Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
09.07.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1493
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks.
Menetlusosalised
Loataotleja: Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist: X.
Edasikaebamise kord
Käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (HKMS § 265 lg 3). Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kätte toimetamisest.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Kui seaduses ei sätestata teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). Käesoleval juhul ei näe seadus ette täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise taotluse lahendamist istungimenetluses, mistõttu lahendab kohus taotluse kirjaliku määrusega. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Vastavalt MKS § 130 lg-le 1 kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või käesoleva seaduse § 128 lg 4 p-des 2 või 3 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on õigus: 1) taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta; 2) taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt; 3) pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras; 4) arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata käesoleva lõike punkti 3 alusel, samuti taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse; 5) anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatule. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosotsusega, mille puhul maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
Maksuhaldur palub kohtult luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hüpoteegi seadmist Xle kuuluvale korteriomandile asukohaga xxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxx) summas 63 153,06 eurot. Kohus, kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud. Asjast nähtub, et MTA tegeleb MTA X OÜ (registrikood xxxxxxxx) maksuvõla sissenõudmisega. Käesoleva taotlusega alustab maksuhaldur X OÜ endise juhatuse liikme X (isikukood xxxxxxxxxxx) suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel ning mille tulemuseks võib olla X solidaarne vastutus koos X OÜ-ga 03.03.2021 maksuotsusega 12.2-3/052402-22 täiendavalt tasumisele määratud ning tasumata jäetud X OÜ maksukohustuste, äriühingu poolt deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuste ning nimetatud maksusummadelt arvestatud intressi eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses. X OÜ maksuvõlg seisuga 05.07.2021 on 56 037,06 eurot, millele lisandub arvestuslik intress summas 484,81 eurot. X OÜ maksuvõlg on tekkinud maksuotsusega nr 12.2-3/052402-22 täiendavalt tasumisele määratud ja tasumata jäetud maksukohustustest ning perioodidel 07.2020, 09.2020 ja 10.2020 - 12.2020 X OÜ poolt deklareeritud maksukohustustest. Maksuhaldur on tuvastanud, et X oli X OÜ juhatuse liige perioodil 06.08.2018 kuni 16.09.2020. Isik tegeles kontrollitaval perioodil juhatuse liikmena X OÜ majandustegevuse ja raamatupidamise korraldamisega. 21.05.2020 maksukohustuslase suuliste seletuste protokollis selgitati, et X allkirjastas äriühingu dokumendid, tegi pangaülekandeid, otsis töötajaid ja objekte. Lisaks võttis X rendile varustuse ja vastas e-kirjadele. Xl oli ligipääs äriühingu kassale, tema valduses oli äriühingu nimele väljastatud pangakaart. X on X OÜ seadusliku esindajana vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Kohtule esitatud andmetest tulenevalt on usutav maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et X, olles X OÜ seaduslik esindaja, maksuotsustega määratud maksukohustuste tekkimiste perioodidel, esitas teadlikult maksuhaldurile KMD-del ja TSD-del valeandmeid, et vähendada sellise tegevusega äriühingu tegelikku maksukohustust. Maksumenetluse käigus tuvastatud asjaoludest tulenevalt teadis X OÜ, et kajastab 2019 septembri – 2020 veebruari maksudeklaratsioonides valeandmeid ning esitab nende andmete kinnituseks dokumente, mis ei ole kooskõlas sooritatud tehingute tegeliku sisuga. Varasemas kontrollimenetluses on maksuhaldur tuvastanud, et X on allkirjastanud äriühingu juhatuse liikmena lepinguid, mille sõlmimise eesmärgiks oli saada alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tegelikult mittetoimunud tehingute eest selleks, et vähendada X OÜ maksukohustusi. Esitatud andmetest ilmneb, et tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et X tegevuse ja X OÜ maksuvõla tekkimisel vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt X OÜ-ga. Samuti on ilmne maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et X on oma kohustusi rikkunud tahtlikult, kuna kontrollimenetluses selgus, et arvetel näidatud teenuste müüjateks algusest peale olid tundmatud kolmandad isikud. Samuti märkis maksuhaldur, et ei ole teada, kes ehitusobjektidel reaalselt tööd tegi. Väidetavate tehingupartnerite seaduslikud esindajad ei kinnitanud lepingute sõlmimist X OÜ-ga. Seega oli X teadlik asjaolust, et ta allkirjastab lepinguid, mida tegelikkuses ei sõlmitud. Seega koostati dokumendid vaid formaalselt. Kohus nõustub, et maksuhalduril on õigustatult tekkinud põhjendatud kahtlus, et X on X OÜ juhatuse liikmetena rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele tema suhtes MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses.
Maksuhaldur on päringutega kindlaks teinud, et X OÜ-le registervara ega sõidukeid ei kuulu. Samuti ei kuulu äriühingule väärtpaberikontot. X OÜ kustutati KMKR registrist 04.02.2021. Seega võib nõustuda maksuhalduri hinnanguga, et X OÜ ei ole tegutsev äriühing, mille majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Maksuhalduri kinnitusel puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu enda vara või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt ning sundtäitmise tulemusena ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul äriühingu maksuvõlga sisse nõuda, seega on MTA-l MKS § 96 lg-le 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks. Tuvastatud asjaoludest nähtuvalt eeldused selleks on täidetud. Arvestades X eelnevat käitumist, mis on kaasa toonud äriühingu suutmatuse tasuda tekkivaid maksukohustusi, on tõenäoline, et sarnaselt võib X suhtuda ka võimaliku vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks teha end maksejõuetuks. 16.09.2020 astus X juhatuse liikme kohalt tagasi. On põhjendatud kahtlus, et juhatuse liikme kohalt tagasiastumine on kantud eesmärgist, et vältida maksuvõlgade sissenõudmist äriühingu endiselt juhatuse liikmelt. Eelnevast tulenevalt ning arvestades vastutusmenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine X suhtes olla raskendatud või muutuda võimatuks. Maksuhaldur on analüüsinud X majanduslikku seisundit. Kohus nõustub, et MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine X kinnisasjale kõige sobivam meede. Seda põhjusel, et hüpoteegi seadmine ei takista korteriomandi kasutamist ega käsutamist. Seega võib pidada põhjendatuks hüpoteegi seadmist Xle kuuluvale korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxxx selliselt, et oleks tagatud X OÜ sissenõutav maksuvõlg summas 56 037,06 eurot ja eeldatavad sundtäitmisekulud. Maksuhalduri kinnitusel lõpetatakse X vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui X on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks MKS § 1361 lg 3 alusel. MKS § 1361 lg 2 p 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur X vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise vastavalt MKS § 120 lg 1 p-le 3 ja §-le 121, valides tagatise liigi MKS § 122 järgi. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 56 037,58 eurot. Eeltoodu alusel kohus rahuldab MTA taotluse ning annab loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hüpoteegi seadmist Xle kuuluvale korteriomandile asukohaga xxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxx) summas 63 153,06 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt / Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.