M.M. kaebus Viru Vangla 17.08.2021. a käskkirja nr 6-3/6721 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 17.08.2021. a käskkirja nr 6-3/672-1 ja 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – M.M. Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja nr 3-21-1828 materjalide juurest asja nr 3-21-1937 materjalide juurde Viru Vangla 05.06.2021. a käskkiri nr 3-21/1-2/135.
2.Võtta haldusasja nr 3-21-1937 materjalide juurde M.M. vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 22.04.2021–21.08.2021 kohta.
Jätta M.M. esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 17.08.2021. a käskkirja nr 6-3/672-1 täitmise peatamiseks rahuldamata.
6.Tagastada M.M. kaebus.
7.Jätta kaebaja taotlus haldusasjade nr 3-21-1937 ja nr 3-21-1557 liitmiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 4–6 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale teadmiseks Viru Vanglale.
kätte
ning
edastatakse
3-21-1937
ASJAOLUD
1.Viru Vangla kohaldas 05.06.2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135 M.M. (edaspidi ka kaebaja) suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning ohjeldusmeetmete kasutamist (käerauad). Käskkirja kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni.
2.Viru Vangla tunnistas 17.08.2021. a käskkirjaga nr 6-3/672-1 M.M. süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ja karistas teda iga rikkumise eest isikliku televiisori kasutamise keelamisega kolmeks päevaks. Käskkirja aluseks oli 37 ettekannet perioodist 17.07–04.08.2021. Käskkirja kohaselt olid ettekanded sisult sarnased – kaebaja ei allunud hommikuste ja õhtuste loenduste ajal vanglaametniku korraldusele tulla käeraudade paigaldamiseks kambriluugi juurde.
3.M.M. esitas 22.08.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru Vangla 17.08.2021. a käskkiri nr 6-3/672-1 juhul, kui vangla kaebaja vaiet ei rahulda. Kaebaja palub kohtul kaebuse põhjendustena arvestada 20.06.2021, 29.06.2021, 30.06.2021, 02.07.2021, 04.07.2021, 07.07.2021, 28.07.2021 ja 08.08.2021 kohtule esitatud selgitusi ja tõendeid (samuti 22.08.2021 esitatud asjaolusid ja tõendeid). Ühes kaebusega esitas M.M. esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada Viru Vangla 17.08.2021. a käskkirja nr 6-3/672-1 ja 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmine. Kaebuses on esitatud menetlusabi taotlus kaebaja vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest.
4.M.M. esitas 23.08.2021 vaide Viru Vangla 17.08.2021. a käskkirjale nr 6-3/672-1 ning palus käskkirja täitmine peatada.
5.Viru Vangla edastas 27.08.2021. a vastuses kohtunõudele kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad dokumendid. Vangla märkis täiendavalt, et kaebaja ei ole esitanud vanglale taotlust haldusmenetluse uuendamiseks seoses vangla 05.06.2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135.
6.Tartu Halduskohus jättis 24.08.2021. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebajale tähtaja esialgse õiguskaitse taotluse põhjendamiseks. Kaebajal tuli kohtule esitada põhjendused selle kohta, millised rasked või pöördumatud tagajärjed talle Viru Vangla 17.08.2021. a käskkirja täitmise peatamata jätmisel saabuvad.
7.M.M. esitas 30.08.2021 vastuse kohtu 24.08.2021. a määrusele. Kaebaja selgitas, et ei ole 85 päeva saanud jalutada, kasutada pesumasinat, külmutuskappi ega arvutit, laenutada raamatuid, teha arsti määratud kardiotreeningut, helistada osakonna lahtioleku ajal, liikuda osakonnas vähemalt 4 tundi päevas ning ära on jäänud 9 arsti vastuvõttu. Kaebajal on vaimne puue ja hiljemalt 19.05.2021 pidi toimuma psühhiaatri poolt määratud korduvvisiit, kuid sinna ei ole ta saanud. Kaebaja osas ei tehtud ühtegi ohuhinnangut, mis põhjendaks tema jätkuvat hoidmist erirežiimil. Kaebaja märgib, et täiendavalt on temalt ära võetud ka teler käskkirja nr 6-3/672-1 alusel. Kaebaja märgib veel, et praeguses asjas esitas ta esimese kaebuse 20.06.2021 (kohtuasi nr 3-21-1423, kohtu märkus) ning lisas kahel korral taotlusi, mis olid sellega otseselt seotud. Kaebuseid menetletakse aga neljas erinevas menetluses (3-21-1423, 3-21-1557, 3-21-1828 ja 3-21-1937), kuigi kaebaja esitas kõik dokumendid, sh praeguse kaebuse asja nr 3-21-1557 täiendustena. Kaebaja palub kohtul võimalusel ühendada eelnimetatud menetlused, sest mitme erineva menetluse haldamine käib talle üle jõu.
