3-21-1436 Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu kaebus Sotsiaalministeeriumi kohustamiseks avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavate faktiliste asjaolude kindlakstegemiseks seonduvalt Eesti Lasterikaste Perede Liidule Hasartmängumaksu strateegilise partneri projektitaotluse alusel RE.3.01.19-0564 „Peresõbralik ja lasterikas Eesti“ antud toetusega ning Siseministeeriumi ja Eesti Lasterikaste Perede Liidu vahel 25.01.2021 sõlmitud riigileelarvelise toetuse andmise lepinguga ning Sotsiaalministeeriumi kohustamiseks algatama läbirääkimisi viidatud projektitaotluse ja lepingu finantstingimuste muutmiseks. Kaebaja – Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liit, esindaja – Karl Laas Eeldatav vastustaja - Sotsiaalministeerium
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Kaebaja, Tallinna- ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liit (TLPL) on 26.05.2009 asutatud mittetulundusühing, mille koosseisu kuulub 300 liikmesperekonda. TLPL on olnud oma tegevuse algusest saati Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) liige.
2.ELPL on 23.04.1999 moodustatud lasterikaste perede piirkondlikke organisatsioone koondav ühendus, mille liikmeskonda on kuulunud kuni 20.05.2021 21 liikmesorganisatsiooni. TLPL liikmeskonna suurus on 13,6% ELPL liikmeskonnast.
3.Tulenevalt sisemistest vastuoludest otsustas ELPL juhatus oma 20.05.2021 otsusega arvata TLPL välja ELPL liikmete hulgast.
4.ELPL-il on kaebuse esitamise seisuga sõlmitud üks riigieelarvelise eraldise leping ning üks projektitaotlus: 1) Hasartmängumaksu laekumisest toetatavate strateegilise partnerluse projektide III taotlusvooru alusel tehtud otsus vastavalt 10.12.2019 esitatud ELPL projektitaotlusele nr RE.3.01.19-0564 „Peresõbralik ja lasterikas Eesti“, mille abikõlblik periood on 01.02.2020-31.01.2022. Toetuse rahaline maht on 310 000 eurot ja 2) riigieelarvelise toetuse eraldamise leping Siseministeeriumi ja ELPL vahel kuupäevaga 25.01.2021. a, vastavalt rahvastikuministri 22.01.2021 käskkirjale nr 21 riigieelarvelise toetuse eraldamise kohta. Alates 01.03.2021 läksid lepingupartneri kohustused üle Sotsiaalministeeriumile. Lepingu rahaline maht on 251 000 eurot.
5.Kaebaja leiab järgmist. 5.1 Kuna eelnimetatud toetuse ja eraldise eeltingimuseks on olnud TLPL-i kuulumine ELPL-i liikmeskonda ning toetused on eraldatud otseselt eesmärgiga toetada lasterikkaid peresid ja nende esindusorganisatsioone taotleb kaebaja Sotsiaalministeeriumilt ja Riigi Tugiteenuste Keskuselt toetuse tingimuste ülevaatamist, võimalusel ELPL-le eraldatud vahendite koondsummade muutmist ning suunamist tegelikule kasusaajale otse või läbi valitud lasterikkaid peresid esindava katusorganisatsiooni. Mõlema toetusmeetme puhul on ettenähtud vahendid otsetoetusena ELPL liikmesorganisatsioonidele ja peredele. 5.2 26.05.2021 registreeriti MTÜ Suurperede Liit, mis tegutseb lasterikaste perede katusorganisatsioonina ning asutajate ringi kuulub lisaks TLPL-le MTÜ Narva Paljulapseliste Perede Ühing Perekolle. Seega ELPL liikmeskonnast kuulub praegu 19,4% teise, värskelt asutatud katusorganisatsiooni. Võrreldes toodud asjaoludel sisuliselt muutunud olukorda toetuse saamisele eelnenud ajaga, ei ole võimalik toetuslepingu täitmine samas mahus ja ulatuses. 5.3 Hasartmängumaksu strateegilise partnerluse toetuse taotluses on TLPL ja Narva paljulapseliste Perede Ühing „Perekolle“ märgitud ELPL projektitaotluses kui partnerid, kes viivad ellu iseseisvaid projektitegevusi. Esineb käskkirja punktis 4.1 toodud muutmise alus, kuna 13,6 või 19,4 protsendi ELPL liikmeskonna projektist ärajäämine tähendab, et taotluses toodud tegevuse ulatus muutub oluliselt või jääb ära, st toimub muutus projekti eelarves. Sellest tulenevalt taotleb kaebaja seoses muutunud asjaoludega taotluse otsuse muutmist ning TLPLle ettenähtud vahendite ning seotud halduskulude eraldamist ELPL olemasolevast toetusest ning nende ülekandmist katusorganisatsioonile Eesti Suurperede Liit. 5.4 ELPL on esitanud Siseministeeriumile 21.01.2021 taotluse riigieelarvelise toetuse eraldamiseks. Toetuse eraldamiseks sõlmiti 25.01.2021 ELPL ja Siseministeeriumi vahel riigieelarvelise toetuse eraldamise leping. Olukorras, kus ELPL on mõned oma võrgustiku liikmed liikmeskonnast välja arvanud, on lepingu sõlmimise eeltingimused olulisel määral muutunud ning ka lepingu täieliku ja asjakohase täitmise võimalused ära langenud. Arvestades, et 19,4% katusorganisatsiooni liikmesperedest on sisuliselt koondunud uude katusorganisatsiooni ei ole ELPL-il sisuliselt võimalik lepingut samas mahus täita. Ka liikmehalduse korralduseks ettenähtud vahenditest tuleb eraldada proportsionaalne osa.
6.Vastustaja seisukoht enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist on järgmine. 6.1 ELPL-le eraldatud toetuste puhul on toetuse saajaks ehk õigustatud, kohustatud ja vastutavaks isikuks ELPL. Seega on Sotsiaalministeeriumil õigussuhe üksnes ELPL-ga.
6.2 Projekti „Peresõbralik ja lasterikas Eesti“ taotluse alusel toetati ELPL-i mitmete konkreetsete tegevuste ja tegevussuundade elluviimiseks, aga ka ühenduse üldise tegutsemissuutlikkuse tagamiseks. ELPL-il aitavad projekti ellu viia partnerid ning kõnealuses projektis on 22 partnerit, sh TLPL. Samas on ka partnereid, kes ei ole liikmesorganisatsioonid. Partnerid osalevad tegevuse elluviimisel vastavalt kokkulepetega ELPL-ga, kui toetuse saajaga. TLPL on märgitud tegevuse elluviijaks tegevuse 40 puhul ja toetuseks on 15 000 eurot. TLPL tahab aga täiendavat toetust. 6.3 Siseministeeriumi ja ELPL vahel 25.01.2021 sõlmitud riigieelarvelise toetuse eraldamise lepingu puhul on tegemist üldise strateegilise toetusega, mille kasutusala on määratud läbi toetatavate tegevuste. ELPL-le eraldatud toetussumma ei kujunenud otseselt läbi liikmesorganisatsioonide või nendesse kuuluvate liikmesperede arvu põhjal vaid lähtuvalt ELPL taotluses märgitud tegevustest. Seega ei ole võimalik pelgalt ELPL liikmeskonna muutumise põhjal toetust ELPL-ilt ära võtta või makseid peatada. 6.4 TLPL ei ole nende toetuste puhul otseseks toetuse saajaks läbi partneri või võrgustikuliikme rolli (va tegevus nr 40). Otsetoetusi ELPL liikmetele määratud ei ole ning puudub alus vähendada ELPL-le määratud toetust seoses liikmete väljaarvamisega. Pelgalt asjaolu, et ELPL liikmeskonnast eraldus 19,4 % liikmesperedest ei saa järeldada, et ELPL ei saa või ei ole võimeline projektide eesmärke eraldatud toetuse mahus täitma või et samas mahus jäävad tegevused ära. 6.5 Sotsiaalministeerium ei kooskõlasta ELPL toetuse edasiandmise kokkuleppeid ja otsuseid. Toetuse õiguspärast kasutamist hindab Sotsiaalministeerium alles ELPL esitatud aruannete raames. TLPL-il on nõudeõigus üksnes ELPL vastu. 6.6 Hasartmängumaksust toetatud strateegilise partnerluse projekti vahendite ümber jagamine ELPL-ilt teistele organisatsioonidele ei ole ka õiguslikult võimalik, sest toetuse andmine toimub hasartmängumaksu seaduse ja selle alusel kehtestatud korra alusel, mis ei näe ette võimalust hasartmängumaksu vahendeid taotleda ja välja maksta väljaspool taotlusvoorusid.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 120 lg 1 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus muuhulgas, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
