A. T , E. O , D. N , E. A R. P ja P. P kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks (osakonna teise telefoni kasutamise mittevõimaldamine ja vangistusseaduse § 28 lõikes 3 nimetatud isikutele helistamise piiramine)
RESOLUTSIOON
1.Tagastada A. T , E. O , D. N , E. A R. P ja P. P kaebus haldusasjas nr 3-21-1891.
2.Jätta A. T , E. O , D. N , E. A R. P ja P. P esialgse õiguskaitse taotlused läbi vaatamata.
3.Jätta A. T , E. O , D. N , E. A R. P ja P. P riigilõivust vabastamise taotlused läbi vaatamata.
4.Määruse avaldamisel asendada kaebajate nimed tähemärkidega.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
1.Viru Vanglas kinni peetavad isikud A. T , E. O , D. N , E. A , R. P ja P. P esitasid 11. augustil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse (pealkirjastatud „Tuvastamiskaebus“) Viru Vangla tegevuse peale. Kaebuse kohaselt rikub Viru Vangla (täpsemalt II üksuse juht) kaebajate õigusi sellega, et ei võimalda V8 osakonnas kasutada teist telefoni. Osakonna alguses on seina peal üks telefon ja osakonna lõpus teine telefon, kuid kasutada lubatakse neist vaid ühte ehk osakonna alguses olevat telefoni. Selliselt piiratakse kaebajate lähedastele ja vangistusseaduse (VangS) § 28 lõikes 3 nimetatud isikutele helistamise aega ja võimalusi. Telefoni saab kasutada ajal, mil osakonna kambrid on avatud ning kaebajad jagavad telefoni kasutamise aja võrdseteks osadeks. Seega saab iga kinnipeetav hommikul helistada ca 12 minutit, lõuna ajal ca 5 minutit ning õhtul ca 5 minutit. Helistamise ajad oleks pikemad, kui lubataks kasutada teist telefoni, kuid seda piiratakse meelevaldselt. Samuti ei võimalda II üksuse juht kambrite kinni oleku ajal VangS
3-21-1891 § 28 lõikes 3 sätestatud isikutele helistamist. Kaebajatel puudub seega normaalne võimalus suhelda lähedastega ja VangS § 28 lõikes 3 nimetatud isikutega (sh advokaatidega), et arutada vajalikke teemasid. Kaebajad taotlevad kohtult Viru Vangla II üksuse juhi tegevuse (VangS § 28 lõikes 3 sätestatud isikutele helistamise ja teise telefoni kasutamise piiramise) õigusvastaseks tunnistamist. Kaebajad leiavad, et vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine suunab vangla seaduspärase käitumise poole ning seeläbi lõpetatakse kaebajate õiguste rikkumine. Kaebuse juurde lisatud taotluses paluvad kaebajad vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest ning paluvad kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebajad soovivad, et kohus kohustaks vastustajat kohtumenetluse ajaks tagama kaebajatele V8 osakonnas päevakavas sätestatud kambrite lahtioleku ajal helistamiseks teise telefoni, et oleks võimalik helistada lähedastele ja VangS § 28 lõikes 3 sätestatud isikutele ja/või lõpetataks teise telefoni kasutamise piiramine.
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 25. augustil 2021 kohtule mitmed A. T pöördumised ja vangla vastused1, mis puudutavad vaidlusalust temaatikat ning lisaks esitati kohtule A. T kõnelogide väljavõte perioodi 18. august 2021 kuni 25. august 2021 kohta. Ühtlasi selgitas vangla oma vastuses, et isikud E. O , D. N , E. A , R. P ja P. P ei ole esitanud vanglale pöördumisi, mis seonduks osakonnas teise telefoni kasutamise lubamisega või VangS § 28 lõikes 3 nimetatud isikutele kõnede piiramisega.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus selgitab esmalt, miks tuleb kaebus tervikuna tagastada (I) ning võtab seejärel seisukoha kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse osas (II). I
4.Kaebajad on pöördunud kohtu poole tuvastamiskaebusega, paludes tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevuse, mis seisneb selles, et kaebajate eluosakonnas olevat teist telefoni ei lubata kasutada. Lisaks palutakse tunnistada õigusvastaseks VangS § 28 lõikes 3 sätestatud isikutele helistamise piiramine. Kaebajad ei too kuupäevaliselt välja mitte ühtegi konkreetset episoodi, mil eelkirjeldatud piiranguid on rakendatud. Sellest teeb kohus järelduse, et tegemist on igapäevaste piirangutega, mis jätkuvad ka praegusel ajal. Kaebajad märgivad, et nende kaebuse eesmärgiks on see, et nende õiguste rikkumine lõpetataks ning vangla käituks õiguspäraselt.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel.
