1.2.kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke kandmist X (isikukood XXXXXXXXX) ja Y (isikukood XXXXXXXX) ühisomandis olevale kinnistule, registriosa nr XXXXXX, asukohaga XXXXXXX, mis keelab X kinnisasja käsutada;
1.3.kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke kandmist X (isikukood XXXXXXXXX) ja Y (isikukood XXXXXXXXX) ühisomandis olevale kinnistule, registriosa nr XXXXXXX, asukohaga XXXXXXXX, mis keelab X kinnisasja käsutamise;
1.4.käsutamise keelumärke seadmist Transpordiameti liiklusregistrisse X nimele registreeritud sõidukile Nissan Terrano II registreerimismärgiga XXXXXX, mis keelab X käsutusõigust;
1.5.käsutamise keelumärke seadmist Transpordiameti liiklusregistrisse X nimele registreeritud haagisele Respo 751 registreerimismärgiga XXXXX, mis keelab käsutusõigust;
1.6.käsutamise keelumärke seadmist Transpordiameti liiklusregistrisse X nimele registreeritud haagisele Respo 750M301L150 registreerimismärgiga XXXXX, mis keelab X käsutusõigust.
2.Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada täitetoimingu sooritamisest.
3.Edastada määrus X pärast täitetoimingu sooritamist.
4.Kohtulahendi avalikustamisel asendada läbivalt puudutatud isiku ja tema abikaasa nimi, täitmistoimingule allutatud vara ning osaühingu X ärinimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.MKS § 1361 lg 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada sama seaduse § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.
3.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üldjuhul ei või täitmist tagavad toimingud olla esimeseks menetlustoiminguks, sest kahtlus, et rahalise nõude või kohustuse sundtäitmine võib osutuda raskeks või võimatuks, saab tekkida üksnes varem toimunud menetluses. Erandina on peetud võimalikuks algatada vastutusotsuse koostamise menetlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotlusega kahel juhul. Esmalt juhul, kui eelnevas maksumenetluses on kontrollitud juriidilise isiku maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete vastutust. Teiseks juhul, kui kahtlus maksukohustuslase võimaliku käitumise suhtes ning maksumenetluse algatamise vajadus tekkis tagastusnõude tuvastamise käigus (vt Riigikohtu määrus nr 3-3-1-68-16, punkt 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul on maksuhaldur läbi viinud äriühingu suhtes maksumenetluse ning taotluse esitamine ja seeläbi vastutusmenetluse alustamine on lubatav.
4.Taotlus vastab MKS § 1361 nõuetele.
4.1.Äriühingul on maksuvõlg1, mis on tuvastatud maksuotsusega ning mis on tekkinud ajal, mil puudutatud isik oli äriühingu juhatuse liige. Seega oli MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt puudutatud isiku kohustuseks tagada õigete andmetega deklaratsioonide esitamine ning deklareeritud maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Taotluses on maksuhaldur ära näidanud, et puudutatud isik on MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi rikkunud.
4.2.Taotluses on ära toodud eeldatava maksukohustuse suurus ning andmed tagatise kohta (MKS § 1361 lg 2 punktid 2–3)2, samuti põhjendatud täitetoimingu valikut (MKS § 1361 lg 2 punkt 4)3. Kohtule ei nähtu, et taotluses märgitud ulatuses vastutusotsuse koostamine oleks selgelt välistatud või et täitetoimingu valik väljuks MKS-is lubatu piirest.
Taotluse punktid 1–2 ning selle lisad 2–8. Taotluse punktid 1 ja 2.
Taotluse punkt 8.
4.3.Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et äriühingu maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi4. Samuti on maksuhalduri taotluses esitatud andmete põhjal alust arvata, et äriühingu puhul ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga ning tema suhtes on Harju Maakohtu määrusega välja kuulutatud pankrot5. Äriühingule ei kuulu registervara, mille arvelt võiks äriühingu maksunõude täitmine osutuda võimalikuks. Ka ajutine haldur leidis oma aruandes, et äriühingu varad ei kata tema kohustusi, majandustegevus on lõppenud ja hiljemalt 2020 aasta lõpus kujunes välja maksejõuetus6. Seega on maksuhaldur taotluses piisavalt ära näidanud, et äriühing maksukohustuslasena ise ei suuda maksuvõlga tasuda ning maksukohustuse edaspidise sissenõudmise võimalus on ebatõenäoline.
