Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 16.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-23-1398/15
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 16.11.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1167

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1398

Haldusasi

Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23. märtsi 2023. a pikaajalise viisa andmisest keeldumise otsuse, 27. aprilli 2023. a otsuse nr 15.5-4/340-2 ja Siseministeeriumi 22. mai 2023. a otsuse nr 2-2/488-4 tühistamiseks ning kaebaja viisataotluse nr 2023/709/353 uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – X, volitatud esindaja M.K Vastustajad – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mirja Sarap; Siseministeerium, volitatud esindaja Merje Joll

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15. septembri 2023. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus Xi määruskaebus Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. septembri 2023. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigkohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse pikaajalise viisa saamiseks. PPA keeldus 23.03.2023 pikaajalise viisa andmisest põhjusel, et isik kujutab ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahvatervisele.

Sarnased lahendid

Rahvastik

10.Isik tuleb kaasata haldusasja menetlusse kolmanda isikuna, kui ta vastab HKMS § 20 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kolmanda isiku kaasamise regulatsioon on kantud vajadusest tagada isikutele nende õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 24 lg 2). Kuigi HKMS § 20 lg 1 sõnastus seob kolmanda isiku kaasamise küsimuse sellega, et kohtulahendiga võidakse otsustada teise isiku õiguste ja kohustuste üle, on Riigikohus pidanud võimalikuks seda normi kohaldada ka olukorras, kus küsimuse all võib esineda isiku õiguslikult kaitstav huvi, sh negatiivne ja positiivne mõju sellele huvile (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.11.2019 määrus asjas nr 3-19-874, p 11). Selle otsustamisel, kas asjas tehtav kohtulahend puudutab isiku õigusi, on määrav kohtuotsuse võimalik resolutsioon, s.o kui õiguste või kohustuste tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub sellest, kas kaebus kohtuotsuse resolutsiooniga täielikult või osaliselt rahuldatakse või jäetakse rahuldamata. EeL.K õige on need olukorrad, kus kohtulahendi mõju isiku õigustele ja kohustustele on vahetu (vt Riigikohtu 25.11.1994 määrus nr III-3/1-11/94; Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2021 määrus nr 3-21-100, p 13, 24.01.2018 määrus nr 3-17-2225, p-d 24, 25 ja 28; Tartu Ringkonnakohtu 06.06.2019 määrus nr 3-18-2387, p 9). Kolmanda isiku kaasamine ei nõua küll täit kindlust, et kohtuotsusega tema õiguste ja kohustuse üle tegelikult otsustatakse, kuid seda ei või teha ka kergekäeliselt, sest eelduslikult muudab suurem menetlusosaliste ring menetluse ajamahukamaks ja kulukamaks (HKMS § 2 lg 2). Seetõttu eeldab kaasamine, et kohtulahendi mõju isiku õigustele või kohustustele on ilmne (vt Riigikohtu 12.11.2019 määrus nr 3-19-874, p 9, 26.04.2004 otsus nr 3-3-3-1-04, p 7; Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2020 määrus nr 3-202071, p 10). Need on enamasti juhud, kui vaidlustatakse topeltmõjuga haldusakti, mille puhul ühele isikule antaval soodustusel või õigusel on teise isiku jaoks ebasoodne tagajärg (nt ehitusluba, kasutusluba). Samuti juhud, kui vaidlustatud haldusaktiga adressaadile pandud kohustusel on teise isiku õigustele otsene soodne mõju, või kui vaidlustatakse haldusorgani tegevust, mille tulemusena haldusorganil võib tekkida regressinõue nõue võimaliku kolmanda isiku vastu, aga ka juhud, kui vaidlustatakse riikliku järelevalve 3-22-2209 menetluse algatamisest keeldumist (vt Riigikohtu 11.11.2022 määrus nr 3-21-924, p 17, 12.11.2019 määrus nr 3-19-874; Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2019 määrus nr 3-17-1880, p 15, 08.08.2018 määrus nr 3-17-1134, p 7). Kõigil kirjeldatud juhtudel jääb kolmas isik kaebuse rahuldamisel ilma mingist õigusest või tal tekib kohtuotsuse tulemusel mõni kohustus.