Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 2. veebruar 2022, Tartu 3-21-1557 M.M. kaebus Viru Vangla 5. juuni 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 ja 5. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/539-1 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 1. oktoobri 2021. a määrus M.M. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja M.M. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M.M. määruskaebus osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu 1. oktoobri 2021. a määrus osas, milles ei lubatud kaebust täiendada Viru Vangla 2. septembri 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/275 tühistamiseks. Saata asi selles osas halduskohtule menetluse jätkamiseks.
2.Jätta ülejäänud osas määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 1. oktoobri 2021. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Esialgse õiguskaitsega seonduvas osas ei ole ringkonnakohtu määrus vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kohaldas 5. juuni 2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135 M.M. suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning ohjeldusmeetmete kasutamist (käerauad). Viru Vangla 2. septembri 2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/275 lõpetati ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamine. Ülejäänud julgeolekumeetmed jäid kehtima. Viru Vangla 5. juuli 2021. a käskkirjaga nr 6-3/539-1 tunnistati kaebaja süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ning karistati teda noomitusega. Käskkirja
kohaselt ei allunud kaebaja ajavahemikul 5.-11. juuni 2021 hommikuste ja õhtuste loenduste ajal vanglaametniku korraldusele tulla käeraudade paigaldamiseks kambriluugi või trellukse juurde.
2.M.M. esitas erinevatel kuupäevadel kaebused või vaided nende käskkirjade tühistamiseks ja palus kohtult esialgse õiguskaitse korras ka nende käskkirjade täitmise peatamist. Hiljem esitas ta kaebuse täienduse, milles kordas osaliselt juba varem esitatud nõudeid ning esitas ka uusi nõudeid ja esialgse õiguskaitse taotlusi seoses eelnevalt kirjeldatud käskkirjadega.
3.Tartu Halduskohtu 1. oktoobri 2021. a määrusega lahendati kaebuses ja selle täiendustes esitatud nõuete ja taotluste lubatavuse küsimused järgmiselt.
3.1.Taotlus kaebuse täiendamiseks Viru Vangla 2. septembri 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/275 (julgeolekuabinõude muutmise käskkiri) tühistamise nõudega jäi rahuldamata, sest selle peale esitatud kaebaja vaie oli küll vangla menetluses, aga seda ei olnud veel lahendatud ja täitmata oli VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kaebuse lubatavuse eeldus.
3.2.Kaebaja sõnul esitas ta 10. juunil 2021 vanglale taotluse kambri raadio kaudu tehtud vestlustest ning koridori kaamera salvestisest koopia saamiseks ning keeldumise järel vaidlustas selle vaidega, mis jäeti rahuldamata Viru Vangla 9. septembril 2021. a vaideotsusega nr 6-12/279-2. Kaebaja soovis oma kaebust täiendada selle vaideotsuse tühistamise nõudega ja taotluse rahuldamiseks kohustaimse nõudega. Kohus ei pidanud sellist kaebuse täiendamist otstarbekaks, kuna need nõuded puudutavad praeguses asjas vaidluse all olevate asjaolude kohta käivaid tõendeid. Kohtul tuleb halduskohtumenetluse käigus koguda vajadusel asja lahendamisel tähtsust omavaid tõendeid või teha nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Samuti saab menetlusosaline ise taotleda kohtult tõendite kogumist. Praeguses asjas on kohtul lahendamata vastustaja taotlused Viru Vangla 5. juuni 2021. a videosalvestise haldusasja nr 3-12-1423 materjalide hulgast käesoleva asja juurde võtmiseks ja selle tõendi osas kaebaja tutvumisõiguse piiramiseks. Seega tuleb kohtul otsustada kaebajale nimetatud tõendiga tutvumisvõimaluse andmine praeguses kohtumenetluses.
3.3.Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 5. juuni 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest nimetatud käskkirja täitmise peatamine ei ole käesoleval ajal enam võimalik. Vaidlusaluse käskkirjaga kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid alates 5. juunist 2021. Viru Vangla lõpetas 2. septembril 2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/275 seoses asjaolude äralangemisega kaebaja suhtes 5. juuni 2021. a käskkirjaga kohaldatud ohjeldusmeetmete ehk käeraudade kasutamise. Vangla käskkirjaga kohaldatud ülejäänud meetmed, st eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine jäid kehtima. Seega kohaldatakse kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid hetkel Viru Vangla 2. septembri 2021. a käskkirja alusel. Kaebaja on selle käskkirja osas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse ka esitanud.
