Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
3-21-2152 15.10.2021 Reelika Kitsing X.X kaebus Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/768-1, 16.09.2021. a käskkirja nr 6-3/779-1 ja 20.09.2021. a käskkirja nr 6-3/787-1 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlustega Kaebaja – X.X Vastustaja – Viru Vangla
1.Võtta asja materjalide juurde X.X vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 20.05.2021– 19.09.2021 kohta.
2.Rahuldada X.X tõendite kogumise taotlus osaliselt ning võtta haldusasja nr 3-21-1557 materjalide juurest käesoleva asja materjalide juurde arstide 03.04.2017. a ja 05.09.2017. a tõendid (asja nr 3-21-1557 digitoimiku lehed 220 ja 222), tervisekaardi väljavõtted haigusjuhtudega perioodist alates 26.02.2018 kuni 16.03.2018 (asja nr 3-21-1557 digitoimiku leht 224) ja alates 11.06.2018 kuni 12.06.2018 (asja nr 3-211557 digitoimiku leht 226) ning Eesti Töötukassa 07.09.2020. a otsus nr TVH/20/069135 (asja nr 3-21-1557 digitoimiku lehed 256, 258).
4.Rahuldada X.X esialgse õiguskaitse taotlused. Peatada Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/768-1, 16.09.2021. a käskkirja nr 6-3/779-1 ja 20.09.2021. a käskkirja nr 6-3/7871 täitmine.
6.Jätta kaebaja taotlus asjade nr 3-21-2152 ja nr 3-21-2095 liitmiseks rahuldamata.
7.Kuulutada haldusasja nr 3-21-2152 menetlus käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud tõendeid puudutavas osas kinniseks.
8.Asendada kohtulahendi tähemärgiga.
avaldamisel
kaebaja
nimi
3-21-2152 Edasikaebamise kord
Muud selgitused
Määruse resolutsiooni punktide 4 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 121 lg 4, § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale ning edastatakse teadmiseks Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Viru Vangla kohaldas 05.06.2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135 X.X (edaspidi ka kaebaja) suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning ohjeldusmeetmete kasutamist (käerauad). Käskkirja kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni.
2.Viru Vangla tunnistas 13.09.2021. a käskkirjaga nr 6-3/768-1 (digitoimiku lehed (dtl) 24– 26) X.X süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises 10 korral ja karistas teda iga rikkumise eest kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks (s.o kokku 30 päevaks). Käskkirja aluseks olid ettekanded perioodist 11.08.2021–15.08.2021. Ettekanded olid sisult sarnased – kaebaja ei allunud hommikuse ja õhtuse loenduse ajal vanglaametniku korraldusele tulla käeraudade paigaldamiseks kambri toiduluugi juurde.
3.Viru Vangla tunnistas 16.09.2021. a käskkirjaga nr 6-3/779-1 (dtl 20–22) X.X süüdi VangS § 67 p 1 rikkumises 4 korral ja karistas teda iga rikkumise eest kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks (s.o kokku 12 päevaks). Käskkirja aluseks olid ettekanded perioodist 16.08.2021–17.08.2021. Ettekanded olid sisult sarnased – kaebaja ei allunud hommikuse ja õhtuse loenduse ajal vanglaametniku korraldusele tulla käeraudade paigaldamiseks kambri toiduluugi juurde.
4.Viru Vangla tunnistas 20.09.2021. a käskkirjaga nr 6-3/787-1 (dtl 28–31) X.X süüdi VangS § 67 p 1 rikkumises 30 korral ja karistas teda iga rikkumise eest kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks (s.o kokku 90 päevaks). Käskkirja aluseks olid ettekanded perioodist 18.08.2021–02.09.2021. Ettekanded olid sisult sarnased – kaebaja ei allunud hommikuse ja õhtuse loenduse ajal vanglaametniku korraldusele tulla käeraudade paigaldamiseks kambri toiduluugi juurde.
5.X.X esitas 20.09.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru Vangla 13.09.2021. a käskkiri nr 6-3/768-1, 16.09.2021. a käskkiri nr 6-3/779-1 ja 20.09.2021. a käskkiri nr 6-3/787-1. Samuti palub kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada nende käskkirjade täitmine. Kaebuse kohaselt on Viru Vangla käskkirjad antud tähtaega ületades ja volitusi rikkudes (menetleja ja karistuse määraja on sama isik). Käskkirjades toodud väide, et ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei ole võimeline käeraudades läbima mõne meetri pikkust vahemaad, on põhjendamata. 05.06.2021. a täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjas on seatud tingimusena, et käerauad paigaldatakse kaebaja kätele selja taha, mistõttu oleksid valvurid käeraudade ette paigutamisel eiranud kehtivat käskkirja. Lisaks ei öeldud kaebajale seda, et ta oleks pidanud liikuma käed ees raudades. Kaebaja palub täiendavalt arvestada asjas nr 3-21-1557 esitatud tõendite ja asjaoludega. Viru Vangla 02.09.2021. a julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamise käskkirjas märgib vangla, et kaebaja erirežiimil hoidmist on pikendatud seetõttu, et ta keeldub loenduste ajal käeraudasid kandmast. Seega karistatakse vaidlusaluste käskkirjadega kaebajat samade rikkumiste eest, mille alusel teda hoitakse erirežiimil.
3-21-2152 Kaebaja taotleb liita kaebus kaebusega, mille ta esitas kohtule 09.09.2021, sest kaebused on omavahel seotud. Kaebuses on veel esitatud menetlusabi taotlus kaebaja vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest.
6.X.X esitas 20.09.2021 vaide Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirjale nr 6-3/768-1, 16.09.2021. a käskkirjale nr 6-3/779-1 ja 20.09.2021. a käskkirjale nr 6-3/787-1 (registreeritud 21.09.2021) ning palus nende käskkirjade täitmine peatada.
7.Viru Vangla palus 28.09.2021. a vastuses kohtunõudele jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kuigi vangla hinnangul ei saa eitada kaebajal esinevat esialgse õiguskaitse vajadust, ei ole taotlus põhjendatud. 1) Distsipliini tagamine vanglas on oluline avalik huvi. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal keeldus kaebaja korduvalt (st süstemaatiliselt VangS § 69 lg 1 tähenduses) allumast vangla korrale. Ebaõige on kaebaja väide, nagu oleks talle käerauad paigaldatud selja taha. Etteheidetud rikkumised toimusid loenduste ajal, kaebajale on määratud mitmed ravimid ning nende manustamine toimub loenduse ajal. Kuna käed selja taga ei ole võimalik ravimeid manustada, paigaldatakse sel juhul käerauad ette ning see oli kaebajale ilmselgelt teada, samuti oli see teada valvemeeskonnale, kes ei oleks käeraudu ette paigaldades pannud toime ka distsipliinirikkumist, nagu kaebaja väidab. 2) Arvestades kaebaja liikumisvõimet, mida vangla on erinevates elulistes olukordades näinud, ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei oleks saanud käeraudu kasutades loenduse ajal kambris olla. Kaebaja viidatud töövõime hindamise dokumendid ei välista kaebaja liikumisvõimet. Töövõime hindamise eesmärk on tagada vabaduses viibivale puudega isikule minimaalsed elatusvahendid ning ligipääs erinevatele võimalustele, et aidata isikut tagasi tuua võimalikult tavapärasesse ühiskonnaellu. 3) Antud juhul on avalik huvi distsiplinaarkaristuste täitmiseks oluliselt kaalukam kui kaebajale nende kohaldamisest tulenevad piirangud. Samuti on kaebuse perspektiiv vähene – käskkirjades ei ole puudusi, mis tingiksid nende vältimatult kehtetuks tunnistamise. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole karistusmeede, mistõttu ei saa tõusetuda topeltkaristamise küsimust.
8.X.X esitas 11.10.2021 kohtule taotluse võtta haldusasjast nr 3-21-1557 käesoleva asja materjalide juurde tõendid tema puude, töövõimetuse, abivajaduse ning abivahendite kohta.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus lahendab esmalt kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluste esitamisel (I), seejärel hindab esialgse õiguskaitse taotluste lubatavust ja lahendab need (II), kontrollib kaebuse tagastamise aluse esinemist (III) ning lahendab viimasena kaebaja taotluse kohtuasjade liitmiseks ja muud menetluslikud küsimused (IV). I
10.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasuda riigilõiv 15 eurot. Kuigi kokku on kaebaja esitanud kolm esialgse õiguskaitse taotlust, kuulub lähtudes analoogiast HKMS § 104 lg 1 teise lausega tasumisele siiski riigilõiv 15 eurot. Kaebaja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Kuigi kaebaja ei ole eraldiseisvalt välja toonud, et ta taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ka esialgse õiguskaitse taotluste esitamisel, võib kohtu hinnangul kaebaja sellist tahet siiski järeldada. Taotluse lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel asja materjalide juurde kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 20.05.2021–19.09.2021 kohta, s.o menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta. Väljavõttest nähtub, et kaebajale
3-21-2152 menetlusabi andmisest keeldumise aluseid ei esine (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluste esitamisel. II
11.Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/768-1, 16.09.2021. a käskkirja nr 6-3/779-1 ja 20.09.2021. a käskkirjaga nr 6-3/787-1 karistati kaebajat perioodidel 11.08.2021–15.08.2021, 16.08.2021–17.08.2021 ja 18.08.2021–02.09.2021 toime pandud rikkumiste eest – kaebaja ei allunud hommikuse ja õhtuse loenduse ajal vanglaametniku korraldusele tulla käeraudade paigaldamiseks toiduluugi juurde – distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamisega vastavalt 30 päevaks, 12 päevaks ja 90 päevaks. Kaebaja palub peatada eelnimetatud käskkirjade täitmine (HKMS § 251 lg 1 p 1). Kuigi tegemist on eraldiseisvate käskkirjadega, on kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel põhjendatud nende hindamine ühiselt.
12.HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 alusel saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal. Kaebaja on 20.09.2021 esitanud vaide. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
13.Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1 esimene lause). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause).
14.Kohus leiab, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kartserikaristuste täitmisele pööramisega luuakse tagajärg, mida ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui kaebaja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirjade tühistamise nõudes ja kohus peaks kaebuse rahuldama, siis saab kaebajale alusetult kartseris viibitud aja eest maksta hüvitist, kuid kartseris viibimist ei saa teha tagantjärele olematuks. Lisaks on kaebaja viidanud haldusasja nr 3-21-1557 materjalide juures olevatele tõenditele tema puude, töövõimetuse, abivajaduse ning abivahendite kohta. Kaebaja on viimati nimetatud haldusasjas esitanud kohtule tõendeid, millest nähtub talle varasemalt erinevate terviseseisundist tulenevate eritingimuste seadmine (nt kirjutamine seisvas asendis, tualettruum peab olema kohandatud tervislikule seisundile, abistaja määramine, voodist tõusmisel käetoe või voodiohjade vajadus jne), veloergomeetri kasutamise võimaldamine ning asjaolu, et tema liikumisega seotud piirangute põhjuseks on lülisamba kahjustus. Kohtu hinnangul saab nende asjaolude pinnalt möönda, et tulenevalt kaebaja tervislikust seisundist võib olla kartserirežiimil viibimine (mille kestel võetakse näiteks päevaseks ajaks ära kambrist madrats) tema jaoks koormavam, kui see on sellise kinnipeetava jaoks, kellel samasuguseid tervisevaevusi ei esine. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks võtta haldusasja nr 3-21-1557 materjalide juurest käesoleva asja materjalide juurde arstide 03.04.2017. a ja 05.09.2017. a tõendid (asja nr 3-21-1557 dtl 220 ja 222), tervisekaardi väljavõtted haigusjuhtudega perioodist alates 26.02.2018 kuni 16.03.2018 (asjas nr 3-21-1557 dtl 224) ja alates 11.06.2018 kuni 12.06.2018 (asja nr 3-21-1557 dtl 226) ning Eesti Töötukassa 07.09.2020. a otsuse nr TVH/20/069135 (asja nr 3-21-1557 dtl 256, 258), rahuldades kaebaja taotluse kõnealuste tõendite asja juurde võtmiseks osaliselt.
