X kaebus Tallinna Vangla vastu varalise kahju hüvitamiseks seoses katkiste prillidega Kaebaja: X Vastustaja: Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.09.2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vanglas registreeriti 07.08.2020, 10.08.2020 ja 25.09.2020 X (edaspidi kaebaja) pöördumised kutseõppehoone riietusruumi kapist kadunud esemete rahaliseks hüvitamiseks — prillide ja prillitoosi eest 150 eurot, plätude eest 25 eurot, soojapesupükste eest 15 eurot,
šampooni eest 5 eurot, seebi eest 1 euro, hambaharja eest 2 eurot ning hambapasta eest 2.50 eurot. Tallinna Vangla 06.10.2020 kirjaga nr 5-37/20/76-4 paluti kaebajal täpsustada tekkinud varalise kahju suurust, esitada kahju tekkimist kinnitavad tõendid ning selgitada, kas ja millistel alustel soovib kaebaja prillide ning prillitoosi hüvitamist olukorras, mil ta on prillitoosi ning prillid, mille üks klaas on küll raamist välja tulnud, kätte saanud. Tallinna Vangla registreeris 21.10.2020 kaebaja kahjunõudes puuduste kõrvaldamiseks esitatud kirja, milles kaebaja selgitas prillide, plätude ja sooja aluspesu soetamisega seonduvat. Tallinna Vangla 26.10.2020 kirjaga nr 5-37/20/76-6 paluti kaebajalt selgitusi hügieenivahendite hüvitamist puudutava nõude osas ning sooviti teada, kas olukorras, mil vanglale teadaolevalt on kaebaja prillidel üks klaas raamist välja tulnud, kuid klaas ise terve, ja on tõenäoline, et parandamise teel on võimalik prillide algne olukord taastada, on kaebaja nõus vangla kulul prillide parandamisega. Tallinna Vangla registreeris 05.11.2020 kaebaja kahjunõudes puuduste kõrvaldamiseks esitatud kirja.
2.Tallinna Vangla 26.11.2020 vastuskirjaga nr 5-37/20/76-81 rahuldati kaebaja kahju hüvitamise taotlus soojapesupükste ja plätude osas summas 31,80 eurot. Taotlus prillide ja prillitoosi hüvitamise osas jäeti rahuldamata põhjusel, et prillitoos ja prillid on kaebajale tagastatud, prillidel on küll üks klaas raamist välja tulnud, kuid vangla on 22.05.2020 kirjaga rahuldanud kaebaja taotluse prillide väljastamiseks vangla kulul ning seeläbi on kaebaja prillid asendatud. Hügieenitarvete osas luges vangla kaebaja kahjunõudest loobunuks.
3.Kaebaja esitas 28.12.2020 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse, milles palus kohtul kohustada Tallinna Vanglat hüvitama kaebajale kahju summas 150 eurot seoses katkiste prillidega.
4.Kohus võttis 10.02.2021 määrusega kaebuse menetlusse ning määras 02.07.2021 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5.Kaebaja taotleb kahju hüvitamist summas 150 eurot seoses sellega, et kaugele vaatamise prillid, mida ta hoidis vangla õppehoone riietusruumi kapis, tagastati talle katkisena (üks klaas raami seest väljas).
6.Lähtudes Tallinna Vangla kodukorra punktist 7.1.42 on kaebajal õigus hoida ja kasutada optilisi prille kuni kaks paari, arsti ettekirjutusel.
7.Õppejõul on õigus anda õpilastele ülesanne territoorium koristada. Selle käigus ei tohi aga kolmandatele isikutele kahju tekitada. Andes koristamise ülesande, peab õppejõud teadma, mis on kinnipeetavale Tallinna Vangla kodukorra p 8.7.1 ja 8.7.2 kohaselt keelatud ning teadma ka seda, et kappides asub isiklik vara.
8.Oma otsuses nr 5-37/20/76-8 (p 15) viitab vangla asjaolule, et kaebaja sai vangla kulul prillid ja see loetakse vangla poolt tekitatud kahju hüvituseks. See on ebeseaduslik otsus. Arstoftalmoloog kirjutas kaebajale retsepti vangla kulul prillide saamiseks, sest kaebajal puuduvad vahendid nende ostmiseks. Kaebajal on vaja prille -3d. Sellise näitaja puhul on kaebajal õigus taotleda vangla kulul prillide saamist. 22.05.2020 rahuldati kaebaja avaldus vangla otsusega nr 7-8/20/94-16-2. Kaebaja poolt vangla direktorile esitatud kaebus, et kaebaja asjad on kadunud, kannab kuupäeva 07.08.2020, st 47 päeva pärast seda, kui vangla andis välja otsuse kaebajale vangla kulul prillid väljastada.
9.Vangla poolt väljastatud prillidega väsivad silmad ära ning kaebaja tunneb pidevat survet silmadele ning ei saa neid igapäevaselt kasutada, samuti häirib prillide materjal ja vorm.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.Vastustaja ei pea kaebust põhjendatuks.
11.Tallinna Vangla kodukorra punkt 7.1.42. kohaselt on kinnipeetavale vanglas lubatud vangla arsti ettekirjutusel kaks paari optilisi prille, kuid nimetatud kodukorra punkt on kehtestatud klausliga, et lubatud on üks paar kaugele vaatamise prille ja üks paar lugemisprille. Käesoleva vaidluse aluseks olevad prillid, millega kaebaja 12.03.2018 vanglasse saabus, olid kaugele vaatamise prillid. Seega oli kaebajal lubatud üks paar kaugele vaatamise prille. Teise kaugele vaatamise prillipaari saamiseks kaebajal õigust ei olnud. Seega ei olnud kaebajal õigust prillide saamiseks vangla kulul.
12.Arvestades, et kaebaja on lühinägelik ning vajas prille kaugele vaatamiseks, jääb mõistmatuks, miks hoiustas kaebaja oma prille tööstushoone kapis, kus ta sai neid kasutada vaid keevituse õppetöö toimumise ajal 2–4 korda nädalas. Kui kaebaja pidas mõttekaks hoida oma prille tööstushoone kapis, siis miks ta hakkas seda tegema alles jaanuaris, kuigi keevitaja eriala õpet alustas kaebaja juba 19.09.2019. Vastustaja on seisukohal, et põhjus, miks kaebaja hakkas hoidma prille tööstushoone kapis, on selles, et kaebaja soovis saada vangla kulul uusi prille.
13.Arvestades, et vangla väljastas omal kulul kaebajale uued prillid 04.06.2020, on prillide katkiminemisest tekkinud võimalik kahju kaebajale hüvitatud.
14.Arvestades, et kaebajal olid 12.03.2018 vanglasse saabudes vaidlusalused prillid kaasas ning need olid kogu vanglas viibimise aja kaebaja kasutuses, on kaebaja juba ainuüksi vangistuse jooksul prille ligi kaks aastat kasutanud. Olukorras, kus isik on saanud prille minimaalselt kaks aastat kasutada, millele tuleks lisada teadmata aeg, mille jooksul sai kaebaja neid kasutada väljaspool Tallinna Vanglas viibimist, asetus isik vangla poolt talle uute prillide väljastamisega kaebaja mõistes juba paremasse olukorda kui (võlaõigusseaduse, edaspidi VÕS, § 127 lg 1).
15.Kaebaja ei ole tõendanud prillide ostmise hetke ega väärtust, vaid ainult väitnud seda, millal prillid on ostetud ning mis hinnaga.
16.Isegi kui leida, et vastustaja poolt kaebajale uute prillide väljastamisega ei ole kaebajal tekkinud võimalikku kahju hüvitatud, siis vastutab kaebaja ise olulisel määral talle tekkinud kahju eest. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 61 paneb vanglale kohustuse tagada lattu hoiule antavate asjade säilimine. Kambrisse väljastatud, st kinnipeetava kasutusse antud, vara säilimise eest vastutab kinnipeetav ise.
17.Kaebajal oli võimalik igal ajahetkel paluda vanglal oma esemed ära tuua, mida kaebaja ei teinud. Seda enam, kaebaja ei viinud tootmishoone kapist oma asju ära ka seal 12.06.2020 toimunud koristamise käigus. Kaebaja väited selle kohta, et temal ei lubatud asju kapist ära viia, on otsitud ja pahatahtlikud – ei ole eluliselt usutav, et vaid kaebajal kästi kõik oma asjad kappi jätta, kui kõigil ülejäänud kinnipeetavatel lubati need ära viia.
18.Vangla dokumendihaldusprogrammi Delta andmetest nähtuvalt ei ole kaebaja vanglale kirjalikke pöördumisi prillide mittesobivuse kohta esitanud. Ka ei ole kaebaja Tallinna Vangla IV üksuse (kus kaebaja paikneb) ametnikele teada andnud, et ei saa vangla poolt väljastatud prille kanda. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja selgitusel puuduvad ka kaebaja tervisekaardis kanded selle kohta, et kaebaja oleks meditsiinitöötajatele kaevanud prillide mitte sobimist või seda, et ta ei saaks vangla väljastatud prille kasutada.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.Pooled vaidlevad selle üle, kas vangla on kohustatud kaebajale hüvitama kahju, mis tekkis kaebaja vanglasse saabumisel kaasas olnud kaugele vaatamise prillide katkiminemisel (üks klaas raamist välja tulnud).
20.Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seadus (edaspidi RVastS). Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega (RVastS § 7 lg 1). Seega on kahjunõude üldised eeldused järgmised: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus; 2) tekkinud on kahju; 3) õigusvastase tegevuse ja kahju vahel on põhjuslik seos; 4) muud RVastS õiguskaitsevahendid on ammendunud.
21.Kaebaja taotleb prillide katkiminemisel tekkinud varalise kahju hüvitamist summas 150 eurot. Varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud (RVastS § 8 lg 1). Kaebaja sõnul maksid katki läinud prillid 150 eurot (13.03.2021 vastus kaebusele, lisa 5), mille hüvitamist ta vanglalt taotleb.
22.RVastS § 7 lg 4 kohaselt, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Nii sätestab ka VÕS § 127 lg 1, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
23.Vaidlus puudub selles, et kaebajal oli 12.03.2018 vanglasse saabumisel kaasas üks paar kaugele vaatamise prille (13.03.2021 vastus kaebusele, lisa 9, lisa 10), mille eest kaebaja käesolevas asjas hüvitist nõuab. Kahju hüvitamise taotluse kohaselt viis kaebaja jaanuaris 2020 õppehoone riietusruumi kappi oma isiklikud asjad, mh prillid koos prillitoosiga (13.03.2021 vastus kaebusele, lisa 1). Prillide katki minemise asjaolu sai kaebajale kaebuse kohaselt teatavaks augustis 2020. Õppesuuna juhi selgituste kohaselt (13.03.2021 vastus kaebusele, lisa 12) lõppes kaebaja õppetöö 28.02.2020. Riietusruumi koristamine koos õppijatega toimus 12.06.2020, mil kinnipeetavatel oli võimalik kappidest oma isiklikud asjad kaasa võtta. Kaebaja seda ei teinud. Õppesuuna juhi selgituste kohaselt said kinnipeetavad korralduse kapid korrastada ning kokku korjata vangla riided ja käterätikud ning kinnipeetavate isiklikesse esemetesse õppetööd korraldavad töötajad ei puutu. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 61 lg 1 kohaselt paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad paragrahvis 63 nimetamata asjad vanglasse vastuvõtmisel lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa. Lattu hoiule antud asjad pakitakse viisil, mis tagab nende säilimise (lõige 3). Kohus nõustub vastustajaga, et vangla on kohustatud tagama lattu hoiustatud esemete säilimise, kinnipeetava kätte antud esemete säilimise eest ei saa vangla aga vastutada. Seega kui kaebaja otsustas oma isiklikke prille hoiustada selleks mitte ette nähtud kohas ehk õppehoone riietusruumi kapis, ei saa vangla tagada nende säilimist. Kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest koostatakse ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos (sisekorraeeskirja § 61 lg 2). Viidatud sisekorraeeskirja sätetest nähtub eesmärk fikseerida laos hoiustatavad kinnipeetava isiklikud esemed, mille osas on vanglal säilitamiskohustus ning esemed, mis on antud kinnipeetava enda kätte. Kohus on seisukohal, et kinnipeetavale kambrisse antud esemete osas peab hoolsust üles näitama eelkõige kinnipeetav ise, kellele esemed kuuluvad. Käesolevas asjas ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid, et vangla oleks pahatahtlikult või teadlikult olnud osaline kaebaja prillide kahjustumises.