3-21-1937
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus lahendab esmalt kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluste esitamisel (I), seejärel hindab esialgse õiguskaitse taotluste lubatavust ja lahendab need (II), kontrollib kaebuse tagastamise aluse esinemist (III) ning lahendab viimasena kaebaja taotluse kohtuasjade liitmiseks (IV). I
9.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasuda riigilõiv 15 eurot. Kuigi kaebaja on esitanud kaks esialgse õiguskaitse taotlust, kuulub lähtudes analoogiast HKMS § 104 lg 1 teise lausega tasumisele siiski riigilõiv 15 eurot. Kaebaja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Kuigi kaebaja ei ole eraldiseisvalt välja toonud, et ta taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ka esialgse õiguskaitse taotluste esitamisel, võib kohtu hinnangul kaebaja sellist tahet siiski järeldada. Taotluse lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 08.04.2021–07.08.2021 kohta, s.o menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et kaebajale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluste esitamisel. II Viru Vangla 05.06.2021. a käskkiri nr 3-21/1-2/135
10.Kohus on seisukohal, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus võtab selle taotluse lahendamiseks HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 haldusasjast nr 3-21-1828.
11.HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse. Kohus leiab, et praeguses asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks on samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduv taotlus, mis on sama kohtu poolt juba lahendatud.
12.Kaebaja palus haldusasjas nr 3-21-1423 tühistada Viru Vangla 05.06.2021. a käskkiri nr 3-21/1-2/135 ja tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus käeraudade kohaldamisel ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse igapäevasel kontrollimata jätmisel. Koos kaebusega esitas kaebaja samas asjas esialgse õiguskaitse taotluse vangla 05.06.2021. a käskkirja täitmise peatamiseks. Tartu Halduskohus tagastas 08.07.2021. a määrusega asjas nr 3-21-1423 kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud käskkirja täitmise peatamiseks rahuldamata. Kohtute infosüsteemist ilmneb, et kaebaja on esitanud viimati nimetatud määrusele määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule ning määruskaebus on käesoleva määruse tegemise ajal ringkonnakohtu menetluses. Kohus selgitab, et ringkonnakohtul on võimalik ka vaidemenetluse lõppemisel varem esitatud esialgse õiguskaitse taotlust ja selle taotluse lahendamisel tehtud määruse peale esitatud määruskaebust lahendada ja vajadusel esialgset õiguskaitset kohaldada kuni halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse lahendamiseni (Riigikohtu 05.03.2020. a määrus nr 3-19-2221, p 9).
13.Kohus võib jätta korduva samasisulise taotluse HKMS § 55 lg 3 läbi vaatamata, kui olukord on püsinud muutumatuna (vt ka Riigikohtu 08.02.2021. a määrus nr 3-20-915, p 15). Avalduse samasus tähendab, et asjaolud ei ole varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes muutunud ning avaldus on esitatud samal alusel (Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2017 määrus nr 3-17-1787,
3-21-1937 p 3; Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2021. a määrus nr 3-21-60, p 25). Kuigi praeguse esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks on kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud oluliselt kauem, kui seda oli tehtud kohtule 20.06.2021 esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajal (haldusasjas nr 3-21-1423), on taotluses kirjeldatud asjaolud ning selle taotlemise alused siiski samad. Kaebaja on mõlemas taotluses palunud vangla 05.06.2021. a käskkirja täitmine peatada, väites, et tal on liikumispuue, mistõttu ta ei saa raudus käsi ja ilma tasakaalu hoidmata käia, ning tema suhtes käeraudade kohaldamine on jäetud arstiga kooskõlastamata. Kaebaja on oma 22.08.2021. a esialgse õiguskaitse taotluses ka viidanud haldusasjas nr 3-21-1423 esitatud avaldustele ning palunud kohtul nendes toodud põhjendustega arvestada. Kohtu hinnangul ei saa pidada asjaolusid muutunuks tulenevalt asjaolust, et kaebajale on vahepeal määratud distsiplinaarkaristused talle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasneva kohustuse (s.o käeraudade kandmise kohustuse) täitmisest keeldumise tõttu. Viru Vangla 27.08.2021. a vastuse kohaselt ei ole kaebaja esitanud vanglale taotlust haldusmenetluse uuendamiseks seoses 05.06.2021. a käskkirjaga, mistõttu ei saa olla praegune esialgse õiguskaitse taotlus esitatud ka teise haldusmenetluse, s.o käskkirja uuendamise menetluse raames. Seega ei esine kohtu hinnangul asjas selliseid uusi asjaolusid, mis annaksid aluse kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (vangla 05.06.2021. a käskkirja täitmise peatamiseks) uuesti läbi vaatamiseks. Arvestades eelnevat, jätab kohus selle taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata.