3.4.Viru Vangla 5. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/539-1 täitmise peatamiseks on kaebaja esitanud samadel asjaoludel ja samal alusel korduva esialgse õiguskaitse taotluse, mis on sama kohtu poolt juba lahendatud ja kohus jättis selle HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. Halduskohus on juba võtnud sama taotluse osas seisukoha 14. juuli 2021. a määruses, jättes vastava taotluse rahuldamata. Kaebaja taotlusest ei nähtu, et võrreldes varasemalt lahendatud avaldusega oleks käesolevaks hetkeks asjaolud muutunud. Kaebaja ei ole taotluses ühtegi sellist asjaolu välja toonud. Kohtu hinnangul ei anna alust taotluse korduvaks mittelugemiseks asjaolu, et käskkirjas määratud karistust on arvestatud kaebajale hilisemate distsiplinaarkaristuste määramisel. Arvestades 14. septembri 2021. a taotluse sisu, on kohus jätkuvalt seisukohal, et kaebaja ei ole selgitanud, kuidas talle 5. juuli 2021. a käskkirjaga määratud noomitused tema
õigusi rikuvad või missugused pöördumatud tagajärjed talle selle karistuse täitmisele pööramisega kaasnevad.
3.5.Halduskohus leidis, et kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse korras kohustada Viru Vanglat näitama talle 5. juuni 2021. a videosalvestist ei ole lubatav ja halduskohus jättis taotluse läbi vaatamata. Halduskohus selgitas, et esialgse õiguskaitse taotluse saab kohtule esitada põhivaidluse esemest lähtuvalt. Kaebaja nõuab kaebuses Viru Vangla 5. juuni 2021. a käskkirja, mille alusel kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ning vangla 5. juuli 2021. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist. Seega on kaebus esitatud vangla käskkirjade tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotlus kaebajale 5. juuni 2021. a videosalvestise tutvustamiseks väljub kaebuse põhivaidlusest ega ole eelneva tõttu lubatav.
3.6.Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse peatada Viru Vangla
2.septembri 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/275 täitmine ja kohustada vanglat lõpetama tema suhtes kohaldatav erirežiim. Käskkirjast nähtuvalt lõpetati 5. juuni 2021. a käskkirjaga kaebaja suhtes kohaldatud kõige koormavama abinõu – käeraudade - kasutamine selle vajaduse äralangemise tõttu. Teised sama käskkirjaga kohaldatud meetmed, st eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine jäid kehtima, sest täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal keeldus kaebaja korduvalt allumast vangla korrale. Alates 5. juunist 2021 kuni 2. septembrini 2021. a käskkirja koostamiseni on kaebaja suhtes koostatud igapäevaselt ettekandeid (kokku u 180) ning 2. septembri 2021. a seisuga on tal 116 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega võib kaebaja käitumist täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal pidada süstemaatiliseks VangS § 69 lg 1 mõttes. Sellest tulenevalt nõustus halduskohus vanglaga, et kaebaja käitumine julgeolekuabinõude kohaldamise ajal võib osutada tema negatiivsele meelestatusele, mistõttu on põhjendatud tema teistest isikutest eraldamine. Kuna julgeolekuabinõude kohaldamine on ennetav meede, ei saa kaebaja senise käitumise pinnalt järeldada, et oht vangla julgeolekule oleks praeguseks välistatud. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et vangla sõnul ei ole kaebaja väljendanud kavatsust ega tahet enda käitumist muuta. Viru Vangla peab tagama vangla julgeoleku, mistõttu ei saa kaebajal lubada vaide- või kohtumenetluse ajal tegutseda viisil, mis võib selle kohustuse täitmise ohtu seada. Seega oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine olulisel määral avaliku huviga vastuolus. Vangla käskkirjas kajastatud faktilisi asjaolusid ning kohtule esitatud avalduses märgitud seisukohti arvestades on vaide eduväljavaated kasinad. Kaebaja väited, et ta pani