Otsuse avalikult teatavaks 2. juuli 2021, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-18-1495
Haldusasi
X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 11.04.2018 ettekirjutuse nr 1812899/00155 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2. august 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) tegi 11.04.2018 ettekirjutuse nr 1812899/00155 (edaspidi ka: ettekirjutus), millest nähtuvalt on TLPA algatanud aadressil Lehola 6, Tallinn asuvavate hoonete osas riikliku järelevalve menetluse. Menetluse algatamise aluseks on asjaolu, et Lehola 6 on TLPA hinnangul teostatud ümberehitustöid. TLPA teostas ettekirjutusest nähtuvalt 26.01.2018 kinnistul paikvaatluse, mille käigus tuvastati, et hoonet soojustatakse, vahetatud on katus, aknad ning paigaldatud on õhksoojuspump. Ehitustööd olid ameti arvates ettekirjutuse tegemise momendil pooleli. TLPA tuvastas, et kinnistul asuvad elamu ja majandushoone ning need kaks hoonet ei ole eraldiseisvad hooned, vaid hooned on kokku ehitatud ning reaalselt moodustavad ühe hoone. Kuna ümberehitustöid teostatakse hoonele, mille ehitusalune pind on üle 60 m2, on tulenevalt ehitusseadustiku (EhS) § 35 lg-st 3 ja lisast 1 nõutav ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamine. TLPA kohustas ettekirjutuses Xd kui kinnistu omanikku: 1) esitama TLPA-le andmete esitamise teatis kahe hoone kokku liitmiseks (tähtaeg 11.01.2018); 2) peale andmete esitamise teatist ning kahe hoone kokku liitmist esitada TLPA-le nõuetekohane ehitusprojekt koos ehitusteatisega (tähtaeg 11.09.2018); 3) peale ehitusprojekti kooskõlastamist ning ehitusteatise registreerimist, viia ühe aasta jooksul hoone vastavusse kehtiva ehitusprojektiga (tl 9-10p).
2.X esitas TLPA 11.04.2018 ettekirjutusele nr 1812899/00155 vaide. Tallinna Linnavalitsus jättis 27.06.2018 korraldusega nr 1043-k X vaide rahuldamata (tl 15-16).
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 25.07.2018 X kaebus nõudega tühistada TLPA 11.04.18 ettekirjutus nr 1812899/00155. Kaebus sisaldas taotlust peatada esialgse õiguskaitse (EÕK) korras kohtumenetluse ajaks ettekirjutuse täitmine. 31.07.2018 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas TLPA 11.04.2018 ettekirjutuse nr 1812899/00155 täitmise käesolevas asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Asjas toimus paikvaatlus 12.04.2019. Haldusasja menetlus oli peatatud kuni 20.10.2020 seoses poolte vahel kompromissläbirääkimiste pidamisega. Asjas toimus eelistung 12.11.2020 kell 10.00. 06.05.2021 määrusega otsustas kohuspärast kompromissiläbirääkimiste ebaõnnestumist lahendada haldusasja kirjalikus menetluses.
4.1.Kaebaja leiab, et Ehs § 35 lg-s 3 on sätestatud koosseis, millise korral on vajalik ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamine. Hoone, registrikoodiga 101008706, ehitamine, laiendamine jms, ei ole nimetatud normi kohaselt sellises mahus ehitamine, milline nõuaks ehitusteatist ja ehitusprojekti. Seega leiab kaebaja, et vastustaja ettekirjutus sisaldab endas paljuski meelevaldset ning see tuleks jätta tähelepanuta.
4.2.Veelgi enam, vastustaja ettekirjutuses seisneb, et kinnistul asuvad elamu ja majandushoone ning need kaks hoonet ei ole eraldiseisvad hooned. Hooned on ameti arvates kokku ehitatud ning reaalselt moodustavad ühe hoone. Seega on majandushoone vaid formaalselt eraldiseisev hoone. Kuna hooned kokku moodustavad ameti hinnangul terviku, siis tuleb hoonete ümberehitustöid käsitleda terviklahendusena. Käesoleval hetkel teostatakse ümberehitustöid ameti seisukohast lähtuvalt hoonele, mille ehitisealune pind on üle 60 m2. Kaebaja leiab, et tegemist on vastustaja meelevaldse hinnanguga, millisele ei ole võimalik leida seadusest tulenevat õigustust ja põhjendust. Vastustaja oma paikvaatluse ning senise menetluse tulemina on ise jõudnud järeldusele, et teostatakse ehitustöid hoonele, millise pindala ei ületa 20m2. Seega on täielikult põhistamata ja meelevaldne väide 60m2 ehitusaluse pindalaga hoone
ehitamisest. Kaebaja leiab, et vastustaja on ületanud sellise oletuse juures oma seadusest tuleneva pädevuse piire.
4.3.Vastustaja on ettekirjutuse kohaselt jõudnud järeldusele, et ülalpoolkirjeldatust tulenevalt ning 01.07.2015 jõustunud EhS § 19 lõike 1 kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Kaebaja on seisukohal, et tegemist on täielikult asjassepuutumatu osaga ettekirjutusest kuivõrd ettekirjutus ei sisalda mitte ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et omanik oleks kuidagiviisi rikkunud EhS § 19 lg 1 või muid EhS nõudeid. Omanikuna on kaebaja täitnud kõiki, eelkõige EhS §-s 19, sätestatud kohustusi. Vastustaja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, millisest selgesti nähtuks kaebaja poolne seaduse rikkumine.
4.4.Ettekirjutuses seisneb veel, et EhS § 35 lg 3 kohaselt on ehitusteatise esitamine nõutav EhS lisas 1 nimetatud ehitiste puhul. Tulenevalt lisast 1 on elamu ümberehitamisel, mille ehitisealune pind on üle 60 m2, nõutav ehitusteatis ja ehitusprojekt. Võttes arvesse riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud tõendeid ning ehitusseadustiku regulatsioone, on amet seisukohal, et Lehola tn 6 ümberehitustöid teostatakse õigusliku aluseta. Kaebaja on positsioonil, et vastustaja selline seisukoht on meelevaldne ning tugineb üksnes ettekirjutuse koostaja oletustele ning subjektiivsele hinnangule. Selleks puudub igasugune seaduslik alus. Kaebaja on veendunud, et vastustaja on ettekirjutuse tegemisel rikkunud oluliselt hea halduse põhimõtet ning HMS sätteid.
4.5.Kaebaja märgib, et muu hulgas on Riigikohus oma 27.03.2002 lahendis haldusasjas nr 33-1-17-02 leidnud, et olukord, kus haldusorgan kallutab isikuid käituma viisil, mis ei ole kooskõlas seadusega, on vastuolus hea haldustavaga. Käesolevas asjas vastustaja aga on sattunud tõsisesse eksimusse HMS sätete ning hea haldustava vastu, kohustades kinnistu omanikku alluma seadusliku aluseta tehtud ettekirjutusele. Kaebaja leiab, et selline ettekirjutus rikub tema kui omaniku ning kodaniku õigusi tugevalt.
4.6.Täielikult põhjendamatult on vastustaja oma ettekirjutuses nõudnud järgmist: 1) Esitada ametile andmete esitamise teatis kahe hoone kokku liitmiseks. Tähtaeg 11.05.2018. 2) Peale andmete esitamise teatist ning kahe hoone kokku liitmist, esitada ametile nõuetekohane ehitusprojekt koos ehitusteatisega. Tähtaeg 11.09.2018. 3) Peale ehitusprojekti kooskõlastamist ning ehitusteatise registreerimist, viia ühe (1) aasta jooksul hoone vastavusse kehtiva ehitusprojektiga.
4.7.Hooned, aadressil Lehola tn 6 on püsitatud õiguslikul alusel. Amet ei ole ka tuvastanud vastupidist, mistõttu on mõistmatu ameti sellekohane ettekirjutus. Kaebaja leiab, et vastustaja ettekirjutus tuleb tühistada kuivõrd see on tehtud seadusliku aluseta. Teatavasti andmed hoonete kohta kanti ehitisregistrisse (hooneregistrisse) muu hulgas majavalduse plaani alusel. Võrreldes hoone ehitamise aja seisuga ei ole kaebaja mitte midagi muutnud hoonete ruumikuju osas. Seega ei saa väita, et hooned oleks käesolevaks järsku muutunud üheks hooneks.
4.8.Vastustaja ettekirjutus ei saa olla maja andmete registrisse kandmise muutmise aluseks. Kaebaja poolt oleks see meelevaldne tegu, nagu on vastustaja poolt meelevaldne sellise teostamist nõuda. 1975. aastal on jooksvad muudatused majavalduse plaanil läbi viinud ja kontrollinud vastava eriala kvalifitseeritud spetsialistid ning tehtud on vastavad kanded. Allkirjaga on kinnitatud ülesmõõtmise andmeil plaani valmistanud kvalifitseeritud spetsialist ja seda kontrollinud ja parandused teinud spetsialist (Õunapuu).
4.9.Olemasoleva majavalduse plaani alusel, on elamu ja külge ehitatud kõrvalhoone kantud ehitusregistrisse eraldi ehitistena. Seda on ka näha majavalduse looduses ülesmõõdetud ja selle alusel valmistatud skitsil. Kaebaja leiab, et kuna ehitised looduses paiknevad samasuguselt kui need on plaanil, ei ole ametil õigust nõuda avaldust nende liitmise kohta. Hoonete paiknemises
ei ole mitte midagi muutunud võrreldes 1975. aasta seisuga. Käesolevale kaebusele on lisas nr 6 lisatud kaebajale kuuluvate hoonete 1975. aasta inventariseerimise aluseks oleva ülesmõõtmisjoonise ärakiri.
4.10.HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Nagu öeldud, ei ole 11.04.2018 ettekirjutus tuginev seadusele, välja ei ole toodud mitte ühtegi konkreetset rikkumist. HMS § 3 lg-s 2 on sätestatud, et halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes, mida 11.04.2018 ettekirjutus ilmselgelt ei ole. Sellest isegi ei nähtu, millisel eesmärgil amet üldse antud menetluse on alustanud. Kaebaja on positsioonil, et eksitud on lisaks heale haldustavale ka menetlusökonoomika põhimõtte rakendamisega kuivõrd ebaõige on riigi- või kohaliku omavalitsuse ametniku poolt alustada ilmselgelt riigile ebavajalikku ja kodanikule koormavat menetlust.
4.11.HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Käesolevas asjas aga on amet eksinud ka nimetatud normi vastu, seades eesmärgiks kodaniku (kinnistu omaniku) jaoks kulutuste tegemise ning põhjendamatute toimingute läbiviimise.
4.12.Vastustaja alustas menetlust võimaliku ebaseadusliku ehitamise tuvastamiseks. Saades tõendid ning tuvastades kõik asjaolud, jõudis ka amet ise järeldusele, et omaniku poolset eksimist EhS normide vastu ei esinenud, mistõttu alustas ametnik sisuliselt uue menetluse, nõudmaks ehitiste ühendamist, tuginedes seejuures EhS üldistele normidele. Selline ameti poolne tegevus ja kogu menetluse edasine käik peale asjaolude tuvastamist on muutunud kodaniku jaoks ilmselgelt koormavaks ning selline ei saa täita ka riigi poolt kehtestatud eesmärke. Kaebaja leiab, et vastustaja käitumist tema suhtes võib pidada lausa kiusuks ning pahatahtlikkuseks.
4.13.Lisaks eeltoodule leiab kaebaja, et ettekirjutus haldusaktina ei ole õiguspärane muu hulgas HMS § 54 nõuete rikkumise tõttu. Ettekirjutuses on eksitud sisuliselt kõikide HMS § 54 sätestatud tingimuste vastu, selles puudub isegi õiguslik motivatsioon, milline puudutaks konkreetset juhtumit. Üldistele EhS normidele tuginevalt ei ole ametil õigus nõuda ettekirjutuses märgitud toimingute läbiviimist.
4.14.Oma 27.06.2018 korralduses möönab ka vastustaja ise, et Lehola tn 6 hoone on püsitatud õiguslikul alusel. Vastustaja on märkinud mõistetamatult aga, et 1934. aasta ehitusprojekt ja 1977. aastal koostatud asendiplaan käsitlevad elamut ja abihoonet ühe ehitisena. Amet märgib, et kuna ja mis asjaoludel on need arvele võetud eraldi hoonetena, pole teada. Edasi on, nähtuvalt 27.06.2018 korraldusest, jätnud vastustaja sisuliselt oma korralduse õiguslikult põhjendamata, miks tuleks jätta ettekirjutus jõusse. Seetõttu ka kaebaja pikemalt ei käsitle korralduse sisu kuivõrd see on väga üldsõnaline ning kopeerib ettekirjutuse teksti.
4.15.27.06.2018 määruses seisneb, et Linnavalitsus möönab, et 1977. aastal koostatud asendiplaan käsitleb elamut ja külge ehitatud kõrvalhoonet ühe ehitisena ja kuna ja mis asjaoludel on need arvele võetud eraldi hoonetena pole teada. Kaebaja hinnangul siiski see on teada, kuna tema valduses on majavalduse koosseisu plaan (vt tl 55) ja sellel on pädeva ametniku poolt 1975.a tehtud punasega jooksvad muudatused ja ülesmõõtmise andmetel plaani valmistanud ja kontrollinud vastava eriala spetsialistide allkirjad. Majavalduse koosseisu plaanil on punasega läbikriipsutatud kõik andmed, mis näitavad hoone põhipinda, täisehitatud pinda, täisehitatud protsenti ja hoone mahtu. Kokkuvõtmise real, on andmed lausa 2 punase joonega läbikriipsutatud. Looduses ülesmõõdetud ja selle alusel valmistatud skitsil on selgelt näha punasega märgitud elamu 1 ja hoone 2 ja nende vahele on tõmmatud punane joon.
4.16.1975. aastal olid vastava eriala kvalifitseeritud spetsialistid seisukohal, et nii konstruktiivselt (eraldi vundamendid), kui funktsionaalselt (elamu teenindamiseks vajalik hoone) on tegemist eraldi ehitistega.
4.17.Vastustaja oma 27.06.2018 korralduses väidab, et andmete korrastamine ehitisregistris ei kahjusta vaide esitaja õigusi. Seejuures on vastustaja ise toonud välja, et ehitisregistri andmetel puudub õiguslik tähendus ning need on üksnes informatiivsed, kuid leiab, et kaebaja peab siiski tegema ehitusprojekti ja asuma sellele taotlema kooskõlastusi. Kaebaja, kuna ta ei ole elamut ümber ehitanud, leiab, et ainuüksi uue ehitusprojekti nõudmine rikub oluliselt tema õigusi ning toob kaasa olulisi kulutusi.
4.18.Kui hoone ehitusalune pind on 0 – 20 m2 ning kõrgus kuni 5m, ei nõua selle rekonstrueerimine ehitusteatist ja ehitusprojekti. Oma ettekirjutusega vastustaja põhjustab kaebajale kulutuste tegemist põhjendamatute toimingute näol.
4.19.Nagu ka eelpool mainitud, alustas kaebaja kõrvalhoone, ehitisalase pinnaga 0-20m2 ja, kuni 5m kõrge, parandamistöid kooskõlastatult Nõmme Linnaosavalitsuse ehituse spetsialistiga, kes veel omakorda küsis TLPA-lt (vastustajalt) teavet, Lehola 6 asuva, kõrvalhoone ümberehitamise kohta (tl 17 ja selle pöördel). Vastustaja esindaja Anni Martini vastus ei olnud keelav ega sisaldanud mingisuguseid ettekirjutusi.
4.20.Kaebaja tegi seega kõrvalhoonele parandustöid, kuna see oli väliselt amortiseerunud. Kaebaja ei teostanud ühtegi sellist tööd, millise jaoks oleks vajalik esitada ehitusteatis või ehitusloa taotlus. Kuna käesoleval ajal on ehitised ehitusregistris registreeritud eraldi ehitistena, ei toimu ümberehitamist õigusliku aluseta. Selleks, et ümberehitustööd vastustaja seisukohalt teostataks õigusliku aluseta, sunnib amet kaebajat ehitisregistris ehitised kokku liitma. Sellisel juhul oleks tegemist 0-60m2 ehitusalase pinnaga ja üle 5m kõrge hoonega, mis nõuab ehitisteatist ja ehitusprojekti ning vastustaja saaks tugineda sellele, et registrisse kantud andmed ei ole õiguspärased.
4.21.Pikaleveninud menetlused, alates jaanuarist, on takistanud kõrvalhoone parandustööde lõpule viimist, seetõttu on tekkinud juba ilmastiku poolt tingitud kahjustusi.
4.22.Kaebaja soovib rõhutada, et vastustaja oma ettekirjutuses nr 1812899/00155 ei ole välja toonud mitte ühtegi konkreetset rikkumist, siis ei ole vastustajal alust nõuda ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamist. Kaebaja ei ole möönnud, nagu väidab vastustaja oma korralduses, et kaebaja on hoonet ümber ehitanud. Kaebaja on vaid ehitist korrastanud.
4.23.Kaebaja väidab, et majandushoone on 5 m kõrge tuginedes majaplaanile (tl 55-56p). Kaebaja leiab, et tal puudub alus kahelda joonise õiguspärasuses. Põhipindala on kõrvalhoonel 13,95m2, mida tõendab kaebaja joonise esimesel leheküljel asuva kandega. Seega, tulenevalt eeltoodust palub kaebaja kohtul lugeda tõendatuks, et menetluse keskmeks oleva majandamishoone kõrgus on 5 m.
4.24.Kaebaja soovib rõhutada, et ta on käesolevas asjas algusest saadik tuginenud eelkõige asjaolule, et vastustajal puudub õigus nõuda kaebajalt hoonete ühendamiseks avalduse esitamist ning ühes sellega puudub vastustajal ka õigus meelevaldselt väita, et tegemist on ühe hoonega. Käesolevas asjas, vaidlusaluses ettekirjutuses puudub sisuliselt motivatsiooniosa, mis tõendaks seda, kuidas seadusega antud pädevust omav riigiametnik on jõudnud sellise tulemuseni nagu ettekirjutuse resolutiivosa p nr 1 otsuses seisneb üksnes, et ametnik arvab, et tegemist on ühe ehitisega (lk 2, 6 lõik). Selline põhjendus ei saa olla õigustloova akti motivatsiooniosaks kuivõrd see on üldine ametniku oletus, puudub kaalutlus jt tunnused. Otsuse motivatsioon peab tingimata sisaldama juriidilist mõttekäiku, mille järelmiga saab üksnes samale tulemusele jõuda ametnikuga. Kaebaja rõhutab, et ehitisregistri korrastamine hiljemalt 01.01.2020 ei sätesta funktsionaalselt koos toimivat hoonete liitmise kohustust. Muu hulgas EhS § 3 lg 3 kohaselt on lubatud
funktsionaalselt koos toimiv hoonete kompleks eraldi ehitistena. Seega vaidlustatavas otsuses puudub mistahes juriidiline alus selle tegemiseks (eelkõige p 1. osas) lisaks motivatsiooniosa puudumisele. Seega tuleks antud otsus tühistada. Kuivõrd kaebaja leiab, et otsus oma punkti nr 1 motiveerimatuse tõttu on ebaõige, on ebaõiged ka järgmised punktid kuivõrd nende täitmine sõltub üksnes ja ainult punktist nr 1.
4.25.Kaebaja leiab, et ehitusregister on korras ega vaja korrastamist kaebaja hoonete osas. Tegemist ei ole ühe hoonega. Kaebaja hinnangul vastutaja poolt kaebajale etteheidetavate tööde teostamise osas, ei lähtuta seadustest, mille puhul ehitusteatise ja ehitusprojekti kohustuslikkus puudub. Ehitusseadustiku lisa 1-s on ära toodud elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoonele tehtavatest toimingutest, mille puhul ehitusteatise ja ehitusprojekti kohustuslikkus puudub. Lisaks olenemata ehitise kõrgusest ja ehitisealuse pinna suurusest ei vaja ehitusteatist ja ehitusprojekti EhS § 4 lg l ja lg 3 ja EhS § 6 all hoonele tehtavad toimingud. Kaebaja ei nõustu vastutaja seisukohaga, et on teinud töid seadusevastaselt.