15.Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel tuleb kaaluda võimaliku tulevase kaebuse perspektiivikust ehk seda, kui suur on tõenäosus, et kaebus rahuldatakse. Arvestades vaidlusega seotud asjaolusid kogumis ja seda, et kaebaja on pannud kõnealused rikkumised toime tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena käeraudade kohaldamise tõttu, leiab kohus, et kõnealuste käskkirjade peale esitatud vaide ja kaebuse perspektiivi ei saa täielikult välistada. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks saab olla vaid kaebuse ilmne
3-21-2152 perspektiivitus (vt Riigikohtu 04.12.2004. a määrus nr 3-3-1-85-04, p 16; 26.06.2006. a määrus nr 3-3-1-54-06, p 12).
16.Vaidlusaluste käskkirjadega määrati kaebajale kartserikaristused selle eest, et ta ei allunud vanglaametniku korraldustele tulla kambri toiduluugi juurde käeraudade paigaldamiseks (ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist kohaldati kaebaja suhtes vangla 05.06.2021. a käskkirja alusel, vt ka käesoleva määruse p 1). Kaebaja on sarnaseid rikkumisi toime pannud alates käeraudade kandmise kohustuse panemisest 05.06.2021 kuni nende kohaldamise lõpetamiseni 02.09.2021. Praeguses asjas vaidluse all olevate käskkirjade kohaselt pani kaebaja toime 44 samaliigilist rikkumist perioodil 11.08.2021–02.09.2021. Varasemalt oli kaebajale määratud kokku 124 samaliigilise rikkumise eest distsiplinaarkaristustena noomitusi (kokku 56), isikliku teleri kasutamise keelde (kokku 186 päevaks ehk 3 päevaks iga rikkumise (62) eest) ning kartserikaristusi (18 päevaks ehk 3 päevaks iga rikkumise (6) eest). Kaebaja on vastavate käskkirjade täitmise peatamist taotlenud kohtuasjades nr 3-21-1557, nr 3-21-1828, nr 3-21-1937 ja nr 3-21-2095. Eeltoodust nähtub, et kaebajat oli enne praeguses asjas vaidluse all olevate kartserikaristuste määramist karistatud samadel asjaoludel rikkumise eest juba 124 korral ning määratud karistused on ajas muutunud rangemaks.
17.Iseenesest ei ole kohtupraktikaga vastuolus vangla praktika lähtuda kinnipeetavale samaliigiliste rikkumiste eest distsiplinaarkaristuste määramisel kõigi rikkumiste toimepanemisest erinevate tegudega. VangS § 63 ei piira mitme distsiplinaarkaristuse määramist mitme samasisulise rikkumise eest ja sellega on keelatud üksnes mitme distsiplinaarkaristuse määramine ühe ja sama distsipliinirikkumise eest (Riigikohtu 10.10.2017. a otsus nr 3-15-3133, p 16). Samuti on kõnealustes käskkirjades asjakohaselt viidatud kohtupraktikale, mille kohaselt saab vanglaametniku korralduse täitmata jätmine olla õigustatud üksnes juhul, kui see ilmselgelt vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg‐s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele (vt ka nt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.11.2012. a otsus nr 3-3-1-44-12, p 17). Samas on Riigikohus oma praktikas leidnud ka seda, et distsipliinirikkumise koosseisuvälised asjaolud võivad olla asjakohased karistuse liigi ja määra otsustamisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 06.06.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-91-11, p 12). Seega võib kinnipeetavale määratud karistuse liigi ja määra proportsionaalsuse hindamisel omada tähendust ka vanglaametnike korralduse õigusvastasus (vt Riigikohtu 14.11.2012. a otsus nr 3-3-1-44-12, p 17).
18.Vaidlust ei ole selles, et poolte hinnangud toime pandud rikkumistele lahknevad. Kaebaja leiab, et ta ei olnud tervislikust seisundist tulenevalt võimeline ametniku korraldusi täitma. Vangla on vastupidisel seisukohal ning märgib, et puudub põhjus arvata, et kaebaja ei olnud võimeline käed raudades liikuma. Vangla arvates ei esitanud kaebaja põhjendusi ka selle kohta, mis takistas tal liikuda kambri toiduluugi juurde, kuivõrd sellel hetkel ei olnud kaebajal käeraudasid. Seega seisneb tulevase kaebuse lahendamisel vaidlusalune küsimus eelkõige selles, kas kaebaja tervislik seisund võimaldas tal ametniku korraldusi täita, kuid ka selles, kas kaebajale pika perioodi jooksul samaliigiliste rikkumiste eest määratud karistused on proportsionaalsed. Olukorras, kus isik jätkab samaliigiliste rikkumiste toimepanemist enam kui kahe kuu jooksul (alates 05.06.2021) ning ei muuda enda käitumist sõltumata talle määratud distsiplinaarkaristustest, väites järjekindlalt, et tema tervislik seisund ei võimalda tal korraldust täita, võiks eeldada, et vanglal vähemalt tekib kahtlus, kas kaebajale määratud distsiplinaarkaristused on eesmärgipärased ning kas vangla on piisava põhjalikkusega kaalunud kartserikaristuste määramist sellest aspektist, et kartserikaristuste selline määramine muudab kartserirežiimi kaebaja jaoks juba nii-öelda tavapäraseks vanglarežiimiks ega ole proportsionaalne. Kaebajal esinevatest tervisevaevustest ja talle erinevate abivahendite määramise faktist tulenevalt ei saa kaebaja väiteid korralduse vastuolust tema terviseseisundiga pidada ilmselt alusetuks. Seega tuleb kaebajale vaidlusalustes käskkirjades määratud karistuste
3-21-2152 liigi ja määra õiguspärasust hinnata põhivaidluse raames ning sellise vaidluse kaebaja kasuks lahendamise tõenäosust ei saa pidada ilmselt olematuks. Samuti tuleb põhivaidluse raames hinnata seda, kas vangla pidi pärast 124 samasisulist rikkumist enam kui kahe kuu jooksul võtma tarvitusele meetmeid kaebaja väidete kontrollimiseks ning kas seda tehti.
19.Arvestades eelnevat, on kohus seisukohal, et vanglale esitatud vaiet ja kaebust kõnealuste käskkirjade tühistamiseks ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks.
20.Taotluse lahendamisel tuleb arvestada ka avalikku huvi, millena on praeguses asjas käsitatav distsipliini ja seeläbi ka julgeoleku tagamine vanglas. Kohus nõustub vanglaga, et distsipliinirikkumise korral peab vangla saama reageerida adekvaatse karistusega ning et karistuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus täidetakse kohe. Samas ei pea kohus vaidlusaluste käskkirjade koheselt täitmisele pööramist põhjendatuks. Kohtule esitatud distsiplinaarkaristuste väljavõttest (dtl 36–42) nähtub, et käesoleva määruse tegemise ajaks on kaebaja suhtes täitmisele pööratud juba vähemalt 15 samaliigiliste rikkumiste eest määratud isikliku televiisori kasutamise keeldu (3 päevaks, s.o kokku vähemalt 45 päevaks) ning täitmisele on pööratud ka Viru Vangla 08.09.2021. a käskkiri, millega määrati talle samaliigiliste rikkumiste eest kokku 18 ööpäeva kartseris viibimist. Kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse viimati nimetatud distsiplinaarkaristuse käskkirja täitmiseks kohtuasjas nr 3-21-2095 rahuldamata. Praeguses asjas vaidluse all olevate käskkirjade täitmisele pööramine on vanglal võimalik kuni 13.05.2022, 16.05.2022 ja 20.05.2022 (VangS § 65 lg 6). Kui vangla jätab nendele käskkirjadele esitatud kaebaja vaide rahuldamata, kaebaja esitab kohtule kaebuse ning kohtumenetluse käigus on asjaolud ja poolte seisukohad täpsemalt välja selgitatud, saab vangla taotleda kohtult esialgse õiguskaitse ülevaatamist (HKMS § 253 lg 1). Seega on kohus seisukohal, et karistuse kohese täitmisele pööramise üld- ja eripreventiivne mõju on küll olulised, kuid neid ei saa igal tingimusel, sh praegusel juhul pidada kõigist muudest huvidest kaalukamaks.
21.Arvestades eelnevat ning kaalunud asjas kõne all olevaid huve ja vaidlustuse perspektiive, on kohtu hinnangul antud juhul põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine. Kohus rahuldab seega kaebaja taotluse ja peatab Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/768-1, 16.09.2021. a käskkirja nr 6-3/779-1 ja 20.09.2021. a käskkirja nr 6-3/787-1 täitmise. Kui vangla on asunud määruse tegemise hetkeks mõnda nendest käskkirjadest täitma, tuleb vanglal käskkirja täitmine viivitamatult katkestada. Kui käskkirju ei ole veel täitmisele pööratud, ei ole nende täitmisele pööramine lubatud.
22.Kohus selgitab menetlusosalistele veel, et: - vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kaebuse tähtaegse esitamise korral kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni; - esialgse õiguskaitse määrus jõustub teatavaks tegemisel, kui määruse teinud kohus või määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisiti (HKMS § 252 lg 3). Seega jõustub käesolev määrus kättetoimetamisel menetlusosalisele ning menetlusosalisel tuleb täita määrus kohe ka juhul, kui ta määruse vaidlustab. III
23.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3-21-2152
24.Kaebaja on palunud tühistada Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/768-1, 16.09.2021. a käskkirja nr 6-3/779-1 ja 20.09.2021. a käskkirja nr 6-3/787-1.
25.HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (vt ka HKMS § 47 lg 1).
26.VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Praegusel juhul on kaebaja esitanud 20.09.2021 Viru Vanglale vaide käskkirjade nr 6-3/768-1, nr 6-3/779-1 ja nr 6-3/787-1 kehtetuks tunnistamiseks ja täitmise peatamiseks (dtl 32–33), kuid vaie on vangla menetluses ning seda ei ole kohtule teadaolevalt veel tagastatud, osaliselt rahuldatud või jäetud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Seega on kaebajal täitmata kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. IV
27.Kaebaja on esitanud kaebuses taotluse liita kaebus kaebusega, mille ta esitas kohtule 09.09.2021. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on selleks kaebuseks haldusasjas nr 3-21-2095 esitatud kaebus. Seega tõlgendab kohus seda taotlust haldusasjade nr 3-21-2152 ja nr 3-21-2095 liitmise taotlusena.
28.HKMS § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud sama seadustiku § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kuivõrd kohus on 04.10.2021. a määrusega tagastanud kaebuse haldusasjas nr 3-21-2095 ning tagastab käesoleva määrusega kaebuse ka haldusasjas nr 3-21-2152, ei ole põhjendatud liita omavahel haldusasju, mille menetlus on Tartu Halduskohtus lõppenud või lõppeb praeguse määrusega. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse rahuldamata. Kohus selgitab, et samasisuliste kaebuste liitmine võib olla otstarbekas pärast seda, kui kaebaja läbib nõuetekohaselt vastavad kohustuslikud kohtueelsed menetlused ning esitab seejärel kohtule vastavad kaebused.
29.Tulenevalt HKMS § 77 lõikest 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punktiga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselgelt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kohus peab vajalikuks kuulutada haldusasja menetluse kaebaja eraelu kaitseks kinniseks asja nr 3-21-1557 materjalide juurest käesoleva asja juurde võetud tõendite osas, kuna neis on kajastatud kaebaja terviseandmeid. Asjas puudub avalik huvi, mis võiks takistada menetluse osaliselt kinniseks kuulutamist isiku eraelu kaitseks.
30.Samuti asendab kohus kaebaja eraelu kaitseks asjas tehtava lahendi avaldamisel tema nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.