X (X) kaebus Lääneranna Vallavolikogu 08.04.2021 vaide tagastamise otsuse nr 256 tühistamiseks ja Lääneranna Vallavolikogu kohustamiseks lahendada uuesti X 30.03.2021 esitatud vaie või alternatiivselt tuvastada 11.03.2021 istungi kinniseks kuulutamise, istungit jälgima tulnud inimeste istungilt väljasaatmise, 11.03.2021 istungil vallavanemale umbusalduse algatamise (umbusaldamise vastuvõtmise) ja 19.03.2021 istungi korraldamise ning kutsete edastamise õigusvastasus ning Lääneranna Vallavolikogu 19.03.2021 otsuste nr 248 ja 249 kehtetuks tunnistamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada X kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK
1.Lääneranna valla uudistes ja teadetes avaldati 05.03.2021 Lääneranna Vallavolikogu 11.03.2021 kinnise istungi päevakord.
X pöördus 05.03.2021 Lääneranna Vallavolikogu poole, küsides selgitust, mis põhjusel on volikogu 11.03.2021 istung kuulutatud kinniseks.
3-21-1023 Lääneranna Vallavolikogu istung toimus 11.03.2021, kus muu hulgas korraldati hääletus volikogu istungi kinniseks kuulutamise üle. Volikogu liikmetest 8 hääletasid selle poolt ja 6 liiget olid vastu. Seejärel palus volikogu esimees istungilt kõrvalistel isikutel lahkuda. Samal istungil algatati ka vallavanem Arno Peksari umbusaldamine.
Lääneranna Vallavolikogu esimees edastas X 12.03.2021 vastuse, milles märkis, et tulenevalt epideemia olukorras kehtestatud piirangutest toimub istung kinnisena. Lisaks tõi esimees välja, et volikogu istungid protokollitakse, need on avalikud ning sõnavõtud on seal üksikasjalikult kajastatud. Samas plaanitakse leida ka tehniline võimalus istungi kajastamiseks otsepildina digikeskkonnas. Ühtlasi on volikogu liikmetest istungi kinniseks kuulutamise poolt hääletanud 11 (8 volikogu liiget hääletasid istungi alguses kohapeal ja volikogu esimehele teadaolevalt 3 istungist füüsiliselt mitte osa võtnud volikogu liiget esitasid oma seisukohad kirjalikult) ja vastu on hääletanud 6. Üks hääl jäi küll nõutud häälte arvust puudu, kuid volinike enamuse tahe oli selgelt väljendatud kinnise istungi kasuks.
Lääneranna Vallavolikogu järgmine istung toimus 19.03.2021, mille päevakorras oli vallavanemale 11.03.2021 esitatud umbusalduse avaldamise avalduse läbivaatamine ja otsustamine ning Lääneranna vallavanema valimine. Lääneranna Vallavolikogu tegi 19.03.2021 otsuse nr 248, millega avaldas umbusaldust Lääneranna vallavanemale A. Peksarile ning luges vallavanem A. Peksari ametist vabastatuks 19.03.2021. Lääneranna Vallavolikogu 19.03.2021 otsusega nr 249 valiti Lääneranna vallavanemaks Andres Hirvela.
X esitas 30.03.2021 Lääneranna Vallavolikogule vaide, milles palus tuvastada 11.03.2021 istungi kinniseks kuulutamise, istungit jälgima tulnud inimeste istungilt väljasaatmise, 11.03.2021 istungil vallavanemale A. Peksarile umbusalduse algatamise, 19.03.2021 istungi korraldamise ja kutsete edastamise õigusvastasus ning tunnistada kehtetuks Lääneranna Vallavolikogu 19.03.2021 otsused nr 248 ja 249.
Lääneranna Vallavolikogu tagastas 08.04.2021 otsusega nr 256 X vaide.
Vaie esitatakse haldusorganile, selle haldusakti või toimingu suhtes. Haldus on täitev-korraldav tegevus. Vaidest ei selgu millist haldusorganit või haldusakti X silmas peab. Volikogu ei teosta täitev-korraldavat tegevust. Vaidest ei selgu samuti, miks väidetavad rikkumised peaksid kaasa tooma ainult volikogu ühtede õigusotsustuste kehtetuse ning ei peaks laienema kõigile volikogu poolt 11.03.2021 ja 19.03.2021 tehtud otsustele. Samuti peaks vaide esitaja teadlik olema sellest, et A. Peksar on esitanud sarnastes küsimustes kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kohus on teinud otsuse esialgse õiguskaitse taotluse osas, jättes esialgse õiguskaitse kohaldamata ja aktsepteerides seeläbi umbusaldusmenetluse õiguspärasust. Menetlus kohtus on pooleli. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse vaie, kui samas asjas toimub kohtumenetlus.