A. T vaie (registreeritud 31.08.2020 nr-ga 6-12/279-1); Viru Vangla 29.10.2020. a vaideotsus nr 6-12/279-2; Viru Vangla 20.04.2021. a vastus nr 6-10/5822-12; A. T vaie (registreeritud 05.05.2021 nr-ga 6-12/131-1); Viru Vangla 04.06.2021. a vaideotsus nr 6-12/131-2; A. T vaie (registreeritud 04.08.2021 nr-ga 6-12/267-1; A. T teabenõue (registreeritud 18.08.2021 nr-ga 6-10/24095-1.
3-21-1891
5.1.HKMS § 45 lõige 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Eeltoodud piirang on seaduses sätestatud seetõttu, et tuvastamiskaebus on ebaefektiivne õiguskaitsevahend olukordades, kus kaebajal on olemas tõhusamaid võimalusi oma õiguste kaitsmiseks. Kaebusest nähtuvalt on kaebajate eesmärgiks see, et vangla lõpetaks eluosakonnas asuva teise telefoni ning VangS § 28 lõikes 3 nimetatud isikutele helistamise piiramise. Sellises olukorras on tõhusamaks õiguskaitsevahendiks kohustamiskaebuse (HKMS § 37 lõike 2 punkt 2) või eriliiki kohustamiskaebuse ehk keelamiskaebuse (HKMS § 37 lõike 2 punkt 3) esitamine, mille rahuldamise korral saab kohus teha vanglale konkreetse ettekirjutuse. Tuvastamiskaebuse rahuldamise korral sellist ettekirjutust ei tehta, vaid tuvastatakse üksnes haldusorgani õigusvastane tegevus. Selline tuvastamine ei kohusta aga haldusorganit mingil konkreetsel viisil tegutsema. Seetõttu tuleb olukorras, kus on võimalik kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid, esitada kohtule tuvastamiskaebuse asemel näiteks kohustamiskaebus. Kinni peetavatel isikutel tuleb aga enne kohtule sellise nõude esitamist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lõige 5). Kui kohtueelne menetlus on läbimata, siis ei ole kaebus kohtus lubatav. Viru Vangla 25. augusti 2021. a vastusest kohtunõudele nähtub, et isikud E. O , D. N , E. A , R. P ja P. P ei ole kaebuses kirjeldatud piirangute teemal ühtegi pöördumist Viru Vanglale esitanud. Vangla kinnitab, et eelnimetatud isikud ei ole esitanud vanglale pöördumisi, mis seonduks osakonnas teise telefoni kasutamise lubamisega või VangS § 28 lõikes 3 nimetatud isikutele kõnede piiramisega. Kohus leiab, et kaebajad E. O , D. N , E. A , R. P ja P. P ei ole praeguseks ajaks minetanud võimalust kasutada oma õiguste kaitseks tõhusamat õiguskaitsevahendit ehk kohustamisnõude esitamist. Kohus ei saa aga suunata kaebajaid sellise nõude esitamisele, sest kaebajad ei ole kohustamisnõudes kohustuslikku kohtueelselt menetlust läbinud. Kui kaebajad E. O , D. N , E. A , R. P ja P. P leiavad, et vangla rikub telefonikõnede piiramisega nende õigusi, siis on kaebajatel võimalik esmalt pöörduda vaidega vangla poole ning vaidemenetluse ebarahuldava tulemuse korral kohustamiskaebusega halduskohtu poole. HKMS § 121 lõike 2 punkt 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Eelnevat arvestades tagastab kohus E. O , D. N , E. A R. P ja P. P tuvastamiskaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.
5.2.Praeguses asjas on tuvastamiskaebuse esitanud ka kinnipeetav A. T . Ta palub samuti tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse, mis seisneb eluosakonnas asuva teise telefoni ning VangS § 28 lõikes 3 nimetatud isikutele helistamise piiramises. Kaebusest nähtuvalt on ka tema eesmärgiks see, et vangla lõpetaks telefonikõnede piiramise (VangS § 28 lõikes 3 nimetatud isikutele) ja lubaks kasutada osakonna teist telefoni. Arvestades seda, et A. T on Viru Vangla poolt 25. augustil 2021 kohtule edastatud dokumentidest nähtuvalt esitanud vanglale pöördumisi (sh vaideid) seonduvalt telefoni kasutamise piirangutega, kuid näiteks Viru Vangla 4. juuni 2021. a vaideotsuse nr 6-12/131-2 (dtl 22) tegemisest oli kohtule kaebuse esitamise ajaks möödunud oluliselt rohkem aega kui 30 päeva pikkune kaebetähtaeg (HKMS § 47 lõige 2), siis võib kohtu hinnangul möönda, et
3-21-1891 kaebajal ei pruugi olla võimalik kasutada enam tõhusamat õiguskaitsevahendit ning tema tuvastamiskaebus oleks sellest aspektist lähtudes lubatav. Siiski leiab kohus, et ka A. T kaebus praeguses haldusasjas tuleb tagastada.
5.2.1.HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eelneva sätte alusel kaebuse tagastamiseks peab seega olema täidetud kaks eeldust. Kaebusega kaitstava õiguse riive peab olema väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei tohiks kaebuse rahuldamine olla tõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
5.2.2.VangS § 28 lõige 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust võib vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Vangla sisekorraeeskirja § 51 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Kohus märgib, et helistamise õigus vanglas ei ole piiramatu ning seda isegi olukordades, mis puudutavad helistamist VangS § 28 lõikes 3 nimetatud isikutele ja asutustele. Riigikohtu halduskolleegium on 31. oktoobri 2007. a kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-54-07 möönnud, et kinni peetava isiku õigus kasutada telefoni suhtlemaks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ei ole piiramatu, kuid piirangud peavad olema vajalikud ja säilitama helistamise võimaluse mõistlikul määral. Kolleegium leidis, et tulenevalt riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemise olulisusest ei tohi vangla rakendada helistamise korda, mis moonutab kinni peetavate isikute helistamise õiguse olemust selliselt, et sisuliselt võib muutuda asutuste ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemine võimatuks. Näiteks võimaldades kinni peetaval isikul helistada riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustesse ainult reedeti pärast kella 16, võib ametiisikutega suhtlemine olla sisuliselt võimatu.
5.2.3.Kohus mõistab, et kaebaja viibib Viru Vanglas avatud osakonnas. Viru Vangla kodukorra punkti 13.9.2.1 kohaselt on avatud osakondades lubatud telefoni kasutada päevakavas märgitud ajal. Kui kinnipeetav tahab muul ajal helistada riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või kaitsjale, tuleb tal esitada põhjendatud taotlus hiljemalt helistamisele eelneval tööpäeval. Viru Vangla kodukorra lisast 1.9 nähtub, et V8 osakonnas paiknevad kinnipeetavad saavad helistada ajavahemikel 8.30-10.00, 14.00-15.30 ja 17.50-18.50 (läänepoolsed kambrid) ning ajavahemikel 10.30-12.00, 15.35-17.05 ja 18.55-19.55 (idapoolsed kambrid). Kohus peab usutavaks, et sellise helistamise korralduse puhul on igal osakonnas viibival kinnipeetaval võimalik telefoni kasutada enam kui vaid ühel korral nädalas (seaduses sätestatud miinimum).
5.2.4.Kohus märgib, et kinnipeetava õigus kasutada telefoni on oluline õigus. Seeläbi realiseerib isik oma õigust suhelda VangS § 28 lõikes 3 nimetatud isikute ja asutustega ning oma lähedastega, et suhted ei katkeks. Siiski ei nähtu asja materjalidest, et seda õigust oleks A. T puhul oluliselt riivatud. Viru Vangla on 25. augustil 2021 edastanud kohtule kaebaja
3-21-1891 kõnelogide väljavõtte selle saatmisele eelneva nädala kohta. Väljavõttelt nähtub, et A. T on selle nädala jooksul kasutanud telefoni igapäevaselt ning tema kõneajad on olnud järgmised: 18.08.2021 (üle 52 minuti); 19.08.2021 (üle 40 minuti); 20.08.2021 (üle 51 minuti); 21.08.2021 (üle 44 minuti); 22.08.2021 (üle 18 minuti); 23.08.2021 (üle 40 minuti); 24.08.2021 (üle 63 minuti) ja 25.08.2021 (vähemalt 15 minutit). Seega ei vasta tõele kaebuses esitatud väide, et kaebajal on võimalik telefoni kasutada keskmiselt vaid ca 22 minuti jooksul päevas (hommikul 12 minutit, lõuna ajal 5 minutit, õhtul 5 minutit). Lisaks nähtub Viru Vangla 20. aprilli 2021. a vastusest nr 6-10/5822-12 (dtl 30-31), et kaebaja on ka näiteks veebruaris 2021 ja märtsis 2021 helistanud pidevalt ning oluliselt rohkem, kui seaduses ettenähtud miinimum. Kohus peab usutavaks, et kaebaja telefoni kasutamise tingimused avatud osakonnas viibides ajas oluliselt ei muutu (v.a erandjuhtudel). Kohus leiab, et eluosakonnas helistamiseks teise telefoni kasutamise mittelubamine ei riiva intensiivselt kaebaja õigusi, sest asja materjalidest nähtuvalt saab kaebaja mõistlikul määral helistada ka olukorras, kus kasutusel on üks telefon. Samuti nähtub kaebaja kõnedele kulutatavast ajast, et oluliselt ei saa olla piiratud ka kaebaja võimalus helistada VangS § 28 lõikes 3 nimetatud isikutele. Õigusaktid ei reguleeri seda, mitu telefoni peab vangla ühes eluosakonnas olema. Õigusaktid sätestavad kaebaja õiguse kasutada telefoni. Kuigi seadus näeb miinimumkohustusena ette helistamise võimaldamise ühel korral nädalas (v.a VangS § 28 lõikes 3 sätestatud asutustele ja isikutele helistamiseks), siis võimaldatakse seda kaebajale oluliselt suuremas mahus. Kohus leiab, et kaebuse menetlusse võtmise korral oleks selle rahuldamine ebatõenäoline. Kohtule ei nähtu, et olukorras, kus kaebaja saab üldjuhul telefoni kasutada igapäevaselt ning oluliselt rohkem kui näiteks 20 minutit, saaks vanglale ette heita kaebaja telefonikõnede (sh VangS § 28 lõikes 3 nimetatud isikutele) õigusvastast piiramist. Arvestades eeltoodut tagastab kohus A. T tuvastamiskaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel. II
6.Kaebajad on kaebuse juurde lisanud esialgse õiguskaitse taotluse. Nad paluvad, et kohus kohustaks vastustajat kohtumenetluse ajaks tagama neile V8 osakonnas päevakavas sätestatud kambrite lahtioleku ajal helistamiseks teise telefoni, et oleks võimalik helistada lähedastele ja VangS § 28 lõikes 3 sätestatud isikutele ja/või lõpetataks teise telefoni kasutamise piiramine.
7.Kohtule saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada poolelioleva vaidemenetluse ajal või kohtumenetluse raames (HKMS § 249 lõiked 2 ja 5). Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse taotlus peab olema seotud põhivaidluse esemega ning taotlus on lubatav, kui see teenib kaebusega sama eesmärki. Praegusel juhul on kohtule esitatud vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõue, kuid esialgse õiguskaitse taotluses palutakse teha vanglale konkreetsed ettekirjutused. Selline olukord ei ole lubatav ning tuvastamiskaebuse esitamise korral ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik. Seega ei ole kaebajate esialgse õiguskaitse taotlused kohtus lubatavad.
8.Kohus ei saanud praegusel juhul suunata kaebajaid E. O , D. N , E. A , R. P ja P. P kohtumääruse punktis 5.1 toodud põhjustel esitama kohustamiskaebust. Kui kaebajad otsustavad kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid ja esitavad vanglale seonduvalt helistamise piiramisega vaide(d), siis on kaebajatel võimalik vaide esitamise järgselt taotleda
3-21-1891 esialgse õiguskaitse kohaldamist. HKMS § 249 lõige 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal.
9.Kohus märgib, et kuigi A. T on 4. augustil 2021 esitanud Viru Vanglale vaide, mis seondub helistamise piiramise temaatikaga (registreeritud nr-ga 6-12/267-1, dtl 24-25), siis ei kattu ka selles vaides esitatud taotlus kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses soovitud abinõuga, milleks on teise telefoni kasutamise piiramise lõpetamiseks kohustamine.
10.Kohase põhivaidluse puudumine ei ole esialgse õiguskaitse taotluse kõrvaldatav puudus, vaid sellise vaidluse olemasolu on esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamise eelduseks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebajate esialgse õiguskaitse taotlused läbi vaatamata HKMS § 55 lõike 2 alusel.
11.Kaebuse tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluste läbi vaatamata jätmise tõttu puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebajate menetlusabi taotluseid nende riigilõivust vabastamiseks. Kohus jätab taotlused läbi vaatamata.
12.Kohus asendab HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses kaebajate nimed tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.