X kaebus Lääne-Nigula valla 08.09.2020 vastuse tühistamiseks ja kaebaja taotluse läbivaatamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Lääne-Nigula vald, volitatud esindaja Andrus Post Kaasatud haldusorgan – Haridus- ja Teadusministeerium, volitatud esindaja Sander Pelisaar
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 06.08.2021. a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 03.08.2020 Lääne-Nigula Vallavalitsusele taotluse huvihariduse toetuse määramiseks kaebaja lapse ratsatreeningute toetamiseks (kaebuse lisa 4). Kaebaja taotlus tugineb Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) 14.07.2020 vastusele nr 4-10/20/130, milles leiti: - oluline on toetada huvihariduse kõrval ka huvitegevust; - ka mitteõppivate noorte huviharidust ja -tegevust on oluline toetada; - saadava teenuse kvaliteet ei pruugi olla parem huvikoolis; - iga noore jaoks tingimuste loomine huvihariduses või -tegevuses osalemiseks on avalik huvi; - lisaks tegevuskuludele tuleb toetada ka muid kulusid. Kaebaja märkis täiendavalt, et lapse treeneril on ratsutamistreeneri kutse ja tal on aastate pikkune kogemus noorte õpetamisel. Eeltoodust tulenevalt taotles kaebaja hüvitise maksmist summas 680 eurot. Lääne-Nigula valla haridusnõunik vastas 08.09.2020, et jääb oma 17.12.2019 vastuse juurde – kuna Vihterpalu Tall OÜ ratsakeskus ei ole Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel huvikool, siis LääneNigula valla huvihariduse toetamise kord ei anna alust taotleja lapse treeningute toetamiseks. Huvihariduse kõrval on oluline toetada ka huvitegevust, ent teenuse kvaliteedi tagamiseks ja selle valla 1(6)
eelarvest rahastamiseks (riigieelarve vahenditest omavalitsusele tulev toetus katab vaid osa huviharidusele ja huvitegevusele tehtavatest kuludest) tuleb paika panna kriteeriumid. Valla seatud kriteeriumideks on, et teenuse osutajaks on kas huvikool või toimub selle osutamine valla üldhariduskooli kaudu.
2.X esitas 17.11.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääne-Nigula valla 08.09.2020 vastuse tühistamiseks ja kaebaja taotluse läbivaatamiseks kohustamiseks. 2019/2020 õppeaastal ei käivitunud mitmed varem Nõva kooli juures tegutsenud huviringid ja vastustaja ei pakkunud piirkonna noortele mingit huvitegevust. Kooli juures tegutseb üksnes muusikaring. Kaebaja tugineb kaebuse põhjendamisel ENTK vastusele.
3.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata:
1.Valla keeldumine oli kooskõlas Lääne-Nigula valla huvihariduse toetamise korraga, kord omakorda on õiguspärane ja kooskõlas põhiseaduse §-ga 12.
2.Huvitegevuse toetamise korras on lähtutud põhimõttest, et ressursside piiratuse olukorras, eriti kui riigi eraldised ei kata valla tegelikke vajadusi, rahastab vald ainult huviharidust (EHISesse kantud ja õppekavaga huvikoole). Huvihariduse toetamise kord tervikuna lähtub eeldusest, et iga aasta on eelarves huvihariduse ja -tegevuse toetamiseks rahalised vahendid piiratud. Seetõttu on korras sätestatud ka piirangud, et kogu raha ei oleks aasta esimeste kuudega toetusteks välja makstud ja paljud noored ei jääks vajalikust toetusest ilma. Seetõttu on vald otsustanud toetada eelkõige huviharidust, täpsemalt õppimist EHIS-sse kantud huvikoolides Haapsalu linnas ja Märjamaa vallas. Vald on kohelnud võrdselt nii era- kui munitsipaalhuvikoole. EHIS-sse kantud huvikoolides on tagatud teatud haridusstandard (kutsetunnistustega treenerid, juhendajad õppekava jms).
3.ENTK kiri on teoreetiline analüüs, kuidas ideaalis võiks noorte huviharidus ja huvitegevus olla korraldatud, eeldusel kui eelarvelised vahendid selle tegevuse toetamiseks ei oleks piiratud. Paljud kirjas toodud seisukohad on ka hinnangulised.
