Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse avalikult teatavakstegemine 20. juuli 2021, Tallinn Haldusasja number
3-21-560
Haldusasi
OÜ PK Terminal kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse poolt 19.02.2021 väljastatud ehitusloa nr 2112271/04880 ja 22.02.2021 väljastatud ehitusloa nr 2112271/04964 tühistamise nõudes.
Menetlusosalised
Kaebaja: OÜ PK Terminal Esindaja: v.adv Urmas Kukk Vastustaja: Jõelähtme vald Esindaja: Tuulikki Laesson Kolmas isik: Bulk & Tank OÜ Esindaja: v.adv Eerik Entsik Kolmas isik: AS Tallinna Sadam Esindaja: v.adv-d Merli Mäesalu ja Martti Peetsalu
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista OÜ-lt PK Terminal (registrikood 12519859) OÜ Bulk & Tank (registrikood 10355796) kasuks välja menetluskulu 3360 eurot ning muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
SELGITUSED: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 19. augustil 2021 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.Jõelähtme Vallavalitsus andis vastavalt 19.02.2021 ja 22.02.2021 ehitusload nr 2112271/04880 ja 2112271/04964 (edaspidi „vaidlustatud ehitusload“) kahe PVC-kattega laohoone püstitamiseks Muuga sadama territooriumile jäävatele katastriüksustele 24504:004:0559 ja 24504:004:1161 (Uusküla, Hoidla tee 13 ja 15). Esimesena nimetatud ehitusloa esemeks oli 3 010,4 m2 suuruse ehitusaluse pindala ja 27 900 m3 suuruse mahuga hoone (edaspidi „PVC hall 3“) ning teise esemeks 4014 m2 suuruse ehitusaluse pindala ja 40 800 m3 suuruse mahuga hoone (edaspidi „PVC hall 4“). Ehituslubade andmist taotles OÜ Bulk & Tank eesmärgiga ladustada püstitatavates ladudes teravilja, kaunvilja ja pelletit.
2.1.Kaebaja, kes käitab oma majandustegevuse raames Muuga sadama territooriumil paiknevatel Koorma 3G, Koorma 2, Virna 1 ja Virna 3 kinnistutel asuvaid PVC ladusid esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb vaidlustatud ehituslubade tühistamist, leides sisuliselt, et ehituslubade aluseks olevad projektid ei ole kooskõlas seda liiki hoonetele esitatavate tuleohutusnõuetega. Kaebaja hinnangul on OÜ Bulk & Tank näol tegemist kaebaja konkurendiga, kes tegutseb samas sadamas samal tegevusalal, ent kellele on vaidlustatud ehituslubadega võimaldatud PVC hallide ehitamine nimelt tuleohutuse tagamise seisukohast leebematel tingimustel, kui seda võimaldati kaebajale, kes rajas sarnased hallid aastatel 2019-2021. Seeläbi rikuvad vaidlustatud ehitusload kaebaja hinnangul tema õigust võrdsele kohtlemisele ning annavad kaebaja konkurendile põhjendamatu majandusliku eelise, kahjustades niimoodi ausat konkurentsi.
2.2.Kaebaja leiab, et pelleti ladustamiseks kasutatava PVC halli näol on tegemist telk-ehitisega, mis tuleb tuleohutuskujade määramisel võrdsustada lahtise laoplatsiga, millel peab tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutusstandardi EVS 812-4:2018 kohaselt üldjuhul olema 36meetrine tuleohutuskuja, mida on kaalumisel võimalik vähendada. Kaebaja osutab aga sellele, et ehitusloast ega projektist ei nähtu ühtki kaalutlust ega analüütilist hinnangut selle kohta, et projekti-kohane 8-meetrine kuja on piisav distants tulekustutustöö korraldamiseks. Teiseks leiab kaebaja, et standardi EVS 812-4:2018 punkti 12.4.3 kohaselt tohib põlevmaterjali ladustamiseks kasutatava telkehitise maksimaalne pindala olla 3000 m2 ja põlevmaterjali kogus kuni 18 000 m3, ent PVC halli nr 4 puhul on need näitajad suuremad ilma, et see millegagi põhjendatud oleks. Viimaks osutab kaebaja sellele, et ehitusprojekti koostamiseks antud projekteerimistingimuste kohaselt tuli projektid kooskõlastada Päästeametiga, ent ei nähtu, et Päästeamet vajaliku kooskõlastuse enne vaidlustatud ehituslubade andmist andnud oleks.
3.1.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta, leides esmalt, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna vaidlustatud ehitusload ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Vastustaja on seisukohal, et ehitusõigusnormide eesmärk ei ole võrdsuspõhiõiguse tagamine ning kaebaja majandushuvide kaitse ja ausa konkurentsi tagamine ei ole ehitusseadustiku normide kaitsealas. Seoses ebavõrdse kohtlemisega selgitab vastustaja sedagi, et kaebaja tegevus toimub teise omavalitsuse, nimelt Viimsi valla territooriumil ning ühelgi juhul ei saa kaebaja vastustajale ette heita seda, et tema halduspraktika erineb Viimsi valla halduspraktikast. Vastustaja rõhutab ka seda, et vaidlusalused ehitusload ei anna OÜ-le Bulk & Tank mingisugust konkurentsieelist
kaebaja ees, kuna Muuga sadama territooriumi omaniku AS Tallinna Sadam kinnitusel on kaebajal soovi korral võimalik laiendada piirkonda, kuhu uusi PVC halle püstitada.
3.2.Teiseks kinnitab vastustaja, viidates ehitisregistri andmetele, et Päästeamet on ehitusprojektid kooskõlastanud.
3.3.Kolmandaks selgitab vastustaja, et kaebaja poolt püstitatud PVC hallide ning vaidlustatud ehituslubade esemeks olevad PVC hallidele kohalduvate tuleohutusnõuete hindamisel tuleb arvestada ka asukoha erinevustest tingitud asjaolusid. Vastustaja toob esile, et kaebaja PVC hallid paiknevad tööstuspiirkonnas vahetult tööstuslike naftamahutite naabruses, lisaks sellele jääb kaebaja tegevuskoht Muuga elamurajoonist umbes 400 meetri kaugusele, ent vaidlustatud ehitusloa esemeks olevate hallide läheduses elamurajooni ei asu, samuti on see osa Muuga sadamast suuresti ehitisteta ning läheduses ei asu ühtegi tootmist ega tegevust, mis kätkeks endas kõrgendatud ohtu või riskiastet. Vastustaja peab sellest tulenevalt meelevaldseks kaebaja hinnangut, et sellistele hallidele peavad kehtima ühesugused tuleohutusnõuded. Samuti osutab vastustaja sellele, et vaidlustatud ehituslubade esemeks olevad PVC hallid on ajutised ehitised, kaebaja omad aga alalised. Viimaks toob vastustaja välja, et ehitise tuleohutusnõuded sõltuvad sellest, kuidas ehitist tegelikult kasutatakse või mida selles ladustatakse, ent ehitusloa menetluse raames ei ole põhjust võtta seisukohta, et PVC hallides ladustatakse igal juhul suures koguses põlevmaterjali, kui ehitusprojektiga nähakse muuhulgas ette, et hallides võidakse ladustada ka näiteks kaunvilja.
4.1.Kolmas isik OÜ Bulk & Tank palub samuti kaebuse rahuldamata jätta. Ka kolmas isik leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna kaebuses väidetav tuleohutusnõuete eiramine vaidlustatud ehituslubade realiseerimisel ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi kuidagi rikkuda, sest kaebaja tegevuskoha ja vaidlusaluste PVC hallide vaheline kaugus on sedavõrd suur, et tulekahju viimati nimetatud hallides ei saa kaebaja tegevusele mistahes mõju avaldada. Samas leiab kolmas isik, et võrdsus, aus konkurents ja kaebaja majandushuvide kaitse ei ole käsitletavad isiklike subjektiivsete õiguste ja vabadustena, mille rikkumise korral saaks isik vaidlustada teise kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvate ehitiste püstitamiseks väljastatud ehituslubasid ning seda hoolimata sellest, et kaebaja tegutseb Muuga sadama territooriumil sarnasel tegevusalal kolmanda isikuga.
4.2.Teiseks on kolmas isik seisukohal, et ehitusload ei ole objektiivselt õigusvastased. Viidates siseministri 30. märtsi 2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22 lõikele 2 märgib kaebaja, et hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit, milline minimaalne kuja on vaidlustatud ehituslubade esemeks olevate hallide puhul tagatud. Kolmas isik rõhutab, et ka kaebaja osutatud standardi kohaselt peab telk-ehitise puhul asjaomane kuja olema vähemalt 8 meetrit ning telk-ehitise piirpindala võib standardis määratuga võrreldes suurendada kui lähim veevõtukoht asub mitte kaugemal kui 200 meetrit. Kolmas isik märgib, et Päästeamet on talle antud kaalutlusõigust teostades projekti kooskõlastanud. Sarnaselt vastustajale osutab kolmas isik ka sellele, et kaebaja ning kolmanda isiku tegevuskohad erinevad teineteisest oluliselt: muuhulgas paikneb kolmanda isiku puisteainete terminali lähedal 4 tuletõrje veevõtukohta, mis on lähemal kui 200 meetrit, lisaks on Päästeamet kehtestanud kolmandale isikule PVC halli 1 ja PVC halli 3 vahele täiendava tuletõrje lafetitorni rajamise kohustuse. Viidates Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-3-1-69-16 märgib kolmas isik, et Päästeameti kooskõlastus näitab ühemõtteliselt, et
ehitusprojekt vastab tuleohutusnõuetele ning kaebaja ei ole esile toonud ühtki asjaolu, mis viitaks sellele, et Päästeamet on oma kooskõlastust andes toiminud meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga.
5.1.Kolmas isik AS Tallinna Sadam on teatanud, et ei soovi kaebuse kohta seisukohta võtta.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Käesolevas asjas on vaidlus eeskätt selles, kas kaebajal on kohtus kaitstav subjektiivne õigus nõuda, et kolmandale isikule antud ehituslubade aluseks olevate ehitusprojektide koostamisel oleks järgitud õigusnormides ja standardites sätestatud tuleohutusnõudeid. Jaatava vastuse korral sellele küsimusele on vaja hinnata, kas vaidlustatud ehituslubade aluseks olevad ehitusprojektid neile nõuetele vastavad. Seejuures ei väida kaebaja, et väidetavatest tuleohutusnõuetele mitte vastavatest kolmanda isiku hoonetest lähtuks kaebajale mingisugune reaalne oht seoses võimaliku tulekahju puhkemisega, kuivõrd kaebaja tegevuskoht asub kolmanda isiku tegevuskohast piisavalt kaugel. Sisuliselt leiab kaebaja, et kolmandale isikule ehituslubade andmisel on viimast koheldud projektile esitatavate tuleohutusnõuete osas põhjendamatult leebelt ega ole esitatud talle samalaadseid nõudeid, nagu esitati varem kaebajale samas Muuga sadamas sarnase iseloomuga ja sarnaseks otstarbeks ette nähtud hoonete püstitamiseks ehituslubade andmisel. Põhimõtteliselt leiab kaebaja niisiis, et vastustaja on oma õigusvastase tegevusega andnud kolmandale isikule kui kaebaja konkurendile lubamatu majandusliku eelise, kuna kolmanda isiku kulud majandustegevuses kasutatavate laopindade rajamiseks on seetõttu madalamad.
7.Kaebus tuleb rahuldamata jätta, kuna vaidlustatud ehitusload ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Vähimagi mõistliku kahtluse korral kaebeõiguse olemasolus ei ole alust kaebuse tagastamiseks, vaid kaebeõigust tuleb hinnata kaebuse sisulisel läbivaatamisel. Kaebuse aluseks peab niisiis olema vaidlustatava haldusakti otsene negatiivne mõju mingisugusele kaebajale seadusega tagatud õigusele.