14.Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja esitas ka haldusasjas nr 3-21-1557 kaebuse ühe nõudena Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 tühistamise nõude, paludes ühtlasi peatada esialgse õiguskaitse korras vangla 05.06.2021. a käskkirja täitmine. Ka haldusasjas nr 3-21-1828 palus kaebaja peatada esialgse õiguskaitse korras vangla 05.06.2021.a käskkirja täitmine. Haldusasjas nr 3-21-1557 jättis Tartu Halduskohus 14.07.2021. a määrusega ja haldusasjas nr 3-21-1828 jättis kohus 19.08.2021. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja täitmise peatamiseks läbi vaatamata, kuna kohtu hinnangul oli tegemist korduva taotlusega. Kohus võttis kaebaja nõude tühistada vangla 05.06.2021. a käskkiri 19.08.2021. a määrusega asjas nr 3-21-1557 menetlusse. Viru Vangla 17.08.2021. a käskkiri nr 6-3/672-1
15.Kaebaja on palunud peatada Viru Vangla 17.08.2021. a käskkirja nr 6-3/672-1 täitmine (HKMS § 251 lg 1 p 1). Vaidlusaluse käskkirjaga karistati teda iga rikkumise eest isikliku televiisori kasutamise keelamisega kolmeks päevaks. Käskkirja aluseks olid 37 ettekannet perioodist 17.07–04.08.2021. Kaebaja on esitanud nimetatud käskkirjale 23.08.2021 vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitamiseks lubatav (HKMS § 249 lg 2).
16.Taotlejal tuleb kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlust põhistada (HKMS § 250 lg 2 esimene lause) ning kohus saab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada üksnes juhul, kui kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob kaebajale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
17.Kohus jättis praeguses asjas 24.08.2021. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning palus tal esitada kohtule põhjendused selle kohta, millised pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed talle saabuvad, kui tal ei ole võimalik kasutada isiklikku televiisori. Kuigi kaebaja vastas sellele määrusele, ei ole ta vastavaid põhjendusi kohtule siiski esitanud. Kaebaja põhjendused seonduvad jätkuvalt vangla 05.06.2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135, mille alusel kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja märgib, et tekkinud on olukord, kus vangla pikendab käskkirja nr 3-21/1-2/135, sest ta ei täida selles nimetatud tingimust, kuigi vangla teab, et ta ei saa seda teha. Samuti selgitab kaebaja kohtule, millised on tema liikumisvõimalused ning milliseid tegevusi ta kambris iseseisvalt teha
3-21-1937 saab. Kuna kaebaja ei ole aga esitanud kohtule põhjendusi selle kohta, millised pöördumatud tagajärjed saabuvad talle isikliku teleri kasutamise võimaluseta 111 päeva jooksul, ei ole võimalik tuvastada kaebajal esinevat esialgse õiguskaitse vajadust. Sel põhjusel puudub ka vajadus analüüsida vaide perspektiive ning kaaluda asjas esinevaid vastanduvaid huve.
18.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 17.08.2021. a käskkirja nr 6-3/672-1 täitmise peatamiseks rahuldamata.
19.Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik pärast vangla 17.08.2021. a käskkirja osas vaidemenetluse läbimist kaitsta enda õigusi kohtumenetluses käskkirja vaidlustamisega. Seejuures on kaebajal õigus esitada koos kaebusega kohtule uus esialgse õiguskaitse taotlus juhul, kui ta leiab, et televiisori kasutamise võimaluse puudumisega kaasnevad talle tagajärjed, mille saabumist tuleks tingimata esialgse õiguskaitse korras juba kohtumenetluse ajal vältida. Sellise taotluse esitamisel on oluline esitada põhjendused esialgse õiguskaitse vajaduse kohta ehk selgitada, millised on need kahjulikud tagajärjed, mis talle televiisori kasutamise võimaluseta saabuvad. Kuna kohus jätab praeguse määrusega vastava esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata põhjusel, et see pole piisavalt põhistatud, ei oleks vastavate täiendustega uus taotlus korduv taotlus HKMS § 55 lg 3 tähenduses. III
20.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
21.Kaebaja on palunud tühistada Viru Vangla 17.08.2021. a käskkiri nr 6-3/672-1.
22.HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (vt ka HKMS § 47 lg 1).