Seega oli kaebajal võimalik koristuspäeval oma isiklikud asjad, mh prillid riietusruumist kaasa võtta, kuid kaebaja jättis need teadlikult riietusruumi kappi. Kaebajal oli võimalus ka enne koristuspäeva või ka koristuspäevale järgnevalt paluda oma prillid riietusruumi kapist ära tuua, kuid kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks seda võimalust kasutanud.
24.Asjas esitatud tõendid (mh õppesuuna juhi selgitused) ei kinnita kaebaja väidet, et tal ei lubatud oma isiklikke asju riietusruumi kapist ära võtta. Vastupidi, kohtule nähtub, et riietusruumis korraldatud koristuspäeva eesmärgiks oli korrastada kapid ning need keevitussuuna õppijate asjadest tühjendada. Kohtule ei ole usutav, miks ei peaks vangla valvurid või õppetööd korraldavad isikud lubama kinnipeetavatel oma isiklikke asju kappidest kaasa võtta.
25.Kohtu hinnangul on lisaks kaheldav, miks kaebaja jättis enda kaugele vaatamise prillid veebruaris õppetöö lõppedes riietusruumi kappi ning ei tundnud nende vastu huvi kuni prillide katki minemisest teada saamiseni augustis 2020. Juhul kui kaebaja vajab kaugele vaatamiseks prille, jääb ebaselgeks, miks ei võtnud kaebaja prille riietusruumi kapist kaasa juba varem või lasknud need endale kambrisse tuua. Arvestades asjaolu, et kaebaja avaldas veebruaris 2020 soovi uute kaugele vaatamise prillide saamiseks vangla kulul, võib järeldada, et prillid on kaebajale igapäevaselt vajalikud lisaks õppetööle ka muudes tegevustes. Seega võib olla põhjendatud vastustaja kahtlus, et kaebaja jättis prillid riietusruumi kappi teadlikult, sooviga saada uued kaugele vaatamise prille vangla kulul.
26.Kohtu hinnangul ei ole eeltoodust tulenevalt tuvastatav vangla õigusvastane tegevus kaebaja prillide kahjustumisel.
27.Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.42 kohaselt võib kinnipeetaval olla vangla arsti ettekirjutusel kaks paari optilisi prille (üks paar kaugele vaatamise prille ja üks paar lugemisprille). Kaebaja haigusloo väljavõttest nähtub, et kaebaja soovis 14.02.2020 prille kaugele vaatamiseks (13.03.2021 vastus kaebusele, lisa 9, lisa 11). 26.04.2020 on kaebaja esitanud taotluse saada uued prillid vangla kulul (13.03.2021 vastus kaebusele, lisa 6). Vangla poolt väljastati kaebajale uued prillid 04.06.2020 (13.03.2021 vastus kaebusele, lisa 7). Seega ajal, mil kaebaja hoiustas oma isiklikke kaugelevaatamise prille õppehoone riietusruumi kapis, väljastas vangla kaebajale vangla kulul ka teised kaugelevaatamise prillid. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et uute prillide väljastamisega vangla kulul pandi kaebaja paremasse olukorda võrreldes eelnevaga (VÕS § 127 lg 1). Vanglas olid kaebajal prillid olnud kaasas alates 12.03.2018. Seega prillide katki mineku hetkeks olid need juba üle 2 aasta vanad. Kaebajal olid samad prillid olnud ka teadmata aja juba enne vanglasse saabumist. Seega oli prillide väärtus nende katkiminemise hetkeks märgatavalt vähenenud. Igapäevaselt prille kasutades saabub nende märgatav loomulik kulumine ca 2-3 aasta jooksul. Kuigi kaebaja prillide algne väärtus on üheselt tõendamata, siis isegi kui arvestada prillide väärtuseks 150 eurot, siis pärast ca 2-3 aastast kandmist olid need suure tõenäosusega oluliselt vähem väärt kui vangla kulul väljastatud uued prillid. Kuivõrd vangla on enda kulul väljastanud kaebajale kaugelevaatamiseks prillid, on kaebaja prillid asendatud ning tekkinud kahju hüvitatud. Vangla sõnul ei ole kaebajal olnud etteheiteid vangla poolt väljastatud prillidele. Seega ei ole usutav, et uute prillide kasutamine oleks sellisel määral ebamugavusi tekitav, et prillide kandmine oleks takistatud.
28.Eelnevast tulenevalt ei tuvasta kohus vangla tegevuses õigusvastasuse elementi, mistõttu ei ole kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.