3-26-2641 Kaitseressursside Ameti taotlus L.T juhtimisõiguse peatamiseks loa andmiseks Taotleja – Kaitseressursside Amet Puudutatud isik – L.T (XXX)
Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kaitseressursside Ameti taotlus tingimuslikult.
2.Anda Kaitseressursside Ametile luba L.T (XXX) mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks kuni Kaitseressursside Ameti terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel osalemise kohustuse täitmiseni, kui L.T (XXX) ei ilmu 04.09.2026 kell 09.20 või Kaitseressursside Ameti poolt selle tähtpäeva asemel määratud uueks ajaks arstlikule läbivaatusele.
3.Määruse täitmisele pööramiseks tuleb Kaitseressursside Ametil määruse resolutsiooni punktis 2 esitatud tingimuste täitumisel edastada määrus (koos kinnitusega, et puudutatud isik ei ole 04.09.2026 kell 9.20 või selle asemel määratud tähtaja seisuga täitnud oma kohustust ilmuda arstlikule läbivaatusele) Transpordiametile.
4.Kohustada Kaitseressursside Ametit viivitamata teavitama Transpordiametit mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemisest.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.26.08.2026 esitas Kaitseressursside Amet (KRA) Tallinna Halduskohtule taotluse kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 331 lõike 5 punkti 2 alusel, saamaks luba peatada L.T
(puudutatud isik) juhtimisõigus kuni KRA terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 3-26). Taotluse põhimotiivid on järgmised:
1.1.KRA on kohustanud puudutatud isikut korduvalt ilmuma terviseseisundi hindamisele, kuid puudutatud isik ei ole kohustust täitnud ega esitanud kohustuse täitmata jätmise kohta ka mõjuvaid põhjuseid. Kokkuvõttes on L.T eiranud terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustust kümnel korral.
1.2.Kuigi L.T on korduvalt kohustuse eiramise eest tehtud ettekirjutusi ja rakendatud sunniraha, ei ole antud haldussunni meede mõjutanud puudutatud isikut täitma ettekirjutuses sätestatud kohustust.
1.3.Puudutatud isikul on AM, B1 ja B kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.
1.4.Juhtimisõiguse piiramise eesmärk ei ole puudutatud isikut karistada, vaid suunata teda täitma KVTS § 40 lõike 1 punktis 5 sätestatud kohustust. Juhtimisõiguse piiramine on proportsionaalne ja vajalik meede.
2.26.08.2026 kohtunõudega andis kohus puudutatud isikule võimaluse avaldada KRA esitatud taotluse osas arvamus kuni 31.08.2026 (dtl 52).
3.L.T esitas 31.08.2026 seisukoha, milles palub mitte peatada tema mootorsõiduki juhtimise õigust, arvestades tema konkreetseid perekondlikke kohustusi, vanavanemate tervislikku seisundit ja nende tegelikku vajadust tema regulaarse abi järele (dtl 53).
4.01.09.2026 esitas KRA vastuseks kohtunõudele täiendavad seisukohad seoses ettekirjutuste isikule kätte toimetamise ja isikuga peetud suhtluse osas (dtl 57-57).
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Ajateenistuse läbimine on hõlmatud Eesti kodaniku olulise kohustusega osaleda riigikaitses (Põhiseaduse § 124 lg 1), st ajateenistuse läbimine on oluline kohustus, seda peavad täitma kõik kaitseväekohustuslased ning sellest on võimalik vabaneda üksnes seaduses sätestatud alustel. KVTS § 40 lõike 1 punkti 5 järgi on kutsealusel kohustus osaleda KRA määratud ajal ja kohas arstlikul läbivaatusel tema terviseseisundi hindamiseks. Tegemist on kaitseväeteenistuseks ettevalmistava kohustusega, mida kutsealune on kohustatud täitma ning mille täitmise kohustus tuleneb otse seadusest.
6.KVTS § 331 lõigetest 1 ja 5 tuleneb, et olukorras, kus kutsealune eirab arstlikule läbivaatusele ilmumise kohustust, võib KRA teha halduskohtule taotluse saada luba kutsealusele väljastatud lubade ja õiguste peatamiseks. Muu hulgas on KRA-l õigus taotleda kutsealuse mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamist (KVTS § 331 lg 5 punkt 2). Mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamise taotluse esitamise eeldused on KVTS § 33 1 lg 6 kohaselt järgmised: 1) puudutatud isik on rikkunud KVTS § 331 lõikes 1 nimetatud kohustust; 2) KRA on hoiatanud isikut, et kohustuste rikkumise korral võidakse rakendada tema suhtes KVTS § 331 lõikes 5 nimetatud lubade ja õiguste peatamist või selliste lubade või õiguste andmise keelamist, ning 3) see hoiatus on isikule kätte toimetatud.