23.VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Praegusel juhul on kaebaja esitanud 23.08.2021 Viru Vanglale vaide 17.08.2021. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ja täitmise peatamiseks, kuid vaie on vangla menetluses ning seda ei ole veel tagastatud, osaliselt rahuldatud või jäetud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Kohtul tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada ka siis, kui see on esitatud ennatlikult ja veel ei ole teada haldusorgani seisukoht käskkirjale esitatud vaide osas. Seega on kaebajal täitmata kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. IV
24.Kaebaja on esitanud taotluse haldusasjade nr 3-21-1937 ja 3-21-1557 liitmiseks. Lisaks märgib kaebaja 27.08.2021. a esitatud taotluses täiendavalt, et praeguses asjas esitas ta esimese kaebuse 20.06.2021 (kohtuasi nr 3-21-1423, kohtu märkus) ning lisas kahel korral taotlusi, mis olid sellega otseselt seotud, kuid kaebuseid menetletakse neljas erinevas menetluses (3-21-1423, 3-21-1557, 3-21-1828 ja 3-21-1937), kuigi kaebaja esitas kõik dokumendid, sh praeguse kaebuse asja nr 3-21-1557 täiendustena. Kaebaja palub võimalusel ühendada eelnimetatud menetlused, sest mitme erineva menetluse haldamine käib talle üle jõu.
3-21-1937
25.HKMS § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud sama seadustiku § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kuivõrd kohus tagastab käesoleva määrusega haldusasjas nr 3-21-1937 esitatud kaebuse ning sellega haldusasja menetlus Tartu Halduskohtus lõppeb, ei ole põhjendatud haldusasja liitmine teise haldusasjaga, milles menetlus veel jätkub. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-21-1937 ja nr 3-21-1557 liitmiseks rahuldamata.
26.Kohus selgitab kaebajale täiendavalt järgmist. Kaebaja on pärast haldusasjas nr 3-12-1423 kohtule edastatud avaldusi esitanud kohtule mitu uut kaebusena pealkirjastatud avaldust, et vaidlustada tema suhtes koostatud distsiplinaarkäskkirju (05.07.2021. a käskkiri nr 6-3/539-1 – haldusasi nr 3-21-1557, milles on esitatud ka 05.06.2021. a käskkirja tühistamise nõue; 12.07.2021. a käskkiri nr 6-3/549-1, 30.07.2021. a käskkiri nr 6-3/622-1 ja 05.08.2021. a käskkiri nr 6-3/634-1 – haldusasi nr 3-211828; 17.08.2021. a käskkiri nr 6-3/672-1 – praegune haldusasi). Kaebaja ei ole nendes kaebustes märkinud, et tema sooviks oli esitada need täiendustena haldusasjas nr 3-21-1423 või haldusasjas nr 3-21-1557. Kaebaja on selgelt taotlenud haldusasjade ühte menetlusse liitmist, mitte väljendanud soovi esitada kaebuse täiendusi. Sellest tulenevalt registreeris kohus kaebused koos esialgse õiguskaitse taotlustega erinevate kohtuasjadena ning hindas eraldiseisvalt nende lubatavust, sh kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustuse täidetust. Kaebaja ei saa arvata, et kui ta esitab kohtule kaebuse vangla ühe käskkirja tühistamise nõudes, siis ta saab seejärel esitada lõputult selle kaebuse juurde ka teiste käskkirjade tühistamise nõudeid või teiste käskkirjadega seotud esialgse õiguskaitse taotluseid. Kui vangla ei rahulda kaebaja vaideid 12.07.2021. a käskkirjale nr 6-3/549-1, 30.07.2021. a käskkirjale nr 6-3/622-1, 05.08.2021. a käskkirjale nr 6-3/634-1 ja 17.08.2021. a käskkirjale nr 6-3/672-1 või jätab/on jätnud need tähtaegselt läbi vaatamata, saab kaebaja esitada nende vaidlustamiseks kohtule nõuetekohased kaebused. Kohus saab registreerida sellised uued kaebused samas haldusasjas, milles on eelnevalt lahendatud sama käskkirja täitmise peatamise taotlust vaidemenetluse ajaks. Seega registreeritaks kaebus Viru Vangla 12.07.2021. a käskkirja nr 6-3/549-1, 30.07.2021. a käskkirja nr 6-3/622-1 ja 05.08.2021. a käskkirja nr 6-3/634-1 tühistamiseks haldusasja nr 3-21-1828 menetluses ning kaebus Viru Vangla 17.08.2021. a käskkirja nr 6-3/672-1 tühistamiseks praeguse asja ehk haldusasja nr 3-21-1937 menetluses. Kui tegemist on lubatavate kaebustega ning kohus võtab need menetlusse, on kohtul võimalik kas kaebaja taotlusel või enda algatusel kohtuasjad liita, kui kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.