4.26.Kaebaja on seisukohal, et vastutaja poolt on põhjendamata, milline seadus keelab riiklikus ehitisregistris registrikoodiga 101008706 ehitise ümberehitamist? Milline seadus keelab ehitisele, millel on oma ehitisealune pind ja kõrgus, teha tegevusi ehitusseadustiku Lisas 1 ettenähtud korras? Milline seadus keelab elamule tehtavaid tegevusi osade kaupa? Vastutaja poolsed põhjendused, mis on ettekirjutuse nr 1812899/00155 aluseks: 1) vastutaja ei tea kuna ja mis asjaoludel on need hooned arvele võetud eraldi hoonetena, et ekslikud andmed ehitisregistris ei saa olla ebaseadusliku ehitamise aluseks ega õigustamiseks. 2) vastutaja väidab, et 1977. aastal koostatud asendiplaan käsitlevad elamut ja abihoonet ühe ehitisena. Väide on väär. Kaebajal on Tallinna Linna TSN TK Arhitektuuri ja Planeerimise Peavalitsuse Tootmisgrupi poolt 1977 aastal koostatud geodeetiline krundiplaan ja sama asutuse poolt 1975 aastal korrigeeritud majavalduse inventariseerimisjoonis, kus hooned on märgitud eraldi hoonetena ( 1 ja 2 ). Hooned registreeriti omal ajal Tallinna Tehnilise Inventariseerimise Büroos. Inventariseerimise toimik nr 7779. 12.10.1977. Hoonete eraldi kandmise aluseks ehitisregistrisse on 1975. aasta Tallinna Linna TSN TK Arhitektuuri ja Planeerimise Peavalitsuse Tootmisgrupi poolt korrigeeritud majavalduse inventariseerimisjoonis ja sama ameti poolt 1977 aastal koostatud geodeetiline krundiplaan. Hoonete andmete kandmine eraldi hoonetena hooneregistrisse ei olnud ekslik, vaid kohustuslik. Kaebaja peab õiglaseks põhiseadusest tulenevat õiguskindluse põhimõtet, et õiguskorras kaebajale antud õigused ja kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas. Kaebajale antud õigused muutusid rabavalt ebasoodsas suunas. Kooskõlastatult Nõmme Linnaosa Valitsuse ehituse vanemspetsialisti Mart Miiduga, alustas kaebaja 2017 aasta suvel elamu külge ehitatud amortiseerunud kõrvalhoonet, mis ehitisregistris on eraldi ehitisregistrikoodiga (101008706), ümber ehitama saunaks ja kuuriks. Kaebaja lähtus ehitusseadustikus Lisa 1 tehtavatele tegevustele kehtivatest nõuetest. Kõrvalhoone ümberehitamise lõpujärgus, kui oli veel jäänud viimistlustööd, muutis vastutaja 11.04.2018 kaebajale antud õigust, mis andis õiguse ümber ehitada eraldi koodiga abihoonet. Vastutaja olles seisukohal, et toimub elamu ümberehitamine, mille ehitisealune pind on üle 60m2, mitte külge ehitatud kõrvalhoone ümberehitus, mille ehitisealune pind oli 13,9m2, seega 11.04.2018 ettekirjutus nr 1812899/0015 on tehtud elamule. Kaebaja eksis, kuna oli täiesti kindel, et laiendab elamu külge ehitatud kõrvalhoonet, mille ehitisealunepind majavalduse plaanil on 13,95m2 ja kõrgus 5m, kuni 20m2- ni. Hoone, ehitisealuse pinnaga 0 – 20m2 ja kuni 5m kõrge, ümberehitamisel puudub ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa esitamise kohustuslikkus (ehitusseadustiku Lisa 1). Lisaks, 26.01.2018 TLPA poolt läbi viidud paikvaatlusele, tehti teine paikvaatlus veel 26.03.2018,
kuhu kaebaja ei saanud kohale tulla. Ameti poolne paikvaatlus 26.03.2018 ei tuvastanud, et kõrvalhoone ehitisealune pind on 21,5m2. Alles 12.04.2019 kohtuliku paikvaatluse ajal kohtuniku poolt tehtud mõõtmistest selgus, et elamu külge ehitatud kõrvalhoone ehitisealune pind on 21,5m2 ja kõrgus 50cm kõrgem. Eelnevalt oli kaebaja kindel, et laiendati kõrvalhoonet kuni 20m2 suuruseks ja 5m kõrguseks, mis ei vajanud ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamist. Ehitisealune pind suurenes 1,5m2 võrra ehitaja inimliku eksituse tõttu, sest hoone laiust suurendati ekslikult 30 cm võrra rohkem. Hoone kõrguseks loeti majavalduse plaanilt 5m, mis osutus kõrvalhoone ruumide (pesuköök ja pööning) kõrguseks, seetõttu on kõrgus 50cm kõrgem. Kui hoone ei oleks olnud eksituse tõttu 50cm kõrgem ja 30cm laiem, poleks vaja olnud ei ehitusteatis, ei ehitusprojekti ega kanda sisse ehitisregistrisse. Kokkuvõtvalt palub kaebaja kohtul tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 11.04.18 ettekirjutus nr 1812899/00155 seaduslikult põhjendamatuse ja tõendamatuse tõttu.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
5.1.Kaebuse väited TLPA 11.04.2018 tehtud ettekirjutuse nr 1812899/00155 ebaseaduslikkuse osas tuginevad põhiliselt asjaolule, et riiklikus ehitisregistris on elamu ja majandushoone, mis tegelikult on nii faktiliselt kui funktsionaalselt üks hoone, märgitud kahe erineva hoonena. Vastustaja esitas tõendamaks, et tegemist on ühe hoonega, oma 31.07.2018 menetlusdokumendi lisadena fotod 1934. aasta ehitusprojektist ja 1977. aasta asendiplaanist, samuti 26.03.2018 paikvaatlusakti. Kõik need tõendid näitavad üheselt, et tegemist on ühe hoonega. EhS § 3 lg 2 teises lauses antud hoone legaaldefinitsioonist ilmneb, et ühe hoonena käsitletakse ehitist, mis on katuse ja muude välispiiretega väliskeskkonnast katkematult eraldatud ja millel on välispiiretega eraldatud ühtne siseruum. Kaebaja on ka ise selgitanud, et soovib kasutada kõneksoleva hoone majandusosa funktsionaalses koostoimes ülejäänud hoonega – WC ja vannitoana. Seega ei ole ehitisregistri järgi eraldi käsitletud elamu ja majandushoone kuidagi käsitletavad eraldi hoonetena, kuna moodustavad terviku ja on läbikäidavad (ehk omavad ühtset siseruumi).
5.2.Kuigi kaebaja leiab kaebuses, et vaidlustatud ettekirjutusest ei selgu, mida ta on valesti teinud, on selge, et kaebaja on teinud ümberehitustöid, mis eeldanuks algselt vähemalt kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut (30. juunini 2015 kehtinud ehitusseaduse § 16). Ümberehitustöid on tehtud erinevatel aegadel, oluline sealjuures on, et ümberehitustööd olid veel pooleli ka vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajal (sh soojustustööd ehk EhS § 4 lg 3 p-i 1 kohane piirdekonstruktsioonide muutmine). Kaebaja rõhutab oma kaebuses, et hoone on püstitatud õiguslikul alusel, mistõttu jääb talle ettekirjutus mõistmatuks. Vastustaja selgitab, et ettekirjutus ei käsitlegi ehitise püstitamist, vaid ebaseaduslikku ümberehitamist, mille kohta vajalik ehitusprojekt puudub. Vastupidiselt kaebaja väitele on vaidlustatud ettekirjutus ebaseadusliku ümberehitamise asjaolusid põhjalikult käsitlenud – ehitusprojektita on tehtud ümberehitustöid hoonele, mille ehitisealune pindala ületab 60 m2-t. Seega on kaebaja rikkunud EhS § 35 lg-st 3 tulenevat nõuet, mille kohaselt on ehitusteatise esitamine nõutav ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud ehitiste puhul. Lisa 1 kohaselt vajab elamu ümberehitamine ehitisealuse pinnaga üle 60 m2 ehitusteatist ja ehitusprojekti. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ehitusteatist ja ehitusprojekti esitanud ei ole.
