lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1436/16

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1436/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2983
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

08.04.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1436

Haldusasi

Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu kaebus avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavate faktiliste asjaolude kindlakstegemiseks seonduvalt Eesti Lasterikaste Perede Liidule hasartmängumaksu strateegilise partneri projektitaotluse alusel RE.3.01.190564 „Peresõbralik ja lasterikas Eesti“ antud toetusega ning Siseministeeriumi ja Eesti Lasterikaste Perede Liidu vahel 25.01.2021 sõlmitud riigieelarvelise toetuse andmise lepinguga ning Sotsiaalministeeriumi kohustamiseks algatada läbirääkimisi nimetatud projektitaotluse ja lepingu finantstingimuste muutmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liit, seaduslik esindaja – KL Vastustaja – Sotsiaalministeerium, volitatud esindaja Piret Eelmets Kolmas isik – Eesti Lasterikaste Perede Liit, volitatud esindaja Pirkka-Marja Põldvere

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.07.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Lasterikaste Perede Liidu taotlused määruskaebuse tagastamiseks või läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
2.Jätta Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu taotlus MTÜ Narva paljulapseliste perede ühingu Perekolle menetlusse kaasamiseks rahuldamata.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kaasata kolmanda isikuna menetlusse Eesti Lasterikaste Perede Liit.
4.Jätta Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.07.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-1436 muutmata.

3-21-1436

5.Mõista Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidult Eesti Lasterikaste Perede Liidu kasuks välja menetluskulu 1536 eurot (koos käibemaksuga). Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg-d 3 ja 4, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liit (TLPL) on 26.05.2009 asutatud mittetulundusühing, mille koosseisu kuulub 300 perekonda. Eesti Lasterikaste Perede Liit (ELPL) on 23.04.1999 moodustatud lasterikaste perede piirkondlikke organisatsioone koondav ühendus, mille liikmeskonda kuulus kuni 20.05.2021 21 liikmesorganisatsiooni. TLPL on olnud oma tegevuse algusest saati ELPL-i liige.
2.ELPL juhatus otsustas 20.05.2021 otsusega arvata TLPL-i välja ELPL-i liikmete hulgast. ELPL-i üldkoosolek kinnitas 13.06.2021 ELPL-i juhatuse otsuse.
3.ELPL-le määrati Riigi Tugiteenuste Keskuse 21.01.2020 otsusega nr 11.6-26/0048 hasartmängumaksu laekumistest toetus ELPL-i strateegilise partnerluse projektile nr RE.3.01.19-0564 „Peresõbralik ja lasterikas Eesti“ (edaspidi: strateegilise partnerluse projekt ja toetus), mille abikõlblik periood oli 01.02.2020–31.01.2022 ja maht 310 000 eurot. ELPL sõlmis 25.01.2021 Siseministeeriumiga riigieelarvelise toetuse eraldamise lepingu vastavalt rahvastikuministri 22.01.2021 käskkirjale nr 21 riigieelarvelise toetuse eraldamise kohta (edaspidi: riigieelarveline toetus), mille maht oli 251 000 eurot.
4.TLPL esitas 28.06.2021 kaebuse Sotsiaalministeeriumi vastu, milles palus teha kindlaks avalik-õiguslikus suhtes järgmised tähtsust omavad faktilised asjaolud: a) ELPL-i liikmesorganisatsioonide koosseisude oluline, rohkem kui 10% vähenemine, mille tõttu on põhjendatud seotud otsuste ja toetuslepingute ümbervaatamine riigi esindaja Sotsiaalministeeriumi poolt; b) ELPL-i ja Siseministeeriumi sõlmitud lepingu p-s 2.2 toodud kohustuse „liikmesorganisatsioonide ja võrgustikukoostöö arendamine“ olulises osas täitmata jätmine, mis väljendub ELPL-i kui kasusaaja sisemise kontrolli puudumises finantsvahendite kasutuse üle ning vastavaid küsimusi tõstatanud liikmesorganisatsiooni eemaldamises liikmeskonnast. Teiseks palus kaebaja kohustada Sotsiaalministeeriumit algatama läbirääkimised strateegilise partnerluse ja riigieelarvelise toetuse finantstingimuste muutmiseks, kaasates läbirääkimistesse kaebaja ja arvestades muutunud juriidilisi asjaolusid. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus. ELPL-le määratud toetuste eeltingimuseks on olnud TLPL-i kuulumine ELPL-i liikmeskonda ning toetused on eraldatud otseselt eesmärgiga toetada lasterikkaid peresid ja nende esindusorganisatsioone. Kuna TLPL arvati ELPL-i liikmete hulgast välja, tuleb toetuste tingimused üle vaadata. Lasterikaste perede katusorganisatsioonina registreeriti 26.04.2021 MTÜ Suurperede Liit, mille asutajate ringi kuulub lisaks TLPL-le MTÜ Narva paljulapseliste perede ühing Perekolle (edaspidi: Perekolle). Seega kuulub ELPL-i liikmeskonnast praegu 19,4% teise, värskelt asutatud katusorganisatsiooni. Seega ei ole võimalik toetuslepingu täitmine ettenähtud mahus ja ulatuses. TLPL ja Perekolle on ELPL-i projektitaotluses märgitud kui partnerid, kes viivad ellu iseseisvaid projektitegevusi.