7.KRA esitatud taotlus vastab KVTS-i nõuetele ning taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest ning kohtumenetluses täiendavalt esitatud dokumentidest nähtub, et KVTS § 331 lõikes 5 sätestatud eeldused on täidetud, mistõttu ei ole haldustoiminguks loa andmine välistatud.
8.Puudutatud isik on kutsealune KVTS § 2 lõike 3 tähenduses ehk 17–27 aastane (k.a) mees, kes pole veel aja- või asendusteenistust läbinud, kuid keda KRA on korduvalt kutsunud terviseseisundi hindamisele, kuhu puudutatud isik ei ole ilmunud.
9.Lisaks viimasele 13.06.2026 ettekirjutus- hoiatusele (dtl 46), mida puudutatud isik ei ole täitnud, on KRA teinud isikule korduvalt ettekirjutusi terviseseisundi hindamisele ilmumiseks. KRA 16.06.2025 ettekirjutus- hoiatuse nr 13-9/2025/78 (dtl 15) kohaselt oli puudutatud isik kohustatud ilmuma taotleja määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamisele. Samuti oli hoiatuses märgitud, et terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmise korral võib taotleja KVTS § 331 lõike 5 punkti 2 alusel taotleda halduskohtult luba puudutatud isiku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks. See on isikule eesti.ee kaudu kätte toimetatud ja isik on selle avanud (dtl 16). Puudutatud isik ei ole hoiatuse osas esitanud omapoolset arvamust ega vastuväiteid.
10.Osad ettekirjutused ja õiguste peatamise hoiatus (dtl 10, 13, 16, 36, 40, 44, 48) on isikule kätte toimetatud eesti.ee-s dokumendi avamisega (KVTS § 15 lg 2), kusjuures nendest osad teavitused (dtl 10, 13, 44, 48) on saadetud ka e-posti aadressil XXX, millelt isik ka kohtule 31.08.2026 seisukoha esitas. Ülejäänud ettekirjutused ja õiguste peatamise hoiatus on kõik loetud puudutatud isikule kätte toimetatuks KVTS § 15 lõike 3 alusel teabevärava teenuse kaudu (dtl 20, 24, 28, 32), mis on senises kohtupraktikas loetud lubatavaks kättetoimetamise viisiks (vt nt TlnRnKm 20.06.2025 nr 3-25-1498/6 ja 13.06.2025 nr 3-23-2840/15). L.T ei ole ka vaidlustanud, et on ettekirjutus-hoiatused kätte saanud.
11.Kohtu hinnangul on KRA teinud omalt poolt kõik vajaliku ja mõistliku selleks, et ettekirjutused ja hoiatuse kaebajale kätte toimetada. KRA ei ole asjas esitatutud materjale arvestades rikkunud ettekirjutuste kättetoimetamisel KVTS §-i 15 ega HMS-i asjaomaseid sätteid. KVTS § 15 kehtestab erinormistiku kaitseväekohustuslasele KRA dokumentide kättetoimetamise kohta. KVTS § 15 lõike 1 kohaselt toimetab KRA KVTS alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid talle üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ning need saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. KVTS § 15 lõike 3 näeb ette, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Juhul kui kutsealune leiab, et elektroonilise kättetoimetamise korral ei pruugi ta mingil põhjusel dokumenti tegelikult kätte saada, on tal KVTS § 15 lõike 4 kohaselt võimalik taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Puudutatud ei ole pöördunud KRA poole taotlusega toimetada talle dokumendid kätte muul kui KVTS § 15 lõikes 1 sätestatud viisil. Vastupidi, ta on dokumente eesti.ee keskkonnas avanud.
12.Kohtule ei nähtu KRA täiendavalt esitatud materjalidest ega ka kohtule esitatud põhjendustest, et L.Til oleks olnud ettekirjutuste täitmata jätmiseks mõjuvad põhjused.