5.3.Tallinna Linnavalitsuse 27.06.2018 korralduses nr 1043-k (vaideotsus) on õigesti märgitud, et isegi juhul, kui Lehola tn 6 elamu osi saaks käsitleda eraldi hoonetena ehitisealuse pinnaga vastavalt 59 m2 ja 14 m2, siis kehtiks nende ümberehitamisel ikkagi EhS § 35 lg-st 3 ja EhS lisast 1 tulenev kohustus esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga – seda põhjusel, et tegemist on üle 5m kõrguste hoonetega. EhS lisa 1 kohaselt tuleb ehitisealuse pinnaga 0–60 m2 ja üle 5
m kõrge elamu või selle teenindamiseks vajaliku hoone ümberehitamiseks esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga. Vastustaja esitas kohtule Lehola tn 6 asuvate hoonete 1975. aastal koostatud inventariseerimisjoonised (tl 45-47). Inventariseerimisjooniste lõikelt A-B saab tuletada, et nn majandushoone osa on kõrgem kui 5 meetrit. Vastustaja märgib, et ilmselt just 1975. aastal koostatud Lehola tn 6 inventariseerimisdokumendid on olnud põhjuseks, miks ehitisregistrisse on Lehola tn 6 elamu kohta kantud valeandmed – 1975. aasta inventariseerimisjoonised ei vasta hoone olemuse määratlemisel 1934. aasta ehitusprojektile, mille alusel kõnealune elamu püstitati. Vastustaja selgitab sealjuures, et inventariseerimisjooniste eesmärk on teine, kui see on ehitusprojektil. Inventariseerimisjoonised ei näita ehitamise seisukohast olulisi asjaolusid, vaid annavad ülevaate hoone osade põhipindalast ja mahust.
5.4.Vastustaja selgitab, et ekslikud andmed ehitisregistris ei saa olla ebaseadusliku ehitamise aluseks ega õigustamiseks, seda enam, et vastavalt EhSRS § 26 lg-le 7 on kuni 2016. aasta 31. märtsini ehitisregistrisse kantud andmetel vaid informatiivne ja statistiline tähendus. Kuid EhSRS § 26 lg 1 kohaselt tuleb ehitisregistri andmed korrastada 2020. aasta 1. jaanuariks, s.t et selleks ajaks peab ehitisregister kajastama ehitiste tegelikke ja tõeseid andmeid, millel on õiguslik tähendus.
5.5.Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et 11.04.2018 ettekirjutus nr 1812899/00155 on õiguspärane, samuti on õiguspärane Tallinna Linnavalitsuse 27.06.2018 korraldus nr 1043-k (vaideotsus). Kaebaja ei ole välja toonud, kuidas ettekirjutuses ettenähtud ehitusprojekti nõue tema subjektiivseid õigusi rikuks. Ehitusprojekti mõte on tagada ehitise vastavus normidele, mis on suunatud muuhulgas sellele, et hoone kasutamine oleks ohutu. Kaebaja ei ole ka väitnud ega tõendanud, et tal puuduvad võimalused projekti tellimiseks. Vastustaja hinnangul ei saa antud juhul olla mõistlikku vaidlust selles, et ehitisregistri andmed on praegu ekslikud ega vasta ehitusprojektile, mille alusel Lehola tn 6 elamu püstitati, samuti selles, et sellised ümberehitustööd, nagu need Lehola tn 6 elamus hetkel pooleli on, vajavad kehtiva seaduse kohaselt ehitusteatise esitamist koos ehitusprojektiga.
5.6.Vastustaja märgib, et paikvaatluse tulemusena tuvastati, et hoonet soojustatakse, vahetatud on katus, aknad (plastik) ning paigaldatud on õhksoojuspump ning et paikvaatluse ajal olid ehitustööd pooleli. Kohtule on esitatud kaebaja selgituste protokoll (12.02.2018), kus kaebaja möönab ümberehitamist. EhS lisa 1 kohaselt tuleb elamu ümberehitamiseks, mille ehitisealune pind on üle 60 m2, esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga. Seega on õiguspärased ka ettekirjutuse p-des 2 ja 3 toodud nõuded.
5.7.26.11.2020 seisuga on uued andmed, mille kohaselt Lehola tn 6 kinnistul paikneb 73 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga kahe korteriga 2-korruseline elamu, kantud riiklikusse ehitisregistrisse (EHR). Seega poolte vahel puudub praeguseks vaidlus, kas tegemist on ühe või kahe hoonega.
5.8.Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole kaasa aidanud oma ebaseadusliku ehitise seadustamisele. Esiteks, kaebaja on terve kohtumenetluse tuginenud väitele, et ta on Nõmme linnaosa valitsusest (Nõmme LOV) saanud juhiseid, nagu oleks elamu laiendamine abihoone arvelt seaduse alusel lubatud ilma ehitusprojekti koostamata. Selline seisukoht on paljasõnaline ja tõendamata. Kaebaja on esitanud kaebuse lisana 7 Nõmme LOV ehituse vanemspetsialisti M. Miidu ja TLPA spetsilisti A. Martini kirjavahetuse, milles öeldakse järgmist (tekst muutmata kujul kursiivis): „Jah, põhimõtteliselt on sul õigus, kui eraldi koodiga ehitist soovitakse laiendada, siis kuni 20m2 suuruseks 5 m kõrguseks võib inimene seda rekkida, ilma, et ta peaks ehitusprojekti LV-sse esitama. NB! Küll aga peab omanik olema informeeritud, et seda tehes
ta jälgib kõiki õigusaktidest ja üldplaneeringutest (Tallinna ÜP; Nõmme ÜP) tulenevaid projekteerimisele ja ehitamisele esitatavaid nõudeid, sh sobivust abihoone külge ehitatud maja arhitektuurse lahendusega, tuleohutuse nõudeid ning naabrite õigusi. Oluline on, et ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt (Ehitusseadustiku § 12, lg 1, 2, 3). St seadus nõuab igasuguseks ehitustegevuseks projekti, aga kõiki projekte ei pea omavalitsusele esitama.“ Seega jah, kohalikule omavalitsusele ei pea esitama ehitusprojekti juhul, kui rekonstrueeritakse ehitist kuni 20 m2, kuid käesoleval juhul oli tegemist kokku ehitatud majandushoone ja elamu rekonstrueerimisega, mitte väikese majandushoone rekonstrueerimisega, nagu on püüdnud väita kaebaja. Lisaks olenemata faktist, et kohalikule omavalitsusele ei pea esitama ehitusprojekti, ei tähenda see, nagu võiks üldse ilma ehitusprojektida ehitada, nagu väidab kaebaja oma 17.03.2021 e-kirjas (tl 131). Teiseks, kaebaja on korduvalt viidanud, nagu oleks elamu seadustamisel kasutusteatise menetluses ehitusprojekti esitamise nõue vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Vastustaja nimetatud seisukohaga ei nõustu. Hetkel kehtiv ehitusseadustik võeti vastu 11.02.2015, jõustus 01.07.2015. Seega ka ehitustööde teostamise ajal oli ehitusseadustik juba kehtiv. Vahepeal ei ole ehitusseadustiku muudetud, vähemalt mitte selliselt, et see tähendaks „rabavalt ebasoodsat suunda“ kaebaja jaoks. Asjaolu, et kaebaja ei ole kursis ehitusseadustikuga, ei oska elektrooniliselt sisestada ehitusprojekti või muid vajaminevaid dokumente läbi EHR-i, ei ole paraku põhjustatud vastustajast. Vastustaja on andud selged juhised kaebajale, kuidas ehitist seadustada.
5.9.EhSRS §-d 28 ja 29, mille alusel on võimalik vastavalt enne 2003. a 1. jaanuari või pärast 2003. aasta 1. jaanuari ning enne 1. juulit 2015 ehitatud ebaseaduslikku ehitist seadustada auditi, mitte ehitusprojekti alusel, antud juhul rakendamisele ei kuulu, sest kaebaja poolt esitatud audit kinnitab, et ümberehitus on toimunud 2017. aastal, seega peab kaebaja esitama vastustajale ka ehitusprojekti. Auditi juurde esitatud mõõdistusjoonised ehitusprojekti ei asenda. Kõik vastavad märkused on kasutusteatise menetluses kaebajale esitatud juba 2019. aasta oktoobris (vt tl 96-97).
5.10.Vastustajale jääb arusaamatuks, miks kaebaja oma 27.05.2021 menetlusdokumendis püüab endiselt väita, et tegemist on/peaks olema kahe hoonega. Samuti pole kaebaja tõendanud oma väidet, nagu oleks algselt tema jaoks olnud kohustuslik kanda hooned eraldi hooneregistrisse. Eluliselt usutav on, et hooned olid siiski kantud juba algselt registrisse kahe eraldi hoonena ekslikult ning ka juba 1975. aasta joonistel märgitud teadmata põhjusel eraldi hoonena. Igal juhul – tänaseks päevaks on nimetatud anomaalia leidnud lahenduse ning kaebaja on täitnud ettekirjutuse nr 1812899/00155 nõude 1: „esitada ametile andmete esitamise teatis kahe hoone kokku liitmiseks.“ Seda küll paraku enam kui kaheaastase viivitusega (ameti poolt määratud tähtaeg oli 11.05.2018, vt ka kaebuse lisa nr 1 – ettekirjutus nr 1812899/00155 lk 3 p 1).
5.11.Ettekirjutuse nõuded 2 ja 3 on täitmata tänaseni. Ettekirjutuse nõue 2 on: „Peale andmete esitamise teatist ning kahe hoone kokku liitmist, esitada ametile nõuetekohane ehitusprojekt koos ehitusteatisega. Tähtaeg 11.09.2018“ ja nõue 3: „Peale ehitusprojekti kooskõlastamist ning ehitusteatise registreerimist, viia ühe (1) aasta jooksul hoone vastavusse kehtiva ehitusprojektiga.“
5.12.Tulenevalt ehitusseadustiku (EhS) lisast 1 puudub ehitise, mille ehitise alune pind on 020 m2 ning on kuni 5m kõrge, ehitustööde teostamiseks loa ja teavitamiskohustus. Kinnistul asuv elamu osast ja majandushoone osast koosnev hoone ei ole kaks eraldiseisvat hoonet. Hooned on kokku ehitatud ning reaalselt moodustavad ühe hoone. Seega on majandushoone vaid formaalselt eraldiseisev hoone. Kuna hooned kokku moodustavad terviku,
siis tuleb hoonete ümberehitustöid käsitleda terviklahendusena. Teostatud on ümberehitustöid hoonele, mille ehitisealune pind on üle 60 m2. Eeltoodust tulenevalt ning 01.07.2015 jõustunud EhS § 19 lõike 1 kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele ning ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise. Lähtudes EhS § 12 lg-st 1, 2 ja 3 tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste olemasolu kohustuse korral ka projekteerimistingimustega. Planeerimisseaduses sätestatud juhul peab ehitatav ehitis olema kooskõlas riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga. Tulenevalt EhS § 4 lg 3 punktidest 1, 2 ja 3 on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus muudetakse hoone piirdekonstruktsioone, muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone ning paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet. Käesoleval juhul on tegemist olnud ehitise ümberehitamisega. EhS § 35 lg 3 kohaselt on ehitusteatise esitamine nõutav seadustiku lisas 1 nimetatud ehitiste puhul. Tulenevalt lisast 1 on elamu ümberehitamisel, mille ehitisealune pind on üle 60 m2, nõutav ehitusteatis ja ehitusprojekt. Seega pidi kaebaja ümberehitamiseks esitama ehitusteatise ja ehitusprojekti, mida kaebaja aga teinud ei ole. Eeltoodud punktid on esitatud ka vaidlusaluses ettekirjutuses. Seega jääb arusaamatuks kaebaja väide, justkui oleks ettekirjutus tehtud seadusliku aluseta.
5.13.Vastustaja selgitab täiendavalt, et tema arusaama kohaselt peab kaebaja endiselt aktiivselt tegelema oma hetkel ebaseadusliku ehitise seadustamise nimel, esitades vastustajale teatise koos korrektse ehitusprojektiga. Juhul kui kaebaja seda ei tee, on vastustaja sunnitud järelevalve menetlust jätkama ning asi võib päädida kaebaja jaoks uue sunniraha hoiatusega. Seega ei ole võimalik kaebajal saavutada taotletavat eesmärki ehk – käesoleva kaebusega ei ole võimalik saavutada ebaseadusliku ehitise seadustamist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud ettekirjutuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud ettekirjutus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluks tühistamisele.
6.1.Esmalt märgib kohus, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 teisest lausest tulenevalt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.
6.2.HKMS § 165 lg 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud ettekirjutuses (tl 9-10p) ja selle suhtes tehtud vaideotsuses (tl 15-16), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele. Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat
menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega märkides siiski täiendavalt alljärgnevat.
7.Käesolevas vaidluses on esimeseks peamiseks vaidlusküsimuseks see, kas ehitisregistris ettekirjutuse tegemise ajal eraldiseisvate objektidena registreeritud elamu (ehitisregistri kood 10100876) ja majandushoone (ehitisregistri kood 101008706) moodustavad ühe terviku. Vastusest sellele sõltub vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasus. Käesolev vaidlus ei ole niivõrd õiguslik, vaid on pigem taandud esitatud tõendite hindamisele. Tuleb hinnata seda, kas kõrvuti paiknevaid hooneid tuleb käsitada ühena või eraldiseisvatena. Samuti tuleb välja selgitada hoonete kõrgus ja pindala.
8.Kohus märgib, et vaidlust ei ole selles, riikliku ehitisregistri andmetest nähtus ettekirjutuse tegemise aja seisuga (vt tl 11 ja 12), et kinnistul asub elamu (ehitisregistri koodiga 101008705), mille ehitisealune pind on 59 m2 ning majandushoone (ehitisregistri koodiga 101008706), mille ehitisealune pind on 14 m2. Samuti loeb kohus paikvaatluse aktiga tõendatuks, et Lehola 6, Tallinn asuval elamul (ehitisregistri koodiga 101008705) on vahetatud aknad (paigaldatud plastikaknad) ja paigaldatud õhksoojuspump. Samuti on vahetatud katus. Majandushoonel (ehitisregistri koodiga 101008706) on vahetatud katus, teostatud soojustustööd, paigaldatud plastikaknad (vt tl 25-26p). Kaebaja ei ole eeltoodud asjaoludele vastu vaielnud ega tõendanud vastupidist.
9.Kohus leiab, et asjas on kohtuliku paikvaatlusega tõendamist leidnud, et väljaulatuva hooneosa katuse harja seespoolne kõrgus maapinnast (kõrgus alumise harjani) on 5,521 m. Kohus on fikseerinud toimingu videokaameraga (videofail 00109.MTS, lisatud paikvaatluse protokollile, KIS dok 21s). Kohtulikul paikvaatlusel on fikseeritud ka see, et maja tagaküljel on 2 eraldi sissepääsu. Vasakpoolne uks viib üles teisele korrusele. Parempoolsest uksest sisenedes tuleb pöörata koridoris vasakule, kus jõuab vannituppa-tualetti-pesuruumi. Nurgas asuvad dušš ja wc, eraldi uks viib saunaruumi. Sauna kõrval asub puukuur, kuhu pääseb väljas asuvast uksest. Olukord hoone sees on fikseeritud fotodel ja videofailil (videofail 00110.MTS ja fotofailid DSC01640.jpg ja DSC01641.jpg, lisatud paikvaatluse protokollile). Kohtulikult paikvaatlusel fikseeris kohus, et Tallinna linna esindaja Andres Õunap mõõtis ära väljaulatuva hooneosa pikkuse mõlemal seinal käsilaseriga. See on 4,607m (aia pool) ja 4.608 m (tänava pool) ja väljaulatuva hooneosa otsa laiuse 4,66 m. (vastavalt videofailid 00111.MTS, 00113.MTS ja 00112.MTS lisatud paikvaatluse protokollile, KIS dok 21s). Vaidlust ei ole ka selles, et kohtumenetluse ajal on kaebaja esitanud 26.11.2020 vastustajale uued andmed, mille kohaselt paikneb Lehola 6 kinnistul 73m2 suuruse ehitisealuse pinnaga kahe korteriga kahekorruseline elamu. Seega puudub käesolevaks ajaks poolte vahel vaidlus sisuline vaidlus selles, et tegemist on ühe tervikliku hoonega, mis on üle 60m2 ja üle 5m kõrge (vt ka elamu inventariseerimise mõõdistusjoonised tl 154-163). Vastavad andmed on tuvastatud ka eelpool märgitud kohtuliku paikvaatlusega. Kohus leiab, et 26.11.2020 esitatud avaldusega on kaebaja täitnud käesolevas asjas vaidlustatud ettekirjutuse resolutsiooni p 1 (ehk kaebaja on esitanud vastustajale teatise kahe hoone kokku liitmiseks). Vastustaja on eeltoodut kinnitanud ka kohtule esitatud vastuses kaebusele.
10.Õiguslik vaidlus puudub ka selles, et tulenevalt EhS lisast 1, puudub ehitise, mille ehitisealune pind on 0-20 m2 ning on kuni 5m kõrge, ehitustööde teostamiseks loa- ja teavitamiskohustus. Hoone ehitisealuse pinnaga 0-60 m2 ja üle 5 m kõrge ümberehitamiseks on vajalik ehitusteatis ja ehitusprojekt. Hoone, mille ehitusalune pind on üle 60 m2 on ümberehitamiseks vajalik ehitusteatis ja ehitusprojekt. (EhS Lisa 2 kohaselt on viimase kahe puhul vajalik hiljem ka kasutusteatis ja ehitusprojekt).
11.Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et talle ei ole tehtud ettekirjutust pelgalt majandushoone ümberehitamise tõttu, vaid ka elamu ümberehitustööde tõttu. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et tema tehtud töid ei saaks käsitelda ümberehitustöödena, mille teostamisel on nõutav ehitusteatise esitamine. Kohus selgitab, et EhS § 4 lg 3 sätestab, et ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus: 1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet; 4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; 6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis. Käesoleval juhul on kaebaja muutnud vaieldamatult tehnosüsteeme (kaebaja on paigaldanud elamule õhksoojuspumba), mida tuleb aga käsitleda ümberehitamisena. Õhksoojuspump on paigaldatud elamule, mis on üle 5m kõrge. 2017 aastal teostas kaebaja ja tema poolt palgatud ehitusettevõte hoone pesuköögi osa rekonstrueerimise, mille käigus lammutati olemasoleva pesuköögi osa maha koos vundamentidega ning ehitati selle asemel endisega samas mahus saunakompleks koos kuuriga ja katuse korrusel oleva panipaigaga (vt auditi lk 4, tl 145-153p). Eeltoodud töid tuleb käsitleda EhS § 4 lg 3 p 2 ja p 3 mõttes ümberehitamisena.
12.EhS § 3 lg 2 teine lause sätestab, et hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, võib käesolevas seadustikus sätestatud teatise- ja loamenetlustes käsitleda ühe ehitisena. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et antud juhul on tegemist konstruktiivselt ja funktsionaalselt tegemist tervikhoonega, kuna väidetav abihoone on elamuga ehituslikult seotud (ühine sein), sinna pääseb otse elamust ning selle kasutusotstarbeks on kavandatud muuhulgas wc ja vannituba (tl 58 ja vt ka audit tl tl 145-153p). WC ja vannituba on oma funktsioonilt korteri või maja eluruumide hulka kuuluvad ja nendega ühte eesmärki – kindlustada elamispinna elanikele kaasaegsed elamistingimused - täitvad ruumid. Kaebaja ei ole tõendanud vastupidist ega oma lõplikes seisukohtades ka vastavale asjaolule vastu vaielnud. Järelikult tuleb elamut ja väidetavat abihoonet käsitleda ühe hoonena ehk elamuna, mille pind ületab 60m2 ja on ka üle 5 m kõrge, millisel juhul on ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamine ehitusseadustiku kohaselt nõutav. Sellest tulenevalt ei saa vaidlustatud ettekirjutust pidada õigusvastaseks.
13.Vaidlust ei ole selles, et hooned on püsitatud õiguslikul alusel. Kohus selgitab kaebajale, et vaidlustatud ettekirjutuses ega vaideotsuses ei ole väidetud vastupidist. Samas eeltoodu ning asjaolu, et 1977 aastal koostatud asendiplaan käsitleb elamut ja selle külge ehitatud kõrvalhoonet eraldi hoonetena, ei muuda vaidlustatud ettekirjutust õigusvastaseks. Ettekirjutuse andmise põhjuseks on ümberehitustööd, mis nõudsid ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamist ning mille tulemusena saab ka kanda registrisse tegelikkusele vastavad andmed. Vastustaja toob õigesti välja, et ekslikud andmed ehitisregistris ei saa olla ebaseadusliku ehitamise (ümberehitustööde) aluseks, arvestades mh sellega, et kuni 2016 aasta
31.märtsini ehitisregistrisse kantud andmetel on vaid informatiivne tähendus (ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (EhSRS) § 26 lg 7). Õige on ka vastustaja poolt välja toodu, et 01.01.2020 alates peab ehitusregister kajastama ehitiste tegelikke ja tõeseid andmeid, millel on õiguslik tähendus (EhSRS § 26 lg 1).
