Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamis-keskusesse
Menetlusosalised ja esindajad
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristjan Pikhof Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kohtuistungil 4. augustil 2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 4. oktoobrini 2021 (kaasa arvatud).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD NING TAOTLUSE SISU
1.Tartu Halduskohtule saabus 4. augustil 2021 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) taotlus Xi (edaspidi ka välismaalane või isik) paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse kuni tema rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes lõpliku otsuse jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 1 alusel, kuna esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alused. Taotluses märgitakse järgmist.
1.1.Ukraina kodanik X (sündinud 10.10.1979) ületas 02.08.2021 kell 19:20 Ukraina kodaniku biomeetrilise passi FS600306 alusel viisavabalt Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiri
suunaga Venemaa Föderatsiooni. 03.08.2021 kell 00:20 saabus ta Venemaa Föderatsioonist jalgsi tagasi Narva-1 piiripunkti, kuna teda ei lubatud Venemaa Föderatsiooni ning tehti sisenemiskeeld ja saadeti tagasi Eesti Vabariiki.
1.2.Viibides Narva Piiripunktis, avaldas välismaalane 03.08.2021 kell 15:20 piirivalveametnikule soovi rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Välismaalaselt võeti 03.08.2021 kell 15:40 vastu vormikohane rahvusvahelise kaitse taotlus, mis registreeriti numbriga 7002110059, ning alustati esmaste menetlustoimingutega: välismaalasele tutvustati tema õigusi ja kohustusi, koostati isiku ja tema asjade läbivaatuse ja asjade hoiule võtmise protokoll, võeti sõrmejäljed.
1.3.Taotluse vastuvõtmisel viidi välismaalasega läbi vestlus (vene keeles), mis salvestati digitaalselt helifailina ning mille salvestamisest teavitati välismaalast salvestuse alguses ja lõpus (edastatud ka kohtule).
1.4.Välismaalase sõnade kohaselt on ta enne Eestisse saabumist pöördunud rahvusvahelise kaitse saamiseks kahel korral Hispaanias, kuid see tal ei õnnestunud. Esmakordselt saabus isik tema enda sõnade kohaselt bussiga Ukrainast Hispaaniasse läbi Poola 2019. aastal, kuid ametivõimud ei võimaldanud taotlust vastu võtta. Teine kord lendas ta Ukrainast Kreekasse 15.07.2021 (tempel passis 15.07.2021), kust suundus edasi Hispaaniasse rahvusvahelise kaitse taotlemiseks, kuid järjekordselt ei õnnestunud rahvusvahelise kaitse taotlust sisse anda. Ta ületas 02.08.2021 Eesti – Vene piiri, et taotleda rahvusvahelist kaitset Venemaa Föderatsioonis. Välismaalase sõnade kohaselt ei võtnud Venemaa Föderatsioon rahvusvahelise kaitse taotlust vastu, sest väidetavalt tekkis kahtlus, et tegemist on Ukraina SBU (Ukraina julgeolekuteenistus) agendiga ning ta saadeti tagasi Eesti Vabariiki.
1.5.Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise käigus selgitas välismaalane, et ta soovib minna Kreekasse, kuid tal puudub raha ning seepärast ta taotleb Eesti Vabariigis rahvusvahelist kaitset. Küsimusele, miks ta soovib varjupaika Eesti Vabariigis, kui tema viibimine siin on seaduslik (viisavaba viibimine Ukraina kodaniku biomeetrilise passi alusel), vastas isik, et soovis sõita Kreekasse, kuid tal puuduvad rahalised vahendid.
1.6.Välismaalane peeti 03.08.2021 kell 15:20 kinni VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 5 alusel kuni 48 tunniks ning paigutati Narva arestimajasse (isiku kinnipidamise protokoll lisatud, dtl 8-9).
1.7.PPA tegi 03.08.2021 päringu Kreeka, Hispaania, Saksamaa, Poola, Leedu ja Läti ametivõimudele, saamaks infot välismaalase riigis viibimise, taotluste esitamise ja muu olulise info selgitamiseks. 03.08.2021 edastati vastus Saksamaalt, Poolast, Lätist ja Leedust, mille kohaselt puudub nimetatud riikidel info isiku neis riikides viibimise kohta. Hispaania ja Kreeka ei ole taotluse koostamise hetkeks vastanud.
1.8.Isiku edasine kinnipidamine on vältimatult vajalik VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel, kuna on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. PPA hinnangul esineb ka kinnipidamise alus VRKS § 361 lg 2 p 4 mõistes, kuna kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.
1.9.Väide kahel korral Hispaanias varjupaiga taotlemise püüdluste kohta on paljasõnaline – PPAl puudub igasugune informatsioon selle kohta, et välismaalane oleks rahvusvahelist kaitset teises Euroopa liikmesriigis taotlenud. PPA andmebaasis ESTODAC isiku suhtes sõrmejälgede päring tulemust ei andnud. Samuti puuduvad isikul igasugused tõendid selle kohta, et ta oleks Hispaanias varjupaika taotlenud.
1.10.Välismaalaste seaduse (VMS) § 52 lg 1 p 5 kohaselt võib välismaalase viibimisaja ennetähtaegselt lõpetada, kui tal puuduvad piisavad elatusvahendid, arvestades riigis viibimise kestust ja olemust, või päritoluriiki või transiidiriiki naasmiseks vajalikud vahendid.
1.11.Välismaalase käitumisest võib järeldada, et ta viibib Euroopa Liidus turismi eesmärgil, läbides erinevaid Euroopa Liidu riike. Mõistetav on, et kui keegi soovib rahvusvahelist kaitset, siis taotleb ta seda esimesel võimalusel oma riigist lahkudes. Praegusel juhul on välismaalase ütluste põhjal võimalik järeldada, et ta otsib võimalust Euroopa Liitu jäämiseks ning on huvitatud Kreekasse minemisest. Enda ütluste järgi saabus ta Eesti Vabariiki transiidina, et ületada Eesti – Vene piiri rahvusvahelise kaitse taotlemiseks Venemaa Föderatsioonist. Arvestades kõiki eelpool toodud asjaolusid ei saa PPA isiku varasemat käitumist pidada usaldusväärseks ning on kahtlus, et isik ei pruugi menetluste lõpuleviimiseni olla PPA-le kättesaadav.
1.12.Välismaalase suhtes järelevalvemeetmete kohaldamisega VRKS § 29 lg 1 alusel ei saa piisava tõhususega tagada, et ta oleks menetluse lõppemiseni PPA-le kättesaadav, kuna isiku varasemat käitumist ei saa pidada usaldusväärseks. Isiku paigutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusesse ei taga piisavalt tõhusalt tema viibimist Eesti Vabariigis kuni rahvusvahelise kaitse menetluse toimingute lõpuleviimiseni. PPA-l on alust arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on põhjendamatu ja hiljem väljasaatmismenetluse käigus ei pruugi välismaalane olla PPA-le kättesaadav. Seega ei ole vähem koormavate järelevalvemeetmete kohaldamine käesoleval juhul tõhus ega tagaks menetluse lõpuleviimist.
1.13.Tuvastatud asjaolud kogumis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist ning kohaldatav meede ei ole ebaproportsionaalne. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja kinnipidamise aluse äralangemisel isiku viivitamatult kinnipidamiskeskusest
2.Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde. Esindaja täpsustas lisaks taotluses esitatule, et hinnang põgenemisohule on prognoosotsus. Kinnipidamiskeskusesse paigutamisest loobumisel ja isiku paigutamisel rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusesse suureneks põgenemisoht – kuna seal viibijatele makstakse igakuiselt toetust 150 eurot, on võimalik koguda Eestist lahkumiseks raha. Praegusel juhul väidab isik, et Kreekasse lahkumist takistab tal rahapuudus. PPA esindaja selgitas ka vastuseks kohtu küsimustele, et Ukraina passi alusel on isikul õigus Eestis viibida 90 päeva ning kehtivat lahkumiskohustust tal ei ole. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses vajab väljaselgitamist tema viibimine teistes riikides ning see, kas ta on taotlenud rahvusvahelist kaitset mujal. Lisaks uurib PPA, milline oht on isikule Ukrainas, et ta soovib rahvusvahelist kaitset. Isik on välja toonud, et tal ei ole raha, seega tema taotlus rahvusvahelise kaitse saamiseks võib olla põhjendamatu.
3.X selgitas kohtuistungil vastuseks kohtu küsimustele, et Vene Föderatsiooni valis ta rahvusvahelise kaitse taotlemiseks põhjusel, et Hispaanias see ei õnnestunud. Ta seletas järgmist. Hispaania ametnikud petsid teda ja seetõttu pidi ta Hispaaniast lahkuma. Sõitis läbi Euroopa Vene Föderatsiooni, piiripunktis seletas eriteenistuse ametnikele, et Ukrainas tahetakse teda karistada, teda on seal rünnatud. Seletas ka, et oli Ukrainas informaator. Vene eriteenistus võttis tema seletuse ja keeldus rahvusvahelise kaitse taotlust vastu võtmast, väites, et ta on SBU-ga seotud. Nüüd võivad nad need andmed, millest isik rääkis, anda Ukrainale ja Ukraina võib neid kasutada tema vastu. Põhjus, miks ta Ukrainast ära tahab tulla ja rahvusvahelist kaitset soovib, on selles, et tal on Ukraina politsei ja prokuratuuriga huvide konflikt. Isiku sõnul olid tal andmed õiguskaitseorganite poolt raskete kuritegude sooritamise kohta tema suhtes. Tema elu on Ukrainas ohus. Teda rünnati põhjuseta tundmatute isikute poolt ning sellepärast põgenes ta Euroopa Liitu, et saada kaitset Ukraina õiguskaitseorganite eest. Juhtus nii, et tuli Venemaale Eesti kaudu, sest pidi kiiresti lahkuma, raha hakkas otsa saama ja ta ostis piletid nii, et marsruut kulges Eesti kaudu. Eestis ta kedagi ei tunne ega ole varem Eestis olnud.
4.Kohus koostas esmalt 4. augustil 2021 määruse, mille resolutsioonis otsustas taotluse rahuldada ja anda loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise
aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 4. oktoobrini 2021 (kaasa arvatud). Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt HKMS § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
KOHTU SEISUKOHT
5.PPA taotleb luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, viidates VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5. X on esitanud 3. augustil 2021 rahvusvahelise kaitse taotluse, mis registreeriti nr 700211059 all. On ilmnenud, et tal on kehtiv Ukraina Vabariigi kodaniku pass.
6.VRKS § 361 lõike 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, ja paigutada ta halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse. VRKS § 362 lõike 2 kohaselt taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet, juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Seejuures peavad nii PPA kui kohus tegutsema esialgse ja sageli veel mittetäieliku informatsiooni alusel ning tegemist on kohtu prognoosotsusega.
7.Taotluse ühe alusena nimetatud VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Riigikohus on 17. aprilli 2020. a määruses asjas nr 3-19-1068 rõhutanud, et VRKS § 361 lg 2 punkti 5 tuleb tõlgendada kooskõlas direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p-ga d nii, et selle sätte alusel saab rahvusvahelise kaitse taotleja kinni pidada üksnes juhul, kui teda peetakse juba kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks. Sellises olukorras on võimalik isik VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel kinni pidada, kui objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (vt direktiivi 2013/33 art 8 lg 2 ja lg 3 p d). Praegusel juhul on isikul senini kehtiv Eesti Vabariigis viibimise alus (90 päeva Ukraina Vabariigi passi alusel) ning tema suhtes ei ole kehtivat lahkumiskohustust. Seega puudub alus selle sätte alusel isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. PPA on taotluses küll selgitanud, et VMS § 52 lg 1 p 5 kohaselt võib välismaalase viibimisaja ennetähtaegselt lõpetada, kui välismaalasel puuduvad piisavad elatusvahendid, arvestades riigis viibimise kestust ja olemust, või päritoluriiki või transiidiriiki naasmiseks vajalikud vahendid. Samas ei ole seda sätet Xi suhtes veel praeguse määruse tegemise ajani kohtule teadaolevalt kohaldatud.
8.VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.
9.Riigikohus on 29. jaanuari 2015. a määruses asjas nr 3-3-1-52-14 rõhutanud, et kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine. VRKS § 361 lg 2 p-des 1-5 ja ps 7 sätestatud toimingute tegemise vajadus Riigikohtu hinnangul iseenesest isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamist ei õigusta (viidatud määruse p 12).
10.PPA on selgitanud, et väljaselgitamist vajavad asjaolud on seotud isiku viibimisega teistes riikides ja sellega, kas ta on taotlenud rahvusvahelist kaitset mujal. Lisaks tuleb uurida, milline oht on isikule Ukrainas, et ta soovib rahvusvahelist kaitset. Kohtuistungil Xi antud selgitused tema varasemate rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise katsete kohta ning Vene Föderatsiooni ametnikega peetud vestluse sisu kohta ei ole millegagi seni tõendatud. Isiku selgitused kohtuistungil ohu kohta Ukrainas tema elule ja tervisele jäid üldsõnaliseks – isik kirjeldas vaid konflikti politsei ja prokuratuuriga ning väidetavat rünnet. Samas isiku kinnipidamisel täidetud haavatavuse tuvastamise küsimustiku (dtl 27) järgi väidab ta üksnes psühholoogilist vägivalda naabrite ja tuttavate, mitte aga avaliku võimu poolt. Taotluse põhjenduste ja istungil antud selgituste põhjal saab nõustuda PPA-ga, et isiku puhul esineb lisaks asjaolude väljaselgitamise vajadusele ka põgenemisoht ning ilma teda kinnipidamiskeskusesse paigutamata ei pruugi ta rahvusvahelise kaitse menetluse toimingute lõpuleviimiseni kättesaadav olla. PPA kahtlus põgenemisohu suhtes tugineb isiku varasemal käitumisel – väidetav liikumine erinevates Euroopa riikides eesmärgiga esitada rahvusvahelise kaitse taotlus Hispaanias või Vene Föderatsioonis, esitamata taotlust esimeses (turvalises) riigis – ning seda kinnitab ka eesmärk siirduda Kreekasse, kuid selleks pole piisavalt raha. Kohus peab PPA kahtlust põgenemisohu osas põhjendatuks. Kohtupraktika järgi võivad PPA ja kohus põgenemise ohu hindamisel arvesse võtta isiku viibimisalust puudutavaid otsustusi erinevates menetlustes, mis võivad mõjutada isiku käitumist vabaduses, samuti arvestada prognoosotsuse tegemisel isiku varasemat käitumist (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-24-17, pd 12 ja 13). Põgenemisohu tõenäosust suurendab ka asjaolu, et isikul ei ole Eestiga mingeid seoseid, ta viibib siin esmakordselt ning tema eesmärk ei olnud tulla Eestisse rahvusvahelist kaitset taotlema, vaid sattus siia põhjusel, et väidetavalt kulges läbi Eesti talle sobiv reisimisvõimalus Vene Föderatsiooni. Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusesse paigutamist peab PPA pigem põgenemisohtu suurendavaks, kuna seal viibijatele makstav igakuine toetus võimaldab reisimiseks vajalikku raha koguda.
11.Eelnevat arvestades ei ole taotluse rahuldamine põhjendatud VRKS § 361 § 2 p 5 alusel, kuid täidetud on VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused. Asjas kogutud tõendeid arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega oleks edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav. Taotluse ja kohtuistungil PPA esitatud täienduste kohaselt vajavad rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses väljaselgitamist Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud, samuti see, milles seisneb väidetav oht Ukrainas. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks on piisav ka ainult ühe VRKS § 361 lg-s 2 toodud aluse esinemine (nt Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-13-2162).
12.Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et VRKS § 29 lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed täidaks Xi puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega kinnipidamiskeskuses. Kuigi tal on olemas isikut tõendav dokument, mida PPA-le hoiule anda, puuduvad tal seosed Eestiga ning koht, kus elamiseks saaks isikut kohustada. Tema enda väitel puudub tal raha Kreekasse minekuks, millega seoses märgib ta ka oma soovi Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda.
13.Xi puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks, sh terviseseisundi tõttu. Isik on tema kinnipidamisel küll teatanud, et tal on probleeme südame ja seedeelundkonnaga, kuid kroonilisi haigusi pole. Kohtuistungil kinnitas ta, et Ukrainas määrati talle eluaegne invaliidsus ja ta peab vahetevahel ravi saama, kuid hetkel ei võta ravimeid ning haigus ei ole ägenenud. Kohus märgib ka, et kinnipidamiskeskuses tagatakse isikutele vajadusele vastav meditsiiniabi.
14.Eeltoodut arvestades annab kohus loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
15.VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).