Lääneranna Vallavolikogu edastas X 09.04.2021 selgituse nr 2021/1-8/589-3, tuues esile, et volikogu esimehe ettepanek 11.03.2021 istungi kinnisuseks lähtus COVID epideemiast tingitud piirangutest, mis kehtestati mõni päev varem Vabariigi Valitsuse otsusega. Volikogu esimehe ettepanek leidis küll enamuse volikogu liikmete toetuse nii enne istungit kui selle ajal, kuid volikogu otsuseks see ei vormistunud sest puudu jäi üks poolthääl. Seega, volikogu istung jäi õiguslikus mõttes avatuks. Vastavalt pole olemas volikogu otsust, mida vaidlustada, isegi kui see oleks vaidlustatav. Epideemia tingimustest ja
2(8)
3-21-1023 piirangutest lähtuvalt ning toetudes volikogu enamiku soovile palus volikogu esimees 11.03.2021 istungilt kõrvalistel isikutel lahkuda. Kedagi ei saadetud välja nagu vaides väidetakse. Lisaks viibis vaide esitaja istungisaali rõdul edasi ka peale lahkumispalve esitamist.
9.Tallinna Halduskohtusse saabus 12.05.2021 X kaebus, milles ta taotleb Lääneranna Vallavolikogu 08.04.2021 vaide tagastamise otsuse nr 256 tühistamist ja Lääneranna Vallavolikogu kohustamist lahendama uuesti tema 30.03.2021 esitatud vaie või alternatiivselt tuvastada 11.03.2021 istungi kinniseks kuulutamise, istungit jälgima tulnud inimeste istungilt väljasaatmise, 11.03.2021 istungil vallavanemale A. Peksarile umbusalduse algatamise ja 19.03.2021 istungi korraldamise ning kutsete edastamise õigusvastasus, samuti Lääneranna Vallavolikogu 19.03.2021 otsuste nr 248 ja 249 kehtetuks tunnistamist. 1) Kaebaja vaide läbi vaatamata jätmise otsus on õigusvastane ning vastustaja oleks pidanud vaide sisuliselt läbi vaatama. Kaebaja vaie oli nõuetekohane. Kaebaja ei ole detailselt kursis, mis on A. Peksari kaebuse sisu. Samas on selge, et see ei saa olla sama, mis on kaebaja vaide sisu, sest kaebaja esitas vaide seoses kaebaja õiguste rikkumisega. Volikogu on jätnud arvestamata, et samad/sarnased asjaolud/sündmused võivad kaasa tuua korraga mitmete isikute erinevate õiguste rikkumise. Kui haldusorgan on isiku õigusi tema arvates rikkunud, siis on isikul õigus pöörduda vaidega haldusorgani poole ja haldusorgan kohustub vaide sisuliselt lahendama. Arusaamatuks jääb ka viide sellele nagu vaidest ei selguks, millist haldusorganit või haldusakti kaebaja silmas peab. Kaebaja on vaides välja toonud, kellele on vaie esitatud, mis on vaide esitamise alus ning põhjendus ja selged nõuded. Lisaks, kui kaebaja oleks pöördunud vale organi poole, siis organil on kohustus suunata kaebaja õige organi poole. Seega palub kaebaja, et halduskohus kohustaks vastustajat vaatama kaebaja vaie uuesti läbi või alternatiivselt lahendaks vaides esitatud taotlused ise. 2) Lääneranna Vallavolikogu 11.03.2021 istungi kinniseks kuulutamine ja istungile tulnud inimeste väljasaatmine oli õigusvastane, volikogu eiras kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) ja Lääneranna Vallavolikogu töökorra (töökord) nõudeid. Kehtiva õiguse kohaselt peavad volikogu istungid olema avalikud, v.a kui on täidetud KOKS § 44 lg-s 4 sätestatud tingimused. Vastustaja rikkus kaebaja põhiõigusi (vähemalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 19, § 34 ja § 44 lg 1). Eeltoodud rikkumised olid niivõrd olulised, et sellest tingituna on 11.03.2021 istungil vallavanem A. Peksari umbusalduse algatamine õigusvastane. Kuna vallavanemale umbusalduse algatamine on kõrgendatud avaliku huviga toiming, siis selle lahendamine õigusvastaselt kinniseks kuulutatud istungil, rikkudes kohaliku omavalitsuse toimimise aluspõhimõtteid ja istungit jälgima tulnud inimeste põhiõigusi, on samuti õigusvastane. Kui eelmisel istungil ei ole õiguspäraselt ja kehtivalt umbusaldust algatatud, siis ei saa järgmisel istungil seda küsimust otsustada (KOKS § 46 lg-d 11 ja 2). Seega Lääneranna Vallavolikogul ei olnud võimalik võtta 19.03.2021 istungil õiguspäraselt vastu otsuseid nr 248 ja 249. Otsused nr 248 ja nr 249 on õigusvastased ka seetõttu, et töökorra § 5 lg 9 järgi ei tohtinud 19.03.2021 istungit üldse toimuda. Istungi toimumine oli vastuolus kehtiva õigusega. Enne 19.03.2021 istungi toimumist teavitas 19.03.2021 istungile mitteilmumisest kokku 9 volinikku, mistõttu kohustus volikogu esimees tulenevalt töökorra § 5 lg-st 9 istungi ära jätma ja määrama uue istungi aja. Volikogu esimees rikkus seda kohustust. Seeläbi jättis volikogu esimees taaskord järgimata volikogu tööle kehtestatud normid. See rikkumine on ka eraldiseisvalt oluline, kuna istungil hakati lahendama vallavanema umbusaldamise küsimust ja valima uut vallavanemat. Kohaliku omavalitsuse elanikud on valinud volinikud endid esindama ning volikogu tööd reguleerivate normide eesmärk on ka tagada, et volinikud saaksid seda
3(8)
3-21-1023 ülesannet täita. Kui niivõrd suurel hulgal volinikel ei olnud võimalik istungile tulla, et volikogu esimehel tekkis kohustus istung ära jätta, siis ei tohtinud volikogu esimees ja/või volikogu enamus oma jõu- ja võimupositsiooni rakendades istungit n-ö jõuga läbi suruda.
10.Tallinna Halduskohus jättis 11.06.2021 määrusega kaebuse käiguta ning andis X 7-päevase tähtaja teatamaks, kas ta osales Lääneranna Vallavolikogu 11.03.2021 istungil pärast seda, kui volikogu esimees esitas palve istungilt lahkuda. Sama määrusega kohustas kohus Lääneranna valda esitama 15 päeva jooksul kohtule seisukoht, kas valla andmetel viibis X Lääneranna Vallavolikogu 11.03.2021 istungil pärast seda, kui volikogu esimees esitas palve istungilt lahkuda. Kohus andis sama tähtaja jooksul vallale ka võimaluse esitada oma seisukoht kaebuse menetlusse võtmise kohta.
11.X teatas 16.06.2021 kohtule, et pärast seda, kui volikogu esimees palus kaebajal ja teistel volikogu istungile tulnud külalistel istungilt lahkuda, tõusis kaebaja toolilt ning lahkus koheselt saali rõdult. Kaebaja suundus saali rõdult sama hoone (Lihula Kultuurimaja) I korrusel asuvasse köögiruumi, kus viibis veel kokku ca 45 minutit, misjärel lahkus majast. Kaebaja ei läinud volikogu istungile tagasi ega saanud seda mistahes viisil näha või kuulda. Kaebajaga koos olid X, X ja X. Kui kohus leiab, et kaebaja selgitus koos dokumentaalsete tõenditega (eeskätt kaebuse lisa 2 – protokoll) ei ole piisav, siis palub kaebaja tunnistajatena üle kuulata eelviidatud isikud.
12.Lääneranna vald esitas 25.06.2021 kohtule seisukoha, milles märkis, et 11.03.2021 toimunud Lääneranna Vallavolikogu istung läks pärast lahkumispalve esitamist edasi tavapärases korras, eraldi ootepausi külaliste lahkumise või mittelahkumise tuvastamiseks ei tehtud. Samuti ei näe töökord ette külaliste tuvastamist, registreerimist või muul viisil nende liikumise fikseerimist protokollis. Volikogu esimehe asukoht koosoleku ajal oli kultuurimaja saali peasissekäigu lähedal. Rõdu, kus viibisid külalised asus volikogu esimehe kohal ning sellest tulenevalt ei olnud volikogu esimehel võimalik jälgida, kes rõdul viibisid ja mis ajal keegi lahkus. Nagu ka X vaidemenetluses esitatud vastuses osundati, kedagi otseselt istungilt lahkuma ei sunnitud või välja ei suunatud. Külaliste lahkumise palve aluseks oli vajadus võtta abinõud viiruse leviku tõkestamiseks, vastavalt tolle ajahetke valitsuse soovitustele ja piirangutele. Palve toetus samuti volikogu liikmete enamiku poolt e-kirja teel enne istungit väljendatud soovidele. Seega järgis istungi juhataja oma tegevuses COVID leviku tõkestamiseks antud soovitusi ja volikogu enamiku tahet. Kuna istungi kinniseks kuulutamise formaalsel hääletusel jäi 2/3 häältest üks hääl puudu, siis jäi istung juriidiliselt avatuks. Kohal olnud külastajatele oli see teada ja nad võinuks soovi korral istungit edasi jälgida. Kaebuse menetlusse võtmise osas on Lääneranna vald seisukohal, et X ei ole õigust nõuda 11.03.2021 ega ka 19.03.2021 toimunud istungitel vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamist. Ühegi eelpool nimetatud otsuse osas ei ole kaebaja haldusmenetluse mõttes menetlusosaline, seega ei ole ka X õigustatud subjekt vaidemenetlust algatama. Samuti ei saa vaidemenetluse käigus Lääneranna Vallavolikogu tuvastada ja/või tunnistada volikogu istungi korraldamise protsessi õigusvastaseks. Nimelt ei ole volikogu istungi kokku kutsumine iseenesest haldusakt või haldustoiming. Volikogu istungi kokkukutsumine ei ole HMS § 72 tähenduses vaidemenetluse ese.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kaebaja on kohtule esitanud järgmised nõuded: 4(8)
-
3-21-1023 tühistada Lääneranna Vallavolikogu 08.04.2021 vaide tagastamise otsus nr 256 ja kohustada Lääneranna Vallavolikogu lahendama uuesti tema 30.03.2021 esitatud vaie; alternatiivselt tuvastada 11.03.2021 istungi kinniseks kuulutamise, istungit jälgima tulnud inimeste istungilt väljasaatmise, 11.03.2021 istungil vallavanemale A. Peksarile umbusalduse algatamise ja 19.03.2021 istungi korraldamise ning kutsete edastamise õigusvastasus ning tunnistada kehtetuks Lääneranna Vallavolikogu 19.03.2021 otsused nr 248 ja 249.
Esmalt selgitab kohus, et vaide tagastamist tuleb lugeda toiminguks (HMS § 79 lg 3, vt ka Anno Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2004 (Haldusmenetluse käsiraamat), lk 410-413). Kaebaja sooviks saab seega pidada seda, et kohus tuvastaks vaide tagastamise õigusvastasuse ja kohustaks Lääneranna valda vaiet sisuliselt lahendama või siis lahendaks kohus ise vaides esitatud nõuded.
14.Lääneranna Vallavolikogu 08.04.2021 vaide tagastamise otsusest/teatest nr 256 võib (koostoimes kaebajale saadetud 09.04.2021 selgituskirjaga nr 2021/1-8/589-3) aru saada, et vaie tagastati kahel alusel: isikul puudus õigus vaie esitada ning samas asjas toimub kohtumenetlus (HMS § 79 lg 1 p-d 1 ja 5). Kohus analüüsib järgnevalt esmajärjekorras küsimust, kas kaebajal oli vaide esitamise õigus ja on kaebeõigus kohtumenetluses. Selleks on muu hulgas vajalik analüüsida vaides esitatud nõudeid.
15.Õiguskirjanduses on selgitatud, et vaideõigus vaidemenetluses ja kaebeõigus halduskohtumenetluses on oma sisult kattuvad (vt Haldusmenetluse käsiraamat lk 393-394). HMS § 71 lg 1 sätestab, et isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Vaide- ja kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab (vt Riigikohtu 23.03.2005 otsus asjas nr 3-3-1-86-04, p 13). Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist (vt Riigikohtu 07.03.2002 otsus asjas nr 3-3-1-9-02, p 10). Vaiet ega kaebust ei saa esitada kellegi kolmanda isiku huvides või lihtsalt objektiivse õiguskorra kaitsmise eesmärgil (vt Haldusmenetluse käsiraamat lk 395). Vaide- ja kaebeõiguse olemasolu kindlakstegemiseks peab kohus väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve ning kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust. Isiku põhjendatud huvist võib seega välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi (vt ka Riigikohtu 20.12.2001 otsus 3-3-1-15-01, p 22).
16.Mis puudutab kaebaja nõudeid tuvastada 11.03.2021 istungil vallavanemale umbusalduse algatamise ja 19.03.2021 istungi korraldamise ning kutsete edastamise õigusvastasus, samuti Lääneranna Vallavolikogu 19.03.2021 otsuste nr 248 ja 249 kehtetuks tunnistamise / tühistamise nõudeid, siis ei puuduta nimetatud toimingud ja haldusaktid kohtu hinnangul otseselt kaebaja õigusi. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja on Lääneranna valla elanik ja 5(8)
3-21-1023 seeläbi võib vallavolikogu tegevus teda kaudselt mõjutada, ei ole piisav seos, et jaatada kaebaja kaebeõigust nimetatud nõuete osas. Seega puudub kaebajal nende nõuete esitamiseks subjektiivne õigus / subjektiivse õiguse riive kui kaebeõiguse eeldus.
17.Lisaks on kaebaja nõudeks tuvastada Lääneranna Vallavolikogu 11.03.2021 istungi kinniseks kuulutamise ja istungit jälgima tulnud inimeste (kaebaja) istungilt väljasaatmise õigusvastasus. Kuivõrd kaebaja läks 11.03.2021 Lihula Kultuurimajja, et jälgida volikogu istungit, ent volikogu esimees palus istungisaalist kõrvalistel isikutel (sh kaebajal) lahkuda, siis saab kaebajal olla puutumus nõuetega tuvastada 11.03.2021 istungi kinniseks kuulutamise ja kaebaja istungilt väljasaatmise õigusvastasus. Samas eeldab õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine seda, et kaebaja kaitseb seeläbi oma õigusi (HKMS § 44 lg 1) ja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Samuti peab tuvastamiskaebuse esitamine HKMS § 38 lg 4 järgi olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Praegusel juhul ei ole kohtule äratuntav, kuidas aitaks kaebajat see, kui kohus tuvastab 11.03.2021 istungi kinniseks kuulutamise ja kaebaja istungilt väljasaatmise õigusvastasuse. Pelgalt kaebaja huvi veenduda volikogu tegevuse õigusvastasuses ei ole piisav, vaid õigusvastasuse tuvastamine peab aitama isikul reaalselt ka edaspidiselt kaitsta oma subjektiivseid õiguseid (vt nt Riigikohtu 12.11.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-70-09, p 12). Kohtule arusaadavalt oli volikogu esimehe palve kõrvalistel isikutel istungisaalist lahkuda tingitud peaasjalikult sellest, et kõnesoleval perioodil oli Eestis ulatuslikult levimas koroonaviirus, millise leviku tõkestamiseks seadis Vabariigi Valitsus oma 19.08.2020 korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muu hulgas piiranguid avalike koosolekute läbiviimisele (vt kõnesoleva 11.03.2021 jõustunud redaktsiooni § 13). Kuigi Vabariigi Valitsus ei keelanud istungite pidamist, paluti ka kohalikel omavalitsustel juhinduda oma töös valitsuse seatud meetmete eesmärgist ja juhinduda avalikele üritustele seatud piirangutest 1 . Arvestades eeltoodut ning üldteada asjaolu, et koroonaviiruse leviku tõkestamisele aitab kõige tõhusamalt kaasa isikutevaheliste kontaktide vähendamine, ei saa volikogu esimehe palvet pidada meelevaldseks. Siinkohal märgib kohus, et ei võta seisukohta selles, kas volikogu tegevus vastas õigusaktides sätestatud nõutele või mitte, vaid hindab kaebaja huvi kaalukust kõnesolevate tuvastamisnõuete esitamiseks. Lisaks, kuigi 11.03.2021 istungit ei olnud avalikkusel (sh kaebajal) võimalik jälgida (ka mitte elektroonselt), siis korraldati juba järgnev istung (s.o 19.03.2021) selliselt, et vallaelanikud said istungit jälgida elektrooniliste vahendite abil2. Kaebaja ei ole kaebuses märkinud, et volikogu oleks järjepidavalt (näiteks enne või pärast 11.03.2021 istungit) piiranud kaebaja kui vallaelaniku õigust osaleda volikogu istungitel. Lisaks eelnevale on kohus seisukohal, et kuigi KOKS § 44 lg 4 ja töökorra § 6 lg 1 annavad üldjuhul valla elanikele õiguse volikogu istungitel viibida ja neid jälgida, on viidatud õigusnormid siiski sätestatud eeskätt avalikes huvides ning nende ülesandeks on reguleerida volikogu istungite läbiviimise korda. Istungit jälgima tulnud isikutel ei ole istungil õigust sekkuda ega sõna võtta, v.a juhul kui istungi juhataja seda võimaldab (vt töökorra § 6 lg 6). Seega asjaolu, et kaebajal ei olnud võimalik viibida volikogu 11.03.2021 istungil ei saanud ka sisuliselt mõjutada sellel istungil vastu võetud otsustusi (sh umbusalduse algatamist vallavanema suhtes). Kohus mõistab, et üldisemas mõttes võivad valla tehtavad toimingud ja
3-21-1023 vastu võetavad otsused mõjutada vallaelanike heaolu, ent vastavate huvide tagamise kohustus on siiski antud volikogule kui valla tegevust korraldavale ja juhtivale esinduskogule. Nimelt peavad volikogu liikmed juhinduma seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest (KOKS § 17 lg 2). KOKS ei näe ette kaebuse esitamise õigust avalikes huvides (HKMS § 44 lg 2). Tõhus viis vallavolikogu tegevuse seaduslikkuse tagamiseks on vallavolikogu võimalike ebaseadusliku otsuste vaidlustamine nende isikute poolt, keda vastavad otsused otseselt puudutavad (nt vallavanema umbusaldamise vaidlustamine sama vallavanema poolt, mida on kohtule arusaadavalt kõnealusel juhul ka tehtud), samuti vallaelanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osalemise kaudu enda meelsuse väljendamine. Kohus toob täiendavalt välja, et kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle teostab haldusjärelevalvet Justiitsiministeerium (Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 753 lg 1). VVS ei sätesta, kes võib taotleda ministeeriumilt järelevalvet kohaliku omavalitsuse haldusaktide õiguspärasuse üle ning seega võib järeldada, et sellise taotluse võib esitada igaüks. See tähendab ühtlasi seda, et ka kaebajal on võimalik vastava taotlusega ministeeriumi poole pöörduda. Kokkuvõtvalt tuleb asuda seisulohale, et kohtu hinnangul ei loo volikogu istungite avalikkuse regulatsioon kaebajale subjektiivset vaide- ja kaebeõigust ning Lääneranna Vallavolikogu 11.03.2021 istungi kinnisusega seonduva tuvastamiskaebuse esitamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik – puudub selline intensiivne riive mõne kaebaja (põhi)õiguse osas, mis tekitaks kaebajale reaalseid negatiivseid tagajärgi.
18.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et praegusel juhul puudus kaebajal vaideõigus kohalikule omavalitsusele vaide esitamiseks ning seega puudub kaebajal vaides esitatud nõuete osas ka kohtumenetluses kaebeõigus. Toodud põhjendused laienevad ka Lääneranna Vallavolikogu 08.04.2021 vaide tagastamise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudele ning kohustamisnõudele vaide uueks (sisuliseks) läbivaatamiseks, st ka nende osas puudub kaebajal eeltoodut arvestades kohtu hinnangul ilmselgelt kaebeõigus.
19.HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et kaebajal puudub kaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus, siis tagastab kohus kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
20.Kuna kaebus kuulub eeltoodud põhjusel tagastamisele, ei oma määravat tähendust küsimus, kas teine vaide tagastamise alus (samas asjas toimub kohtumenetlus) oli õiguspärane.
21.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
22.Kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis ei kuulu riigilõiv kaebajale tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
7(8)
3-21-1023
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.