Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ning kaebaja terviseseisundi hindamine oli läbi viidud õiguspäraselt, lähtudes otsuste tegemise hetkel kehtivatest terviseandmetest. Vastustajad märgivad, et arvestada saab üksnes nende asjaoludega, mis olid olemas vaidlustatud otsuste tegemise ajal ning selle seisuga ei tuvastatud kaebajal tervisehäireid määral, mis oleks aluseks tema terviseseisundi ajutiselt või alaliselt kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks tunnistamiseks. Kohus, hinnanud poolte põhjendusi, sh haldusasjas esitatud tõendeid, nõustub vastustajate seisukohtadega. Kui kohus nõustub vastustajate põhjendustega/seisukohtadega (millega on tutvunud ka kaebaja), siis ei pea hakkama neid üle kordama vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 29 kohaselt KRA arstliku komisjoni ülesanne on hinnata kutsealuse, asendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku, välja arvatud tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele (ülesannete loetelu KVTS §-s 30). Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuded on sätestatud Vabariigi Valitsuse 21.03.2013 määruse nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded " (edaspidi määrus nr 45) lisas 1. Määruse nr 45 § 1 lg 1' võimaldab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamisel määruse nr 45 lisas 1 sätestatud tervisenõuded jätta kohaldamata juhul, kui arstliku läbivaatuse ning terviseuuringute põhjal on kindlaks tehtud isiku terviseseisundist tulenevad vastunäidustused teenistusülesannete täitmiseks sõjaväelise väljaõppe läbimisel. Selliseid vastunäidustusi kaebaja suhtes praegusel juhul ei ole vastustajad tuvastanud (mis ei tähenda, et need ei võiks ilmneda täiendavate arstitõendite esitamisel ja isiku ilmumisel arstlikku komisjoni tema terviseseisundi hindamise läbiviimiseks, mida kaebajale on korduvalt võimaldatud). Kutsealuse kohustused on sätestatud KVTS §-s 40, mille lg 1 p 5 kohaselt kutsealune on kohustatud osalema määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamisel ja arstliku komisjoni suunamisel täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul ning esitama nõutavad terviseseisundit tõendavad dokumendid ja osalema kutsesobivuse hindamisel. Kaebajat on korduvalt kutsutud KRA arstlikku komisjoni terviseseisundi hindamiseks, kuid kaebaja on kutseid eiranud, mis takistab uuendatud menetluse lõpuleviimist, sh otsuse tegemist. KRA, vastu tulles kaebajale, uuendas menetluse, kui kaebaja teavitas KRA-d oma terviseseisundi muutumisest. KRA möönab, et kardioloogi kliiniline diagnoos on uus asjaolu kaebaja terviseseisundis, mis ilmnes alles pärast 16.09.2020 KRA arstlikus komisjonis toimunud terviseseisundi hindamist. KRA väitel ei saa välistada, et muutunud olukord kaebaja terviseseisundis võib tingida vajaduse uue arstliku komisjoni otsuse tegemiseks, milleks tuleb kaebajal ilmuda terviseseisundi hindamise eesmärgil arstlikku komisjoni, kus hinnatakse kaebaja terviseseisundiga seotud uusi asjaolusid ja tõendeid ning uute asjaolude ja tõendite alusel teha lõpliku otsuse. Kohus märgib, et kaebaja terviseseisundit on hinnanud arstlikud komisjonid, mille liikmed on erinevate erialade arstid-spetsialistid (kokku 9 arsti). Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon ja Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon on kollegiaalsed organid ning otsused võetakse vastu pädevate komisjoni liikmete poolt. Käesolevas haldusasjas arstlikud komisjonid on

selgitanud kaebaja tervisega seonduvaid asjaolusid ning jõudnud ühisele järeldusele, et kaebaja terviseseisundi puhul puudub hetkel alus tema terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks tunnistamiseks ning et X terviseseisund otsuste tegemise seisuga vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. KRA arstliku komisjoni otsus on küll sisult lakooniline, kuid samas asjas tehtud vaideotsuses on piisavalt põhjalikult asjaolud, sh õiguslikud alused, kaebajale lahti kirjutatud. Kohus märgib, et tervisenõuetele mittevastavaks tunnistamine võib aset leida vaid objektiivselt tõendatud juhtudel. Seega ei piisa üksnes kaebaja väitest tervisliku seisundi mittevastavuse kohta, vaid seda peavad kinnitama objektiivsed tõendid. Kohus rõhutab, et isiku terviseseisundi hindamise aluseks ei ole isiku enda subjektiivne hinnang oma terviseseisundile, vaid objektiivsed terviseuuringud ning spetsialistide-arstide pädevad hinnangud. Kohus osundab, et kohtul puudub pädevus isiku terviseseisundi ümberhindamiseks. KVTS § 29 alusel on Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni ülesanne hinnata kutsealuse terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, millised on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21.03.2013 määruses nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“(lisa 1). Vastustajad kinnitasid kohtule, et kaebaja terviseseisundi kindlaksmääramisel/hindamisel on lähtutud eelviidatud õigusaktides sätestatud nõuetest ning otsuste tegemise ajal nende käsutuses olevatest terviseandmetest. Mõlemad vastustajad leidsid, et kaebajal ei esine tervisehäireid, mis oleksid tema terviseseisundi kaitseväekohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks tunnistamise aluseks. Arstlikud komisjonid (kokku 9 arsti-spetsialisti) jõudsid ühtsele järeldusele, et kaebajal esineb kerge tervisehäire, millest tulenevalt tema terviseseisund on kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastav. Kohus ei saa ümber hinnata arstlike komisjonide sisulisi seisukohti meditsiini valdkonnas, kuna ei ole pädev seda tegema. Kohus nõustub vastustajatega, et arvestada saab üksnes nende asjaoludega, mis olid olemas vaidlustatud otsuste tegemise ajal ning selle seisuga ei tuvastatud kaebajal tervisehäireid määral, mis oleks aluseks tema terviseseisundi ajutiselt või alaliselt kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks tunnistamiseks. Kohus märgib, et vastustajad on piisavalt selgelt ja arusaadavalt põhjendanud oma seisukohti, mida kohus ei hakka üle kordama. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui kaebaja terviseseisund on muutunud peale vaidlustatud otsuste tegemist, siis on eelkõige tema enda huvides ilmuda KRA kutse peale arstlikku komisjoni ning tõendada oma terviseseisundit, sh selle muutumist, milleks seadus kutsealust kohustab (KVTS § 40 lg 1 p-d 5 ja 6). Haldusasjas esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja eirab KRA kutseid ning KVTS § 40 lg 1 p-st 5 tulenevat kohustust ilmuda arstlikku komisjoni terviseseisundi hindamisele. KRA arstliku komisjoni kutsete eiramine venitab uuendatud menetluse läbiviimist, sh kaebaja terviseseisundi hindamist, ning otsuse tegemist, lähtudes kaebaja terviseseisundi muutusest. Kohus asub kokkuvõtlikult seisukohale, et vaidlustatud Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni otsus kui ka Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni vaideotsus on õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks. HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustajad ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.