8.Esiteks ei saa antud juhul nõustuda kaebaja väitega võrdse kohtlemise nõude rikkumise kohta ning seda pelgalt põhjusel, et põhiseaduse §-st 12 ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et üks avaliku võimu kandja kohtleks kolmandat isikut samamoodi nagu mõni teine avaliku võimu kandja on eelnevalt kohelnud kaebajat. Vaidlust ei ole selles, et kaebuses osutatud kaebaja PVChallid paiknevad Viimsi valla haldusterritooriumil ning asjaomaste hoonete püstitamiseks andis ehitusload seega Viimsi vald. Käesolevas asjas vaidlustatud ehituslubade andjaks on aga Jõelähtme vald ehk teine avaliku võimu kandja. Vastustajal on õigus selles, et nii projekteerimistingimuste koostamisel kui ehitusloa andmisel on pädeval organil teatav kaalutlusruum selles osas, milliseid nõudeid – sh tuleohutusega seotud nõudeid – konkreetsel juhul esitada. Esitatavad nõuded sõltuvad muuhulgas ehitise asukohta iseloomustavatest faktilistest asjaoludest ning täiendavatest tuleohutusmeetmetest. Antud juhul möönab kaebaja isegi, viidates standardile EVS 812-4:2018, et nii kõnealuste PVC-hallide tuleohutuskujade kui piirpindala määramisel on teatav kaalutlusruum. Seega on õige vastustaja seisukoht, et kaebajal ei ole igal juhul subjektiivset õigust nõuda, et Jõelähtme Vallavalitsus teostaks oma
haldusterritooriumil ehituslubade väljastamisel kaalutlusõigust täpselt samamoodi nagu seda on varem teinud Viimsi Vallavalitsus oma haldusterritooriumil.
9.Teiseks saab subjektiivsest õigusest võrdsele kohtlemisele tuleneda eeskätt isiku õigus vaidlustada tema enda õiguste või kohustuste mahu kindlaks määramisele suunatud haldusakte või nendega seotud toiminguid, tuginedes väitele, et konkreetne vaidlustatav tegevus kohtleb teda põhjendamatult ebasoodsalt. Käesoleval juhul ei ole vaidlustatud ehituslubade andmise näol sootuks tegemist kaebaja kohtlemisega. Subjektiivne õigus võrdsele kohtlemisele ei anna kaebajale õigust vaidlustada muule isikule adresseeritud haldusakte argumendiga, et see isik saab teatava hüve kaebajast kokkuvõttes soodsamatel tingimustel. Samamoodi ei saa üks isik võrdse kohtlemise õigusele tuginedes vaidlustada teisele isikule mingisuguste avalik-õiguslike kohustuste (näiteks teatud maksukohustuse) määramata jätmist. Seda seisukohta ei väära ka asjaolu, et sellele teisele isikule osaks saanud objektiivselt õigusvastane sooduskohtlemine (kui see peaks leidma kinnitust), võib viimasele anda majandustegevuses kaebajaga võrreldes mõningase eelise, mis seisneb näiteks ettevõtluskulude vähenemises. Vastupidisele seisukohale asumine tähendaks sisuliselt totaalse kaebeõiguse jaatamist, kuivõrd ükskõik millisel turul tegutsev ettevõtja saaks olgu siis võrdse kohtlemise põhimõttele või ettevõtlusvabadusele tuginedes vaidlustada peaaegu kõiki teistele samal turul tegutsevatele isikutele adresseeritud avalik-õiguslikke meetmeid. Subjektiivsete võrdse kohtlemise õiguse kaitse ei saa põhimõtteliselt toimuda sel teel, vaid üksnes vastupidi – igaüks saab talle adresseeritud ehk vahetult tema õiguste ja kohustuste sisu ja mahu kindlaks määramiseks antud haldusakti vaidlustada argumendiga, et selle haldusakti andmisel on teda koheldud põhjendamatult ebasoodsalt võrreldes samasuguses olukorras oleva teise isikuga.
10.Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et võrdse kohtlemise põhimõte ei anna õigust nõuda õigusvastase halduspraktika jätkamist. Seda silmas pidades eeldaks kaebaja käsitlusest lähtumine aga ka kaebajale varem ja teise haldusorgani poolt antud ehituslubade õiguspärasuse hindamist ja muuhulgas selle kontrollimist, millistel tingimustel ehituslubade väljastamist kaebaja taotles ja millised nõuded talle projekteerimise ja ehitamise osas seati. Sellise kontrolli teostamine kolmandale isikule antud ehituslubade tühistamise nõude kontekstis oleks aga mõeldamatu ning annaks sisuliselt kaebajale võimaluse kaudselt vaidlustada talle endale antud ehituslube või projekteerimistingimusi, mida ta õigeaegselt ei vaidlustanud.
11.Põhiseaduse §-ga 31 tagatud ettevõtlusvabadus hõlmab iseenesest subjektiivset õigust sellele, et avalik-õiguslike meetmetega ei moonutataks konkurentsi, ent ka sellest sättest ei tulene kohtus kaitstavat subjektiivset õigust vaidlustada kolmandale isikule antud ehituslubasid nii nagu kaebaja seda teinud on. Nimelt ei takista ega piira vaidlustatud ehitusload mitte kuidagi kaebajal ettevõtlusega tegelemist. Vaidlustatud ehituslubadega ei ole kindlaks määratud mingisugust piiratud ressursi jaotust erinevate isikute vahel ega antud seeläbi kolmandale isikule mõnd sellist võimalust, millest kaebaja seetõttu ilma jääb.
12.Vastustajal ja kolmandal isikul õigus ka selles, et kaebeõiguse kontrollimisel tuleb silmas pidada ka asjassepuutuvate normide kaitse-eesmärki. Antud juhul väidab kaebaja, et ehituslubade andmisel on rikutud norme, mis kehtestavad ehitistele teatud nõuded ja piirangud seoses tuleohutusega. Nende normide eesmärk on tulekahjust tingitud võimalike kahjulike tagajärgede vältimine või minimeerimine. Ehitamisel tuleohutusnõuete eiramisele saaks muu isik tugineda, kui ta näitaks ära, et nende nõuete rikkumisega kaasneb võimaliku puhkeva tulekahju
korral eluliselt usutav oht tema varale. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, seda ei väida ka kaebaja. Vastustajal ja kolmandal isikul on õigus aga selles, et ehitamist reguleerivate normide eesmärk ei ole konkurentsikeskkonna kaitse ning seega ei tulene neist normidest kaebajale subjektiivset õigust nõuda neist kinni pidamist selleks, et ehitusloa adressaadiks olev isik – isegi kui ta on kaebaja konkurent – ei saaks ehitusluba põhjendamatult soodsatel tingimustel.
13.Eeltoodud põhjustel leian, et kaebajal puudub kaebeõigus ning see iseenesest on kaebuse rahuldamata jätmise aluseks. Märgin siiski alternatiivselt, et kaebusest ei nähtu liiati ühtki konkreetset normi, millega vaidlustatud ehitusload vastuolus oleksid. Kaebaja on osutanud standardi EVS:812-4:2018 nõuetele. Siinkohal tuleb märkida, et standardis esitatud nõuete näol ei ole tegemist õigusnormidega – standard ei ole juba formaalselt seadus. Standardite kaudu on küll asjakohane kindlaks määrata hea projekteerimis- ja ehitustava sisu ning valdkonnaprofessionaalide poolt koostatud standardites esitatud nõuete kaudu on seetõttu võimalik teatud seaduses projekteerimisele ja ehitamisele sätestatud ja üldisemalt sõnastatud nõuete täpsem sisustamine, ent standardist ei tulene ühelgi juhul isikule subjektiivset õigust nõuda, et teisele isikule antud ehitusloa aluseks olev projekt standardi nõuetele vastaks. Samas, nagu kaebaja isegi märgib, ei tulene ka eelviidatud standardist ühtki ranget nõuet, millega vaidlustatud ehituslubade alusel püstitatud ehitised vastuolus oleksid. Kaebaja ei ole väitnud ning asja materjalidest ei nähtu, et ehituslubade esemeks olevate hoonete vahelised tuleohutuskujad oleks väiksemad minimaalselt nõutavast 8 meetrist. Vaidlust pole selles, et standardis on ette nähtud võimalus vähendada vastavat liiki laohoonete vahelist kuja kuni 8 meetrini. Samamoodi on standardis ette nähtud võimalus ületada vastavat liiki laohoone piirpindala. Vastustajal ja kolmandal isikul on õigus selles, et projekti vastavust tuleohutuse tagamisega seotud nõuetele hindab projekti kooskõlastamise menetluses Päästeamet. Käesoleval juhul nähtub vastustaja vastusele lisatud ehitisregistri väljavõtetest, et Päästeamet on ehitusprojektid kooskõlastanud. Kooskõlastuse näol on tegemist menetlustoiminguga, millele ei laiene haldusakti põhjendamisnõuded, kui pädev organ vastava kooskõlastuse annab. Seega ei saa kaebaja tugineda sellele, et Päästeamet ei ole esitanud analüüsi, mille põhjal on ta pidanud võimalikuks kooskõlastada projekt sellisena nagu see esitati. Eelnevast tulenevalt on põhjendamatu ka kaebaja väide, mis puudutab vaidlustatud ehituslubade sisulist õigusvastasust.
14.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõikest 7 tuleneb, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud OÜ Bulk & Tank taotleb 4872 euro suuruse õigusabikulu välja mõistmist, mis vastab 29 advokaadi töötunnile. AS Tallinna Sadam taotleb 1411,20 euro suuruse õigusabikulu välja mõistmist, mis vastab 8,4 töötunnile. See, kummal poolel kolmas isik HkMS § 108 lg 7 tähenduses menetluses osaleb, tuleb määrata vastavalt sellele, millise positsiooni kolmas isik menetluses võtab. Käesoleval juhul on AS Tallinna Sadam teatanud, et ei soovi kaebuse kohta seisukohta võtta. Seega ei osalenud ta kummagi poole vastaspoolel ning tema kasuks menetluskulude välja mõistmine ei ole võimalik. HkMS § 109 lg 6 kohaselt tuleb kaebajalt OÜ Bulk & Tank kasuks välja mõista vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Leian, et taotluse kohane õigusabikulu on vaidluse õiguslikku ja faktilist keerukust arvestades ülemäärane. Ei kaebeõiguse
ega ehituslubade sisulise õiguspärasuse osas ei ole kolmas isik esitanud sellist õiguslikku analüüsi, mille välja töötamisega seonduvalt saaks sellist töömahtu pidada põhjendatuks. Eeskätt kaebeõiguse osas on kolmas isik piirdunud viitamisega erinevatele ning käesoleva asjaga võrreldes teistsuguseid situatsioone käsitlenud kohtulahenditele ning tõdemusega, et ehitusõiguse ja tuleohutusega seotud normide eesmärk ei ole konkurentsikeskkonna kaitse. Ka kaebuse faktilised asjaolud, sh kaebaja ja kolmanda isiku PVC hallide asukohast tingitud eripärad ei ole sellised, mille selgitamiseks, tõendite kogumiseks jms oleks selline töömaht mõeldav. Kokkuvõttes pean õiglaseks ja mõistlikuks menetluskuluks 3360 euro suurust kulu, mis vastab umbes 20 töötunnile, mis on mõistlik ja usutav töömaht menetlusdokumentide läbi töötamiseks, seisukohtade kujundamiseks ja vastuste koostamiseks. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.