2(7)

3-21-1436

5.Sotsiaalministeerium leidis 09.07.2021 vastuses, et isegi kui ELPL rikub toetustega võetud kohustusi või jääb osa toetust kasutamata, ei anna see alust suunata osa toetusest TLPL-le. Samuti vaidles Sotsiaalministeerium vastu esialgse õiguskaitse taotlusele. ELPL-le eraldatud toetuste puhul on toetuse saajaks ehk õigustatud, kohustatud ja vastutavaks isikuks ELPL. Seega on Sotsiaalministeeriumil õigussuhe üksnes ELPL-ga. ELPL-l aitavad projekti ellu viia partnerid ning kõnealuses projektis on 22 partnerit, sh TLPL. Samas on ka partnereid, kes ei ole liikmesorganisatsioonid. TLPL on märgitud tegevuse elluviijaks tegevuse 40 puhul ja toetuseks on 15 000 eurot. ELPL-le eraldatud toetussumma ei kujunenud otseselt liikmesorganisatsioonide või nendesse kuuluvate liikmesperede arvu põhjal, vaid lähtuvalt ELPL-i taotluses märgitud tegevustest. Seega ei ole võimalik pelgalt ELPL-i liikmeskonna muutumise põhjal toetust ELPL-lt ära võtta või makseid peatada. Sotsiaalministeerium ei kooskõlasta ELPL-i toetuse edasiandmise kokkuleppeid ja otsuseid. Toetuse õiguspärast kasutamist hindab Sotsiaalministeerium alles ELPL-i esitatud aruannete raames. TLPL-l on nõudeõigus üksnes ELPL-i vastu. Strateegilise partnerluse projekti vahendite ümber jagamine ELPL-lt teistele organisatsioonidele ei ole õiguslikult võimalik, sest toetuse andmine toimub hasartmängumaksu seaduse ja selle alusel kehtestatud korra alusel, mis ei näe ette võimalust hasartmängumaksu vahendeid taotleda ja välja maksta väljaspool taotlusvoorusid.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 15.07.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kuna kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid, ei ole tuvastamisnõue lubatav (HKMS § 45 lg 2) ja kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Asjaolu üle, et ELPL-i koosseis on kaebaja väljaarvamise tõttu vähenenud, ei ole poolte vahel vaidlust. Seega ei ole kaebaja õiguste kaitseks sellise tuvastamisnõude esitamine vajalik. Küsimus sellest, kas liikmete arvu vähenemine toob kaasa otsuste ja toetuslepingute muutmise vajaduse, on õiguslik küsimus, millise asjaolu esinemist või puudumist ei saa kohus tuvastamisnõude alusel lahendada. Kohaseks nõudeks on kohustamisnõue, mille on kaebaja ka esitanud. Küsimuse sellest, kas lepingut on rikutud ja kas rikkumisest tulenevalt on Sotsiaalministeeriumil kohustus algatada riigieelarvelise toetuse lepingu muutmine, saab kohus lahendada kaebaja poolt esitatud kohustamisnõude raames eeldusel, et kohustamisnõue on praeguses asjas lubatav. Ka kohustamisnõudega ei ole kaebajal võimalik saavutada kaebuse eesmärki, sest isegi kui kohus kohustaks Sotsiaalministeeriumit algatama läbirääkimisi strateegilise partnerluse toetuse ja riigieelarvelise toetuse lepingu muutmiseks, ei saa vastav menetlus viia nende reaalse muutmiseni. Strateegilise partnerluse projekti taotluse kohaselt on taotlejaks ELPL ja partneriks muu hulgas TLPL, kes on märgitud tegevuse elluviijaks tegevuse nr 40 puhul. Projektitaotluse kohaselt aitavad projekti ellu viia taotleja ja partnerid. Ehkki partnerid osalevad tegevuste ellu viimisel koos taotlejaga, teevad nad seda kokkuleppel ELPL-ga, kes on toetuse saaja, taotleja ning projekti elluviimise eest vastutav isik. Järelikult eksisteerib partneri ning ELPL-i vahel eraldiseisev õigussuhe, mis ei oma puutumust ELPL-i ja riigi vaheliste õigussuhetega, mis tekkisid seoses ELPL-i poolt esitatud projektitaotluse ja selle finantseerimisega. Seda kinnitab ka Sotsiaalministeeriumi ja ELPL-i vahel sõlmitud hasartmängumaksu laekumisest antud toetuse kasutamise leping nr 3-3/1452-1, mille kohaselt on lepingu pooleks ELPL, mitte ELPLi partneriks olevad organisatsioonid. Kaebajal saab olla õigussuhe üksnes ELPL-ga, mis on reguleeritud kaebaja ja ELPL-i vahel sõlmitud sihtotstarbelise eraldise kasutamise lepingus nr 01-2020 ja millega ELPL kohustus eraldama TLPL-le projekti täitmiseks 15 000 eurot. Projekti partneriteks on ka organisatsioone, kes ei ole ELPL-i liikmesorganisatsioonid. Seega ei ole TLPL-i väljaarvamine ELPL-st automaatselt muutnud tema staatust projekti partnerina ning 3(7)