14.Oma täiendavates seisukohtades tõi kaebaja välja, et kaebajale antud õigused muutusid rabavalt ebasoodsas suunas, mis ei ole kooskõlas põhiseaduses sätestatud õiguskindluse põhimõttega ning ettekirjutus tuleb sel põhjuse tühistada. Kaebaja märgib siinkohal esmalt, et lähtus oma tegevuses Nõmme Linnaosa Valitsuse ehituse vanemspetsialisti Mart Miidu kooskõlastusest ja ehitusseadustiku Lisa 1 nõutest, kuid vastutaja muutis 11.04.2018 oma seisukohta asudes seisukohale, et toimub elamu ümberehitamine, mille ehitisealunepind on üle 60m2, mitte külge ehitatud kõrvalhoone ümberehitus, mille ehitisealune pind oli 13,9m2, seega 11.04.2018 ettekirjutus nr 1812899/0015 on tehtud elamule. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et kaebaja väide, et ta on Nõmme linnaosa valitsusest saanud juhiseid, nagu oleks elamu laiendamine abihoone arvelt seaduse alusel lubatud ilma ehitusprojekti koostamata ebaõige ning tõendamata. Kaebaja on esitanud kaebuse lisana 7 (vt tl 17 ja selle pöördel) Nõmme linnaosa valitsuse ehituse vanemspetsialisti M. Miidu ja TLPA spetsilisti A. Martini kirjavahetuse, milles öeldakse järgmist: „Jah, põhimõtteliselt on sul õigus, kui eraldi koodiga ehitist soovitakse laiendada, siis kuni 20m2 suuruseks 5 m kõrguseks võib inimene seda rekkida, ilma, et ta peaks ehitusprojekti LV-sse esitama. NB! Küll aga peab omanik olema informeeritud, et seda tehes ta jälgib kõiki õigusaktidest ja üldplaneeringutest (Tallinna ÜP; Nõmme ÜP) tulenevaid projekteerimisele ja ehitamisele esitatavaid nõudeid, sh sobivust abihoone külge ehitatud maja arhitektuurse lahendusega, tuleohutuse nõudeid ning naabrite õigusi. Oluline on, et ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt (Ehitusseadustiku § 12, lg 1, 2, 3). St seadus nõuab igasuguseks ehitustegevuseks projekti, aga kõiki projekte ei pea omavalitsusele esitama.“ Eeltoodust ei saa kohtu arusaamise kohaselt järeldada, et kaebajale on antud kooskõlastus tema poolsele ehitustegevusele, vaid kirjas on selgitatud, et isikul on õigus selles, et kohalikule omavalitsusele ei pea esitama ehitusprojekti juhul, kui rekonstrueeritakse eraldi registreeritud ehitist kuni 20 m2 ja kuni 5m kõrge. Käesoleval juhul on aga tegemist kokku ehitatud majandushoone ja elamu rekonstrueerimisega, mitte lihtsalt eraldiseisva majandushoonega maja küljes, mida kaebaja rekonstrueeris. Tegemist on ühtse hoone terviklahendusega vähemalt peale rekonstrueerimist. Lisaks on asjas tõendamist leidnud, et tegemist ei ole ka kuni 5 m hoonega, vaid kõrgema hoonega, millist tulenevalt ei ole vastav kohaliku omavalitsuse seisukoht-selgitus antud juhul üldse asjakohane. Kaebaja on eeltoodust tulenevalt ekslikul seisukohal nagu oleks rikutud tema suhtes õiguskindluse põhimõtet ning sellest tulenevalt tuleks kaebaja kaebus rahuldada ja ettekirjutus tühistada. Kohus selgitab siinkohal täiendavalt kaebajale, et õige on ka vastustaja seisukoht selles, et olenemata faktist, et kohalikule omavalitsusele ei pea teatud juhtudel esitama ehitusprojekti, ei tähenda see, nagu võiks üldse ilma ehitusprojektida ehitada, nagu väidab kaebaja. Nagu kaebajale on selgitatud, siis nõuab igasugune ehitustegevus projekti. Ehitusprojekt aitabki vältida ka selliseid kaebaja poolt välja toodud „inimlikke eksitusi“, et hoonet ei ehitataks suuremana kui projekt ette näeb. Teiseks viitas kaebaja, et elamu seadustamisel kasutusteatise menetluses ehitusprojekti esitamise nõue on vastuolus põhiseaduse ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et Riigikohus on selgitanud 04.12.2004 kohtuasjas nr 3-4-1-20-04 pdes 13 ja 14: „Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas. Õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine oleks üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist. Õiguspärase ootuse põhimõte välistab vaid seadusega antud lubadusest sõnamurdliku taganemise.“ Hetkel kehtiv ehitusseadustik võeti vastu 11.02.2015 ning jõustus 01.07.2015. Seega ka ehitustööde teostamise ajal oli ehitusseadustik juba kehtiv ning ka kaebaja ise ei ole välja
toonud selliseid seaduse muudatusi, mida võiks käsitleda sellistena, mis rikuvad õiguskindluse põhimõtet. Asjaolu, et kaebajale kuuluvad hooned (mis olid algselt registreeritud eraldi elamuna ja majandushoonena) olid püstitatud õiguslikul alusel, ei tähenda seda, et juhul kui isik teostab ümberehitustöid ei peaks ta järgima kehtivaid õigusakte ning täitma nendes sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt ei jaga kohus kaebaja seisukohta selles, et õiguskindluse põhimõtet oleks rikutud. Kohus rõhutab täiendavalt ning eelkõige seoses kompromissläbirääkimiste käigus avaldatud seisukohtadega, et EhSRS §-d 28 ega § 29, mille alusel on võimalik vastavalt enne 2003. a 1. jaanuari või pärast 2003. aasta 1. jaanuari ning enne 1. juulit 2015 ehitatud ebaseaduslikku ehitist seadustada auditi, mitte ehitusprojekti alusel, antud juhul rakendamisele ei kuulu. Nimelt kinnitab kaebaja poolt esitatud audit, et ümberehitus on toimunud 2017. aastal. Seega peab kaebaja esitama seaduse kohaselt vastustajale ka ehitusprojekti selleks, et legaliseerida eluhoone ja majandushoone ümberehitus. Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et auditi juurde esitatud mõõdistusjoonised ehitusprojekti ei asenda. Arvestades kõike eeltoodut on vastustaja nõue esitada ehitusprojekt koos ehitusteatisega õiguspäraselt esitatud vaidlustatud ettekirjutuse resolutsiooni punktis 2 (vt tl 9-10p). Täiendavalt on vastavad märkused kasutusteatise menetluses kaebajale vastustaja poolt esitatud 2019. aasta oktoobris (vt tl 96-97). Ettekirjutuse resolutsiooni p 3 ei ole kaebaja eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud.
15.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et ettekirjutuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ebaseadusliku ümberehitamise asjaolusid. Ettekirjutus on tehtud ka õigel õiguslikul alusel. Ettekirjutus on piisavalt põhjendatud. KorS § 28 lg 1 alusel on vastustajal ohu või korrarikkumise korral õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda § 28 lg 2 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. Kaebaja poolsed viited HMS §-de 3, lg 2, 5 lg 2 ja § 54 rikkumise suhtes ei ole põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kaebus tervikuna põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
16.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.