Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 01.07.2021, Tartu 3-21-445 RAGN-SELLS AS kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.02.2021. a otsuse asjas nr 13-21/224521 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 15.04.2021. a otsus RAGN-SELLS AS apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kolmas isik/apellant – RAGN-SELLS AS, esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus Vastustaja (hankija) – Tartu linn Kaebaja (vaidlustaja) – Eesti Keskkonnateenused AS, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe
RESOLUTSIOON
1.Jätta RAGN-SELLS AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.04.2021. a otsus muutmata.
2.Mõista RAGN-SELLS AS-lt Eesti Keskkonnateenused AS-i kasuks välja apellatsioonimenetluse menetluskulud 1552 eurot ja 20 senti (koos käibemaksuga).
3.RAGN-SELLS AS menetluskulud jätta tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Linnavalitsus algatas 16.11.2020 kontsessiooni erimenetluse „Korraldatud jäätmevedu Tartus 2021” (viitenumber 224521). Hanke tingimuste kohaselt on hankes neli osa –Tartu linna veopiirkonnad nr 1-4. Pakkujad võisid esitada pakkumused ühe või mitme osa kohta ning pakkumused tuli esitada iga hanke osa kohta eraldi. Tähtaegselt esitasid oma pakkumused kõigis hanke osades Eesti Keskkonnateenused AS, Ekovir OÜ ja RAGN-SELLS AS.
2.Tartu Linnavalitsus tunnistas 18.01.2021. a otsusega kõigi kolme pakkuja pakkumused
kõigis hanke osades vastavateks.
3.Eesti Keskkonnateenused AS esitas vaidlustuse taotlusega tunnistada Tartu Linnavalitsuse 18.01.2021. a otsus kehtetuks osas, milles hanke osades 2 ja 3 tunnistati vastavaks RAGN-SELLS AS pakkumused.
4.Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) rahuldas 17.02.2021. a otsusega vaidlustuse ning tunnistas hankija 18.01.2021. a otsuse kehtetuks osas, milles hankija tunnistas kolmanda isiku pakkumuse vastavaks hanke osades 2 ja 3. VAKO otsuse põhjendused olid järgmised.
4.1.Riigihanke alusdokumendi (RHAD) p 8.2 teises lauses on kehtestatud 0,00 eurose hinna (null-hinna) esitamise keeld. RHAD p 8.2 teise lause kohaselt tuli pakkumuses ühikhinnad esitada sendi täpsusega (kaks kohta peale koma), nt 0,01; 0,02; 0,03 jne. Riigihangete registris (RHR) puuduvad tehnilised takistused selliselt hinna esitamiseks. RHAD nõudele esitada hind sendi täpsusega vastab keeld esitada ühikhind väiksema täpsusega kui (üks)sent.
4.2.Hinna esitamise kohustus (ühe) sendi täpsusega tähendas seda, et isegi, kui pakkuja tahtis esitada 0,00 eurost hinda, pidi ta pakkumuse esitamisel sellest loobuma, et saavutada pakkumuse vastavus RHAD p 8.2 teisele lausele.
4.3.RHAD p 8.2 teises lauses kehtestatud ühikhinna esitamise nõuded ei ole arusaamatud ega mitmeti mõistetavad. Ka kolmas isik ise on sama riigihanke raames hanke osades 1 ja 4 esitanud ühikhinnad sendi täpsusega ja kaks kohta peale koma. Kolmas isik esitas hinnad rohkem kui kaks kohta peale koma tahtlikult ja teadlikult eesmärgiga saavutada pärast pakkumuste esitamist nende ümardamine hinnani 0,00 eurot.
4.4.18.01.2021. a protokolli p-st 2.1 nähtuvalt tuvastas hankija kolmanda isiku pakkumuses mittevastavuse RHAD p-le 8.2, kuid luges pärast selgituste küsimist mittevastavuse kõrvaldatuks. Hankija lubas selgitustega muuta pakkumuses hanke osade 2 ja 3 kohta esitatud hinna 0,001 eurot hinnaks 0,00 eurot. Selline hankija tegevus on lubamatu. Puudus kolmanda isiku pakkumuses ei olnud selgitustega kõrvaldatav. Pakkumuses esitatud ühikhind oli pakkumuse sisuline näitaja. Hankija, lubades pakkumuses kõrvaldada sisulist puudust, ületas talle riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg 2 teise lausega antud kaalutlusõigust ja rikkus RHS § 3 p-dest 1 ja 2 tulenevat riigihanke läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise üldpõhimõtteid. Hankija ei või asuda pärast pakkumuste esitamist soosima pakkujat, kelle eesmärk oli saada teadvalt RHAD-i tingimustele mittevastava pakkumuse esitamisega eelis teiste pakkujate ees.
4.5.Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on õigusvastane, kui pakkumus ei vasta vähemalt ühele RHAD tingimusele ja see mittevastavus on sisuline. Vaidlustuse lahendamiseks ei ole seetõttu vaja hinnata kolmanda isiku pakkumuse vastavust RHAD p-le 8.5.
5.RAGN-SELLS AS esitas 01.03.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada VAKO 17.02.2021. a otsuse ja jätta Eesti Keskkonnateenused AS vaidlustus rahuldamata. Kolmanda isiku seisukohad olid järgmised.
5.1.Kolmanda isiku pakkumus hanke osades 2 ja 3 vastab RHAD p-s 8.2 sätestatule. Ühegi tõlgendusmeetodiga ei ole võimalik jõuda järeldusele, et sellest sättest tulenes 0,00 hinna esitamise keeld. Hind 0,00 vastab nõudele kaks kohta peale koma ehk sendi täpsusega. RHR-i eripäradest tulenevalt pole 0,00 eurose pakkumuse esitamine võimalik. Seetõttu tuli esitada pakkumus vähemalt kolm kohta peale koma ehk 0,001.
5.2.Kolmanda isiku esitatud maksumused ei ole pakkumuste sisuline puudus. Kolmas isik esitas kõik ühikhinnad ning täitis vajalikud lahtrid. Küsimus on, kuidas tõlgendada pakkuja tahet ning esitatud hindasid olukorras, kus registrist tulenevalt polnud võimalik esitada ühikhindasid õiges vormis.
5.3.Hankija ei ole jõudnud veel pakkumuste hindamiseni, mistõttu ei ole asjakohane väide ebavõrdest kohtlemisest pakkumuste hindamisel.
5.4.Kolmanda isiku pakkumus vastab RHAD p-le 8.5. Kolmas isik nõustub hankija 18.01.2021 protokolli p-des 3.4-3.5 leituga, et kuna segaolmejäätmete hind on 0,00 eurot siis ei ole biojäätmete maksumus 0,00 eurot vastuolus hanke alusdokumendis p 8.5 toodud tingimusega (40% segaolmejäätmete hinnast matemaatiliselt on null). Kolmas isik ei nõustu kaebaja väitega, et hankija sellise tõlgenduse korral muutub RHAD p 8.5 sisutühjaks.
6.Tartu linn nõustus vastuses kaebusele kolmanda isiku kaebusega ning leidis, et VAKO 17.02.2021. a otsus tuleb kaebuses toodud põhjustel tühistada. Vastustaja selgitas järgmist.
6.1.RHAD p 8.2 ei keela null-hinna pakkumist. RHS § 114 lg 2 kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.
6.2.RHAD p 8.2 sõnastusele „sendi täpsusega (kaks kohta peale koma)” vastab ka number 0,00 eurot. RHAD p 8.2 ei reguleeri, milline oli vähim (või suurim hind), mida pakkuja võib pakkuda.
6.3.Enne kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamist küsis vastustaja kolmandalt isikult tema pakkumuse kohta täiendavaid selgitusi. Selgituse kohaselt ei ole võimalik registrisse sisestada hinda 0,00 eurot. Vastustaja ei olnud sellest asjaolust varem teadlik. Vastustaja ei nõustu VAKO seisukohaga, et hankija lubas kolmandal isikul sisuliselt pakkumust muuta.
6.4.Kolmanda isiku pakkumuse puudused (pakkumuses esitatud kolm kohta peale koma) ei ole sisulised. Vormistusliku nõude järgimata jätmisel ei saa olla VAKO otsuses toodud tagajärge (pakkumuse vastavaks mittetunnistamine).
7.Eesti Keskkonnateenused AS vaidles vastuses kaebusele vastu. Kaebaja märkis kokkuvõtlikult järgmist.
7.1.RHAD p 5.2 viimane lause ja RHAD p 8.2 keelavad esitada null-hinnaga pakkumust ning pakkumust, mille maksumus on esitatud rohkem kui kaks kohta peale koma. RHAD p 8.2 ja Nõukogu 03.05.1998. a määruse nr 974/98 art 2 koosmõjus sai hankes esitatava pakkumuse maksumuse minimaalseks suuruseks olla 1 sent ehk 0,01 eurot. RHAD ei sätesta võimalust pakkumuste maksumuste ümardamiseks. Kui lubada kolmanda isiku pakkumuse maksumuse ümardamist, tähendaks see, et lubatakse pakkumuse maksumuse muutmist pärast pakkumuste esitamist.
7.2.RHAD p 8.2 nõue on selge ja üheselt mõistetav. Kõik pakkujad, s.h kaebuse esitaja ise hanke osades 1 ja 4 on sellest kinni pidanud. Kolmanda isiku pakkumuste vastuolu RHAD p-ga 8.2 on pakkumuse sisuline puudus RHS § 114 lg 2 ls 1 mõttes. Kolmas isik koges riigihangete registriga seotud probleeme vaid seetõttu, et ta ei soovinud RHAD p 8.2 järgida.
7.3.Pakkumus on vastuolus RHAD p-ga 8.5, mille kohaselt biojäätmete kogumistasu ei tohi olla suurem kui 40% segaolmejäätmete kogumistasu maksumusest. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus segaolmejäätmete ja biojäätmete kogumistasuks on sama suur ega täida RHAD p 8.5 eesmärki, s.t ei innusta jäätmevaldajaid koguma biojäätmeid eraldi segaolmejäätmetest. Pakkumuse kõrvalekalle RHAD p-st 8.5 on pakkumuse sisuline puudus, mis toob RHS § 114 lg 2 kohaselt kaasa pakkumuse tagasilükkamise.
7.4.Kolmas isik käitus pahauskselt, hoidudes teadlikult hankijalt RHAD kohta selgituse küsimisest, et saada õigusvastane eelis teiste pakkujate ees. Kõik pakkujad soovisid pakkuda võimalikult madalat hinda, kuid RHAD p-dega 8.2 ja 8.5 vastuolus olevat pakkumuse maksumust esitades sai kolmas isik teiste pakkujate ees ebaproportsionaalse konkurentsieelise
7.5.Ka 0-hinnaga pakkumuse lubatavus ei muudaks pakkumusi RHAD p-dega 8.2 ja 8.5 kooskõlas olevaks. Oluline ei ole, millise pakkumuse pakkuja soovis esitada, vaid millise pakkumuse ta tegelikult esitas. Riski selle eest, et pakkumus vastab hanke alusdokumentide
nõuetele, kannab pakkuja. Pakkumuse vastavaks tunnistamisel, hindamisel ja edukaks tunnistamisel lähtutakse tegelikust pakkumusest. Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse ümardamine ehk pakkumuse maksumuse muutmine toimus pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva, s.t kui pakkujad ja nende pakutud hinnad olid avalikud. Vastustaja rikkus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtteid kolmanda isiku kasuks.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
8.Tartu Halduskohus jättis 15.04.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma otsust järgmiselt.
8.1.Vaidluse põhisisu on seotud sellega, kuidas mõista RHAD p 8.2, kas selles sisaldub n-ö null-hinna pakkumise keeld ja kas hankija on toiminud õiguspäraselt, tunnistades ühe pakkuja (RAGN-SELLS AS) pakkumuse vastavaks pärast temalt selgituste küsimist. Vaidlus puudutab ka pakkumuste vastavust RHAD p-le 8.5.
8.2.RHS § 114 lg 2 näeb ette, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Hankija tunnistas RAGN-SELLS AS pakkumuse (s.h osades 2 ja 3) vastavaks põhjendusega, et selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-s toodud tingimustest. Kaebusega hõlmatud ulatuses esitas kolmas isik pakkumuse maksumused järgmiselt: hanke osas 2 segaolmejäätmete kogumistasu (eurot/m3) 0,001 ning biojäätmete kogumistasu (eurot/m3) 0,001; hanke osas 3 segaolmejäätmete kogumistasu (eurot/m3) 0,001 ning biojäätmete kogumistasu (eurot/m3) 0,001 (tl 40-41p). Pakkumuse maksumus oli esitatud seega täpsusega kolm kohta peale koma, samas kui RHAD-s oli nõue esitada hinnad sendi täpsusega (kaks kohta peale koma). Hankija 18.01.2021. a protokollist ilmneb, et kolmanda isiku pakkumuste hind nähtavana hankija hindamiskriteeriumite vaates on 0,0001 eurot/tonn, mis on vähim hind, mida register tehnilistel põhjustel võimaldab sisestada (tl 37-38).
