1.Keelduda Stanislav Ivanovi riigi õigusabi taotluse Tartu Halduskohtu menetlusse võtmisest.
2.Edastada asja materjalid Riigikohtule Stanislav Ivanovi riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks.
Edasikaebamise kord
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse taotlejale kätte.
ASJAOLUD
1.Viru Vangla kinnipeetav Stanislav Ivanov esitas 07.07.2021 Tartu Halduskohtule taotluse, milles selgitab, et soovib riigi õigusabi seoses hagiga OÜ Tartu Linna Polikliiniku vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Taotleja selgitab, et Riigikohtu 27.06.2021. a määrusega on tehtud muudatusi, mistõttu ei ole ta võimeline iseseisvalt enda õigusi kaitsma ega tule toime õigusdokumentide koostamisega. Taotluses on viidatud tsiviilasjale nr 2-21-7300.
2.Tartu Halduskohus jättis 04.08.2021. a määrusega taotluse käiguta ning andis taotlejale tähtaja taotluse täpsustamiseks. S. Ivanovil tuli kohtule selgitada, milles seisneb konkreetne vaidlus või probleem, mida ta soovib advokaadi abil lahendada ja millist tulemust soovib ta saavutada.
3.S. Ivanov esitas 08.08.2021 kohtule riigi õigusabi taotluse täidetud blanketi. Taotletavaks riigi õigusabi liigiks on märgitud isiku esindamine haldusmenetluses. Taotleja selgitab, et vajab riigi õigusabi korras esindajat vaidlustamaks arsti tegevust seoses talle ravi osutamisega. Ajavahemikul 24.05.2019–02.02.2021 võttis taotleja talle ekslikult määratud ja mittesobivat ravimit. Ravimi määras 24.05.2019 resident Lauri Savolainen. Taotleja hinnangul on oluline asjaolu, et tema lõplik diagnoos jäi täpsustamata. Kardioloog V. Zaharenko keelas 02.02.2021 vastuvõtul taotlejale 24.05.2019 määratud ravimi võtmise.
KOHTU SEISUKOHT
4.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita
3-21-1553 menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine (RÕS § 10 lg 2). Kuigi taotleja on märkinud taotletava riigi õigusabi liigina isiku esindamise haldusmenetluses, saab tema avaldustest siiski järeldada soovi pöörduda mittevaralise kahju hüvitamise hagi või kaebusega kohtusse. Seega on tegemist riigi õigusabi taotlusega isiku esindamiseks kohtumenetluses.
5.Kohus peab riigi õigusabi taotluse lahendama taotleja tegelikust eesmärgist lähtudes ning selline kohustus lasub kohtul ka juhul, kui taotleja on eksinud tema poolt soovitud eesmärgi saavutamiseks kohase õigusabi liigi märkimisel (vt Riigikohtu erikogu 27.05.2009. a määrus asjas nr 3-3-4-6-09, p 5). Seega tuleb riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädeva kohtu kindlaksmääramiseks tuvastada, millise kohtu pädevusse kuuluks sisulise kohtuasja lahendamine (Riigikohtu erikogu 06.12.2011. a määrus nr 3-3-4-3-11, p 6).
6.Kohus mõistab taotlust selliselt, et taotleja soovib talle riigi õigusabi määramist selleks, et vaidlustada kohtus arsti tegevust seoses talle vanglaväliselt ravi osutamisega ning saada hüvitatud selle arsti poolt talle väidetavalt tekitatud kahju. Kohtu hinnangul on kõnealune vaidlus tekkinud eraõiguslikus suhtes ning riigi õigusabi taotluse peab lahendama maakohus.
7.Iseenesest on õige taotleja viide Riigikohtu üldkogu 28.06.2021. a määrusele asjas nr 3-21-30. Riigikohtu üldkogu asus selles määruses seisukohale, et kõik kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused tuleb lugeda avalik-õiguslikeks ning on seega halduskohtu pädevuses (Riigikohtu määruse punktid 27 ja 28). Riigi õigusabi taotluses, mille lahendamiseks pädeva kohtu üle Riigikohus asjas nr 3-21-30 vaagis, soovis isik riigi õigusabi määramist nõuete esitamiseks seoses talle Tallinna Vangla poolt ravi osutamata jätmisega (mh vanglavälise ravi võimaldamata jätmisega), diagnoosi- ja ravivigadega ning abipalvete täitmata jätmisega. Arvestades eelnevat ning Riigikohtu 28.06.2021. a määruses tehtud selgeid viiteid vangla koosseisuliste teenistujate poolt osutatavatele tervishoiuteenustele, puudutavad Riigikohtu seisukohad asjas nr 3-21-30 üksnes kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamise küsimust vanglas ja vanglaarstide poolt (vt nt Riigikohtu määruse punkte 24 ja 25). Need seisukohad ei puuduta kohtu hinnangul vaidlusi seoses arstide tegevusega kinnipeetavatele vanglavälise ravi osutamisel.
8.Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg-s 1 sätestatu kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lg 2). VangS § 53 lg 2 kohaselt suunatakse kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Vastavalt Viru Vangla kodukorra p-le 20.2 korraldatakse vanglas kinnipeetavaile esmatasandi ambulatoorset üld- ja eriarstiabi ning statsionaarset hooldusravi. Võimaluse puudumise korral saadetakse kinnipeetavad plaanilises korras lähimasse üldraviasutusse, kellega on sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping. Ka eeltoodud sätteid arvestades saab asuda seisukohale, et kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamisel on ülekaalus selle õigussuhte avalik-õiguslik iseloom üksnes nende ravimisel vanglas olevate võimaluste piires. Kui osutub vajalikuks suunata kinnipeetav ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde väljaspool vanglat ning kinnipeetav saadetakse ravi saama üldraviasutusse, osutab seal tegutsev arst tervishoiuteenust küll vanglaga sõlmitud lepingu alusel, kuid arsti ja kinnipeetavast patsiendi vahel tekkivas eraõiguslikus suhtes. Seega kehtivad sellise tervishoiuteenuse osutamise osas kohtu hinnangul jätkuvalt Riigikohtu varasemad
3-21-1553 seisukohad sellest, et tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ei ole halduskohtu pädevuses (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2010. a otsuse nr 3-3-1-53-10 p 9 ja 21.12.2010. a otsuse nr 3-3-1-69-10 p 9).
9.Kohus möönab, et kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidluste lahendamiseks pädeva kohtu väljaselgitamine ei pruugi olla selge näiteks olukorras, kus kinnipeetav väidab talle kahju tekkimist nii vanglaarstide kui ka üldraviasutuste kooseisus töötavate arstide poolt. Praeguses olukorras väidab taotleja aga selgelt, et temale on tekitanud kahju arst-resident L. Savolainen. Kohtute Infosüsteemist ilmneb, et taotleja on esitanud riigi õigusabi taotluses kirjeldatud asjaoludel 05.05.2021 hagi Tartu Maakohtule (tsiviilasi nr 2-21-7300). Samale tsiviilasjale on taotleja viidanud praeguses asjas esitatud riigi õigusabi taotluses. Tsiviilasjas nr 2-21-7300 esitatud hagis märkis taotleja, et ta manustas ajavahemikus 24.05.2019–02.02.2021 arsti L. Savolainen poolt määratud, kuid mittesobivaid ravimeid, ning soovib kompensatsiooni tema tervisele tekitatud kahju eest. Hagis on kostja märgitud järgmiselt: „Tartu Polikliinik, Puusepa 8, Lauri Savolainen“. Arvestades, et aadressil Puusepa 8, Tartu asub Tartu Ülikooli Kliinikum ning avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on L. Savolainen Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiaosakonna arst-resident1, on hagi seega esitatud Tartu Ülikooli Kliinikumi vastu seoses seal töötava arst-residendi tegevusega. Tsiviilasja nr 2-21-7300 materjalidest ning praeguses asjas esitatud riigi õigusabi taotlusest saab seega selgelt järeldada, et ka hagi, mille esitamiseks soovib taotleja käesolevas asjas riigi õigusabi, puudutab üksnes taotlejale vanglavälise ravi osutamisest tekkinud kahju. Kuigi Tartu Maakohus keeldus asjas nr 2-21-7300 taotleja hagi menetlusse võtmisest, ei takista see samas asjas uuesti kohtusse pöördumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 lg 6).
10.Eeltoodust tulenevalt ei soovi taotleja talle riigi õigusabi korras esindaja määramist selleks, et vaidlustada Viru Vangla arsti tegevust või tegevusetust. Tegemist on eraõigussuhtest tõusetunud vaidlusega, mis kuulub lahendamisele maakohtus tsiviilkohtumenetluse korras, ning halduskohus ei ole riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädev kohus. Taotluse lahendamine on vastavalt RÕS § 10 lg-tele 1 ja 2 maakohtu pädevuses.
11.Olukordades, kus taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus üldjuhul taotluse viivitamata vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale (RÕS § 10 lg 7). Taotluse edastamine ei ole aga põhjendatud olukorras, kus kohus, kellele riigi õigusabi taotlus tuleks edastada, on juba eelnevalt leidnud, et sama riigi õigusabi taotluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse. Antud juhul on taotleja palunud talle riigi õigusabi korras esindaja määramist ka tsiviilasjas nr 2-21-7300. Kuigi Tartu Maakohus jättis 14.06.2021. a määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel, väljendas Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium oma 30.06.2021. a määruses samas tsiviilasjas seisukohta, et tegemist ei ole maakohtu pädevusse kuuluva riigi õigusabi taotlusega. Nimelt märkis ringkonnakohus viidatud määruse punktis 2, et tulenevalt Riigikohtu üldkogu seisukohast 28.06.2021. a määruses kohtuasjas nr 3-21-30 on edaspidi kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi pädevad lahendama halduskohtud, mistõttu kuuluvad RÕS § 10 lg 2 järgi halduskohtu pädevusse ka vastavad riigi õigusabi taotlused. Seega on tsiviilasju lahendav kohus eelnevalt leidnud, et samadel asjaoludel esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamiseks ei ole pädev maakohus, vaid halduskohus. Tartu Maakohus keeldus tsiviilasjas nr 2-21-7300 01.07.2021. a määrusega taotleja hagi menetlusse võtmisest, leides, et selle läbivaatamine ei ole maakohtu pädevuses, ning 07.07.2021 edastas taotleja Tartu Halduskohtule praeguses asjas kõne all oleva
https://www.kliinikum.ee/radioloogia/tootajad
3-21-1553 riigi õigusabi taotluse. Eeltoodust nähtub, et taotleja on oma tegevuses suure tõenäosusega kohtute seisukohtadest tsiviilasjas nr 2-21-7300 ka lähtunud.
12.Kuna tsiviilasjas nr 2-21-7300 on eelnevalt leitud, et S. Ivanovi riigi õigusabi taotlus ei kuulu maakohtu pädevusse ning selles tsiviilasjas ja praeguses asjas kirjeldatud vaidluse asjaolud kattuvad, ei saa halduskohus taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel uuesti maakohtule edastada. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 3 teine lause sätestab, et kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 711 sätestatud korras. See säte on analoogia korras kohaldatav ka olukorras, kus kohtutel on erinevad seisukohad riigi õigusabi taotluse lahendamise pädevuse küsimuses. Kohus edastab seetõttu asja materjalid S. Ivanovi riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks Riigikohtule.
13.Asja materjalide edastamist Riigikohtule ei mõjuta asjaolu, et Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on taotleja esitanud ka Tartu Halduskohtule (28.04.2021) kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes muu hulgas seoses sellega, et L. Savolainen määras talle 24.05.2019 ravimi, mida ta ei oleks tohtinud manustada (haldusasi nr 3-21-924). Tartu Halduskohus tagastas 04.05.2021. a määrusega selle kaebuse ning Tartu Ringkonnakohus tagastas 18.05.2021. a määrusega taotleja määruskaebuse halduskohtu määruse peale. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.