4.Lääne-Nigula Vallavolikogu võttis 17.12.2020.a. määrusega nr. 19 vastu uue huvihariduse toetamise korra, mis jõustub alates 01.09.2021. Võrreldes vana korraga on uude korda lisatud võimalused ja tingimused ka huvitegevuse toetamiseks. Uue korra § 4 lg 1 kohaselt võib erandina ja huvihariduse piiratud kättesaadavuse korral kavas sätestatud piirkondades toetada ka väljaspool LääneNigula valla munitsipaalkooli toimuvat huvitegevust eeldusel, et juhendajal on erialane kõrgharidus ja treeneril vähemalt EKR 5 kutsetase või huvitegevuse pakkujal on järjepidev valdkonnas tegutsemise kogemus vähemalt viimased 3 aastat. Huvitegevuse lisamine erandkorras korda tingiski eelkõige asjaolu, et vallas on piirkondi (nn tõrkepiirkonnad), mis ei ole olemasoleva huviharidusevõi huvitegevusega piisavalt kaetud. Selliseks piirkonnaks on ka Nõva. Seoses uue korra kehtima hakkamisega alates 01.09.2021.a. saab huvitegevuse rahasid kasutada ka piirkondades, mis seni ei olnud piisavalt kaetud läbi haridusasutuste, noortekeskuste ja koguduste. Haridus- ja Teadusministeerium selgitas järgmist:
1.Vald ja linn otsustab ise, lähtudes huvihariduse ja huvitegevuse kitsaskohtadest, kuidas ja milleks eraldatavat toetust kasutada. Tegemist on vajaduspõhise rahastamismudeliga (lähtub probleemidest noorte huvihariduses ja huvitegevuses ja vajadusest need lahendada) ning riigi lisatoetust ei tohi kasutada omavalitsuse seniste huvihariduse ja huvitegevuse kulude asendamiseks. Kohalik omavalitsus koostab huvihariduse ja huvitegevuse kava, millele vastavalt on kohalikul omavalitsusel õigus riigipoolset toetust kasutada. Kohalikul omavalitsusel tuleb tagada süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavus vähemalt kultuuri, spordi ning loodustäppisteaduste ja tehnoloogia valdkondades. Kava koostamisel tuleks lähtuda noorte vajadustest ja kohalik omavalitsus peab silmas pidama huvihariduse ja -tegevuse terviklikku arengut. Iga üksiku noore meelepärase huvitegevuse toetamise kaalumist ei ole otseselt nõutud.
2.Toetus on täiendav eraldis olemasolevatele noorte huviharidusele ja huvitegevusele suunatud vahenditele ega tohi neid asendada. Riik toetab sihtotstarbelise toetuse kaudu kohaliku omavalitsuse üksusi täiendavate vahenditega huvitegevuse ja huvihariduse pakkumisel, kuid ei kata kohaliku 2(6)
omavalitsuse kõiki vastavaid kulutusi. Toetust eraldatakse kohalikele omavalitsusele eesmärgiga toetada nende territooriumil toimuvat huviharidust ja huvitegevust tervikuna, sõltumata omandivormist, vaid lähtudes eeskätt teenuste kättesaadavusest ja nende mitmekesisusest või nende puudumisest. Lisanduva rahaga võib toetada nii erahuvikoole kui ka munitsipaalhuvikoole või huviringe, kui sellega tagatakse eesmärgi täitmine. Kohaliku omavalitsuse huvihariduse ja huvitegevuse kavas peab märkima ka rahastusallika, et oleks võimalik eristada täiendava toetusega elluviidavad tegevusi. Vald või linn esitab huvihariduse ja huvitegevuse kava või esitatud kavas tehtud muudatused ning kava täitmise iga-aastased tulemused 15. jaanuariks Haridus-ja Noorteametile, kes analüüsib esitatud kavasid ja koondab vastavaid tulemusi. Haridus- ja Noorteamet pakub kohalikele omavalitsustele tuge noorsootöövaldkonna arendamisel, sealhulgas huvihariduse ja -tegevuse riigipoolse täiendava toetuse eesmärgipäraseks kasutamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Selleks, et kohtusse oleks võimalik pöörduda, peab tegemist olema kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsega, st kaebus peab olema vajalik kaebaja individuaalsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kohtusse ei ole võimalik pöörduda avalike huvide või kolmandate isikute õiguste kaitseks.
5.Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus, kas põhiseadusest seadusest või mõnest muust õigusaktist tuleneb avaliku võimu kohustus kaebaja lapse huvitegevust toetada. Kohus märgib, et siinkohal loeb kohus subjektiivseks huviks ka selle, et kaebaja lapsel oleks võimalik osaleda huvitegevuses ja vanemal seega tagada lapse areng. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest (PS § 27 lg 3). PS § 37 sätestab, et igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes1 on selgitatud, et haridus PS § 37 tähenduses hõlmab kõik haridustasemed, s.o nii alus- (s.o koolieelsed lasteasutused), põhi- (s.o põhikoolid), kesk- (s.o gümnaasiumid ja kutseõppeasutused) kui ka kõrghariduse (s.o ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid), samuti on hõlmatud kutse- ja huviharidus. Sõltuvalt hariduse tasemest erinevad siiski isiku õiguse haridusele ulatus ja sellele korrespondeeruvad avaliku võimu positiivsed tegutsemiskohustused. Üldjuhul (erandiks koolieelsed lasteasutused): mida kõrgem haridustase, seda suuremad on lubatavad piirangud ja seda väiksemad avaliku võimu kohustused. PGS § 9 lg-te 1 ja 2 kohaselt on koolikohustus (PS § 37 lg 1 mõttes) lapse kohustus osaleda põhihariduse saamiseni ja 17-aastaseks saamiseni kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt. Seaduses sätestatud õppekava ulatuses peab selline õpe olema tasuta, sh vajadusel ka teenused (näiteks pikapäevarühmas osalemine, logopeedi või psühholoogi abi, koolitoit, huviringid jne) ja asjad (õpikud, töövihikud, spordivahendid, kohustuslik kirjandus jne) (PS kommentaaride § 37 p 21). Pooled ei väida ega vaidle selle üle, et kaebaja lapse osalemine ratsatreeningutes ei ole põhihariduse omandamisel kohustusliku õppekava osa. Tegemist on osaga huviharidusest ja huvitegevusest; samu1
https://pohiseadus.ee/sisu/3508
3(6)
ti osaga noorsootööst (NTS § 4 lg 1). Eeltoodust tulenevalt ei tulene põhiseadusest kohustust rahastada huviharidust või huvitegevust rohkemas ulatuses, kui lapsele ja tema perele on hariduse omandamine muudetud kohustuslikuks.
6.KOKS § 6 lg 2 sätestab, et omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Käesolevas asjas ei ole vaidluse all huvikooli ülalpidamine. Huvikooli ülalpidamise kohustusest ei tulene ka, et saadav huviharidus peaks olema tasuta. Ka PGS näeb ette, et tasuta peab olema õpilasele tagatud põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikku õppekirjandust (näiteks õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti) ning üldkeskharidust omandaval õpilasel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid (§ 20 lg 1); eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi (edaspidi koos tugispetsialistid) teenus (§ 37 lg 2) ning huvitegevuse korral võimalus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras (§ 40 lg 2). Eeltoodust ei tulene kohaliku omavalitsuse kohustust tagada huvitegevuse rahastamine, sh tasu koolitajale või treenerile, mis jääb väljapoole kohustuslikku õppekava. Eeltoodust tulenevalt kokkuvõtlikult ei nähtu kohtule, et KOKSist või PGSist tuleneks kohustust tagada kaebaja lapse huvitegevuse rahastamine.
7.Kohalik omavalitsus võib sätestada valla või linna eelarvest finantseeritavate toetuste andmise ja teenuste osutamise (KOKS § 22 lg 1 p 5). Kohalikul omavalitsusel on selliste toetuste andmisel väga lai kaalutlusõigus. Riigikohus on 08.03.2011 otsuses nr 3-4-1-11-10 selgitanud, et kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel õigus otsustada, milliseid toetusi, soodustusi ja teenuseid ta pakub lisaks põhiseadusest ja seadusest tulenevatele kohustuslikele teenustele. Kuigi kohalik omavalitsus peab igal juhul arvestama PS §‐s 12 sätestatud võrdse kohtlemise nõuet, on omavalitsus oma valikutes vabam, kui tegemist ei ole toetuste või teenustega puudust kannatavatele isikutele ega seesuguse toetuse või teenusega, mida isik saaks omavalitsuselt omavalitsusel lasuva kohustusliku ülesande tõttu nõuda. Põhiseadus ei näe ette absoluutset keeldu isikuid erinevalt kohelda, vaid isikuid võib erinevalt kohelda, kui on olemas legitiimne eesmärk ja see on proportsionaalne. Vastustaja on KOKS § 22 lg 1 p 5 alusel kehtestanud Lääne-Nigula valla huvihariduse toetamise korra2. Kuni 31.08.2021 kehtiva ja vaidlustatud haldusakti andmise ajal kehtinud määruse kohaselt on otsustatud toetada huvikoolides õppimist (§ 2). Kuivõrd tegemist on kohaliku omavalitsuse poolt vabatahtlikult antava toetuse ja tagatava teenusega, on vastustajal väga lai kaalutlusõigus, kellele toetus tagada. Kohtule ei nähtu, et lapse koheldaks erinevalt sõltuvalt nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel (VõrdKS § 1 lg 1). Erinev kohtlemine sõltub käesoleval juhul eelkõige lapse ja tema pere valitud huvialast. Huvialade toetamisel, sh valikul nende vahel, olukorras, kus KOVil puudub kohustus toetada kõiki huvialasid, võib KOV lähtuda erinevatest kriteeriumidest, mis on taandatavad ka otstarbekuse kaalutlusele – nt kontrollimise lihtsus või vastupidiselt tehniline keerukus, huviala hind, tagatud ja riiklikult kontrollitud kvaliteet (nt huvikooli seaduse alusel) vms. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3).
https://www.riigiteataja.ee/akt/409012018005
4(6)
Kohus märgib, et kogu kohaliku omavalitsuse territooriumil igale lapsele võrdsete võimaluste tagamine huviharidusele ja huvitegevusele on oluline eesmärk laste arengu tagamiseks. Lapse heaolu s.o lapse arengut toetav seisundi, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud, tagamine on mh ka riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ülesanne (LasteKS §-d 4, 6 ja 7), kuid see ei anna konkreetsele vanemale subjektiivset õigust nõudmaks lapse konkreetse huvitegevuse rahastamist kohaliku omavalitsuse poolt kohtu kaudu. Eeltoodu aga ei välista poliitilisi valikuid, kogukondlikke ja kollegiaalseid pöördumisi (vt MSVS 3. ptk), pöördumisi Riigikontrolli, Riigikogu, lasteombudsmani, Haridus- ja Teadusministeeriumi või Haridus- ja Noorteameti poole (ENTK õigusjärglane). Avalikes huvides ei ole aga antud isikule õigus pöörduda kohtusse, kui seadus seda selgesõnaliselt ei luba. Kohus märgib, et vastustaja on vastu võtnud uue huvihariduse toetamise korra3, millega on otsustatud ka huvitegevuse toetamine (kehtib alates 01.09.2021). Seega võib kaebaja olla oma eesmärgi edasiulatuvalt saavutanud.
8.Noorsootöö seadus (NTS) § 4 lg 1 sätestab, et noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda. Lähtutakse põhimõtetest: - noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse; - tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest; - noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel; - noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest (lg 2). Tegemist on põhimõtetega, mis võiksid toetada noort tema huvitegevuse valikul. Noorsootöö seadus näeb ette huvihariduse ja huvitegevuse täiendava toetuse riigieelarvest valdadele ja linnadele - § 151 noorte süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamiseks eesmärgiga suurendada nende võimalusi omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid valitud huvialal. Normi seletuskirjas4 on selgitatud, et kohalik omavalitsus otsustab toetuse kasutamise – oluline on, et toetuse kasutamisel keskendutaks huvihariduse ja huvitegevusega seotud kitsaskohtade lahendamisele. Toetust eraldatakse kohalikele omavalitsusele eesmärgiga toetada nende territooriumil toimuvat huviharidust ja huvitegevust tervikuna, sõltumata omandivormist, vaid lähtudes eeskätt teenuste kättesaadavusest ja nende mitmekesisusest või nende puudumisest. Lisanduva rahaga võib toetada nii erahuvikoole kui ka munitsipaalhuvikoole või huviringe, kui sellega tagatakse eesmärgi täitmine (lk-d 4-5). Toetust reguleerib täiendavalt Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse5 nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” § 11, mille lg 7 sätestab järgmist: Kohaliku omavalitsuse üksus peab toetuse kasutamisel lähtuma noorsootöö seaduse § 151 lõikes 4 toodud tingimustest ning: 1) toetuse andmise eesmärgist suurendada süsteemselt ja juhendatult korraldatud huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arvu osalemist takistavate kitsaskohtade lahendamisega, võttes seejuures esmajoones arvesse 7–19-aastaste noortega perede sotsiaal-majanduslikku olukorda, lasterikaste perede olukorda, nende noorte füüsilisi või psüühilisi erivajadusi ning regionaalsest paiknemisest tingitud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavust; 2) lähtuma noorte vajadustest; 3) tagama süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse vähemalt kultuuri, spordi ning loodus-täppisteaduste ja tehnoloogia valdkondades;
4) tagama munitsipaal- ja eraõiguslike huvihariduse ning huvitegevuse pakkujate tegevuste sisust lähtuva võrdse kohtlemise. Määruse seletuskirjas6 korratakse seaduse seletuskirjas toodut, et toetust antakse kohaliku omavalitsuse üksusele eesmärgiga toetada noorte huviharidust ja huvitegevust tervikuna, lähtudes eeskätt teenuste kättesaadavusest ja nende mitmekesisusest või nende puudumisest ning sõltumata teenusepakkuja omandivormist. Lisanduva rahaga võib toetada nii erahuvikoole kui ka munitsipaalhuvikoole või huviringe, kui sellega tagatakse eesmärgi täitmine. Noorsootöö seaduse § 152 näeb ette samuti, et vald peab koostama huvihariduse ja huvitegevuse kava ja esitama selle Haridus- ja Teadusministeeriumile või tema volitatud asutusele. Vabariigi Valitsuse määruse seletuskirjas on toodud, et iga-aastane olukorra ülevaade, sh kavandatud tegevuste tulemus ning huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arv esitatakse Eesti Noorsootöö Keskusele (ENK), kes selle alusel analüüsib huvihariduse ja huvitegevusega seotud kitsaskohti ning annab nõu, kuidas nendega uuel aastal paremini toime tulla, sh koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega. Selline ülevaate ja tagasiside andmine on oluline eelkõige kohaliku omavalitsuse üksustele endile, et omada ülevaadet olukorrast ja edasistest väljakutsetest ning kavandada võimalikke lahendusi ja rahakasutust.
9.Kokkuvõttes tuleb tähelepanu pöörata, et huvihariduse ja huvitegevuse täiendava toetuse saajaks on vastustaja, mitte kaebaja. See tähendab, et ka NTS ei anna, vaatamata selle kehtestamisel toodud eesmärkidele, ühelegi vanemale ega lapsele subjektiivset õigust nõuda oma konkreetse huvitegevuse toetamist ega hüvitamist osaliselt ega täielikult. Kohus ei saa tuletada riigieelarvest kohaliku omavalitsuse kasuks väljamakse tegemisest omakorda kaebaja subjektiivset, kohtulikult kaitstavat õigust. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse kaebaja õiguste riive puudumise tõttu rahuldamata.
10.Kohus märgib, et jääb samas laiemalt kõigi varasemates määrustes toodud kriitiliste märkuste juurde. Huvihariduse ja huvitegevuse täiendav toetus riigieelarvest valdadele ja linnadele NTS § 151 alusel võib vaatamata headele eesmärkidele olla korraldatud viisil, et need ei jõua tegelikult vajajateni, jättes välja huvitegevuse (huvihariduse kõrvalt) ning tähelepanuta võib olla jäetud järelevalve selle üle, kui riigieelarvelist toetust kasutatakse seadusandja soovitust või KOVi koostatud kavast erinevalt ega järgita ka (varasema) ENTK soovitusi. Ise otsustamise õigust on kinnitanud ka HTM. Samas ei ole avaliku sektori vahendite seadusliku ja tulemusliku kasutamise kontroll kohtu, vaid Riigikontrolli ülesanne. Kuna asjast nähtub, et sisuliselt tegeleb valdkonna arendamisega ENTK õigusjärglane, edastab kohus kohtuotsuse teadmiseks ka Haridus- ja Noorteametile.