3-21-1436 tema väljaarvamine ELPL-st ei välista tema jätkamist partnerina. Kuivõrd kaebajal on õigus kasutada toetust konkreetses mahus, siis ei saa ta ka väljaspool taotlusvooru nõuda raha eraldamist endale või mõnele muule enda poolt näidatud isikule. Samuti ei tähenda asjaolu, et ELPL-i liikmeskonnas on toimunud muutused, veel seda, et ELPL ei suuda täita oma kohustusi. Vastav asjaolu selgub alles peale projekti realiseerumist. Riigieelarvelise toetuse lepingu järgi eraldati toetus lepingu punktis 2.2 nimetatud eesmärkide elluviimiseks ning sellest nähtub, et mitmetest lepingus toodud tegevusest saavad kasu lasterikkad pered sõltumata liikmelisusest. Seega ei ole mõne liikmesorganisatsiooni lahkumine lepingu regulatsiooni kohaselt selliseks asjaoluks, mille puhul tuleks eeldada lepinguga kavandatud programmi elluviimise võimatust ja mis annaks aluse välja makstud toetuse vähendamiseks. Leping loob õigusi ja kohustusi vaid selle pooleks olevale ELPL-le ega reguleeri ELPL-i õigussuhteid oma liikmeteks olevate organisatsioonidega. Ka toetuse tagastamise kohustus on lepingu p 5 järgi ELPL-l, kes vastutab ühtlasi toetuse sihipärase kasutamise eest. Kaebajale eraldatud toetuse summa, hüvitatavad kulud ja nende maht sõltub ELPL-i ning TLPL-i vahel sõlmitud kokkuleppest ja TLPL-l on nõudeõigus üksnes ELPL-i vastu. Seda, kas ELPL on kasutanud kogu eraldatud toetuse summat eesmärgipäraselt, hindab Sotsiaalministeerium toetuse kasutamise aruannete alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.TLPL palub 05.08.2021 määruskaebuses halduskohtu 15.07.2021 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega saata asi halduskohtule läbivaatamiseks, ning läbi vaadata kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras kohustada Sotsiaalministeeriumit peatama väljamaksed ELPL-le; keelata ELPL-l vaidluse ajaks väljamaksete tegemine projektipartneritele või kõrvalistele isikutele hasartmängumaksu strateegilise partnerluse projektile eraldatud vahenditest; keelata ELPL-l projektipartneritele taotlusvoorude jätkamine ning selle raames täiendavate kolmandate isikute kaasamine, kes ei ole märgitud projektipartneritena esialgses taotluses; kohustada ELPL-i edastama Sotsiaalministeeriumile kui projektipartnerile kõik alates 01.01.2021 teistele partneritele edastatud sisemiste taotlusvoorude materjalid. Määruskaebuses taotletakse ka Perekolde kaasamist kaebaja poolel. Kaebuse eesmärk on tagada ELPL-i projektipartnerite võrdne kohtlemine ja teabe edastamine taotlusvoorude kohta kõikidele toetusi saama õigustatud projektipartneritele; sundida kohut tuvastama muutunud faktilised asjaolud, mis muudavad olemasolevate lepingutega saavutatavat eesmärki ning ei saa olla enam sama efektiivsed; sundida vastustajat tegevusele järelevalve teostamisel (samas mööndes, et edasised ettepanekud lahenduste osas on ministeeriumi diskretsiooniotsus); tagada ELPL-le üle antud vahendite säilimine kohtuvaidluse lõppemiseni ning võimalus ka TLPL-le ja Perekoldele toetuste eraldamiseks. Kaebaja on ELPL-i projektides partneriks, kuid tema õigusi projektide kohta infot saada või neis osaleda on tänaseks rikutud, sest ELPL on suunanud toetuse üksnes oma organisatsiooni liikmetele. Kaebuse täpsustatud nõue on seega kohustada Sotsiaalministeeriumit tagama strateegilise partnerluse projektis kõikidele projektipartneritele võrdsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad tingimused projekti rahaliste vahendite taotlemisel. Selle tagamine on võimalik ka läbi Sotsiaalministeeriumi poolse täiendava järelevalve teostamise. Kaebajal ei ole praegu kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid ning ka vaidluse algatamine ELPL-i vastu oleks liigselt koormav, kuna seda tuleks teha üksikute taotlusvoorude otsuste alusel. Kohus ei ole selgitanud, milliseid tõhusamaid vahendeid tuleks kasutada.
8.Sotsiaalministeerium palub 23.08.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata või kaebetähtaja ületamise korral see tagastada või jätta läbi vaatamata jätta.

4(7)

3-21-1436

9.ELPL palub 23.08.2021 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus ja määruskaebus rahuldamata või määruskaebuse esitamise tähtaja ületamise korral see tagastada. Menetluskulud palub ELPL jätta kaebaja kanda. TLPL-i eesmärgiks (vt kaebuse lk 2, 3, 6 ja 8) on saada oma tegevuseks lisaraha, aga kaebus ei võimalda seda eesmärki saavutada. Projektide tingimuste kohaselt puudub ELPL-l igasugune kohustus kutsuda TLPL-i minikonkurssidel osalema. TLPL ei ole viidanud ühelegi õiguslikule alusele, mis vastupidist kinnitaks. TLPL on projektis kajastatud partnerina seoses tegevusega nr 40 ja puudub vaidlus, et see tegevus on lõpetatud. Kõik muud pooltevahelised õigused ja kohustused on seotud ELPL-i liikmelisusega ega puuduta vaidlusaluseid projekte. TLPL-l puudub subjektiivne õigus nõuda Sotsiaalministeeriumilt ELPL-le eraldatud toetuste ja ELPLga sõlmitud lepingute osas järelevalve teostamist. Kaebaja väide, et TLPL-i liikmespered on projektide toetustest ilma, on ebaõige. Nt jagab ELPL mh huviharidustoetust, mille saamine ei sõltu sellest, kas pere kuulub mõnda ELPL-i liikmesorganisatsiooni või mitte. Seega saavad toetuse saamisel osaleda ka kõik TLPL-i pered. Samuti saavad TLPL-i pered osaleda kõigil ELPL poolt korraldatavatel üleriigilistel üritustel. Eeldusel, et nad on Perekaardi omanikud, on neil õigus Perekaardi programmi hüvedele. TLPL-i ja Perekolde lahkumine ELPL-st ei välista ELPL-i poolt toetustega kaasnevate kohustuste nõuetekohast täitmist. Taotletavate esialgse õiguskaitse meetmete kohaldamine kahjustaks alusetult ja ebaproportsionaalselt Eesti suurperede, sh ELPL liikmeks mitteolevate suurperede huve. Suurperede huvide kaitset tuleb antud juhul käsitleda ka kui avalikku huvi. Osa kaebaja taotlustest ei ole olemuselt esialgse õiguskaitse abinõud, vaid menetluslikud taotlused (taotlused dokumentide edastamiseks).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

10.Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimetati halduskohtu määrus kaebaja esindajale Karl Laasile e-toimiku kaudu kätte 21.07.2021 ja kaebaja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule 05.08.2021. Seega on määruskaebus tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja ringkonnakohus jätab Sotsiaalministeeriumi ja ELPL taotlused tagastada määruskaebus selle esitamise tähtaja ületamise tõttu rahuldamata.
11.HKMS § 20 lg 2 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Kuna kaebus puudutab ELPL-le määratud rahalisi toetusi ja sealhulgas on kaebaja soovinud esialgse õiguskaitse korras nende väljamaksmise peatamist, võidakse kohtulahendiga otsustada ka ELPL-i õiguste ja kohustuste üle. Seega kaasab ringkonnakohus HKMS § 21 lg 1 alusel menetlusse kolmanda isikuna ELPL-i.
12.Kaebaja on taotlenud Perekolde kaasamist menetlusosalisena kaebaja poolel. Ringkonnakohus selgitab, et kohus saab menetlusse kaasata kolmanda isiku, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle (HKMS § 20 lg 1). Kolmas isik on reeglina vastustaja poolel. Perekolde menetlusse kaasamine pole seega põhjendatud, sest tal on endal kaebeõigus.

5(7)

3-21-1436 II

13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuivõrd kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid, ei ole tuvastamisnõue lubatav (HKMS § 45 lg 2). Halduskohus on õigesti selgitanud, et ELPL-i koosseisu vähenemise üle ei ole vaidlust ning lepingu rikkumise tuvastamine ei aita kaasa kaebaja väidetavate õiguste taastamisele, kuna rikkumise tuvastamine ei ole iseenesest alus lepingu muutmiseks. Seega on kaebuse eesmärgi, s.t toetuslepingute muutmise saavutamiseks kohasem Sotsiaalministeeriumi kohustamise nõue eeldusel, et viimane on lubatav. Küll ei saanud halduskohus kaebust tuvastamisnõude osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel kaebuse eesmärgipäratuse tõttu, vaid selle nõude osas tulnuks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2021 määrus asjas nr 3-20-2596, p 20; 24.05.2021 määrus asjas nr 321-585, p 17).
14.Halduskohus leidis, et ka kohustamisnõudega ei ole kaebajal võimalik saavutada kaebuse eesmärki, sest kohustamisnõude rahuldamise tagajärjel ei tekiks kaebajal õigust ELPL-le eraldatud toetustele. Halduskohus jõudis järeldusele, et isegi kui kohus kohustaks Sotsiaalministeeriumit algatama läbirääkimisi toetuslepingute muutmiseks, ei saa vastav menetlus viia nende reaalse muutmiseni. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohaste põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Ka ringkonnakohtule ei nähtu, et ELPL-i taotlustest, toetuse määramise otsusest, nende aluseks olevatest õigusaktidest või ELPL-i ja Sotsiaalministeeriumi vahelistest lepingutest võiks tuleneda kohustus mingil tingimusel ELPL-le määratud raha otse tema liikmesorganisatsioonidele või partneritele ümber jagada. Isegi kui peaks selguma, et ELPL ei ole toetust kasutanud sihipäraselt või ei ole järginud muid nõudeid, ei oleks alust suunata ELPL-le määratud toetust kellelegi teisele. Nagu Sotsiaalministeerium on kaebajale 20.05.2021 e-kirjas selgitanud, on uutel organisatsioonidel võimalik kasutada olemasolevaid toetuse taotlemise võimalusi. Konkreetselt kaebajale oli strateegilise partnerluse toetuse taotluse kohaselt ette nähtud 15 000 eurot tegevuse nr 40 elluviimiseks. Kaebaja on määruskaebuses kinnitanud, et selle tegevuse toetuse osas poolte vahel vaidlust ei ole.
15.Määruskaebuses leiab kaebaja, et kuna ta on hasartmängumaksust toetatava projekti partner, on tal õigus osaleda ELPL-le eraldatud toetuste jagamisel. Kaebuse eesmärk on niisiis võrdsete ja proportsionaalsete osalemistingimuste saavutamine strateegilise partnerluse projekti taotlusvoorudes. Sellest tulenevalt on kaebaja määruskaebuses kohustamisnõuet täpsustanud, taotledes Sotsiaalministeeriumi kohustamist tagada strateegilise partnerluse projektis kõikidele projektipartneritele võrdsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad tingimused rahaliste vahendite taotlemisel. Kaebaja hinnangul on sellise nõude tagamine võimalik Sotsiaalministeeriumi täiendava järelevalve tegemise kaudu.
16.Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 10.03.2021 käskkirja nr 30 „Hasartmängumaksu laekumisest toetuse andmise ja järelevalve kord“ p 20 sätestab Sotsiaalministeeriumi kohustuse teha järelevalvet igal ajal kõikide hasartmängumaksu laekumistest määratud toetuste üle. See käskkiri muudab sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.03.2019 käskkirja nr 21 ning kohaldub ka vaidlusalusele toetuse otsusele (käskkirja p 22). Samuti näeb Sotsiaalministeeriumi kantsleri 21.12.2020 käskkirja nr 15 „Sotsiaalministeeriumi toetuste andmise ja järelevalve kord“ p 8 ette riigieelarvelistest vahenditest antavate toetuste kasutamise üle igal ajal järelevalve tegemise. Seda, et vaidlusaluste toetuste kasutamise üle peab Sotsiaalministeerium järelevalvet tegema ka lepingute kehtivuse ajal, on kinnitanud ministeerium oma vastuses määruskaebusele. Samas selgitas Sotsiaalministeerium, et praeguses kohtuvaidluses ei ole ilmnenud selliseid asjaolusid, mille pinnalt tuleks algatada erakorraline kontroll ELPL-i toetuslepingute täitmise üle. 6(7)

