lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-977/13

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.08.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-977/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.08.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1256
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Maret Altnurme ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

19.08.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-977

Haldusasi

X kaebus Justiitsministeeriumi vastu õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks summas 90 319 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Justiitsministeerium

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.06.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.06.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-977 menetlusse.

Tagastada X-le määruskaebusele lisatud dokumendid (dtl 78–101).

Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 01.06.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-977 osas, milles halduskohus tagastas kaebuse õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.

Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.
X esitas 06.05.2021 Tallinna Halduskohtule venekeelse kaebuse, milles taotles Justiitsministeeriumilt hüvitist 90 319 eurot õigusemõistmisel tekitatud kahju eest ning haldusasjades nr 3-20-2391 ja 3-21-405 tehtud kohtumääruste tühistamist. Samuti palus kaebaja

3-21-977 enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest ning edastada kõik käesolevas asjas tehtavad kohtulahendid talle vene keeles.

2.Tallinna Halduskohus tagastas 01.06.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohtu määruseid saab vaidlustada üksnes HKMS-is ettenähtud korras (vt HKMS § 203 lg 1). Haldusasjades nr 3-20-2391 ja 3-21-405 tehtud määruseid saab seega vaidlustada samade haldusasjade raames ning nimetatud haldusasjade toimikutest nähtuvalt on X vastavat õigust kasutanud. Konkreetses haldusasjas tehtud määruseid (sh ringkonnakohtu määruseid) ei saa vaidlustada halduskohtule uue sellesisulise kaebuse esitamisega. Kaebus tuleb selles osas halduskohtu pädevuse puudumise tõttu tagastada. Kahju hüvitamise nõue on esitatud Justiitsministeeriumi vastu ja kahju on väidetavalt tekitatud haldusasjades nr 3-20-2391 ja 3-21-405 tehtud kohtumäärustega. Sisuliselt taotleb kaebaja seega õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 15 lg-tes 1 ja 31 sätestatud kahju hüvitamise nõudmise tingimused ei ole täidetud. Haldusasju nr 3-20-2391 ja 3-21-405 menetlenud kohtunike suhtes ei ole teadaolevalt algatatud kriminaalmenetlust ega jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust ning Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole rahuldanud asjaomase menetlusega seotud individuaalkaebust. Seega puudub kaebajal kaebeõigus õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuna kaebus tagastatakse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.X palub 10.06.2021 (registreeritud 11.06.2021) määruskaebuses halduskohtu 01.06.2021 määrus tühistada ja saata asi halduskohtusse menetlusse võtmise otsustamiseks. Piirang, mis on seotud asja edasise menetlemise faktilise takistamisega, on nii formaalselt kui ka materiaalselt ebaproportsionaalne ning põhiseadusvastane. Pole vaidlust, et ei ole täidetud RVastS § 15 lg 1 ja 31 eeldused, kuid puudub alus kaebuse tagastamiseks. Olemas on alus subjektiivse õiguse kaitseks kahjunõudes Justiitsministeeriumi vastu summas 90 319 eurot. Kohus on jätnud rakendamata Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) ning seega on olemas vastuolu Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 146 ja 152. Lisaks puudub alus kaebuse osaliseks tagastamiseks HKMS § 121 punktide 1 ja 2 ning § 151 lg 1 punkti 1 alusel. Halduskohus on vaidlustatavas määruses tunnistanud, et rikub Eesti kohtuniku eetikakoodeksi punkti 14 kohustust seoses EIÕK sätetega. Selleks, et riigilõivu tasumise kohustus ei oleks ebaproportsionaalseks takistuseks kohtus edasikaebamise õiguse tõhusal elluviimisel, on ette nähtud võimalus taotleda menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
5.Kaebaja on lisanud määruskaebusele dokumente, millest võib järeldada, et ta soovib nende asja juurde võtmist. Ringkonnakohus tagastab määruskaebusele lisatud dokumendid 2(4)

3-21-977 (halduskohtule esitatud kaebus lisadega, dtl 78–101), sest need on korduvad ja toimikus juba olemas.

6.Kaebaja taotles halduskohtule esitatud kaebuses haldusasjas nr 3-20-2391 tehtud Tallinna Halduskohtu 08.12.2020 ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2021 määruste ning haldusasjas nr 3-21-405 tehtud Tallinna Halduskohtu 05.03.2021 ja Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2021 määruste tühistamist. Kohtute infosüsteemist nähtub, et nimetatud määrused on praeguseks jõustunud. Nagu halduskohus on selgitanud, ei näe seadus ette võimalust vaidlustada jõustunud haldus- või ringkonnakohtu määruseid halduskohtule uue kaebuse esitamisega. Halduskohtul ei ole PS § 148 lg-s 1 ja § 149 lg-tes 1–3 sätestatud kohtusüsteemi astmelisuse ning res judicata põhimõtte kohaselt õigust kõrgema astme kohtu jõustunud lahendit üle vaadata. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et selles osas tuli kaebus tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 1 p 1).
7.Kahju hüvitamise nõude osas selgitas halduskohus õigesti, et praegusel juhul puuduvad RVastS § 15 lg-tes 1 ja 31 sätestatud eeldused kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise nõudmiseks. RVastS § 15 lg-ga 1 on seadusandja soovinud piirata kahju hüvitamist olukordades, kus kahju on võimalik ära hoida kohtulahendi edasikaebamisega. Kohtute võimalikud eksimused õigusnormide kohaldamisel, faktide tuvastamisel või tõendite hindamisel ei kujuta endast iseenesest kuriteo toimepanemist. Kuritegu oleks teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine (karistusseadustiku § 311). Sealjuures ei ole halduskohus pädev tuvastama kohtuniku poolt kuriteo toimepanemist (vt Riigikohtu 28.03.2016 otsus nr 33-1-70-15, p 20). Kohtunikku ei saa käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Samas saab HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse tagastada siis, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, mitte olukorras, kus mõni RVastS § 15 lg-s 1 loetletud kahjunõude rahuldamise eeldustest on täitmata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2020 määrus asjas nr 3-20-1389, p 13; 09.04.2020 määrus asjas nr 3-19-2159, p 9). Kaebeõigust tuleb hinnata kaebaja õiguste rikkumise võimalikkuse põhjal. Isegi kui hüvitamiskaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, ei saa väita, et kaebajal puudub selle esitamiseks kaebeõigus.
8.Hüvitamiskaebust ei saa tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest iseenesest oleks selle nõude esitamisega kaebajal võimalik kahju hüvitamise eesmärki saavutada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2021 määrus asjas nr 3-20-1684, p 19). Kuigi kaebus võib olla praegusel juhul RVastS § 15 lg-tes 1 ja 31 sätestatud kahjunõude rahuldamise eelduste puudumise tõttu perspektiivitu, saab sellise kaebuse tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel läbivaatamatult vaid juhul, kui kaitstava õiguse riive on väheintensiivne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2020 määrus asjas nr 3-20-1389, p 12). Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive intensiivsus väike, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (vt Riigikohtu 01.11.2018 määrus nr 3-18-763, p 9). Asjades nr 3-20-2391 ja 3-21-405 on kaebaja vaidlustanud Tallinna Vangla direktori käskkirju, millega piirati kiinipeetavate vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust ning vanglavälist suhtlemisvabadust. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses ega määruskaebuses kuidagi põhjendanud, milles seisneb temale nende asjade kohtumenetluse käigus tekitatud kahju 90 319 eurot, ei ole samas võimalik ka välistada, et talle võib vangla kehtestatud piirangutega olla tekkinud kahju enam kui 1000 euro ulatuses. Seega ei ole alust tagastada hüvitamiskaebus praegu ka HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
9.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse osaliselt ja tühistab Tallinna Halduskohtu 01.06.2021 määruse osas, milles halduskohus tagastas kaebuse õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Selles osas tuleb kaebus saata halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks (vt ka Riigikohtu 25.11.2019 määrus nr 319-823).

3(4)

3-21-977

10.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuna halduskohus jättis 01.06.2021 määrusega kaebuse tervikuna tagastamise tõttu X menetlusabi taotluse läbi vaatamata, siis tuleb ettevalmistava menetluse käigus ka see taotlus lahendada. Kaebaja on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt tuleb kohtul menetlusabi taotluse lahendamisel muu hulgas arvestada, kas kaebaja kavandatav menetluses osalemine oleks edukas. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt ei oleks ka maksejõuetu isiku riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine põhjendatud, kui tema kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (nt Riigikohtu 06.09.2007 määrus nr 3-3-1-40-07, p-d 11–12; Tallinna Ringkonnakohtu 06.01.2020 määrus nr 3-19-1649, p 8 ja 30.06.2021 määrus nr 3-21-1171, p 9).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium