fakti, mida ei ole eksisteerinud.
8.Kehtna Vallavalitsuse maakorraldusespetsialist Ene Sulg selgitas telefonivestluse käigus, et kaebajale ei ole taluseaduse alusel maad ega talu kasutusse antud, seda tehti maareformiseaduse alusel. Samas käis kaebaja vastava ametniku vastuvõtul ja ilmselt sooviga algatada talu registreerimine taluseaduse alusel. Kasutusse anti talu maareformiseaduse alusel ilmselt seetõttu, et taluseaduse alusel kasutusse andmiseks oli vaja täita palju pabereid, mõõta maid, teha jooniseid jne ning seda ei oleks jõutud teha enne taluseaduse alusel talude registreerimise lõppemist 1994, kuna kasutusse andmine toimus 1993. aasta märtsikuu otsusega. Samuti oli tegemist mingi segadusega, kuna tähelepanuta oli jäänud Y avaldus nõudeõiguse üleminekuks kaebajale ja määrusega oli talu antud kasutusse ikkagi kaebaja emale Y. Viga parandati alles 1997, kui toimus maade lõplik tagastamine.
9.Maksu-ja Tolliameti teatisega kinnitatakse, et kaebaja oli registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana alates 14.03.1994 kuni 23.07.2012. Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) 06.04.2018 sotsiaalmaksu teatisest nähtub, et kaebaja ei ole perioodil 01.01.1993 kuni 31.12.1998 füüsilisest isikust ettevõtjana (Nõmme-Ado talu) sotsiaalmaksu maksnud. Alates 01.01.1999 arvestatakse pensionistaaži pensionikindlustusstaažina, mille arvestamine on sätestatud RPKS §-s 30. Pensionikindlustusstaaži alusandmeteks on sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmed pensionikindlustatu poolt või tema eest makstud või arvestatud sotsiaalmaksu ja selle pensionikindlustuse osa kohta. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel maksis kaebaja FIE-na sotsiaalmaksumaksu aastatel 1999 kuni 2003 ja 2009, aastatel 2004 kuni 2008 ja 2010 kuni 2013 on sotsiaalmaksu maksnud kaebaja FIE-na ja ka ettevõtted. Äriregistri andmetel on kaebaja FIE 24.07.2012 registrist kustutatud. 2013. aastal on kaebaja maksnud füüsilisest isikust ettevõtjana sotsiaalmaksu 2011. aasta eest.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
10.RPKS § 28 lg 2 p 11 alusel arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aeg talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud. Taluseaduse kohaselt on talu põllumajandusliku ettevõtluse vorm, mis baseerub riigi poolt antud või rendilepingu alusel saadud maal, taluperele omandiõiguse alusel kuuluval või rendilepingu alusel saadud tootmisvahenditel, mille põhieesmärgiks on põllumajanduslik kaubatootmine ja traditsioonilise eesti maaelu kujundamine ning mis on taluna registreeritud kohalikus omavalitsusorganis (§ 2 lg 1). Faktiline maakasutusõigus ning talu loetakse tekkinuks tema ettenähtud korras registreerimise momendist kohalikus omavalitsusorganis (§ 10 lg 3). Taluseaduse § 30 lg 1 kohaselt maksab talu makse kehtestatud üldise seadusandluse alusel ja lõike 2 kohaselt on talu maksude maksmisest vabastatud viie aasta jooksul, alates talu loomisest järgneva kuu esimesest kuupäevast. Talus töötavate kodanike töötamise arvestust peavad kohaliku omavalitsuse organid, kes kannavad nimetatud töötamise ka tööraamatusse (taluseaduse § 34 lg 3). Sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ (edaspidi määrus nr 59) § 14 lg 2 kohaselt tõendatakse töötamise aega talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud, valla- või linnavalitsuse tõendiga või muu dokumendiga, millest nähtub talu moodustamine ja tegutsemine viieaastase maksuvabastuse perioodil (p 1), talu maksudest vabastamine taluseaduse alusel (p 2) ja isiku talus töötamise periood (p 3). SKA 29.05.1998 selgituses (SKA 05.01.2021 vastuse lisa - talupere MEMO maksud) on märgitud, et pensioniõigusliku staaži arvestamiseks niisuguses talus tuleb taluperemeestel ja naistel esitada kohaliku omavalitsuse õiend, millelt nähtuks, et tegemist on taluseaduse alusel loodud põllumajandusliku kaubatootmise taluga ja nimetatud tootmine on kestnud seal maksusoodustuse perioodi vältel. SKA poolt esitatud „Juhendi taluperemeestele esitatavate nõuete kohta“ (SKA 05.01.2021 vastuse lisa – nõuded taluperemeestele) punktis 8 on toodud, et samal ajal talu registreerimisega annab kohalik omavalitsusorgan taluperemehele välja taluperemehe tunnistuse. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja talu oleks taluseaduse alusel tagastatud ning et see oleks taluseaduse alusel kohalikus omavalitsuses registreeritud. Kohtule nähtub, et kaebaja talu koosseisu kuuluv maa tagastati maareformi seaduse alusel (kaebuse lisana esitatud Kehtna Vallavalitsuse 30.03.1993 määrus nr 147). Õigusvastaselt võõrandatud talumaade tagastamise määruses viidatakse ühtlasi maareformi seaduses sätestatud piirangutele maa kasutamisel. Kohtu hinnangul puudub seega küsitavus maade tagastamise õigusliku aluse osas. Kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendis nr 3-14-52688 oli tegemist olukorraga, kus maade
tagastamise korraldusest ei selgunud maade tagastamise õiguslik alus. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Samuti ei kinnita asjas esitatud asjaolud ja tõendid, et kaebaja talu oleks vastavalt taluseaduse § 30 lõikele 2 olnud vabastatud maksude tasumisest 5 aasta jooksul alates talu loomisest järgneva kuu esimesest kuupäevast. Vastupidi, kaebaja kinnitab kaebuses ka ise, et maksis riigile erinevaid makse. Juhul kui kaebaja oli tõepoolest teadmise juures, et talu on registreeritud taluseaduse alusel ning seega kehtis 5-aastane maksuvabastuse periood, ei oleks pidanud kaebaja maksusid maksma. Asjaolu, et kaebajale ei esitatud sotsiaalmaksu tasumata jätmise osas pretensioone, ei kinnita seda, et talu oleks taluseaduse alusel maksude maksmisest vabastatud olnud. Puuduvad tõendid, mis selgitaksid, mis põhjusel kaebajale sotsiaalmaksu tasumise nõuet ei esitatud. Ka Kehtna Vallavalitsus on oma kirjas nr 14-5/1594-2018 (SKA 05.01.2021 vastuse lisa) kinnitanud, et puuduvad andmed kaebajale maa kasutusse andmise kohta taluseaduse alusel. Kohus nendib, et maade tagastamisest on möödunud palju aega ning tagastamise ajal võis olla dokumentidega asjaajamisel segadust ning teatavaid korralduslikke puudusi. SKA vastuses kaebusele on toodud Kehtna Vallavalitsuse maakorraldusespetsialisti Ene Sule oletused selle kohta, kuidas tookord asjaajamine võis toimuda. Kohus märgib aga, et kuivõrd tegemist on ametniku suuliste selgitustega selle kohta, mis võis juhtuda, ei ole tegemist tõenditega, millele kohtuotsus saab tugineda. Tegemist on oletustega selle kohta, mis võis toimuda. Kohtuotsus ei saa rajaneda oletustel. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas selliseid tõendeid, mis kasvõi kaudselt kinnitaksid, et kaebajale tagastati ning registreeriti maa taluseaduse alusel ning et talu oli vabastatud maksude maksmisest 5-aastase perioodi jooksul. Kuigi algselt tagastati maad kaebaja asemel kaebaja emale, näitab üksnes see asjaolu, et võis küll esineda eksimus isiku osas, kellele maad tagastati, kuid asjas esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik tõdeda, et oleks olnud eksimus maade tagastamise aluse osas. Olenemata sellest, kellele maad algselt tagastati, puuduvad asjakohased tõendid, mis kinnitaksid, et Nõmme-Ado talu tagastati ja registreeriti taluseaduse alusel. Kuivõrd RPKS § 28 lg 2 punkti 11 sätestatud eeldused pensioniõigusliku staaži arvestamiseks ei ole täidetud, ei saa kohus nimetatud alusel tuvastada, et kaebaja töötas talus perioodil 17.06.1993 kuni 31.12.1998.
11.RPKS § 28 p 2 lg 14 alusel arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aeg füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu. Määruse nr 59 § 17 kohaselt tõendatakse töötamise aega füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu, tõendatakse Sotsiaalkindlustusameti teatisega sotsiaalmaksu maksmise kohta. Kõnealuse perioodi osas on vastustaja esitanud SKA kinnituse (SKA 05.01.2021 vastuse lisa, dtl 145), mille kohaselt FIE X Talu nimega Nõmme-Ado nr 42 (talu nimega Nõmme-Ado nr 42) ei ole tasunud sotsiaalmaksu perioodil 01.01.1993 - 31.12.1998. Kuivõrd kaebaja nimetatud perioodil sotsiaalmaksu ei tasunud, ei ole täidetud RPKS § 28 lg 2 p 14 sätestatud pensionistaaži arvestamise eeldus – sotsiaalmaksu maksmine. Seega jääb kaebus rahuldamata ka alternatiivnõude osas.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.