rikkumised toime enda tervise kaitseks ning et sellest ei saa järeldada tema ettearvamatust ja äärmiselt negatiivset häälestatust ja vangla julgeoleku ohtu seadmist, on pigem üldsõnalised. Väiteid korralduste täitmata jätmiseks mõjuvate põhjuste olemasolust saab kohus hinnata distsiplinaarkaristuste peale esitatud kaebuste lahendamisel. Kohtu esialgsel hinnangul ei saa aga eeltoodud põhjustel pidada põhjendamatuks kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude pikendamist. Kokkuvõttes ei pidanud kohus vanglas julgeoleku tagamise vajadusest lähtudes võimalikuks kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.M.M. esitas 19. oktoobril 2021 Tartu Ringkonnkohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 1. oktoobri 2021. a määruse punktid 1-2, 5-8. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
4.1.Vangla 2. septembri 2021. a käskkirjaga lõpetati üks 5. juuni 2021. a käskkirjaga kohaldatud julgeolekuabinõu (käeraudade kohaldamine) aga ülejäänud julgeolekuabinõusid kohaldatakse siiani, mistõttu on selle käskkirja vaidlustamine põhjendatud. Vangla 2. septembri 2021. a käskkirja täitmise peatamine on oluline ka selleks, et peatuks menetlused nr 3-21-2152, 3-21-2095, 3-21-1828 ja 3-21-1937, milles nimetatud karistused on määratud eeldusel, et
täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on õiguspärane. Samuti on käskkirja peatamine oluline selleks, et anda maakohtule, kui see hakkab menetlema M.M. ennetähtaegset vabastamist, märguanne, et temale määratud distsiplinaarkaristused ei pruugi olla õiguspärased.
4.2.Vangla ja kohtu järeldus, et M.M. suudab enda tervist ohtu seadmata käia, käed selja taga raudus, on tõendamata. M.M. esitatud tõendeid on peetud asjakohatuteks.
4.3.Jääb arusaamatuks, kuidas ohutu isik järsku vangla julgeolekut hakkas ohustama. M.M. on juba 136 päeva lukustatud kambris ning tema teada ei ole sel ajal antud ühegi valvuri poolt hinnangut, et M.M. oleks vägivaldne või ohustaks vangla julgeolekut teisi allumatusele kihutades.
4.4.M.M.le ei ole selgitatud, miks tema käed tuli loenduste ajaks raudu panna, kui loendust oli võimalik läbi viia ka ilma käsi raudu panemata. Selgitatud ei ole ka seda, kuidas lukustatud ruumis videovalve all veloergomeetri kasutamine ohustab vangla julgeolekut ning miks selline piirang vältimatult vajalik on.
4.5.Halduskohus ei võtnud praeguse asja juurde isegi neid arstitõendeid, mille M.M. esitas kohe alguses asjas nr 3-21-1423, seega on uue esialgse õiguskaitse taotluse esitamine (peale tervisliku seisundit esitatud tõendite esitamist) põhjendatud.
4.6.Keegi ei ole M.M.le öelnud, et ta peaks käsi saatmise või loenduse ajal käeraudadega keha ees hoidma.
4.7.Kui kohus 5. juuni 2021. a julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja täitmist ei peata ega seda hiljem ei tühista, siis on oluline peatada distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmine ja see tühistada, sest selles nimetatud karistused mõjutavad M.M. ennetähtaegset vabanemist ja kõik kohtuasjasid (3-21-2152, 3-21-2095, 3-21-1828 ja 3-21-1937) lõppevad, kui kohus tuvastab, et määratud karistus on õigusvastane, sest M.M. ei saa käed seljataga käeraudades kõndida.
4.8.Olukord, kus M.M. lisab esialgsele õiguskaitse taotlusele tingimusliku taotluse (palvega vaidlusalune haldusakt tühistada, kui vangla vaiet ei rahulda), on põhjendatud. Nii saab kogu asja menetleda ühes menetluses ja ei pea samu asjaolusid, põhjendusi ja tõendeid kohtule korduvalt esitama. Videosalvestise näitamisest keeldumise arutamine asjas, milles selle vaatamise taotlus on esitatud, on põhjendatud ja kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega.
4.9.Praeguseks on Viru Vangla teinud vaideotsused kõigis asjades, mille menetlemist M.M. taotleb. Seega on ka tühistamis- ja kohustamiskaebused lubatavad.
4.10.Nii kohus kui vangla leiavad, et loenduste ajal käeraudade paigaldamisest keeldumisel on M.M. näol tegemist süstemaatilise distsipliinirikkujaga, mistõttu on tema karistamine ja vabaduste piiramine õigustatud. M.M. esitatud tõendid kinnitavad, et ta ei ole allumatu, vaid kaitseb oma tervist. Ka Tartu Halduskohus on asjas nr 3-21-2152 oma seisukohta muutnud ja
15.oktoobri 2021. a määruses leidnud, et M.M.l võib õigus olla, kui väidab, et ei saa oma tervist ohtu seadmata käed seljataga raudus kõndida.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
6.Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse täiendamiseks Viru Vangla 2. septembri 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/275 tühistamise nõudega. Halduskohus selgitas, et kaebaja on küll esitanud nimetatud käskkirja peale Viru Vanglale 3. septembril 2021 vaide, kuid vaidlusaluse määruse tegemise ajal oli vaie vangla menetluses ning seda ei olnud veel tagastatud, osaliselt rahuldatud või jäetud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata.. Ehkki sel hetkel oli halduskohtu lähenemine põhjendatud, peab ringkonnakohus HKMS § 198 lg 2 ja § 2013 lg 2 alusel arvestama asjaolusid, mis on tekkinud pärast asja lahendamist
halduskohtus. M.M. selgitab määruskaebuses, et praeguseks on Viru Vangla teinud vaideotsused kõigis tema vaietes, mille osas ta on esitanud kaebused kohtusse. Ringkonnakohus peab seda asjaolu arvesse võtma. Menetlusökonoomia põhimõttega oleks vastuolus see, kui jõusse jääks kaebuse täiendamisest keelduv määrus. See muudaks kaebaja jaoks oma õiguste kaitse oluliselt raskemaks ning võiks põhjustada täiendavaid menetluslikke probleeme (nt vajadus tähtaja ennistamiseks jms). Seetõttu tuleb halduskohtu määrus tühistada osas, milles ei rahuldatud kaebaja taotlust kaebuse täiendamiseks Viru Vangla 2. septembri 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/275 tühistamiseks.
7.Ülejäänud osas jääb määruskaebus rahuldamata.
8.Halduskohus ei pidanud võimalikuks lisada praegusele kaebusele ka Viru Vangla
9.septembri 2021. a vaideotsuse nr 6-12/279-2 tühistamise nõuet ja vangla kohustamise nõuet kaebaja 10. juuni 2021. a taotluse rahuldamiseks põhjusel, et nende nõuetega kaebuse täiendamine ei ole kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas. Ringkonnakohus nõustub sellega. Kõnealused nõuded puudutavad praeguses asjas vaidluse all olevaid tõendeid. Halduskohtul olid vaidlusaluse määruse tegemise ajaks lahendamata vastustaja taotlused Viru Vangla 5. juuni 2021. a videosalvestise haldusasja nr 3-12-1423 materjalide hulgast käesoleva asja juurde võtmiseks ja selle tõendi osas kaebaja tutvumisõiguse piiramiseks. Halduskohus selgitas vaidlustatavas määruses, et lahendab vangla eelnimetatud taotlused ühes määruses koos kaebaja taotlustega asjas täiendavate tõendite kogumiseks (sh tunnistajate ülekuulamiseks). Eeltoodu tõttu puudub vajadus kaebuse muutmiseks ja selle täiendamiseks Viru Vangla 9. septembri 2021. a vaideotsuse nr 6-12/279-2 tühistamise nõude ja vangla kohustamise nõudega kaebaja 10. juuni 2021. a taotluse rahuldamiseks.
9.Halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 5. juuni 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks, sest see ei oma kaebaja õigustele enam mõju. Kaebaja suhtes lõpetati osaliselt (käeraudade osas) 2. septembri 2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/275 julgeolekuabinõude kohaldamine ning ülejäänud osas otsustati julgeolekuabinõusid jätkata 2. septembri 2021. a käskkirjas toodud põhjustel. Halduskohus selgitas õigesti, et iseenesest ei takista see käskkirja tühistamist, kuid selle täitmist ei ole võimalik enam peatada. Seetõttu on halduskohus jätnud õigesti M.M. esialgse õiguskaitse selles osas rahuldamata.
10.Viru Vangla 5. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/539-1 täitmise peatamiseks on kaebaja esitanud samadel asjaoludel ja samal alusel korduva esialgse õiguskaitse taotluse, mis on sama kohtu poolt juba 14. juulil 2021 lahendatud. Halduskohus leidis, et kaebajal puudub ilmselgelt esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei olnud välja toonud kuidas käskkirjaga määratud noomitused tema õigusi rikuvad. Praegusel juhul on kaebaja halduskohtule selgitanud, et käskkirja täitmise peatamine ei too talle kaasa otseseid tagajärgi, vaid peatab ka kõigi teiste käskkirjade täitmise, sest selles käskkirjas määratud karistust on arvestatud kaebajale hilisemate distsiplinaarkaristuste määramisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see uus asjaolu, mis välistaks esialgse õiguskaitse korduvaks lugemise. Ka varasemalt sama käskkirja kohta esitatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel oli kaebajale teada käskkirja mõju ning asjaolu, et kinnipeetava varasemaid distsiplinaarkaristusi võetakse hilisemates distsiplinaarmenetlustes arvesse. Eeltoodu tõttu jättis halduskohus kaebaja korduva esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatult HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata.
11.Halduskohus leidis, et kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse korras kohustada Viru Vanglat näitama talle 5. juuni 2021. a videosalvestist ei ole lubatav ning halduskohus jättis taotluse õigesti läbi vaatamata. Tegemist ei ole põhivaidluse esemesse kuuluva taotlusega. Määruskaebusekohaselt on kõnealune videosalvestis praeguses asjas esitatud tõend ning selle näitamise üle otsustamine on seega asjakohane ning menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas. Ringkonnakohus on varasemalt juba M.M.le selgitanud (7. septembri 2021 määruse p-s 13), et vastustaja taotles haldusasjas nr 3-21-1423 esitatud tõendi käesoleva asja juurde võtmist. Tõendiks on vastustaja seisukoht koos videosalvestisega. Halduskohus ei lahendanud sisuliselt 14. juuli 2021. a määrusega eelnimetatud vastustaja taotlust, vaid jättis selle taotluse läbi vaatamata. Seega ei ole vastustaja seisukohti ja videosalvestist käesoleva haldusasja materjalide juurde võetud ning halduskohus ei ole seetõttu ka otsustanud, kas kuulutada menetlus osaliselt või täies ulatuses kinniseks ning sealjuures piirata kaebaja tutvumisõigust. Seega on halduskohus õigesti jätnud M.M. esialgse õiguskaitse korras esitatud taotluse videosalvestusega tutvumiseks läbi vaatamata.
12.Halduskohus jättis õigesti rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse peatada Viru Vangla 2. septembri 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/275 täitmine ja kohustada vanglat lõpetama tema suhtes kohaldatav erirežiim. Nimetatud käskkirjaga lõpetati kaebaja suhtes ohjeldusmeetmete kasutamine (käerauad). Teised julgeolekuabinõud nagu eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine jäid kaebaja suhtes kehtima, sest täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal keeldus kaebaja korduvalt allumast vangla korrale. Alates 5. juunist 2021 kuni
2.septembrini 2021. a on kaebaja suhtes koostatud igapäevaselt ettekandeid (kokku u 180) ning
2.septembri 2021 seisuga on tal 116 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on kaebaja süstemaatiline distsipliinirikkuja VangS § 69 lg 1 mõistes, kelle suhtes on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vangla julgeoleku tagamiseks põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks praegusel juhul olulisel määral vastuolus avaliku huviga. Avalik huvi on praegusel juhul tagada vangla julgeolek, mis on olnud ohustatud seonduvalt kaebaja käitumisega. Avalik huvi kaitse on praegusel juhul kaalukam ning kaalub üles kaebajale täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamisega tekkida võivad negatiivsed tagajärjed.
13.Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus halduskohtu 1. oktoobri 2021. a määruse osas, milles ei lubatud kaebust täiendada tühistamisnõudega vangla. 2. septembri 2021. a käskkirja tühistamiseks, ülejäänud osas jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.