lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1286/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 05.08.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1286/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.08.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
804
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

05.08.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1286

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 13.05.2021 vastusele nr 537/21/44-5

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja: X Vastustaja: Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta menetlusabi taotlus tõlke kulude kandmise osas rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) saabus 10.06.2021 X (edaspidi kaebaja) kaebus Tallinna Vangla 13.05.2021 vastusele nr 5-37/21/44-5, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus kahju hüvitamiseks seoses toidulogistikaga vanglas. Kaebaja palub kaebuses ka teha vanglale ettekirjutus 12 liikmest koosneva komisjoni loomiseks, mis koosneb MTÜ liikmetest, on rahvusvaheline ja liikmete aastaringse valimisvõimalusega ning vene, inglise ja eesti töökeelega, vangla reglemendi ümbertöötamiseks ja uue reglemendi koostamiseks seoses selle tühisusega, seoses kaebuste vastuvõtmise ja läbivaatamisega ning direktori käskude heakskiitmisega. Kaebaja palub kehtestada akti seoses keeluga töötada sotsiaalvaldkonnas ja toitlustamise valdkonnas alates viiest aastast. Kaebaja taotleb vanglalt kahju hüvitamist summas, mis võrdub riigilõivu summaga 45 eurot. Kaebaja esitas kaebuses taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning menetleda asja kaebaja suhtes vene keeles.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus palus 28.06.2021 kohtunõudega esitada vaidlusküsimust puudutava dokumentatsiooni. Tallinna Vangla esitas vastuse kohtunõudele 28.07.2021.
3.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja on taotlenud vanglalt kahju hüvitamist seoses sellega, et vanglaametnikud kiirustavad toidunõude tagasi küsimisega, mis tekitab kaebajale stressi. Vangla jättis 13.05.2021 kaebaja vastava kahjunõude rahuldamata, põhjusel, et ametnikud ei nõudnud kaebajalt toidunõusid tagasi enne söömise lõpetamist ning kuivõrd toidunõud tuleb peale toitlustamisaja lõppu korjata, ei olnud ka ametnike tegevus - küsimine, millal taotluse esitaja söömise lõpetab - suunatud taotluse esitaja õiguste rikkumisele. Kohus nõustub vangla 13.05.2021 otsuses toodud järeldustega. Asjaolu, et vanglaametnikud küsisid kaebajalt, millal ta söömise lõpetab, ei saanud ülemääraselt kaebaja subjektiivseid õigusi riivata. Kohtule ei nähtu, et kaebajal ei oleks lubatud sööki lõpuni süüa või et talle oleks söömiseks ebamõistlikult vähe aega antud. Asjas esitatud asjaoludest ja materjalidest nähtub, et vanglaametnikud ootasid kuni kaebaja söömise lõpetab ning kogusid seni teiste kinnipeetavate nõusid kokku. Isegi kui vanglaametnike pärimine, et kaua kaebajal võib söömise lõpetamiseni aega kuluda, tundus kaebajale tagant kiirustamisena ning tekitas seega ebamugavusi, ei saanud need ebamugavused olla sellise intensiivsusega, mis õigustaks kahjuhüvitise väljamõistmist. Igasugune ebameeldivus või ebamugavus ei anna alust rahalise kahjuhüvitise määramiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei saanud olla suur ning kaebuse rahuldamine kaebuses ja vangla poolt esitatud materjalides toodud asjaoludel on ülimalt ebatõenäoline. Seetõttu tagastab kohus kaebuse kahjuhüvitise nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
4.Kohus tõlgendab kaebaja taotlust teha vanglale ettekirjutus komisjoni moodustamiseks kui taotlust vangla kohustamiseks vaadata üle kodukorra reeglistik. Kohus selgitab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetse komisjoni moodustamist, mis tegeleks vangla kodukorra ja reeglistiku koostamise ja revisjoniga. Halduskohus lahendab kaebusi üksnes haldusorgani haldusakti või toimingu peale. Kaebaja üldine nõue vangla kodukorra ülevaatamiseks ja korrastamiseks vastab kohtu hinnangul pigem populaarkaebusele, mis ei ole lubatav. Kaebajal on võimalik vaidlustada konkreetset sätet vangla kodukorras, mis tema subjektiivseid õigusi rikub. Kuivõrd eeltoodud nõue ei ole seotud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsega, puudub kaebajal selles osas kaebeõigus ning kohus tagastab kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Nõude osas, mis käsitleb kaebaja taotlust kehtestada akt seoses keeluga töötada sotsiaalvaldkonnas ja toitlustamise valdkonnas alates viiest aastast, ei nähtu kohtule, et kaebaja oleks nimetatud nõude osas läbinud kohtueelse menetlust. Seetõttu kuulub kaebus selles osas tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus tõlgendab nimetatud nõuet kui kohustamisnõuet – kohustada vanglat kehtestama vastavat akti. Kaebajal on võimalik esitada pretensioone ning kaebusi konkreetse vangla(ametniku) tegevusele, milliste menetlemise käigus hinnatakse konkreetse toimingu õiguspärasust. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglas teatud tüüpide keeldude või käskude kehtestamist. Seetõttu kuuluks kaebus nimetatud nõude osas tagastamisele ka kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
5.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja menetlusabi taotlus. Kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.
6.Kohus tõlgendab kaebaja taotlust menetleda käesolevat asja vene keeles kui menetlusabi taotlust tõlke kulude kandmise osas. Kuivõrd kohus on korduvalt jõudnud järeldusele, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal kohtumenetluses eesti keeles osaleda (vt nt Tallinna Halduskohtu 09.04.2021 määrused asjades nr 3-21-223 ja 3-21-355, kaebajal piisava eesti keele oskuse olemasolu on Tallinna Ringkonnakohus tuvastanud ka nt haldusasjades nr 3-21-238, 321-662, 3-21-359, 3-21-638 ja 3-21-466), ei ole täidetud kaebajale tõlkimiseks menetlusabi andmise tingimused. Seega ei pea kohus põhjendatuks kaebajale tõlkimiseks menetlusabi andmist ning jätab kaebaja vastavasisulise taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium