RAGN-SELLS AS kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni
17.veebruari 2021. a otsuse asjas nr 13-21/224521 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende Kaebaja (vaidlustaja) – Eesti Keskkonnateenused AS, esindajad esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja (hankija) – Tartu linn Kolmas isik (kaebuse esitaja kohtumenetluses) – RAGNSELLS AS, volitatud esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta RAGN-SELLS AS kaebus rahuldamata.
2.Mõista RAGN-SELLS AS-lt Eesti Keskkonnateenused AS kasuks välja menetluskulu 1684 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend neli) eurot.
3.Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
4.Tunnistada haldusasja menetlus kinniseks järgmiste tõendite osas: hanke viitenumbriga 224521 pakkumused (tl 40-45p) ning kolmanda isiku 25. märtsi 2021. a seisukoha lisa 1 (lõpphinna arvutuskäik riigihanke osades 2 ja 3) (tl 108). Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. aprillil 2021 (HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).
1.Tartu Linnavalitsus (edaspidi ka hankija) algatas 16. novembril 2020 kontsessiooni erimenetluse „Korraldatud jäätmevedu Tartus 2021“ (viitenumber 224521).
1.1.Riigihanke objektiks on vastavalt riigihanke alusdokumendi (RHAD) punktile 1.4 korraldatud jäätmeveo veoteenuse osutamine Tartus 1., 2., 3. ja 4. veopiirkonnas. Osutatud teenuse eest töövõtjale tasu maksjaks on jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo raames
3-21-445
kogutakse järgmisi jäätmeliike: paber ja kartong; biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (edaspidi koos nimetatud biojäätmed); segaolmejäätmed; pakendijäätmed.
1.2.Vastavalt RHAD punktile 1.5 oli riigihange jagatud neljaks osaks. RHAD punkti 1.6 kohaselt sõlmitakse hankemenetluse tulemusena hankelepingud iga osa kohta eraldi. Pakkujad võisid esitada pakkumused ühe või mitme osa kohta. Tähtaegselt esitasid oma pakkumused kõigis hanke osades Eesti Keskkonnateenused AS, Ekovir OÜ ning RAGN-SELLS AS.
1.3.Hankija tunnistas 18. jaanuari 2021. a otsusega kõigi kolme pakkuja pakkumused kõigis hanke osades vastavaks. RAGN-SELLS AS pakkumuse osas küsis hankija täiendavaid selgitusi ning koostas eraldi protokolli RAGN-SELLS AS pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta.
2.Eesti Keskkonnateenused AS esitas 28. jaanuaril 2021 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse nõudega tunnistada kehtetuks Tartu Linnavalitsuse
18.jaanuari 2021. a otsus (koos selle osaks oleva protokolliga) osas, milles hankija tunnistas hanke osades 2 ja 3 vastavaks RAGN-SELLS AS-i pakkumuse.
3.VAKO rahuldas 17. veebruari 2021. a otsusega asjas nr 13-21/224521 vaidlustuse, tunnistas kehtetuks Tartu Linnavalitsuse 18. jaanuari 2021. a otsuse RAGN-SELLS AS-i pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta hanke osades 2 ja 3 ning mõistis Tartu Linnavalitsuselt Eesti Keskkonnateenused AS-i kasuks välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu 1280 eurot ning tema vaidlustusmenetlusega seotud lepingulise esindaja kulud 1728 eurot (käibemaksuga). Tartu linnavalitsuse ja RAGN-SELLS AS kulud jäid nende enda kanda. VAKO leidis kokkuvõtvalt järgmist.
3.1.Riigihangete seadus (RHS) kohaldub kontsessiooni andmisele suunatud menetlusele osaliselt ning samuti kui hankija on riigihanke alusdokumentides selle ette näinud. RHD p-st 12 tulenevalt pidi hankija kontrollima pakkumuste vastavust RHS §-s 114 sätestatud korras. Hankija 18. jaanuari 2021. a otsusest nähtuvalt on ta seda ka teinud.
3.2.RHAD p 8.2 teise lause kohaselt tuli pakkumuses ühikhinnad esitada sendi täpsusega (kaks kohta peale koma) nt 0,01, 0,02, 0,03 jne. Riigihangete registris (RHR) puuduvad tehnilised takistused selliselt hinna esitamiseks.
3.3.RHAD p 8.2 teises lauses on kehtestatud 0,00 eurose hinna (null-hinna) esitamise keeld. Üks euro jaguneb sajaks sendiks. Vastavalt RHAD p-dele 5.2 ja 8.2 hinna esitamisel eurodes sendi täpsusega täidetakse samaaegselt ka RHAD p-i 8.2 teise lause lõpus sulgudes esitatud täpsustav nõue „kaks kohta peale koma“. RHAD nõudele esitada hind sendi täpsusega vastab keeld esitada ühikhind väiksema täpsusega kui (üks)sent.
3.4.Hinna esitamise kohustus (ühe) sendi täpsusega tähendas seda, et isegi, kui pakkuja tahtis esitada 0,00 eurost hinda, pidi ta pakkumuse esitamisel sellest loobuma, et saavutada pakkumuse vastavus RHAD p 8.2 teisele lausele.
3.5.Kui Kolmas isik leidis, et ühikhinna täpsuse nõue RHAD p-i 8.2 teises lauses on vastuolus RHS-ga ja takistab nt hankija rahaliste vahendite säästlikku kasutamist (pakkuja peab esitama kallima pakkumuse kui ta sooviks), oleks ta pidanud RHAD p 8.2 teise lause RHS § 189 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul vaidlustama.
3.6.RHAD p 8.2 teises lauses kehtestatud ühikhinna esitamise nõuded ei ole arusaamatud ega mitmeti mõistetavad. Ka kolmas isik ise on sama riigihanke raames hanke osades 1 ja 4 esitanud ühikhinnad sendi täpsusega ja kaks kohta peale koma. Kolmas isik on esitanud hinnad rohkem kui kaks kohta peale koma tahtlikult ja teadlikult eesmärgiga saavutada pärast pakkumuste esitamist nende ümardamine hinnani 0,00 eurot.
2(12)
3-21-445
3.7.Hankija on 18. jaanuari 2021. a protokolli p-st 2.1 nähtuvalt tuvastanud kolmanda isiku pakkumuses mittevastavuse RHAD p-le 8.2, kuid on lugenud pärast selgituste küsimist/saamist mittevastavuse kõrvaldatuks.
3.8.Hankija tegevus – hankija on lubanud selgitustega muuta pakkumuses hanke osade 2 ja 3 kohta esitatud hinna 0,001 eurot hinnaks 0,00 eurot – on lubamatu. Puudus kolmanda isiku pakkumuses ei olnud selgitustega kõrvaldatav. Pakkumuses esitatud ühikhind oli pakkumuse sisuline näitaja. Hankija, lubades pakkumuses kõrvaldada sisulist puudust, on ületanud talle RHS § 114 lg 2 teise lausega antud kaalutlusõigust ja rikkunud RHS § 3 p-dest 1 ja 2 tulenevat riigihanke läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise üldpõhimõtteid. Hankija ei või asuda pärast pakkumuste esitamist soosima pakkujat, kelle eesmärk oli saada teadvalt RHAD-i tingimustele mittevastava pakkumuse esitamisega eelis teiste pakkujate ees.
3.9.Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on õigusvastane, kui pakkumus ei vasta vähemalt ühele RHAD tingimusele ja see mittevastavus on sisuline, mistõttu vaidlustuse lahendamiseks ei ole vaja hinnata ka kolmanda isiku pakkumuse vastavust RHAD p-le 8.5.
4.Ragn-Sells AS esitas 1. märtsil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada VAKO 17. veebruari 2021. a otsus asjas nr 13-21/224521 ja jätta Eesti Keskkonnateenused AS vaidlustus rahuldamata.
5.Kohus võttis kaebuse 2. märtsi 2021. a määrusega menetlusse ja kohustas esitama vastustajat (hankijaks olev Tartu Linnavalitsus) ning kohtumenetluses kaebajaks olevat vaidlustuse esitajat (Eesti Keskkonnateenused AS) vastuse kaebusele.
6.VAKO esitas 3. märtsil 2021 Tartu Halduskohtule vaidlustusmenetluse toimiku. Tartu Linnavalitsus esitas vastuse kaebusele 8. märtsil 2021 (tl 77-80) ja Eesti Keskkonnateenused AS 9. märtsil 2021.
7.Kohus määras 9. märtsi 2021. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebuse esitanud kolmas isik esitas täiendava kirjaliku seisukoha ja menetluskulude taotluse koos kuludokumentidega 25. märtsil 2021. Vaidlustaja esitas menetluskulude taotluse ja kuludokumendid 25. märtsil 2021. Samal päeval esitas vastustaja kohtunõudes küsitud täiendavad tõendid. Vaidlustaja esitas 5. aprillil 2021 täiendava kirjaliku seisukoha ning täiendava taotluse kaebuse esitaja seisukohale vastamisega tekkinud menetluskulude väljamõistmiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebuse esitanud RAGN-SELLS AS (halduskohtumenetluses kolmas isik) esitab kaebuses ja täiendavates seisukohtades järgmised väited.
8.1.Kolmanda isiku pakkumus hanke osades 2 ja 3 vastab RHAD p-s 8.2 sätestatule. Ühegi tõlgendusmeetodiga ei ole võimalik jõuda järeldusele, et sellest sättest tulenes 0,00 hinna esitamise keeld. Tegemist on maksumuse tehnilisi, mitte sisulisi aspekte puudutava klausliga.
8.2.Ka hankija ise on kolmanda isiku pakkumust vastavaks tunnistades põhjendustes kinnitanud, et ei ole RHAD-s keelanud null-hinnaga pakkumust. Riigihangete register võimaldab esitada hindasid ka kolm ja neli kohta peale koma, mis on näiteks täiesti asjakohaseks kütuse- ja elektrimüügi riigihangetes, kus ühikhind on tavapäraselt määratletud rohkem kui kahe kohaga peale koma.
3(12)
3-21-445
8.3.Läbipaistvuse põhimõttest tulenevalt peavad tingimused olema selged ja mitmetimõistetavuse korral tuleb VAKO praktika kohaselt RHAD tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormaval viisil.
8.4.Hind 0,00 vastab nõudele kaks kohta peale koma ehk sendi täpsusega. Kui tavapärases majandustegevuses (väljaspool riigihangete registrit) on võimalik esitada pakkumus, mille maksumuseks on 0 eurot, siis RHR-i eripäradest tulenevalt pole see võimalik. Selleks, et pakkuja saaks väljendada oma selget tahet esitada just 0 maksumusega pakkumus, tulebki esitada pakkumus vähemalt kolm kohta peale koma ehk 0,001. Pakkumuse maksumuse komakohtade arv pärast koma omaks tähtsus, kui ümardamise tulemusena oleks see suurem kui null. Samuti juhul, kui puuduks RHAD p 8.2 sarnane tingimus. Oluline on pakkuja tahe.
8.5.Käesolevas vaidluses pole oluline see, kas pakkumus maksumusega neli kohta peale koma esitati teadlikult või mitte. Seda põhjusel, et registri tehnilistest iseärasustest tulenevalt puudus Kolmandal isikul võimalus esitada oma pakkumus muul viisil, mis oleks peegeldanud tema tegelikku tahet – 0 hinda.
8.6.Ühestki seadusest ega RHAD-st ei tulene nõuet, et väikseimaks lubatud ühikuks võis olla 1 eurosent ning hinnaks ei võiks olla 0 eurot.
8.7.Hankija ei ole jõudnud veel pakkumuste hindamiseni, mistõttu pole asjakohane väide ebavõrdest kohtlemisest pakkumuste hindamisel. Kui hinna 0,00 tulemuseks on ebavõrdne kohtlemine, saab ainus õiguslik järelm olla riigihanke kehtetuks tunnistamine, mitte kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkamine.
8.8.Kolmanda isiku esitatud maksumused ei ole pakkumuste sisuline puudus. Kolmas isik on esitanud kõik ühikhinnad ning täitnud vajalikud lahtrid. Küsimus on, kuidas tõlgendada pakkuja tahet ning esitatud hindasid olukorras, kus registrist tulenevalt polnud võimalik esitada ühikhindasid õiges nõutud vormis.
9.Vastustaja (hankija) nõustub kolmanda isiku kaebusega ning leiab sarnaselt kolmanda isikuga, et VAKO 17. veebruari 2021. a otsus nr 13-21/225421 on õigusvastane ja ebaproportsionaalne, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, sh kehtiva õiguspraktikaga ning tuleks tühistada kaebuses toodud põhjustel. Vastustaja jääb oma 2. veebruari 2021. a VAKO-le esitatud selgituste ja vaidlustatud otsuse juurde kuuluvas protokollis toodu juurde ning selgitab vastuseks kaebusele järgmist.
9.1.RHAD punkt 8.2 ei keela null-hinna pakkumist. RHS § 114 lg 2 kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Vastustaja sätestas RHAD p 8.2 teise lause eeskätt vormistusliku nõudena. Kogumistasu täpsus (kaks kohta peale koma) fikseeriti ka selleks, et näidata, millise täpsusega numbreid kasutatakse teenustasu arvutamisel, vastavalt RHAD punktidele 8.3.1 ja 8.3.2. RHAD p-s 8.3 on esitatud valemid teenustasu arvutamiseks, mille jäätmevaldajad maksavad töövõtjale konteineri tühjendamise eest. Teenustasu arvutamisel kasutakse kogumistasu väärtust, arvutamise tulemus võib vähesel määral sõltuda sellest, millise täpsusega kogumistasu numbrit arvutustes kasutatakse.
9.2.RHAD 8.2 sõnastuse "/.../ sendi täpsusega (kaks kohta peale koma)" määratlusele vastab ka number 0,00 eurot. RHAD p 8.2 ei reguleeri, milline oli vähim (või suurim hind), mida pakkuja võib pakkuda. Kui vastustaja oleks soovinud määrata RHAD-s kindlaks esitatavate pakkumuste minimaalse hinna, oleks ta selle ka sõnaselgelt sätestanud. RHAD p 8.2 teine lause on vormistust täpsustav säte, mis ei määra pakkumuse sisu.
4(12)
3-21-445
9.3.RHAD p 8.3 eesmärgiks ei olnud keelata ristsubsideerimist või 0 hinna pakkumust vms. Hanke ülesehitus ja erinevad tingimused olid koostatud selliselt, et ristsubsideerimine oli isegi nõutav. Näiteks RHAD lisa 1 (hankelepingu projekt) punktid 4.9.4, 4.9.5 ja 4.9.6 täitmine on võimalik ainult ristsubsideerimise abil. Vastustaja on hanke olemust ja tingimusi arvestades pidanud võimalikuks ka 0,00 eurot/m3 hinna pakkumist nii segaolmejäätmete kui ka biojäätmete puhul.
9.4.Kolmanda isiku pakkumuse puudused (pakkumuses esitatud kolm kohta peale koma) ei ole sisulised. Vormistusliku nõude järgimata jätmisel ei saa olla VAKO otsuses toodud tagajärge (pakkumuse vastavaks mittetunnistamine). Tegemist oleks ebaproportsionaalse tagajärjega, arvestades kolmanda isiku selgitusi, ning see ei oleks kooskõlas RHAD p 8.2 sisu ega eesmärgiga.
9.5.Enne kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamist küsis vastustaja kolmandalt isikult tema pakkumuse kohta täiendavaid selgitusi. Selgituse kohaselt ei ole võimalik registrisse sisestada hinda 0,00 eurot. Vastustaja ei olnud sellest asjaolust varem teadlik.
9.6.Vastustaja ei nõustu VAKO seisukohaga, et hankija on selgitustega lubanud kolmandal isikul pakkumust muuta.
9.7.RHAD p 14.4 kohaselt tunnistatakse edukaks pakkumuseks pakkumuste hulgast see, mis on tunnistatud vastavaks ja mille pakkumuse kogumaksumus on väikseim. Edukaks tunnistamise kontekstis ei oma tähtsust, mitu punkti saab kogumaksumuselt teine või kolmas pakkuja.
10.Eesti Keskkonnateenused AS (kaebaja, vaidlustaja) vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad.
10.1.RHAD p 5.2 viimane lause ja RHAD p 8.2 keelavad esitada null-hinnaga pakkumust ning pakkumust, mille maksumus on esitatud rohkem kui kaks kohta peale koma. Kolmanda isiku pakkumused hanke osades 2 ja 3 ei vasta nendele nõuetele.
10.2.RHAD p 8.2 nõude sisuks on see, et pakkumuse maksumus esitatakse sendi täpsusega. RHAD p 8.2 ja Nõukogu 03.05.1998 määruse nr 974/98 artikli 2 koosmõjus sai Hankes esitatava pakkumuse maksumuse minimaalseks suuruseks olla 1 sent ehk 0,01 eurot. RHAD p 8.2 keelas esitada ühikhinda 0 eurot. RHAD ei sätesta võimalust pakkumuste maksumuste ümardamiseks. Kui lubada kolmanda isiku pakkumuse maksumuse ümardamist, tähendaks see, et lubatakse pakkumuse maksumuse muutmist pärast pakkumuste esitamist.
10.3.RHAD p 8.2 nõue on selge ja üheselt mõistetav. Kõik pakkujad, sh kaebuse esitaja ise hanke osades 1 ja 4 on sellest kinni pidanud. VAKO seisukoht null-hinna lubamatuse kohta kooskõlas teiste pakkujate arusaamaga RHAD p-st 8.2.
10.4.RHAD-d ei ole vaidlustatud, mistõttu see on kehtiv eelhaldusakt ja sellisena siduv nii pakkujatele kui ka hankijale. Hankijal on kohustus pidada kinni enda määratud tingimustest. Hankeleping tuleb sõlmida samadel tingimustel, mis olid välja toodud hankedokumentides. võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest tulenevalt peab hankija olema hankemenetluses avaldatud tingimustega seotud kuni hankelepingu täitmise lõpuni .
10.5.Kolmanda isiku pakkumuste vastuolu RHAD p-ga 8.2 on pakkumuse sisuline puudus RHS § 114 lg 2 ls 1 mõttes. Kolmas isik koges riigihangete registriga seotud probleeme vaid seetõttu, et ta ei soovinud RHAD p 8.2 järgida. Tegemist ei olnud üksnes ebaselgete andmete kõrvaldamisega pakkumuses.
10.6.Pakkumus on vastuolus RHAD p-ga 8.5, mille kohaselt biojäätmete kogumistasu ei tohi olla suurem kui 40% segaolmejäätmete kogumistasu maksumusest. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus segaolmejäätmete ja biojäätmete kogumistasuks on sama suur ega täida RHAD p 5(12)
3-21-445
8.5 eesmärki, st ei innusta jäätmevaldajaid koguma biojäätmeid eraldi segaolmejäätmetest. Pakkumuse kõrvalekalle RHAD p-st 8.5 on pakkumuse sisuline puudus, mis toob RHS § 114 lg 2 kohaselt kaasa pakkumuse tagasilükkamise.
10.7.Kolmas isik käitus pahauskselt, hoidudes teadlikult hankijalt RHAD kohta selgituse küsimisest, et saada õigusvastane eelis teiste pakkujate ees. Kolmas isik ei käitunud heauskselt, esitades pakkumuse, mis on vastuolus RHAD p-dega 8.2 ja 8.5. Käesoleval juhul soovisid kõik pakkujad pakkuda võimalikult madalat hinda, kuid RHAD p-dega 8.2 ja 8.5 vastuolus olevat pakkumuse maksumust esitades sai kolmas isik teiste pakkujate ees ebaproportsionaalse konkurentsieelise (näitlik arvutuskäik vastuse p-des 15.4 ja 15.5).
10.8.Täiendavalt esitatud vastuväites märgib kaebaja (vaidlustaja), et ka 0-hinnaga pakkumuse lubatavus ei muuda pakkumusi RHAD p-dega 8.2 ja 8.5 kooskõlas olevaks. Oluline ei ole, millise pakkumuse pakkuja soovis esitada, vaid millise pakkumuse ta tegelikult esitas. Riski selle eest, et pakkumus vastab hanke alusdokumentide nõuetele, kannab pakkuja. Pakkumuse vastavaks tunnistamisel, hindamisel ja edukaks tunnistamisel lähtutakse tegelikust pakkumusest. Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse ümardamine ehk pakkumuse maksumuse muutmine toimus pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva, st kui pakkujad ja nende pakutud hinnad olid avalikud. Vastustaja rikkus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtteid kolmanda isiku kasuks.
KOHTU SEISUKOHT
11.Hankija on läbi viimas riigihanget teenuse kontsessiooni andmiseks „Korraldatud jäätmevedu Tartus 2021“ (viitenumber 224521) (RHAD tl 21-31). Hanke tingimuste kohaselt on hankes neli osa –Tartu linna veopiirkonnad nr 1-4 (hanketeate p II.2; tl 17-20); RHAD p 1.5). Pakkumused tuli esitada iga hanke osa kohta eraldi (RHAD p 5.2 ls 3) ning pakkujad võisid esitada pakkumused ühe või mitme osa kohta (RHAD p 1.7).
12.Vaidlust ei ole, et tähtaegselt esitasid oma pakkumused kõigis hanke osades praeguse vaidluse kaebaja (vaidlustaja) Eesti Keskkonnateenused AS (pakkumus nr 302266; tl 44-45p), Ekovir OÜ (pakkumus nr 306724; tl 42-43p) ning praeguse vaidluse kolmas isik (kaebuse esitaja) RAGN-SELLS AS (pakkumus nr 307211; tl 40-41p). Vastustaja tunnistas 18. jaanuari 2021. a otsustega (tl 32-36) kõigi kolme pakkuja pakkumused kõikides hanke osades vastavaks.
13.Praeguses kohtuasjas on kolmas isik vaidlustanud 17. veebruari 2021. a otsuse asjas nr 13-21/224521, millega VAKO rahuldas kaebaja vaidlustuse ning tunnistas kehtetuks hankija
18.jaanuari 2021. a otsuse osas, milles hankija tunnistas kolmanda isiku pakkumuse vastavaks hanke osades 2 ja 3. Seega puudutab käeolev kohtuvaidlus üksnes kolmanda isiku pakkumusi hanke osades 2 ja 3. Vaidluse põhisisu on seotud sellega, kuidas mõista RHAD punkti 8.2, kas selles sisaldub nö null-hinna pakkumise keeld ja kas hankija on toiminud õiguspäraselt, tunnistades ühe pakkuja (RAGN-SELLS AS) pakkumuse vastavaks pärast temalt selgituste küsimist. Vaidlus puudutab ka pakkumuste vastavust RHAD p-le 8.5.
14.RHS kohaldub kontsessiooni hankemenetlusele vahetult vaid osaliselt ning lisaks seaduses sätestatud juhtudele siis, kui hankija on selle kohaldumise riigihanke alusdokumentides ette näinud. Sõltumata ulatusest, milles RHS sätted konkreetsel juhul laienevad, kohalduvad ka kontsessiooni andmisele suunatud riigihanke puhul riigihanke üldised põhimõtted (RHS § 3), mille seas tuleks kokkuvõtvalt rõhutada võrdset kohtlemist,
6(12)
3-21-445
läbipaistvust, proportsionaalsust ning diskrimineerimis- ja konkurentsi kahjustava käitumise keeldu1.
15.RHAD p-s 12 on ette nähtud, et pakkumuste vastavaks tunnistamisel lähtub hankija RHS §-st 114. RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate esitatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. Samas näeb RHS § 114 lg 2 ette, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Praegusel juhul tunnistas hankija Eesti Keskkonnateenused AS ja Ekovir OÜ pakkumused vastavaks põhjusel, et need vastavad RHAD-s sätestatud tingimustele, ning RAGN-SELLS AS pakkumuse (sh osades 2 ja 3) vastavaks põhjendusega, et selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-s toodud tingimustest.
16.Vaidluse lahendamise seisukohast määrav RHAD p 8.2 sätestab: „Segaolmejäätmete ja biojäätmete kogumistasud on ühikhinnad, pakkumuses tuleb esitada ühe kuupmeetri jäätmete käitlemise maksumus. Hindade esitamisel tuleb hinnad esitada sendi täpsusega (kaks kohta peale koma).“ RHAD p 5.2 viimase lause kohaselt esitatakse hinnapakkumus eurodes iga riigihanke osa kohta eraldi.
17.Vaidlust ei ole, et kaebusega hõlmatud ulatuses esitas kolmas isik pakkumuse maksumused järgmiselt. Hanke osas 2 segaolmejäätmete kogumistasu (eurot/m3) 0,001 ning biojäätmete kogumistasu (eurot/m3) 0,001. Hankes osas 3 segaolmejäätmete kogumistasu (eurot/m3) 0,001 ning biojäätmete kogumistasu (eurot/m3) 0,001 (tl 40-41p). Vaidlust ei ole seega, et RAGN-SELLS AS esitas hanke osades 2 ja 3 nii segaolmejäätmete kogumistasu (eurot/m3) kui ka biojäätmete kogumistasu (eurot/m3) pakkumuse maksumuseks 0,001. Samuti selles, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli esitatud vähemalt kolm kohta peale koma, samas kui RHAD-s oli nõue esitada hinnad sendi täpsusega (kaks kohta peale koma). Hankija 18. jaanuari 2021. a protokollist ilmneb isegi, et kolmanda isiku pakkumuste hind nähtavana hankija hindamiskriteeriumite vaates on 0,0001 eurot/tonn, mis on vähim hind, mida register tehnilistel põhjustel võimaldab sisestada (tl 37-38). Vaidlus on selles, kas taoliselt esitatud maksumus vastab RHAD p-le 8.2.
18.Kohus nõustub kaebajaga esmalt selles, et RHAD, milles määrati kindlaks mh nõuded pakkumuse sisule, on kehtiv (eel)haldusakt, millest pidid juhinduma nii kõik pakkujad (sh kolmas isik), kui ka hankija ise. Kohtupraktikast tuleneb, et RHAD-d eelhaldusaktina tuleb sellega mittenõustumisel õigeaegselt vaidlustada (nt Riigikohtu 29. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 16). RHAD vaidlustamise tähtajad on sätestatud RHS § 189 lg-s 2.
19.RHAD p 8.2 on kohtu hinnangul sõnastuslikult ja sisult selge ning arusaadav. Seda märgivad ka nii kaebaja kui ka kolmas isik, kuid seejuures on neil erinev arusaam selle sätte sisust. Kohus ei pea praeguse vaidluse lahendamise seisukohast määravaks arutelu selle üle, kas nõuete „sendi täpsusega“ ja „kaks kohta peale koma“ sisustamiseks tuleks lähtuda kaebaja osundatud Nõukogu 3. mai 1998. a määruse nr 974/98 artiklist 2, mille kohaselt alates vastavatest eurole ülemineku päevadest on osalevate liikmesriikide vääring euro ning rahaühikuks on üks euro, mis jaguneb sajaks sendiks. Kohtu hinnangul on isegi viidatud sättest
Vt ka M. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2019, lk 48jj.
7(12)
3-21-445
sõltumata hankija pädevuses taoline tingimus RHAD-s kehtestada ning arvestades tõepoolest euro jagunemist sajaks sendiks, on RHAD p 8.2 väljendid „kaks kohta pärast koma“ ning „sendi täpsusega“ ka tavapäraselt käibes osalevatele isikutele arusaadavad. Praegusel juhul on lisaks teistele pakkujatele, kes RHAD p 8.2. järgides pakkumuse maksumuse ka selliselt esitasid, samamoodi toiminud ka kolmas isik ise hanke osades 1 ja 4. Kolmanda isiku poolt välja toodud asjaolu, et teatud kaupade (kütus, elektrienergia) kategooriates on ka riigihangete tingimustes ette nähtud maksumuse esitamine täpsusastmega kolm või neli kohta peale koma, ei oma hetkel kohtu arvates tähtsust, kuna hankija ei ole hanketingimusi sõnastades sellist tingimust ette näinud. Juhul, kui kolmandale isikule oli kohe RHAD-ga tutvudes selge, et ta soovib pakkumuses esitada väiksemat maksumust (rohkem kohti peale koma), kui RHAD p-s 8.2 sõnastatu võimaldab, oli võimalus RHAD selliselt sõnastatud tingimust vaidlustada. Seda kolmas isik ei ole teinud. Olles veendunud, et RHAD p 8.2. sõnastus on selge ja üheselt arusaadav, nõustub kohus VAKO seisukohaga, et puudus alus arvata, et nõuetele vastav võib olla ka maksumus, mis on esitatud täpsusega kolm või neli kohta peale koma. Samas puudub veendumus, et hankija selliselt esitatud maksumust RHAD-d sõnastades silmas pidas.
20.Kolmas isik väidab kaebuses, et tema eesmärk oli esitada null-väärtusega hind, kuid selliselt ei võimaldanud riigihangete register pakkumuse maksumust sisestada. Selle üle, et registrisse polnud võimalik null-hinda sisestada, vaidlus puudub. Kolmas isik on arvamusel, et üldtuntud kümnemurdude ümardamisreeglitest tulenevalt oleks tema pakkumuse maksumuste ümardamise tulemus (kaks kohta peale koma) 0,00 ning peab seetõttu enda esitatud pakkumusi RHAD p-ga 8.2. kooskõlas olevaks. Kolmas isik on arvamusel, et RHAD-st ei tulene keeldu, esitada pakkumuses null-väärtusega maksumus. On tõsi, et selline keeld pole otseselt sõnastatud. Küll aga nõustub kohus VAKO otsuse p-des 9.1–9.3 esitatuga, et viisist, kuidas hankija on ühikuhinna esitamise RHAD-s ette näinud, ei saa tuletada üheselt mõistetavat järeldust, et lubatav olnuks ka null-hinna esitamine. Hankija on arvamust, et null-hinnaga pakkumused polnud välistatud, avaldanud pakkumuse vastavaks tunnistamist põhjendades (18. jaanuari 2021. a protokoll, tl 37-38). Samas (p 2.3) on hankija märkinud, et ei teadnud null- hinna sisestamise võimaluse puudumisest enne, kui alles pärast kolmanda isiku 12. jaanuari 2021. a selgituste saamist Riigihangete registriga 13. jaanuaril 2021 suheldes.
21.Kohtu hinnangul pole isegi lõppkokkuvõttes määrav kas hankija pidas null-hinnaga pakkumist võimalikuks, vaid kas selline tingimus oli üheselt arusaadavalt sõnastatud RHAD-s. Hankijal on kohustus järjekindlat kinni pidada tingimustest, mida ta on RHAD-s sätestanud2 ning seejuures peavad tingimused olema selgelt ja üheselt arusaadavad kõikide hankel osalejate jaoks. Arvestades hankemenetluse üldisi põhimõtteid, peavad tingimused olema algusest peale sellised, mis võimaldavad läbipaistava ja mittediskrimineeriva kohtlemise ning on lubamatu, et hankija hakkab hanketingimusi täpsustavalt sisustama hiljem pakkumuste vastavaks tunnistamist põhjendades.
22.Erinevalt teistest pakkujatest, kelle puhul hankija pidas pakkumusi tingimusteta vastavaks, on kolmanda isiku pakkumused hanke osades 2 ja 3 tunnistatud vastavaks põhjusel, et ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-s toodud tingimustest (hankija otsused tl 32-36). Hankija 18. jaanuari 2021. a protokollist (tl 37-38) ilmneb, et kolmanda isiku pakkumuste vastavaks tunnistamise on hankija otsustanud pärast kolmanda isiku 12. jaanuari 2021. a selgitusi vastuseks hankija järelepärimisele. Selgituste kohaselt ei lase register sisestada hinda 0,00 eurot, mistõttu pidi kolmas isik sisestama hinnaks 0,001, kuigi tema tahe oli sisestada hind
nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2019 otsus asjas nr 3-19-1523, p 18.1.
8(12)
3-21-445
0,00. Hankija leidis protokollis (p 2.2), et lähtuda tuleb pakkuja tegelikust tahtest ning kümnendmurru (0,001) ümardamise tulemuseks on hind 0,00. Samas märkis hankija, et RHS § 46 lg-st 4 tulenevalt on vormilise puudusega pakkumust võimalik parandada selgituste andmise kaudu. Taoline tingimustele täpsustava sisu andmine rikub kohtu hinnangul pakkujate õigust võrdsele kohtlemisele, kuna pakkumusi tähtaegselt esitades ei olnud neile ühetaoliselt teada, et hankija aktsepteerib null-hinna pakkumist ning seda isegi olukorras, kus riigihangete register seda RHAD-s ette nähtut täpselt järgides ei võimalda. Võrdse kohtlemise nõudest lähtuvalt peavad pakkujatel olema võrdsed võimalused esitada pakkumused ühetaolistel tingimustel ning et hankija kohtleks pakkujaid ühetaoliselt ka menetluse vältel, sh pakkumuste vastavust hinnates, ning tagaks läbipaistvuse pakkumuste menetlemisel, ühtegi pakkujat teisele eelistamata (vt nt Euroopa Kohtu otsus asjas C-27/15, p 36).
23.Menetlusosalised on erineval seisukohal selles, kas tegemist on vormilise (mittesisulise) puuduse kõrvaldamisega selgituste abil või hoopis sisulise muudatusega. Kohtu hinnangul on tegemist olukorraga, kus hankija on asunud ühe pakkuja selgituste alusel sisustama RHAD-s sätestatud pakkumuse maksumuse osas sätestatud tingimusi. Erinevalt RHAD tekstist on hankija 18. jaanuari 2021. a protokollist nähtuvalt soostunud ka maksumuse esitamisega, mis sisaldab rohkem kohti peale koma kui RHAD-s ette nähtud, esitanud seisukoha null-hinna pakkumise võimalikkusest ning möönnud kümnendmurruna esitatud maksumuse ümardamise võimalust kuni kahe kohani peale koma. RHS § 114 lg 2 ls-st 2 tulenevalt võib hankija tunnistada vastavaks pakkumuse, milles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Pakkumuse maksumuse muutmine või parandamine pärast pakkumuse esitamist on erandlikult lubatav arvutusvea parandamiseks, kui hankija sellega nõustub (RHS § 117 lg 3). Riigihanke alusdokumentide muutmine selgituste või neid võimaldavate dokumentide alusel on keelatud (RHS § 46 lg 3 ls 2).
24.Kohtupraktika kohaselt ei ole VAKO ega kohtud seotud hankija poolt hankemenetluse dokumendile antud tõlgendusega, kuid hankija otsust tühistades tuleb põhjendada, miks hankija tõlgendus on väär (Riigikohtu 19. detsembri 2019. a otsus asjas nr 3-19-1464, p 14). Kohus ei nõustu praegusel juhul hankija 18. jaanuari 2021. a protokollis esitatud lähenemisega, et RHAD p 8.2 võimaldaski null-hinna pakkumist ning registrist tulenevatel tehnilistel põhjustel on aktsepteerinud RHAD nõuetest erineva hinna pakkumist ning pidanud võimalikuks ka hinna ümardamist selliselt, et see vastaks RHAD sõnastusele. Samuti ei nõustu kohus hankija arvamusega, et selgituste alusel kõrvaldati vormiline puudus. Tegemist ei ole kohtu hinnangul ka pakkumuse andmete hõlpsasti kõrvaldatava ebaselgusega (Riigikohtu 20. detsembri 2019. a otsus asjas nr 3-19-1501, p 18). Kohus nõustub VAKO ja kaebaja (vaidlustaja) seisukohtadega, et eelkirjeldatud viisil on hankija asunud pakkuja selgituste alusel sisustama pakkumuste maksumusega seonduvat kui sisulist kriteeriumi. Kohtupraktikas on ka varem leitud, et kui pakkumuses näidatud hind ei vasta kehtestatud hindamiskriteeriumidele, on tegemist sisulise kõrvalekaldega RHS § 114 lg 2 tähenduses (Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2019. a otsus asjas nr 3-19-1341, p 21). Samuti nõustub kohus VAKO-ga, et hankija ei ole aktsepteerinud pakkumust kujul nagu see on esitatud, vaid pidas võimalikuks lugeda algse mittevastavuse pärast pakkuja selgitusi kõrvaldatuks. Kohus nõustub VAKO-ga (otsuse p 10.3.2), et hankija on seejuures toiminud vastuolus riigihankemenetluse oluliste põhimõtetega nagu läbipaistvus, kontrollitavus ja isikute võrdne kohtlemine.
9(12)
3-21-445
25.Hankija on 18. jaanuari 2021. a protokollis kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamist põhjendades märkinud, et lähtus kolmanda isiku tegelikust tahtest, st soovist esitada null-hinda. Ka kolmas isik rõhutab kaebuses, et RHAD tingimuse tõlgendamisel tuli oluliseks pidada pakkuja tahet. Kohus sellega ei nõustu ja peab põhjendatuks VAKO lähenemist (VAKO otsuse p 10.2), et pakkuja tahtest lähtudes aktsepteeris hankija maksumust pakkumuses esitatud viisil ning pidades võimalikuks saavutada vastavus RHAD p-ga 8.2. ümardamise tulemusena. Pakkuja tahte arvestamine ja tingimuste tõlgendamine pakkujale soodsalt ei tohi luua olukorda, kus halvemasse seisu satuvad pakkujad, kes järgisid RHAD nõuet, kuigi ka neil võis olla tahe esitada RHAD-s nõutust erinevat (väiksemat) hinda. Ka varsemas kohtupraktikas (nt Tallinna Ringkonnakohtu viidatud otsus asjas nr 3-19-1341, p 21), on leitud, et pakkuja tegelik tahe pakkumuse maksumuse esitamisel ei ole asjaoluks, mille alusel võiks pakkumuse maksumust muuta. Pakkuja tahe hankemenetluses ei saa seisneda soovis esitada pakkumus, mis ei vasta RHAD nõuetele.
26.Kohus ei nõustu kaebajaga, et riigihangete register ei võimaldanud esitada RHAD nõuetele vastavat pakkumust ning pakkumuse esitamist takistasid tehnilised põhjused. Ülejäänud pakkujatel sellist takistust pole ilmnenud. Euroopa Kohus on selgitanud, et kui hanke alusdokumentide tingimused ei võimalda pakkujatel oma hinnapakkumuses teatud andmeid välja tuua, võivad liikmesriigid anda pakkujatele võimaluse oma olukord nende nõuetega kooskõlla viia (otsus asjas nr C-309/18: Lavorgna, p 32). Praegusel juhul ei ole kolmas isik, avastades, et riigihangete register ei võimalda pakkumuse maksumust esitada tema soovitud moel, pöördunud hankija poole enne pakkumuste esitamise tähtaega.
27.VAKO asus otsuse p-s 10.4 seisukohale, et kuna pakkumus ei vasta vähemalt ühele RHAD tingimusele ja see mittevastavus on sisuline, ei ole vaidlustuse lahendamiseks vaja hinnata kolmanda isiku pakkumuse vastavust RHAD p-le 8.5.
27.1.Eesti Keskkonnateenused AS on nii vaidlustuses kui ka halduskohtumenetluses esitatud seisukohtades väitnud, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta ka RHAD p-le 8.5. RHAD p 8.5 sätestab, et biojäätmete kogumistasu ei tohi olla suurem kui on 40% segaolmejäätmete kogumistasu maksumusest; pakutav segaolmejäätmete kogumistasu iga järgmise aasta hind ei tohi olla väiksem kui eelneva aasta hind. Samas on sätestatud, et nimetatud tingimuste täitmist arvestatakse pakkumuse hanke tingimustele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisel. Hankija on 18. jaanuari 2021. a protokolli p-s 3.6 märkinud, et RHAD p 8.5 eesmärk on tagada jäätmete liigiti kogumise edendamine, st tagada biojäätmete soodsam teenustasu võrreldes segaolmejäätmetega.
27.2.Kohus nõustub kaebajaga, et praeguse vaidluse sisuks ei ole võrrelda, kas ja kuivõrd kolmanda isiku pakkumuse maksumus soodustab biojäätmete eraldi kogumist (vt kolmanda isiku täiendav seisukoht p 2.19, tl 107-108). Pakkumuste võrdlus ei ole ka praeguse vaidluse tinginud hankemenetluse etapi (pakkumuste vastavaks tunnistamine) eesmärgiks. Seega jätab kohus käsitlemata kolmanda isiku väited, mis puudutavad võrdlust kaebaja pakkumuse maksumusega.
27.3.Kaebaja on vaidlustuses asunud seisukohale, et arvestades kolmanda isiku pakutud hinda (0,001 või isegi 0,0001) oleks pakkumuse maksumus segaolmejäätmete ja biojäätmete kogumistasu osas sama suur.
27.4.Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et RHAD-st ei tulenenud arusaadavalt võimalust null-hinnaga pakkumuse esitamiseks ning et kolmanda isiku pakutud maksumuse (0,001 või 0,0001) aktsepteerimine kujutas endast pakkumuse sisulise puuduse lubamatut kõrvaldamist. Samuti ei olnud kolmanda isiku pakkumuses taolise maksumuse esitamine õigustatav
10(12)
3-21-445
registritehniliste põhjustega. Isegi kui aga möönda kolmanda isiku pakkumuste (hanke osades 2 ja 3) kooskõla RHAD p-ga 8.2 ning jaatades ristsubsideerimise lubatavust, nõustub kohus kaebaja lähenemisega, et null-hinna puhul ei toimi nn propotsionaalsuse valem (tehte tulemus on alati null). RHAD p 8.5 sõnastusest saab otsesõnu järeldada, et biojäätmete kogumistasu ja segaolmejäätmete kogumistasu ei tohiks olla samad (biojäätmete kogumistasu ei tohi olla suurem kui 40% segaolmejäätmete kogumistasu maksumusest). Lisaks kinnitab seda hankija
18.jaanuari 2021. a protokolli p-s 3.6 sõnastatud eesmärk edendada jäätmete liigiti kogumist. Selle eesmärgi saavutamine poleks võimalik võrdsete hindade puhul. Kolmanda isiku pakkumus ei ole seega ka kooskõlas RHAD p-ga 8.5
28.Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et puudub alus vaidlustatud VAKO otsuse tühistamiseks ning kaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
29.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. (HKMS § 109 lg 1 ls-d 3 ja 4).
30.Praeguses asjas teeb kohus otsuse kaebuse esitaja kahjuks, kes hankeasjade eripära arvestades on oma menetluslikult seisundilt kolmas isik (HKMS § 269 lg-d 1 ja 2). Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebuse esitaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ls-st 1 tulenevalt tema enda kanda.
31.Vastustaja on menetluskuludega seoses märkinud, et tal ei ole seoses käesoleva vaidlusega menetluskulusid tekkinud (vastustaja esindab ennast käesolevas vaidluses ise). Vastustaja kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
32.Menetluskulude väljamõistmise taotluse koos kulude nimekirja ja kulude kandmist tõendavate dokumentidega on esitanud Eesti Keskkonnateenused AS (halduskohtumenetluse tähenduses kaebaja, vaidlustaja vaidlustusmenetluses). Sõltumata menetlusosaliste mõneti ebaharilikust seisundist hankeasjade menetluses (HKMS § 269 lg-d 1 ja 2; Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-91-10) on tegemist sisuliselt kaebuse esitaja vastaspoolega menetluskulude väljamõistmise kontekstis (analoogselt HKMS § 108 lg 1 ls-s 2 sätestatud olukorraga) – Eesti Keskkonnateenused AS on algselt esitanud vaidlustuse VAKO-le hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks, mille VAKO ka rahuldas. Kohtumenetluses on Eesti Keskkonnateenused AS huvi, et hankija otsuse kohta tehtud talle soodne VAKO otsus ka kehtima jääks. Seega lahendab kohus Eesti Keskkonnateenused AS menetluskulude väljamõistmise RAGN-SELLS AS-lt.
33.Eesti Keskkonnateenused AS esitas 25. märtsil 2021 taotluse, milles palub mõista RagnSells AS-lt Eesti Keskkonnateenused AS kasuks välja menetluskulud summas 1728 eurot (sisaldab käibemaksu). Taotlusele on lisatud koopia Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co. 25. märtsi 2021. a arvest nr 20210460.
5.aprillil 2021 esitas ta täiendava taotluse menetluskulude väljamõistmiseks 518 euro 40 sendi ulatuses (sisaldab käibemaksu). Taotlusele on lisatud koopia Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co. 5. aprilli 2021. a arvest nr 20210512. Kohus on täiendavalt esitatud menetluskulu taotlust koos tõenditega aktsepteerinud, tuginedes HKMS § 51 lg-le 4 ja § 62 lg 1 ls-le 2, kuna see ei toonud kaasa menetluse venimist ning kohus saab kohtuotsuse avalikult teatavaks teha eelnevalt kindlaks määratud kuupäeval. 11(12)
3-21-445
Menetluskulu, mille väljamõistmist kaebaja kolmandalt isikult taotleb on seega kokku 2246 eurot 40 senti.
34.Kaebuse esitaja RAGN-SELLS AS ei ole vastuväited menetluskulude väljamõistmise taotlusele esitanud. Kohus kontrollib volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet (HKMS § 108 lg 12 ls 2).
35.Kaebaja 25. märtsi 2021. a taotlusest ja selle lisast ilmneb, et õigusabi on osutatud kokku 10 tunni ulatuses tunnihinnaga 144 eurot (lisandub käibemaks). Arve spetsifikatsiooni kohaselt seisnes õigusabi osutamine kaebuse analüüsis ning sellele vastuse koostamises (tl 97-99). Kaebaja 5. aprilli 2021. a taotluse ja selle lisa kohaselt on õigusabi osutatud 3 tundi tunnihinnaga 144 eurot (lisandub käibemaks). Õigusabiteenust osutati RAGN-SELLS AS 25. märtsi 2021. a täiendavale seisukohale vastamiseks (tl 114-116).
36.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Viidatud dokumentide kohaselt on õigusabi esitatud kokku 13 tunni ulatuses. Kaebaja on esitanud kohtule kaks menetlusdokumenti (vastus kaebusele ning täiendav seisukoht vastuseks kaebuse esitaja seisukohale kirjalikus menetluses), mille koostamisega seotud kulusid tuleb pidada vajalikuks. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks õigusabikulude väljamõistmist kogu kaebaja taotletud ulatuses. Kaebaja käesolevas kohtumenetluses on olnud ka vaidlustaja ning esitab kohtumenetluses suuresti samu positsioone nagu vaidlustuses ja vaidlustusmenetluse täiendavas seisukohas. Kohus möönab, et kohtumenetluses esitatud seisukohad on ulatuslikumad ning eeldavad teiste menetlusosaliste seisukohtade analüüsi ja neile argumenteeritud vastamist. Samas keskendub vaidlus küllalt piiratud ringile küsimustele. Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks menetluskulude väljamõistmist hinnanguliselt kolme neljandiku ulatuses taotletust, so 1684 eurot.
37.Kuna kaebus jääb rahuldamata, jääb VAKO 17. veebruari 2021. a otsus asjas nr 1321/224521 muutmata ja jõusse ka osas, milles VAKO mõistis Tartu Linnavalitsuselt Eesti Keskkonnateenused AS-i kasuks välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu 1280 eurot ning tema vaidlustusmenetlusega seotud lepingulise esindaja kulud 1728 eurot (käibemaksuga).
38.Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 6 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem. Kohus leiab, et järgmised haldusasja tõendid kajastavad pakkujate hinnakujundust, sh hanke osades, mis ei ole praeguse vaidlusega hõlmatud: hanke viitenumbriga 224521 pakkumused (tl 40-45p) ning kolmanda isiku 25. märtsi 2021. a seisukoha lisa 1 (lõpphinna arvutuskäik riigihanke osades 2 ja 3) (tl 108). Eelnevat arvestades tunnistab kohus käesoleva haldusasja menetluse nende tõendite osas kinniseks. HKMS § 89 lg-st 2 tulenevalt ei või menetlusväline isik tutvuda haldusasja toimikuga kinniseks kuulutatud osas, vaid üksnes menetlusosalised ning kohus. Asjas puudub selline ülekaalukas avalik huvi, mis võiks takistada menetluse kinniseks kuulutamist selle teabe kaitseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.