4.4.Maksuhaldur on selgitanud, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on puudutatud isikule vastutusotsuse tegemine7, kusjuures vaidlust ei saa olla, et ajavahemikul 03.2019–06.2019 oli puudutatud isik äriühingu ainus juhatuse liige, kes vastutas äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täieliku ja tähtaegse täitmise eest. Maksuhaldur on taotluses piisavalt põhjendanud kahtlust, et puudutatud võis rikkuda maksuseadustest tulenevaid kohustusi ning tema tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Ehkki maksuhalduri põhjendused on napid, ent võttes aluseks maksuotsuse ja selle aluseks oleva kontrolliakti, siis on põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et puudutatud isik tõenäoliselt kursis asjaoluga, et äriühing deklareeris väidetavatelt tehingutelt ebaõigesti sisendkäibemaksu ja tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, deklareerimata ja tasumata maksetelt tulumaksu. Puuduvad tõendid, mis andnuks juba vastutusmenetluse algstaadiumis põhjuse välistada, et juhatuse liige tegutses MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vormis (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-17-17, punkt 13).
5.Maksuhalduri taotluse põhjal on piisav alus arvata, et MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Samuti ei ole möödunud MKS § 98 sätestatud kolme- ja viieaastane aegumistähtaeg.
6.Täitetoiminguks loa andmisel tuleb otsus teha olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, mis ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks konkreetse maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust. Teisisõnu ei eelda põhjendatud kahtlus, et isik juba oleks juba astunud samme selleks, et raskendada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist. MKS § 1361 sätestatud meetme eesmärk ongi sellist käitumist ennetada (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, punkt 22). Põhjendatud kahtluse hindamisel on olulise kaaluga isiku käitumine maksuõigussuhtes ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt isiku osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul. Hilisemale sundtäitmise võimatusele ei saa osutada üksnes asjaolu, et isikul puudub tõenäoliselt raha maksukohustuse koheseks ja täielikuks täitmiseks (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, punkt 27). Loa andmiseks piisab, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, punkt 50c).
7.Maksuhaldur on toonud välja piisava põhjenduse, mille alusel saab väita, et võimaliku maksukohustuse sissenõudmise puudutatud isikult võib osutuda tagamiseta oluliselt raskemaks
Taotluse punkt 3. Taotluse punkt 3 ning lisad 15 ja 16.
Taotluse lisa 16.
Taotluse punkt 4.
või suisa võimatuks (MKS § 1361 lg 2 punkt 1)8. Maksuhaldur toob taotluses välja puudutatud isiku käitumise äriühingu seadusliku esindajana ning kohus nõustub, et selline käitumine on piisav selleks, et tekitada põhjendatud kahtlus, et puudutatud isiku võib asuda kõrvale hoidma tulevikus määrata võiva maksukohustuse täitmisest. Olukorras, kus isik rikub maksuseadusi äriühingu juhatuse liikmena on suur tõenäosus, et sama muster võib korduda ka vastutusmenetluses. Kohtu hinnangul näitab puudutatud isiku suhtumist maksukohustustesse ka asjaolu, et pärast kontrolliakti saamist ja vahetult enne maksuotsuse koostamist astus isik juhatuse liikme kohalt tagasi. Kuigi puudutatud isik oma osalust äriühingus ei võõrandanud, siis ei saa üksnes sellest järeldada, et ta ei asu tulevikus võimaliku vastutusotsuse täitmist takistama. Seega peab kohus täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. Võttes arvesse puudutatud isiku käitumise äriühingu juhatuse liikmena, siis ei ole välistatud, et puudutatud isik võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.
9.Hüpoteegi seadmine puudutatud isiku kinnistule on põhjendatud ega koorma ülemääraselt tema õigusi. Hüpoteegi seadmine ei piira isiku õigust kinnistut kasutada ega käsutada. Tegemist ei ole isiku elukohaga, vaid garaažiga Haapsalu linnas. Kuna kohtulik hüpoteek ei taga vastutusotsusega määratava nõude täitmist, on põhjendatud ka keelumärke seadmine ühisomandis olevale kinnis- ja vallavarale. Keelumärke seadmist ei saa pidada ülemäära piiravaks, sest vara on võimalik jätkuvalt kasutada (vt ka Riigikohtu 12.01.2018 määrus nr 317-1141, punkt 13). Tegemist ei ole ka ületagamisega.
10.Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise ja samuti on taotluses toonud esile tagatissumma suurus deposiiti kandmisel.
11.Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt)
Taotluse punkt 4 ja 5.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.