12.1.KRA selgitas vastuseks kohtunõudele, et 04.06.2025 ettekirjutusega nr 8-6/2025/1713 kutsuti puudutatud isik terviseseisundi hindamisele 27.10.2025 kell 10.00. Puudutatud isik pöördus 07.11.2025 KRA poole ning teavitas, et oli 27.10.2025 haigestunud (dtl 59). KRA 11.11.2025 vastuskirjas selgitati, et mitteilmumine võib olla põhjendatud üksnes erandlikel ning isikust mittesõltuvatel asjaoludel. Puudutatud isikule selgitati, miks tema mitteilmumist ei loetud põhjendatuks. Kirjaga anti puudutatud isikule võimalus ettekirjutuse täitmise edasilükkamiseks ning pakuti kuupäevad, millal oleks puudutatud isikul võimalus oma kohustus täita (dtl 11). Puudutatud isik pöördus uuesti 17.11.2025 KRA poole ning selgitas, et ta ei saa tervisekontrollile ilmuda, kuna tal esinevad terviseprobleemid, millega soovib tegeleda (62). KRA 17.11.2025 vastuskirjas selgitati, et eriarsti ootejärjekorras olemine ei ole
mõjuv põhjus ning et terviseseisundi hindamisel võetakse tema kaebusi igakülgselt arvesse (63). Täiendavalt kordas KRA, et isikul on jätkuvalt võimalus ilmuda 28.11.2025 terviseseisundi hindamisele, et vältida tema suhtes ettekirjutuses välja toodud sunniraha rakendamist. Kuna puudutatud isik ei ilmunud 28.11.2025 terviseseisundi hindamisele ega võtnud KRAga uuesti kontakti, otsustas KRA ettekirjutuses väljatoodud sunniraha rakendada ning koostas sunniraha rakendamise teatise.
12.2.HMS § 42 lõige 2 sätestab, et kui menetlusosalisel ei ole mõjuval põhjusel võimalik kutse peale ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama haldusorganile. Põhjuse mõjuvuse üle otsustab haldusorgan, teatades sellest viivitamata menetlusosalisele. HMS § 34 lõige 1 sätestab, et kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Säte sisaldab nii määratlemata õigusmõistet („mõjuv põhjus“), mille sisustamine allub kohtulikule kontrollile täies mahus, kui ka kaalutlusõigust („võib“), mille kontrollimisel tuleb halduskohtul järgida HKMS § 158 lõikes 3 sätestatud piire (RKHKo 24.03.2025, 3-23-462/20, p 21.1). Kohtu hinnangul on KRA nõuetekohaselt isikule selgitanud, et kaebaja väljatoodud põhjendused ei ole mõjuvaks põhjuseks tervisekontrolli mitte ilmumiseks uutel pakutud kuupäevadel. Kuigi 27.10.2026 hindamise ajal oli isikule väljastatud töövõimetusleht (dtl 60), ei kasutanud isik üldsõnalistel põhjendustel võimalust tervisekontrolli läbida ja pakutud uutel kuupäevadel. Isik ei esitanud ka tõendeid, et psühhiaatri ajad just nendel aegadel määratud on. Kuigi arsti oote järjekord võib olla teatud juhul mõjuvaks põhjuseks, ei ole siinsel juhul tegemist Riigikohtu praktikas 3-23-462/20 viidatuga analoogse olukorraga.
12.3.KRA 12.12.2025 ettekirjutusega nr 8-6/2025/4110 kutsuti puudutatud isik terviseseisundi hindamisele 25.03.2026 kell 10.00. Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ega esitanud 14 päeva jooksul KRAle põhjendusi terviseseisundi hindamiselt puudumise kohta. Seega otsustas KRA sunniraha rakendada ning koostas puudutatud isikule 13.04.2026 uue ettekirjutuse ning teavitas teda ka sunniraha sissenõudmisest. Puudutatud isik pöördus 13.04.2026 KRA poole ning selgitas, et ta oli terviseseisundi hindamise ajal haigestunud (65). KRA 15.04.2026 kirjaga selgitati, et põhjenduste esitamiseks oli aega 14 päeva alates terviseseisundi hindamise kuupäevast. Lisaks selgitati puudutatud isikule, et isegi juhul kui ta oleks esitanud nimetatud tõendi tähtaegselt, ei nähtunud sellelt selliseid asjaolusid, mida oleks saanud pidada mõjuvaks (dtl 66). Olukorras, kus isik teavitab mitteilmumiselt 11 päeva peale väidetava mõju põhjuse äralangemist (dtl 65) ja peale KRA määratud tähtaega mõjuva põhjuse esitamiseks, ei ole isik KRA-d viivitamata mõjuvast põhjusest teavitanud ja seda saa lugeda mitteilmumist õigustavaks põhjenduseks.
13.Eesti Vabariigi kodanikuna on L.T teadlik temal lasuvast kohustusest osaleda riigikaitses (PS § 124) ning seega peab ta olema ka teadlik kohustusest osaleda KRA terviseseisundi hindamisel. Kohus arvestab ka KRA kinnitusega, et puudutatud isik on tasunud sunniraha (dtl 3), mistõttu on isik tegelikkuses oma kohustustest igal juhul teadlik.
14.Kohtu hinnangul on KRA valitud meede kohane ning proportsionaalne, et mõjutada puudutatud isikut KRA terviseseisundi hindamiseks arstlikule läbivaatusele ilmuma. Taotlusele lisatud dokumentidest nähtub, et isikut on korduvalt kohustatud KVTS § 40 lõike 1 punkti 5 alusel ilmuma KRA arstlikule läbivaatusele terviseseisundi hindamisele. Isik on jätnud iga kord kohustuse täitmata. KRA on teinud isikule ettekirjutusi ning määranud sunniraha. Seega on isik rikkunud korduvalt KVTS § 33 1 lõikes 1 sätestatud kohustust ning ükski senine meede ei ole olnud tulemuslik.
15.KRA on tuvastanud puudutatud isikul mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu.
16.Kohtule nähtub KRA esitatud andmetest selge muster tervisseisundi hindamisele mineku kohustuse täitmise vältimiseks. Juhtimisõiguse äravõtmine peab aga olema eelkõige isikut
õiguskuulekale käitumisele (terviseseisundi hindamisele ilmumisele) suunav vahend, mitte karistus. Juhtimisõiguse äravõtmisel võib puudutatud isiku jaoks olla suur mõju, eeskätt juhul kui ta oma elukorralduse või tööülesannete tõttu peab sõidukit juhtima. Kohus peab usutavaks isiku väiteid, et juhtimisõigus on vajalik lähedaste abistamiseks. Samas ei ole isik lähedaste abistamist esitanud mõjuva põhjusena mitteilmumiseks ja ka kirjeldatud abistamiskoormus ei vastaks praegu esitatud pinnalt igakordselt mõjuva põhjuse lävendile. Arvestades isiku selgituses toodud liikumistrajektoore ei tohiks terviseseisundi hindamisele ilmumine olla ülemäära raske.
17.Arvestades juhtimisõiguse peatamises seisneva piirangu ulatust, mõju L.Ti igapäeva elu korraldamisele ja eesmärki annab kohus KRA-le praegusel juhul loa tingimuslikult. Kohus annab KRA-le loa peatada L.T juhtimisõigus, kui ta ei ilmu 13.04.2026 ettekirjutusega nr 8-6/2026/842 määratud terviseseisundi hindamisele 04.09.2026 kell 09:20. Kui puudutatud isik eelnevalt nimetatud hindamisele ei ilmu, siis on lubatud peatada tema juhtimisõigus seni kuni ta täidab kohustuse osaleda KRA terviseseisundi hindamisel.
18.Kui L.T taotleb mõjuval põhjusel selle kuupäeva edasilükkamist, on KRA-l võimalik vastav taotlus lahendada.
19.KVTS § 331 lõikest 9 tulenevalt kehtib kohtu antud luba kuni kohustuse täitmiseni.
20.KVTS § 331 lõike 5 punktis 2 sätestatud juhtimisõiguse peatamine on ajutine meede ning kehtib üksnes nii kaua kuni puudutatud isik täidab oma kohustuse ning ilmub arstlikule läbivaatusele. Kui L.T läbib 04.09.2026 kell 09.20 või KRA poolt selle asemel määratud ajal terviseseisundi hindamise, langeb juhtimisõiguse peatamise alus ära ning määrus täitmisele ei kuulu. Kohus selgitab, et terviseseisundi hindamisel tuvastatakse, kas isik vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Seega võimalik juhtimisõiguse peatamine ning selle kestus sõltub puudutatud isiku enda käitumisest.
21.HKMS § 265 lõike 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale, s.o KRA-le. Määruse jõustumine ei takista selle edasikaebamist. Kuivõrd on määrus tingimuslik, ei edasta kohus seda Transpordiametile. Kui puudutatud isik ei ilmu tähtaegselt terviseseisundi hindamisele, saab KRA määruse koos omapoolse kinnitusega, et isik ei ole hiljemalt 04.09.2026 kell 09.20 või selle asemel määratud tähtajal tähtaegselt terviseseisundi hindamisele ilmunud, edastada täitmiseks Transpordiametile. Transpordiameti pädevus kohtu loa alusel toimingute tegemiseks tuleneb liiklusseaduse § 124 lõikest 42.
22.KVTS § 331 lõikest 9 tulenevalt on KRA-l kohustus viivitamata teavitada Transpordiametit, kui langeb ära alus puudutatud isiku mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks.
23.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja isikukoodi tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.