8.Kaebaja on Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palunud kohtul 1) teha kindlaks avalikõiguslikus suhtes tähtsust omavad asjaolud, milleks on ELPL-le Hasartmängumaksu strateegilise partneri projektitaotluse alusel RE.3.01.19-0564 „Peresõbralik ja lasterikas Eesti“ antud toetuse ning Siseministeeriumi ja ELPL vahel 25.01.2021 sõlmitud riigieelarvelise toetuse eraldamise lepingu alusel: a) ELPL liikmesorganisatsioonide koosseisude oluline, rohkem kui 10%vähenemine, mille tõttu on põhjendatud seotud otsuste ja toetuslepingute ümbervaatamine riigi esindaja, Sotsiaalministeeriumi poolt; b) ELPL poolt Siseministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel lepingu p-s 2.2 toodud kohustuse „liikmesorganisatsioonide võrgustikukoostöö arendamine“ olulises osas täitmata jätmine, mis väljendub ELPL kui kasusaaja sisemise kontrolli puudumises finantsvahendite kasutamise üle ning vastavaid küsimusi tõstatanud liikmesorganisatsiooni eemaldumises liikmeskonnast ja 2) kohustada Sotsiaalministeeriumit algatama läbirääkimised projektitaotluse RE.3.01.19-0564 „Peresõbralik ja lasterikas Eesti“ ning 25.01.2021. a Siseministeeriumi vahel sõlmitud riigieelarvelise toetuse eraldamise lepingu muutmiseks, kaasates läbirääkimistesse kaebaja ja arvestades muutunud juriidilisi asjaolusid.
9.HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt võib kaebusega nõude haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähendust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus). HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.
10.Kaebaja märgib kaebuses, et kaebuse eesmärgiks on ELPL-le riigieelarvest ning hasartmängumaksu laekumisest eraldatud sihtotstarbelised vahendid ning nende õiguspärane kasutus lasterikaste perede organisatsioonide tegevuse ja lasterikaste perede toetuseks. Kaebuse kohaselt tuleb põhjusel, et kaebaja ei kuulu enam ELPL liikmeskonda, ELPL-le eraldatud toetuse summasid muuta ja need suunata tegelikele kasu saajatele, st läbi MTÜ Eesti Suurperede Liidu kaebajale ja MTÜ Narva Paljulapseliste Perede Ühingule Perekolle.
11.Kohus selgitab, et asjaolu üle, et ELPL koosseis on kaebaja väljaarvamise tõttu vähenenud, ei ole poolte vahel vaidlust. Vastavat asjaolu on tunnistanud ka Sotsiaalministeerium kohtule saadetud vastuses. Seega ei ole kaebaja õiguste kaitseks sellise tuvastamisnõude esitamine vajalik. Küsimus sellest, kas liikmete arvu vähenemine toob kaasa otsuste ja toetuslepingute muutmise vajaduse, on õiguslik küsimus, millise asjaolu esinemist või puudumist ei saa kohus tuvastamisnõude alusel lahendada. Kohaseks nõudeks on kohustamisnõue, millise on kaebaja ka esitanud.
12.Ka kaebaja poolt esitatud nõue lepingu rikkumise tuvastamiseks ei aita kaasa kaebaja väidetavate õiguste taastamisele, kuna rikkumise tuvastamine ei ole iseenesest aluseks lepingu muutmisele. Küsimuse sellest, kas lepingut on rikutud ja kas rikkumisest tulenevalt on Sotsiaalministeeriumil kohustus algatada 25.01.2021 sõlmitud riigieelarvelise toetuse eraldamise lepingu muutmine, saab kohus lahendada kaebaja poolt esitatud kohustamisnõude raames eeldusel, et kohustamisnõue on praeguses asjas lubatav.
13.Seega ei ole kaebaja poolt esitatud tuvastamisnõuded lubatavad, kuivõrd kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid. Seega tagastab kohus kaebuse nõuetes teha kindlaks avalik-õiguslkus suhtes tähtsust omavad juriidilised asjaolud HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna tuvastamisnõue ei ole lubatav ja kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
14.Kaebaja poolt esitatud kohustamisnõuete lubatavuse hindamisel on keskne küsimus, kas nõude rahuldamise tagajärjel tekiks kaebajal õigus ELPL-le eraldatud toetustele. Kohus leiab, et sellise olukorra tekkimine ei ole õiguslikult võimalik.
15.Hasartmängumaksu laekumisest antakse toetust laste ja perede valdkonna strateegiliste eesmärkide elluviimiseks, sealhulgas partnerluse teel ning väikeprojektideks Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 8.03.2019 käskkirja nr 21 alusel (käskkiri nr 21). Riigi Tugiteenuste Keskuse 21.01.2020 otsusega nr 11.6-26/0048 (Sotsiaalministeeriumi vastuse lisa 2) määrati hasartmängumaksu laekumisest toetust ELPL projektitaotlusele nr RE.3.01.19-0564 „Peresõbralik ja lasterikas Eesti“ (Sotsiaalministeeriumi vastuse lisa 1). Projektitaotluse kohaselt on taotlejaks ELPL ja partneriks muu hulgas TLPL, kes on märgitud tegevuse elluviijaks tegevuse nr 40 puhul. Projektitaotluse kohaselt aitavad projekti ellu viia taotleja ja partnerid. ELPL projektis on kokku 22 partnerit, sh TLPL. Ehkki partnerid osalevad tegevuste ellu viimisel koos taotlejaga, teevad nad seda kokkuleppel ELPL-ga, kes on toetuse saajaks, taotlejaks ning projekti elluviimis eest vastutavaks isikuks. Sellest järeldub, et partneri ning ELPL vahel eksisteerib eraldi seisev õigussuhe, mis ei oma puutumust ELPL ja Eesti Vabariigi vaheliste õigussuhetega, mis tekkisid seoses ELPL poolt esitatud projektitaotluse ja selle finantseerimisega. Seda kinnitab ka Sotsiaalministeeriumi ja ELPL vahel sõlmitud
Hasartmängumaksu laekumisest antud toetuse kasutamise leping nr 3-3/1452-1, mille kohaselt on lepingu pooleks ELPL, mitte ELPL partneriks olevad organisatsioonid. ELPL on ühtlasi ka isikuks, kes vastutab lepingu täitmise ning projekti ellu viimise eest. Seega puudub kaebajal õigussuhe Sotsiaalministeeriumiga. Kaebajal saab esitatud dokumentidest tulenevalt olla õigussuhe üksnes ELPL-ga, kes on projekti taotleja ning kellel tekivad õigused ja kohustused oma partnerite ees. Vastavad õigused ja kohustused on reguleeritud kaebaja ja ELPL vahel sõlmitud sihtotstarbelise eraldise kasutamise lepingus nr 01-2020 (Sotsiaalministeeriumi vastuse lisad 5 ja 6), mille kohaselt kohustus ELPL eraldama TLPL-le projekti täitmiseks 15 000 eurot. Nimetatud leping on kehtiv ning selle kehtivus ei sõltu sellest, kas TLPL on ELPL liige või mitte. Ka muudest kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et ELPL kohustused projektitaotluses märgitud partnerite ees sõltuvad sellest, kas partner kuulub ELPL liikmete hulka või mitte. Sotsiaalministeerium on oma vastuses põhjendatult välja toonud, et projekti partneriteks on ka organisatsioone, kes ei ole ELPL liikmesorganisatsioonid. Seega ei ole TLPL väljaarvamine ELPL-ist automaatselt muutnud tema staatust projekti partnerina ning tema väljaarvamine ELPL-ist ei välista tema jätkamist partnerina. Seega sõltub TLPL faktiline jätkamine projekti partnerina tegevuste elluviimises kokkulepetest ELPL-lga. TLPL-il on nõudeõigus üksnes ELPL vastu. Kuivõrd kaebajal on õigus kasutada toetust konkreetses mahus, siis ei saa ta ka väljaspool taotlusvooru nõuda raha eraldamist endale või mõnele muule enda poolt näidatud isikule. Samuti ei tähenda asjaolu, et ELPL liikmeskonnas on toimunud muutused veel seda, et ELPL ei suuda täita oma kohustusi. Vastav asjaolu selgub alles peale projekti realiseerumist.
16.Siseministeeriumi ja ELPL vahel 25.01.2021 sõlmitud riigieelarvelise toetuse eraldamise lepingu (Sotsiaalministeeriumi vastuse lisa 7) järgi eraldas toetuse andja ELPL-le riigieelarvelistest vahenditest toetuse 251 000 eurot lepingu punktis 2.2 nimetatud eesmärkide elluviimiseks. Viidatud sätte kohaselt on toetuse eesmärgiks liikmesorganisatsioonide toetamine ja võrgustikukoostöö arendamine, perede enesearenduse toetamine ja materiaalse abi vahendamine, sh lasterikaste perede huvitegevuse toetamine, toiduabi vahendamine, avaliku kommunikatsiooni ja ühiskondliku suhtumise kujundamise ning eestkoste tegevuste elluviimiseks. Nimetatud sättest nähtub, et mitmetest lepingus toodud tegevusest saavad kasu lasterikkad pered sõltumata liikmelisusest. Seega ei ole mõne liikmesorganisatsiooni lahkumine lepingu regulatsiooni kohaselt selliseks asjaoluks, mille puhul tuleks eeldada lepinguga kavandatud programmi elluviimise võimatust ja mis annaks aluse välja makstud toetuse vähendamiseks. Leping loob õigusi ja kohustusi vaid selle pooleks olevale ELPL-le ega reguleeri ELPL õigussuhteid oma liikmeteks olevate organisatsioonidega. Ka toetuse tagastamise kohustus on lepingu punkti 5 järgi ELPL-il, kes vastutab ühtlasi toetuse sihipärase kasutamise eest. Viidatud lepingu järgi ei ole õiguslikult võimalik võtta ELPL-ilt ära toetust või vähendada toetuse summat põhjusel, et tema liikmesorganisatsioonide arv on muutunud. Asjaolu, kas nimetatud muudatus on toonud kaasa toetuse osalise kasutamata jätmise saab aga hinnata alles peale projekti ellu viimist ja vastavate aruannete esitamist. TLPL ei ole ka selle toetuse puhul otseseks toetuse saajaks läbi partneri või ELPL liikme rolli. Toetustaotluses ega ka lepingus ei ole fikseeritud TLPL-ile konkreetseid tegevusi, kulude eelarvet ega toetuse summat. Seega sõltub kaebajale eraldatud toetuse summa, hüvitatavad kulud ja nende maht ELPL ning TLPL vahel sõlmitud kokkuleppest ja TLPL-il on nõudeõigus üksnes ELPL vastu. Seda, kas ELPL on kasutanud kogu eraldatud toetuse summat eesmärgipäraselt, hindab Sotsiaalministeerium toetuse kasutamise aruannete alusel. Ainuüksi faktist, et ELPL liikmeskonnast eraldus 19,4% liikmesperedest, ei saa järeldada, et ELPL ei ole võimeline projekti eraldatud toetuse mahus ellu viima.
17.Seega, juhul kui kohus ka kohustaks Sotsiaalministeeriumit algatama läbirääkimisi projektitaotluse RE.3.01.19-0564 ja 25.01.2021 sõlmitud lepingu muutmiseks, ei saa vastav
menetlus viia projektitaotluse ja lepingu reaalse muutmiseni. Seega ei ole kaebajal ka nimetatud nõudega võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning kohus tagastab ka kohustamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
18.Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
19.Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu summas 15 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, siis ei kuulu tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.