8.3.Kolmanda isiku märgitud asjaolu, et teatud kaupade (kütus, elektrienergia) kategooriates on ka riigihangete tingimustes ette nähtud maksumuse esitamine täpsusastmega kolm või neli kohta peale koma, ei oma hetkel tähtsust, kuna hankija ei ole hanketingimusi sõnastades sellist tingimust ette näinud. Juhul, kui kolmandale isikule oli kohe RHAD-ga tutvudes selge, et ta soovib pakkumuses esitada väiksemat maksumust (rohkem kohti peale koma), kui RHAD p-s 8.2 sõnastatu võimaldab, oli tal võimalus RHAD-i selliselt sõnastatud tingimust vaidlustada. Seda kolmas isik ei teinud.
8.4.RHAD p 8.2 on sõnastuslikult ja sisult selge ning arusaadav. Seda märgivad nii kaebaja kui ka kolmas isik, kuid seejuures on neil erinev arusaam selle sätte sisust. Arvestades euro jagunemist sajaks sendiks, on RHAD p 8.2 väljendid „kaks kohta pärast koma” ning „sendi täpsusega” ka tavapäraselt käibes osalevatele isikutele arusaadavad. Praegusel juhul on lisaks teistele pakkujatele, kes RHAD p 8.2. järgides pakkumuse maksumuse ka selliselt esitasid, samamoodi toiminud ka kolmas isik hanke osades 1 ja 4. Olles veendunud, et RHAD p 8.2. sõnastus on selge ja üheselt arusaadav, nõustub kohus VAKO seisukohaga, et puudus alus arvata, et nõuetele vastav võib olla ka maksumus, mis on esitatud täpsusega kolm või neli kohta peale koma.
8.5.Praegusel juhul ei ole määrav see, kas hankija pidas null-hinnaga pakkumist võimalikuks, vaid see, kas selline tingimus oli üheselt arusaadavalt sõnastatud RHAD-s. Hankijal on kohustus järjekindlat kinni pidada tingimustest, mida ta on RHAD-s sätestanud ning seejuures peavad tingimused olema selgelt ja üheselt arusaadavad kõikide osalejate jaoks. Halduskohus nõustub VAKOga, et RHAD-st ei saa üheselt järeldada, et lubatav olnuks ka null-hinna
esitamine.
8.6.Hankija leidis protokollis (p 2.2), et lähtuda tuleb pakkuja tegelikust tahtest ning kümnendmurru (0,001) ümardamise tulemuseks on hind 0,00. Samas märkis hankija, et RHS § 46 lg-st 4 tulenevalt on vormilise puudusega pakkumust võimalik parandada selgituste andmise kaudu. Kohtu hinnangul asus hankija ühe pakkuja selgituste alusel sisustama pakkumuse maksumuse osas RHAD-s sätestatud tingimusi. Taoline tingimustele täpsustava sisu andmine rikub pakkujate õigust võrdsele kohtlemisele, kuna pakkumusi tähtaegselt esitades ei olnud neile teada, et hankija aktsepteerib null-hinna pakkumist ning seda isegi olukorras, kus riigihangete register seda RHAD-s ette nähtut täpselt järgides ei võimalda. Võrdse kohtlemise nõudest lähtuvalt peavad pakkujatel olema võrdsed võimalused esitada pakkumused ühetaolistel tingimustel ning hankijal tuleb pakkujaid ühetaoliselt kohelda ka menetluse vältel, s.h pakkumuste vastavust hinnates, ning tagada läbipaistvus pakkumuste menetlemisel, ühtegi pakkujat teisele eelistamata (Euroopa Kohtu otsus asjas C-27/15, p 36).
8.7.Kohtupraktika kohaselt ei ole VAKO ega kohtud seotud hankija poolt hankemenetluse dokumendile antud tõlgendusega, kuid hankija otsust tühistades tuleb põhjendada, miks hankija tõlgendus on väär (Riigikohtu 19.12.2019. a otsus asjas nr 3-19-1464, p 14). Kohus ei nõustu hankijaga, et RHAD p 8.2 võimaldas null-hinna pakkumist. Samuti ei nõustu kohus hankija arvamusega, et selgituste alusel kõrvaldati vormiline puudus. Tegemist ei ole ka pakkumuse andmete hõlpsasti kõrvaldatava ebaselgusega (RKHK 20.12.2019. a otsus asjas nr 3-19-1501, p 18). Kohus nõustub VAKO ja kaebaja seisukohtadega, et hankija asus pakkuja selgituste alusel sisustama pakkumuste maksumusega seonduvat kui sisulist kriteeriumi. Kohtupraktikas on ka varem leitud, et kui pakkumuses näidatud hind ei vasta kehtestatud hindamiskriteeriumidele, on tegemist sisulise kõrvalekaldega RHS § 114 lg 2 tähenduses (Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2019. a otsus asjas nr 3-19-1341, p 21). Hankija pidas võimalikuks lugeda algse mittevastavuse pärast pakkuja selgitusi kõrvaldatuks. Kohus nõustub VAKO-ga (otsuse p 10.3.2), et hankija on seejuures toiminud vastuolus riigihankemenetluse oluliste põhimõtetega nagu läbipaistvus, kontrollitavus ja isikute võrdne kohtlemine.
8.8.Pakkuja tahte arvestamine ja tingimuste tõlgendamine pakkujale soodsalt ei tohi luua olukorda, kus halvemasse seisu satuvad pakkujad, kes järgisid RHAD nõuet, kuigi ka neil võis olla tahe esitada RHAD-s nõutust erinevat (väiksemat) hinda. Ka varasemas kohtupraktikas, on leitud, et pakkuja tegelik tahe pakkumuse maksumuse esitamisel ei ole asjaoluks, mille alusel võiks pakkumuse maksumust muuta (viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-1341, p 21). Pakkuja tahe hankemenetluses ei saa seisneda soovis esitada pakkumus, mis ei vasta RHAD nõuetele.
8.9.Kohus ei nõustu kaebajaga, et riigihangete register ei võimaldanud esitada RHAD nõuetele vastavat pakkumust. Ülejäänud pakkujatel sellist takistust ei ilmnenud. Euroopa Kohus on selgitanud, et kui hanke alusdokumentide tingimused ei võimalda pakkujatel oma hinnapakkumuses teatud andmeid välja tuua, võivad liikmesriigid anda pakkujatele võimaluse oma olukord nende nõuetega kooskõlla viia (otsus asjas Lavorgna, C-309/18, p 32). Praegusel juhul ei ole kolmas isik, avastades, et riigihangete register ei võimalda pakkumuse maksumust esitada tema soovitud moel, pöördunud hankija poole enne pakkumuste esitamise tähtaega.
8.10.Isegi kui möönda kolmanda isiku pakkumuste (hanke osades 2 ja 3) kooskõla RHAD p-ga 8.2 ning jaatada ristsubsideerimise lubatavust, nõustub kohus kaebajaga, et null-hinna puhul ei toimi nn proportsionaalsuse valem (tehte tulemus on alati null). RHAD p 8.5 sõnastusest saab otsesõnu järeldada, et biojäätmete kogumistasu ja segaolmejäätmete kogumistasu ei tohiks olla samad (biojäätmete kogumistasu ei tohi olla suurem kui 40% segaolmejäätmete kogumistasu maksumusest). Lisaks kinnitab seda hankija 18.01.2021. a protokolli p-s 3.6 sõnastatud eesmärk edendada jäätmete liigiti kogumist, s.t tagada biojäätmete soodsam teenustasu võrreldes segaolmejäätmetega. Selle eesmärgi saavutamine poleks võrdsete hindade puhul võimalik. Kolmanda isiku pakkumus ei ole seega ka kooskõlas RHAD
p-ga 8.5.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.RAGN-SELLS AS esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja arvates kohaldasid Tartu Halduskohus ja VAKO ebaõigesti materiaalõiguse normi (RHS § 114 lg 2, RHAD p 12.1), mistõttu kuuluvad nimetatud lahendid tühistamisele ja Eesti Keskkonnateenused AS vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused kattuvad suures osas kaebuse põhjendustega. Halduskohtu seisukohtadega mittenõustumist põhjendab kolmas isik järgmiselt.
9.1.Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb hindamiskriteeriumid sõnastada hankedokumentides või hanketeates viisil, mis võimaldab kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel neist ühtemoodi aru saada (SIAC Construction, C-19/00, p 42; eVigilo, C-538/13, p 54). Läbipaistvuse põhimõttest tuleneb, et tingimused peavad olema selged ja mitmetimõistetavuse korral tuleb RHAD tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormaval viisil. Eeltoodu valguses on VAKO ja halduskohtu tõlgendus RHAD p 8.2 teise lause osas vastuolus võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Hind 0,00 vastab nõudele kaks kohta peale koma ehk sendi täpsusega täpselt samamoodi nagu hind 1,00 eurot. Hankija võis arvestada teenuse hinnaks 0,00 mitte 0,001 või 0,0001 eurot, kuivõrd kolmas isik oli sunnitud esitama hinna 0,001 seoses registri tehniliste eripäradega.
9.2.Kolmas isik ei nõustu VAKO ja halduskohtu seisukohaga, et RHR-iga seotud problemaatika on asjassepuutumatu, kuna 0-hinna esitamise võimatus ei tähendanud, et kolmas isik oli seetõttu sunnitud esitama RHAD tingimustele mittevastava pakkumuse. Selleks, et pakkuja saaks väljendada oma selget tahet esitada just 0 maksumusega pakkumus, ei olnud kolmandal isikul paremat juhist, kui esitada pakkumus kolm kohta peale koma ehk 0,001.
9.3.Ühestki seadusest ega RHAD-st ei tulene nõuet, et väikseimaks lubatud ühikuks võis olla 1 eurosent ning mitte 0,00 eurot. VAKO ega halduskohus ei ole oma otsustes arvestanud Euroopa Kohtu otsust C-367/19, mille p-s 31 Euroopa Kohus selgitas, et pakkumust ei saa automaatselt tagasi lükata ainuüksi põhjusel, et pakutud hind on 0 eurot.
9.4.Kolmanda isiku esitatud teenustasude arvväärtused ei ole pakkumuste sisulised (vaid äärmisel juhul vormilised) puudused. Kolmas isik ei nõustu VAKO seisukohtadega p-s 10 ja halduskohtu seisukohtadega otsuse punktides 24-26. Praegusel juhul esitas kolmas isik kõik ühikhinnad ning täitis vajalikud lahtrid. Küsimus on selles, kuidas tõlgendada pakkuja tahet ning esitatud hindasid olukorras, kus registrist tulenevalt polnud võimalik esitada ühikhindasid nõutud vormis. Seejuures ei tohiks võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt pidada igasugust kõrvalekallet ühikhindade vormis sisuliseks puuduseks. Vormilise puudusega pakkumust on võimalik parandada selgituste andmise kaudu (RHS § 46 lg 4), mida kolmas isik tegi.
9.5.Kontsessioonilepingute direktiivi 2014/23/EL art 3 lg 1 sätestab, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistval ja proportsionaalsel viisil. See tähendab, et pakkumuse vastavust kontrollides peavad hankijad järgima ka proportsionaalsuse printsiipi. Riigikohus on selgitanud, et pakkuja peab olema küll hoolas, aga see ei tähenda, et hankija peaks ilma kaalukat põhjust omamata kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud pakkumuses ebaselgeid andmeid, mille ebaselgus on lihtsalt kõrvaldatav (RKHK 20.12.2019. a otsus haldusasjas nr 3-19-1501, p 18).
9.6.Halduskohus tegi Euroopa Kohtu otsust C-309/18 tõlgendades ebaõige järelduse, et praegusel juhul ei ole kolmas isik, avastades, et riigihangete register ei võimalda pakkumuse maksumust esitada tema soovitud moel, pöördunud hankija poole enne pakkumuste esitamise
tähtaega. Hankijal lasub vastutus, et riigihanke alusdokumendid (milleks on ka riigihangete registris täidetav maksumusvorm) võimaldavad esitada tõrgeteta pakkumusi (hankija hoolsuskohustus). RHAD lubas 0,00 hinnaga teenustasu esitamist segaolmejäätmete ja biojäätmete osas. Registri tehniliste eripärade ja igasuguste ametlike suuniste ja juhiste puudumise tõttu ei olnud kolmandal isikul võimalik sisestada registris 0,00 hinda, mistõttu asendati see tehniliselt 0,001-ga.
9.7.Kolmas isik ei nõustu halduskohtuga, et tema pakkumus ei ole kooskõlas RHAD p-ga 8.5. Argument, et kolmanda isiku pakkumus ei soodusta liigiti kogumist, ei ole asjakohane, kuna ka kaebaja enda pakkumus ei saa soodustada biojäätmete kogumist eraldi segaolmejäätmetest suuremal määral kolmanda isiku pakkumusega võrreldes.
9.8.Kolmas isik ei nõustu halduskohtu lähenemisega otsuse p-s 27.4, et isegi kui möönda kolmanda isiku pakkumuste (hanke osades 2 ja 3) kooskõla RHAD p-ga 8.2 ning jaatades ristsubsideerimise lubatavust, ei toimi null-hinna puhul nn proportsionaalsuse valem (tehte tulemus on alati null). Kohtu hinnangul saab RHAD p 8.5 sõnastusest otsesõnu järeldada, et biojäätmete kogumistasu ja segaolmejäätmete kogumistasu ei tohiks olla samad (biojäätmete kogumistasu ei tohi olla suurem kui 40% segaolmejäätmete kogumistasu maksumusest). Kolmas isik ei nõustu ka sellega.
10.Vastustaja leiab vastuses apellatsioonkaebusele, et kolmanda isiku apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Vastustaja nõustub suuremas osas apellatsioonkaebusega, v.a apellatsioonkaebuse punktides 4.4 ja 6.8 tooduga. Vastustaja jääb varasemalt VAKO-le ja halduskohtule esitatud kirjalike selgituste juurde.
10.1.Vastustaja ei nõustu apellatsioonkaebuse p-s 4.4 esitatud mõttekäiguga, et kui ringkonnakohus nõustub VAKO hinnanguga, mille kohaselt 0,00 hinna tulemuseks on pakkujate ebavõrdne kohtlemine, siis selle ainus õiguslik järelm saab olla riigihanke kehtetuks tunnistamine, mitte kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamine. Kolmas isik viitas seejuures VAKO otsuse p-le 10.3.3. Vastustaja ei ole jõudnud hanke 1 ja 3 osas pakkumuste hindamiseni. Samas jääb vastustaja seisukohale, et VAKO analüüsis viidatud punktis eelkõige seda, kas vastustajal oli võimalik lugeda kolmanda isiku pakkumus vastavaks või mitte, või oli tegemist pakkumuse sisulise puudusega (RHS § 114) ning kas vastustaja oleks pidanud seetõttu pakkumuse mittevastavaks tunnistama.
10.2.Apellatsioonkaebuse p-s 6.8 asus kolmas isik seisukohale, et hanke hindamiskriteeriumite ülesehitus ei toeta eesmärki koguda jäätmeid liigiti majanduslike stiimulitega ning selle eest ei vastuta kolmas isik. Vastustaja jääb seisukohale, et hanke alusdokumentides sätestatud kriteeriumid või tingimused olid parimad võimalikest ning enam ei ole asjakohane analüüsida, kas hanke alusdokumendid soodustavad jäätmete liigiti kogumist või mitte. Jäätmete liigiti kogumise eesmärgi saavutamise võimalikkust käsitles vastustaja kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise protokolli p-des 3.6-3.10.
11.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb AS Eesti Keskkonnateenused apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kaebaja järgmist.
11.1.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et ühestki seadusest ega RHAD-st ei tulene nõuet, et väikseimaks lubatud ühikuks võis olla 1 eurosent ja mitte 0 eurot. Vastupidi – RHAD p 8.2 keelas esitada ühikhinda 0 eurot.
11.2.Asjakohatu on tees, et 0-hinnaga pakkumuse esitamine oli lubatud. Sõltumata 0-hinnaga pakkumuse esitamise lubatavusest ei vastaks kolmanda isiku pakkumused hanke osades 2 ja 3 RHAD p 8.2 nõudele, et hind tuli esitada sendi täpsusega, st kaks kohta peale koma. Seega isegi 0-hinnaga pakkumuse lubatavus ei too kaasa apellatsioonkaebuse rahuldamist.
11.3.Eksitav on apellatsioonkaebuse väide, et hind 0,00 vastab nõudele kaks kohta peale koma
ehk sendi täpsusega samamoodi nagu hind 1,00 eurot. Kolmanda isiku pakkumuste maksumused hanke osades 2 ja 3 ei olnud 0,00 eurot, vaid 0,001 eurot. Vastuolu võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega tekib siis, kui kolmanda isiku pakkumused, mis ei vasta RHAD p 8.2 nõudele, tunnistatakse vastavateks.
11.4.Asjassepuutumatud on apellatsioonkaebuses viidatud VAKO 19.10.2020. a otsuse nr 192-20/22439 p 13 ja VAKO 08.06.2020. a otsuse nr 92-20/215323 p-de 16 ja 45 seisukohad riigihangete registri kohta.
11.5.Kui lubada kolmanda isiku pakkumuse maksumuse ümardamist, siis tähendaks see, et lubatakse pakkumuse maksumuse muutmist pärast pakkumuste esitamist. Sellise võimaluse aktsepteerimine tähendab hankija omavoli tunnustamist, mis on vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud riigihanke läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtetega. Sel põhjusel on ebaõige arutelu selle üle, millisel juhul võiks olla pakkumuse maksumuse muutmine lubatud.
11.6.Asjakohatu on viide kontsessioonidirektiivi 2014/23/EL art 3 lg-s 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele. Kuna kolmanda isiku pakkumused hanke osades 2 ja 3 ei vasta RHAD p-le 8.2, siis toob see RHS § 114 lg 2 teise lause järgi kaasa pakkumuste tagasilükkamise ning proportsionaalsuse küsimus ei ole asjakohane. Samal põhjusel on asjakohatu ka viide Riigikohtu 20.12.2019. a otsusele asjas nr 3-19-1501. Kolmas isik ei esitanud käesoleval juhul pakkumuses ebaselgeid andmeid, vaid rikkus RHAD p 8.2, et saada teiste pakkujate eest õigusvastane eelis.
11.7.Arusaamatu on apellatsioonkaebuse seisukoht, et ka kaebaja pakkumus ei soodusta biojäätmete eraldi kogumist suuremal määral kui kolmanda isiku pakkumuse maksumus. Kaebaja pakkumuste maksumused hanke osades 2 ja 3 vastavad RHAD p-le 8.5.
11.8.Kolmas isik käitus pahauskselt, s.t hoidus teadlikult hankijalt RHAD kohta selgituse küsimisest selleks, et saada õigusvastane eelis teiste pakkujate ees. Tallinna Ringkonnakohus lahendas asjas nr 3-11-1452 vaidlust, kus pakkuja esitas hanke tingimustega vastuolus oleva pakkumuse ja väitis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva, et ta sooviski sellist pakkumust esitada. Ringkonnakohus leidis 30.08.2011. a otsuse p-des 15-18, et selline pakkuja pidi järgima hoolsusnõuet ja paluma hankijalt hanke tingimuste kohta selgitust; selgituse küsimata jätmine on käsitatav raske hooletusena; hanke tingimustega vastuolus oleva pakkumuse esitamine oli kantud eesmärgist kuritarvitada oma õigusi, s.t saada oma pakkumusele hankija ja teiste pakkujate huve kahjustades ebaproportsionaalset eelist. Ringkonnakohtu 30.08.2011. a otsus on asjakohane ka käesoleval juhul – kolmandal isikul oli võimalik küsida hankijalt RHS § 46 lg 1 alusel selgitust sellise pakkumuse, mille maksumus on sisuliselt 0-hind ja mis on esitatud kujul neli kohta peale koma, esitamise võimalikkuse kohta, mida ta ei teinud.
12.RAGN-SELLS AS esitas ringkonnakohtule täiendava seisukoha. Kolmas isik märgib
12.1.Nõukogu 03.05.1998. a määruse nr 974/98 art-st 2 koosmõjus RHAD p-ga 8.2 ei tulene keeld esitada 0 hinnaga pakkumust. Määruse art 2 räägib sellest, et euro jaguneb sajaks sendiks, mis tähendab, et väikseim ühik on 1 eurosent. Eelnev ei tähenda automaatselt, et teenust ei või osutada hinnaga 0,00 eurot.
12.2.Kuna seadusega pole 0-hinna pakkumine keelatud, hinnapoliitika (s.h 0-hinnaga pakkumus) on ettevõtja enda äririsk ning teatud juhtudel on ettevõtja jaoks olulisem turule pääsemine või seal püsimine, mitte niivõrd suure kasumi teenimine, on 0-hinna pakkumine lubatud ja loomulik.
12.3.Kolmas isik ei nõustu kaebaja väitega, et olenemata 0-hinna lubatavusest ei vastaks kolmanda isiku pakkumus hanke osades 2 ja 3 endiselt RHAD-le, kuna hinnad esitati rohkem kui kaks kohta peale koma. Puudused kolmanda isiku pakkumuses olid vormilised ning ebaproportsionaalne oleks olnud jätta kolmanda isiku pakkumus vastavaks tunnistamata riigihangete registri tehniliste piirangute tõttu.
12.4.Kolmas isik ei saa nõustuda ka kaebaja väitega nagu esineks pakkumuse maksumusega seonduv tehniline probleem ainult seetõttu, et kolmas isik tahtlikult rikkus RHAD nõuet õigusvastase eelise saamiseks.
12.5.Kolmas isik ei ole käitunud pahauskselt. Iga pakkuja vastutab enda pakkumuse vastavuse ning selle sisu eest. Seejuures on kontsessioonilepingu riigihanke puhul hankija kaitsevajadus vähene. Kui peaks selguma, et kolmas isik ei suuda siiski lepinguga võetud kohustusi täita, on hankijal võimalik leping ennetähtaegselt üles öelda ja korraldada uus riigihange kontsessioonilepingu sõlmimiseks. Kuna kontsessiooni riigihanke erimenetluse mõte seisneb selles, et rakendada ettevõtjate valmidust kanda äririski, et vajalikud teenused saaksid osutatud võimalikult efektiivselt, siis puudub ka põhjus, miks piirata 0 maksumuse esitamist kontsessiooni riigihanke erimenetluses.
12.6.Kolmas isik nõustub, et hankija ning pakkujad peavad kinni pidama seatud hanketingimustest ning hankeleping tuleb sõlmida samadel tingimustel nagu toodud hanketingimustes. Kolmas isik juhib tähelepanu asjaolule, et kaebaja ise pole suure tõenäosusega kinni pidanud RHAD-i tingimustest. Nimelt käesoleva vaidluse ajal on vastustaja 16.03.2021 otsusega nr 281 tunnistanud kaebaja pakkumuse 4. piirkonna osas edukaks ning sõlminud kaebajaga 4. piirkonna osas kontsessioonilepingu, mis hakkas kehtima alates 01.06.2021. Vastavalt vastustaja hindamisotsusele esitas kaebaja biojäätmete ja segaolmejäätmete kogumistasuks piirkonnas 4 vastavalt 0,01 eur/m3 ja 0,03 eur/m3. Hinnakirja kohaselt on RHAD p-s 8.3.2 sätestatud valemit kasutades kaebaja pakutavaks biojäätmete kogumistasuks hoopis –1,51 eur/m3 (miinus üks koma viiskümmend üks).
13.AS Eesti Keskkonnateenused esitas samuti täiendava seisukoha, milles kordas kokkuvõtlikult enda varasemaid seisukohti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse ega ka kolmanda isiku täiendava seisukoha põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Tartu Halduskohus ega ka VAKO käesolevas asjas kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi (RHS § 114 lg 2, RHAD p 12.1). RHAD p-s 12.1 on ette nähtud, et pakkumuste vastavaks tunnistamisel lähtub hankija RHS §-st 114. RHS § 114 lg 2 sätestab, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Käesoleval juhul tunnistas hankija Eesti Keskkonnateenused AS ja Ekovir OÜ pakkumused vastavaks põhjusel, et need vastavad RHAD-s sätestatud tingimustele ning RAGN-SELLS AS pakkumuse (sh osades 2 ja 3) vastavaks põhjendusega, et selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-is toodud tingimustest. 18.01.2021. a protokolli p 2.1 järgi tuvastas hankija RAGN-SELLS AS-i pakkumuses mittevastavuse RHAD p-ga 8.2, kuid luges pärast selgituste saamist mittevastavuse kõrvaldatuks tulenevalt pakkuja tegelikust tahtest, milleks oli hinna esitamine 0,00 eurot. Hankija 18.01.2021. a otsusest nähtuvalt tähendas mittevastavuse kõrvaldamine antud juhul seda, et hankija lubas selgitustega muuta pakkumuses hanke osade 2 ja 3 kohta esitatud hinna 0,001 eurot hinnaks 0,00 eurot. RHS § 117 lg 3 võimaldab küll arvutusvea parandamist, kuid pakkumuse maksumuse parandamist (muutmist)
pärast pakkumuste esitamist pakkuja võimaliku tahte väljaselgitamise kaudu RHS ette ei näe. Käesoleval juhul nõustus hankija pakkumuse puuduste kõrvaldamiseks sisuliselt muutma RAGN-SELLS AS pakkumust selliselt, et RHAD p 8.2 teise lause sõnastusele mittevastavad ühikhinnad (kolm kohta peale koma e 0,001) asendati ühikhindadega, mis olid kaks kohta peale koma (0,00). Kuna pakkumuses esitatud ühikhind on pakkumuse sisuline näitaja (hinnatav näitaja) ja sisulise puuduse ehk sisulise kõrvalekalde esinemisel RHAD-s toodud tingimustest pole selle kõrvaldamise aktsepteerimine RHS 114 lg 2 teise lause alusel pakkumuse vastavaks tunnistamiseks lubatav. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole VAKO ja halduskohus käesoleva asja materjalide pinnalt sellisele järeldusele jõudes kohaldanud ebaõigesti RHS § 114 lg 2 ja RHAD p 12.1.
16.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud väitega, et VAKO ja halduskohtu tõlgendus RHAD p 8.2 teise lause osas on vastuolus võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Nende seisukohad ei vastandu kuidagi Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt tuleb hindamiskriteeriumid sõnastada hankedokumentides või hanketeates viisil, mis võimaldab kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel neist ühtemoodi aru saada ega ka läbipaistvuse põhimõttele, millest tuleneb, et tingimused peavad olema selged ja mitmetimõistetavuse korral tuleb RHAD tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormaval viisil. Käesoleval juhul on nii VAKO kui ka halduskohus jõudnud õigele seisukohale, et RHAD p 8.2 teine lause oli piisavalt selge ja kõikidel pakkujatel olid võrdsed võimalused pakkumuse koostamiseks viisil, et ühikhind esitatakse sendi täpsusega (kaks kohta peale koma).Väljendid „kaks kohta pärast koma“ ning „sendi täpsusega“ koostoimes RHAD p 5.2 viimase lausega, mille kohaselt esitatakse hinnapakkumus eurodes iga riigihanke osa kohta eraldi, tähendab antud juhul seda, et RHAD-i p.8.2 sõnastuse järgi ei saanud pakkujad esitada ühikhinda väiksema täpsusega kui (üks) sent - pakkumuse maksumuse minimaalne suurus sai seega olla 1 eurosent ehk 0,01 eurot (vt ka Tallinna Halduskohtu 16.01.2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-2107, p 3). 1/10 või 1/100 sendist ei ole sent ja RAGN-SELLS AS pakutud hind 0,001 eurot (või ka 0,0001 eurot) ei täida RHAD p 8.2 teises lauses esitatud nõuet hindade esitamiseks sendi täpsusega, samuti ei ole sel juhul hinnad esitatud kaks kohta peale koma. Nagu juba märgitud, nõustus hankija puuduste kõrvaldamiseks sisuliselt muutma RAGN-SELLS AS pakkumust selliselt, et RHAD p 8.2 teise lause sõnastusele mittevastavad ühikhinnad asendati ühikhindadega, mis olid kaks kohta peale koma (0,00). Kolmanda isiku väide, et hankija võiski arvestada teenuse hinnaks 0,00 mitte 0,001 või 0,0001 eurot, kuivõrd kolmas isik oli sunnitud esitama hinna 0,001 üksnes seoses registri tehniliste eripäradega, ei ole samuti põhjendatud, kuna pole tõendatud ja RAGN-SELLS AS pole ka väitnud, et RHR-is oleks olnud takistatud RHAD p-le 8.2 vastavalt ühikhinna esitamine sendi täpsusega (kaks kohta peale koma). Halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks ei anna alust ka väide, et halduskohus ei ole oma otsustes arvestanud Euroopa Kohtu otsust C-367/19, mille p-s 31 Euroopa Kohus selgitas, et pakkumust ei saa automaatselt tagasi lükata ainuüksi põhjusel, et pakutud hind on 0 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud otsus käesolevas asjas asjakohane, kuna see puudutas põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrolli ja viidatud kohtuasjas käsitletud hanketingimused ei keelanud 0-hinnaga pakkumuse esitamist. Seega erinevad Euroopa Kohtu 10.09.2020. a otsuse C-367/19 asjaolud käesoleva kohtuvaidluse asjaoludest – hankija 18.01.2021. a otsusega ei lahendatud põhjendamatult madala maksumusega pakkumustega seonduvat, vaid pakkumused tunnistati RHS § 114 lg 1 alusel vastavaks ning RHAD p 8.2 sõnastus ei näe selgelt ette 0-hinnaga pakkumuse esitamise võimalust.
17.Erinevalt kolmandast isikust nõustub ringkonnakohus VAKO ja halduskohtu seisukohaga,
et RHR-iga seotud problemaatika on käesoleval juhul asjassepuutumatu, kuna 0-hinna esitamise võimatus ei tähendanud, et kolmas isik oli seetõttu sunnitud esitama RHAD tingimustele mittevastava pakkumuse. Mis puudutab kolmanda isiku väidet, et ta pidi seda tegema, s.o esitama pakkumuse kolm kohta peale koma ehk 0,001 eurot, sest ta tahtis esitada lõppkokkuvõttes just 0 maksumusega pakkumuse, siis nagu juba märgitud, ei näinud RHAD p 8.2 sõnastus selgelt ette 0-hinnaga pakkumuse esitamise võimalust. Samuti ei sisalda RHAD mingeid ümardamisreegleid ja –tingimusi, mis võimaldanuks pakkumuste esitajatel eeldada, et vaatamata RHAD p 8.2 sõnastusele on võimalik saavutada soovitav 0-hind näiteks selle kaudu, et hankija ümardab pakutud ühikuhinna 0,001 eurot pakkuja tegelikust tahtest tulenevalt hinnaks 0,00 eurot. Mis puudutab veel nn pakkuja tahet, siis nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega, et pakkuja tahte arvestamine ja tingimuste tõlgendamine konkreetsele pakkujale soodsalt ei tohi luua olukorda, kus halvemasse seisu satuvad seetõttu need pakkujad, kes järgisid RHAD nõuet, kuigi ka neil võis olla soov pakkuda RHAD-s nõutust väiksemat hinda ning, et pakkuja tahe hankemenetluses ei saa seisneda soovis esitada pakkumus, mis ei vasta RHAD nõuetele.
18.Põhjendatud ei ole kolmanda isiku seisukoht, et tema pakkumuses esitatud teenustasude arvväärtused ei ole pakkumuste sisulised, vaid äärmisel juhul vormilised puudused. Ringkonnakohus nõustub selles osas VAKO otsuse p-ga 10.3.2 ja vaidlusaluse kohtuotsuse p-ga 24, et pakkumuse maksumuses näidatud ühikhind on pakkumuse sisuline näitaja ja sisulise puuduse kõrvaldamise aktsepteerimine ei ole RHS § 114 lg 2 teise lause alusel pakkumuse vastavaks tunnistamiseks lubatav. Kui nõustuda kolmanda isiku ja hankija seisukohaga ja lubada RAGN-SELLS AS-i pakkumuse maksumuse ümardamist, siis tähendab see pakkumuse maksumuse muutmise lubamist pärast pakkumuste esitamist, mis on aga vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud riigihanke läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise üldpõhimõtetega. Samuti leiab ringkonnakohus jätkuvalt, et käesoleval juhul polnud pakkumuse esitajatel RHR-ist tulenevaid takistusi esitada pakkumuses ühikuhinnad vastavuses RHAD p-i 8.2 teise lausega. Lisaks sellele on sarnase sisuga, samuti kolmandat isikut puudutavas kohtuvaidluses olemas Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2019. a otsus asjas nr 3-19-1341, mille p-s 21 märgitakse, et hinnapakkumuse vastuolu hankedokumentides nõutuga on sisuline kõrvalekalle RHS § 114 lg 2 tähenduses. Samas lahendis viidatakse ka sellele, et kui pakkumuse maksumuses on sisuline kõrvalekalle riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest RHS § 114 lg 2 tähenduses, siis toob see RHS § 114 lg 2 kohaselt kaasa pakkumuse tagasilükkamise ning proportsionaalsuse küsimust ei tõusetu. Eeltoodu tõttu ei ole käesoleval juhul asjakohane ka kolmanda isiku viide kontsessioonidirektiivi 2014/23/EL art 3 lg-s 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele.
19.Riigikohus on tõesti selgitanud, et pakkuja peab olema küll hoolas, aga see ei tähenda, et hankija peaks ilma kaalukat põhjust omamata kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud pakkumuses ebaselgeid andmeid, mille ebaselgus on lihtsalt kõrvaldatav (RKHK 20.12.2019. a otsus haldusasjas nr 3-19-1501, p 18). Eelnimetatud seisukoht ei õigusta ringkonnakohtu hinnangul siiski kuidagi seda, et hankija tunnistas RAGN-SELLS AS pakkumuse (sh osades 2 ja 3) vastavaks põhjendusega, et selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-is toodud tingimustest viisil, et tuvastas esmalt RAGN-SELLS AS-i pakkumuses mittevastavuse RHAD p-ga 8.2, kuid luges pärast selgituste saamist mittevastavuse kõrvaldatuks tulenevalt pakkuja tegelikust tahtest, milleks oli hinna esitamine 0,00 eurot. Väidetava mittevastavuse kõrvaldamine tähendas antud juhul seda, et hankija lubas selgitustega muuta pakkumuses hanke osade 2 ja 3 kohta esitatud hinna 0,001 eurot hinnaks 0,00 eurot. Pakkumuses hanke osade 2 ja 3 kohta hinna esitamine viisil 0,001 eurot ei ole ringkonnakohtu arvates samuti käsitatav pakkumuses ebaselgete andmete esitamisega haldusasjas nr 3-19-1501
tehtud ja viidatud Riigikohtu lahendi mõttes.
20.Halduskohus ei teinud Euroopa Kohtu otsust C-309/18 tõlgendades ebaõiget järeldust, et praegusel juhul ei ole kolmas isik, avastades, et riigihangete register ei võimalda pakkumuse maksumust esitada tema soovitud moel, pöördunud hankija poole enne pakkumuste esitamise tähtaega. Euroopa Kohus selgitas viidatud otsuses, et kui hanke alusdokumentide tingimused ei võimalda pakkujatel oma hinnapakkumuses teatud andmeid välja tuua, võivad liikmesriigid anda pakkujatele võimaluse oma olukord nende nõuetega kooskõlla viia. Käesoleval juhul ei ole kolmas isik probleemiga, et riigihangete register ei võimalda pakkumuse maksumust esitada tema soovitud moel, pöördunud hankija poole enne pakkumuste esitamise tähtaega. Selle üle, et riigihanke alusdokumendid (milleks on ka riigihangete registris täidetav maksumusvorm) võimaldasid tõrgeteta esitada pakkumusi, mis vastasid RHAD p 8.2 nõuetele (sendi täpsusega ja kaks kohta peale koma)), vaidlust ei ole. Nõustuda tuleb VAKO ja halduskohtuga, et juhul, kui kolmas isik leidis, et ühikhinna täpsuse nõue RHD p 8.2 teises lauses on vastuolus RHS-iga ja takistab näiteks hankija rahaliste vahendite säästlikku kasutamist (pakkuja peab esitama kallima pakkumuse, kui ta sooviks)), oleks ta pidanud RHAD p 8.2 teise lause RHS § 189 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul vaidlustama. Käesoleval juhul ei ole kolmas isik seda teinud ja vaidlustamata RHAD-i tingimused on pakkumuse esitamisel pakkujale täitmiseks kohustuslikud.
21.Kolmas isik ei nõustu jätkuvalt sellega, et tema pakkumus ei ole kooskõlas ka RHAD p-ga 8.5. RHAD p 8.5 sätestab, et biojäätmete kogumistasu ei tohi olla suurem kui on 40% segaolmejäätmete kogumistasu maksumusest; pakutav segaolmejäätmete kogumistasu iga järgmise aasta hind ei tohi olla väiksem kui eelneva aasta hind ja nimetatud tingimuste täitmist arvestatakse pakkumuse hanke tingimustele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisel. Vaidlust ei ole selle üle, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus segaolmejäätmete ja biojäätmete kogumistasuks on sama suur – 0,001 või 0,0001 eurot. Seetõttu ei vasta kolmanda isiku pakkumuste maksumused hanke osades 2 ja 3 RHAD p-le 8.5. Kuna RHAD p 8.5 eesmärk on tagada jäätmete liigiti kogumise edendamine, st tagada biojäätmete soodsam teenustasu võrreldes segaolmejäätmetega, kuid kolmanda isiku pakkumuse maksumus segaolmejäätmete ja biojäätmete kogumistasu osas on sama suur, siis ei täida kolmanda isiku pakkumuste maksumused ka seda eesmärki. Argument, et kolmanda isiku arvates ei soodusta ka kaebaja pakkumus biojäätmete kogumist eraldi segaolmejäätmetest suuremal määral kolmanda isiku pakkumusest, ei ole asjakohane, sest käesoleva kohtuvaidluse sisuks on küsimus kolmanda isiku poolt hanke osades 2 ja 3 esitatud pakkumuste vastavusest RHAD p-dele 8.2 ja 8.5, mitte kaebaja pakkumuste vastavusest neile RHAD punktidele.
22.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlusaluse otsuse p-s 27.4 õigesti leidnud, et isegi kui möönda kolmanda isiku pakkumuste (hanke osades 2 ja 3) kooskõla RHAD p-ga 8.2 ning jaatada ristsubsideerimise lubatavust, ei toimi 0-hinna puhul nn proportsionaalsuse valem, kuna tehte tulemus oleks alati null. Samuti on igati õige halduskohtu hinnang, et RHAD p 8.5 sõnastusest saab otsesõnu järeldada, et biojäätmete kogumistasu ja segaolmejäätmete kogumistasu ei tohiks olla samad. Nagu juba märgitud, sätestab RHAD p 8.5, et biojäätmete kogumistasu ei tohi olla suurem kui on 40% segaolmejäätmete kogumistasu maksumusest; pakutav segaolmejäätmete kogumistasu iga järgmise aasta hind ei tohi olla väiksem kui eelneva aasta hind ja nimetatud tingimuste täitmist arvestatakse pakkumuse hanke tingimustele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisel. Seda, et biojäätmete ja segaolmejäätmete kogumistasu ei tohiks olla sama, kinnitab ka hankija
18.01.2021. a protokolli p-s 3.6 sõnastatud eesmärk edendada jäätmete liigiti kogumist. Selle eesmärgi saavutamine poleks võimalik võrdsete hindade puhul.
23.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et halduskohus on põhjendatult asunud seisukohale, et VAKO 17.02.2021. a otsuse tühistamiseks ja esitatud vaidlustuse rahuldamata jätmiseks puudub alus.
24.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.
25.Kaebaja taotleb 11.06.2021. a menetluskulude nimekirja järgi 1552,20 euro (s.h käibemaks) väljamõistmist kaebajalt õigusabikulude katteks. Menetluse keerukust ja mahtu arvestades peab ringkonnakohus kaebaja apellatsiooniastme menetluskulusid tervikuna põhjendatuks ja vajalikuks ning mõistab need kaebajalt välja. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.