3-21-1436

17.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et Sotsiaalministeerium ei saa kummagi vaidlusaluse toetuse sihipärase kasutamise üle järelevalve tegemisel anda ELPL-le korraldusi selle kohta, mil viisil ta koos oma partnerite või liikmesorganisatsioonidega koostööd tehes toetuste aluseks olevates taotlustes püstitatud eesmärke ellu viib. Strateegilise partnerluse projekti taotluses on küll mitme tegevuse juures märgitud tegevuse elluviijaks ELPL ja partnerid (liikmesorganisatsioonid), kuid ei ole ette nähtud täpsemaid tingimusi, mis ulatuses ja vormis partnerid neis tegevustes osalevad. Nagu Sotsiaalministeerium on nentinud, on kaebaja partneri staatuses, kuid see ei tähenda, et ministeerium saaks järelevalve tulemusel ELPL-le ette öelda, kuidas täpsemalt tegevuste elluviimisse partnereid kaasatakse. Sealjuures ei sõltu vaidlusaluste toetuste kasutamise õiguspärasus sellest, kas toetuste kasutamise ajal liikmesorganisatsioonide arv muutub. ELPL-le määratud toetustest saavad endiselt kasu ka TLPL-i liikmespered, sest mitmed tegevused on suunatud otse suurperedele, kes ei pea olema ELPL-i liikmesorganisatsioonide liikmespered. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel on põhjendatud ja määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
18.Kuna kaebus on õigesti tagastatud, pole praeguses asjas esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Praeguseks ajaks on vaidlusalused toetused realiseeritud ning kaebajal või MTÜl Suurperede Liit on 2022. a osas olnud võimalik osaleda uute toetuste jagamise menetlustes. III
19.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse tagastamise korral menetluskulud kaebaja. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Ringkonnakohus kaasas ELPL-i praeguse määrusega kolmanda isikuna HKMS § 20 lg 1 alusel menetlusse, seega on põhjendud ka ELPL-i menetluskulude kaebaja kanda jätmine. ELPL esitas ringkonnakohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ja palub mõista kaebajalt ELPL-i kasuks välja 2220,80 eurot (koos käibemaksuga). Lisatud arve kohaselt on ELPL-le osutatud õigusteenust tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta) kokku 11 tundi ja 34 minutit, millest 20 minutit on kulunud kliendiga telefonivestlusele, 2 tundi ja 28 minutit materjalidega tutvumisele, 8 tundi ja 31 minutit seisukoha ettevalmistamisele ja kohtule esitamisele ning 15 minutit menetluskulude nimekirja koostamisele.
20.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtul tuleb vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks analüüsida läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse või vastuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu 18.05.2009 määrus nr 3-3-1-28-09, p 11; 15.12.2014 otsus asjas nr 3-3-1-67-14, p 32.1). Ringkonnakohus nõustub kolmanda isikuga, et kohtupraktikat arvestades tuleb tunnitasu 160 eurot pidada põhjendatuks (vt nt Riigikohtu 27.02.2017 määrus asjas nr 3-2-1-159-16, p 24; Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2021 otsus asjas nr 3-20-2336, p 24.3 ja 10.05.2021 otsus asjas nr 3-21-413, p 22). Küll ei pea ringkonnakohus asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks kolmanda isiku seisukoha koostamise kogukulu (vrd nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2019 määrus asjas nr 3-19-457, p 40). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist ka tavapärasest oluliselt keerukama ja mahukama vaidlusega. Ringkonnakohus peab seega kolmanda isiku põhjendatud menetluskuluks 1280 eurot, millele lisandub käibemaks 256 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja