Megameedia Grupp OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 04.03.2022 otsuse vaidlustusasjas nr 24- 22/243491 osaliseks tühistamiseks ning Tallinna Transpordiameti kohustamiseks viima õigusaktides sätestatud nõuetega kooskõlla hanke alusdokumendid riigihankes nr 243491
Menetlusosalised
Kaebaja: Megameedia Grupp OÜ, lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Pikamäe ja vandeadvokaat Kaarel Berg Vastustaja: Tallinna Transpordiamet, volitatud esindajad Kaialiisa Koolberg, Kristel Rätsep
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Keelduda kaebuse muudatuse vastuvõtmisest.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, see tähendab hiljemalt 03.06.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku, edaspidi HKMS, § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Transpordiamet (edaspidi vastustaja) avaldas 05.07.2021 hanketeate riigihanke “Tallinna linna ühistranspordi ootekodade ja avalike välitualettide paigaldamine ja hooldus, koos reklaami eksponeerimise ning välitualettide kasutajatelt tasu saamise õigusega“ (viitenumber 237153) kohta. Hanke alusdokumendi p 7.1 (kaebuse lisa 2) kohaselt olid pakkumuste hindamiskriteeriumid järgmised: hooldus- ja remonttööde tasu kuus (käibemaksuta) 90 punkti, ootekodade paigaldamise võimekus aastas 10 punkti (kokku maksimaalselt 100 punkti). Pakkumuse esitasid kolm pakkujat. Megameedia Grupp OÜ (edaspidi kaebaja) ja üks teine pakkuja esitasid hooldus- ja remonttööde tasuks kuus (käibemaksuta) 0,0001 eurot (väljavõte riigihangete registrist). Vastustaja tunnistas 05.11.2021 käskkirjaga hanke kehtetuks järgmise põhjendusega: 1) riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimused on ebaselged (AD-s sisaldus kaudne keeld ristsubsideerida teenuse osutamisel tekkinud kulusid (AD p 5.4.1), AD-s puudus regulatsioon eduka pakkumuse väljaselgitamiseks võrdsete pakkumuste korral); 2) ilmnenud on vajadus lisada AD-sse pakkumuste hindamise kriteeriumina täiendavalt ehitiste disainide hindamiskriteeriumid (pakutud disainilahendused, eelkõige ootekodade osas ei vasta hankija ootustele, puudub uudsus ja esitatud lahenduste puhul on paljuski tegemist kasutusel olevate minimalistlike lahendustega); 3) ilmnenud on vajadus lahendada AD lisaks 1.1 oleva „Tallinna ühistranspordipeatuste ootekodade projektis“ sisalduvad ja ootekoja prototüübi valmimisel tõusetunud probleemkohad.
2.Tallinna Transpordiamet (edaspidi vastustaja) avaldas 27.12.2021 hanketeate riigihanke “Tallinna linna ühistranspordi ootekodade ja avalike välitualettide paigaldamine ja hooldus, koos reklaami eksponeerimise ning välitualettide kasutajatelt tasu saamise õigusega“ (viitenumber 243491) kohta. Samuti avaldas vastustaja hanke alusdokumendid (edaspidi RHAD). RHAD p 7.1 nägi ette pakkumuste hindamise järgnevalt: ootekodade disainilahendused, tualettide disainilahendused ja vitriinide disainilahendused annavad vastavalt 40 punkti, 20 punkti ja 10 punkti pakkumuste hindamisel antavast 100 punktist ning hooldus- ja remontööde tasu kuus (käibemaksuta) osakaal on pakkumuste hindamisel antavast 100 punktis 30 punkti. Riigihanke tulemusel sõlmitakse leping 21 aastaks (RHAD p 1).
3.Kaebaja esitas 18.02.2022 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse, leides et RHAD punkt 7.1, hanketeate (edaspidi HT) punkt II.2.5 ja RHAD lisa „„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ on õigusvastased.
4.VAKO jättis 04.03.2022 otsusega vaidlustuse rahuldamata. Kaebaja ei ole välja toonud mitte ühtegi sisulist argumenti, mis näitaks, et hankija kehtestatud pakkumuste hindamiskriteeriumid, selliste proportsioonidega nagu nad on, ei võimalda välja selgitada majanduslikult soodsaimat pakkumust, ei ole seotud hankelepingu esemega või ei taga reaalset konkurentsi (otsuse p 16). Kaebaja väide, et vastustaja viib sisuliselt läbi ideekonkurssi, on põhjendamatu (otsuse p 17). Vastustaja võib uue hanke korral muuta varasemaid hanketingimusi (otsuse p 18). Kaebaja etteheide, et pakkumuste hindamiskriteeriumid on ebaselged ja liiga subjektiivsed, ei ole põhjendatud (otsus p 19).
5.Kohtu menetluses on kaebaja nõuded: 1) tühistada VAKO 04.03.2022 otsus vaidlustusasjas nr 24-22/243491 osas, milles jäeti vaidlustus rahuldamata RHAD punkti 7, hanketeate punkti II.2.5 ja RHAD lisa „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad osas“; 2) kohustada vastustajat (hankijat) viima õigusaktides sätestatud nõuetega kooskõlla järgmised hanke alusdokumendid riigihankes nr 243491: RHAD punkt 7, hanketeate punkt II.2.5 ja RHAD lisa „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad.“
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
6.Kaebaja esitas 02.05.2022 taotluse võtta vastu kaebuse muutmine ja menetleda kaebust järgmiste nõuetes: „1. Rahuldada kaebus ja tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 04.03.2022 otsus vaidlustusasjas nr 24-22/243491 osas, milles jäeti vaidlustus rahuldamata RHAD punkti 7, hanketeate punkti II.2.5 ja RHAD lisa „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ osas;
2.Tühistada vastustaja korraldatud riigihanke „Tallinna linna ühistranspordi ootekodade ja avalike välitualettide paigaldamine ja hooldus, koos reklaami eksponeerimise ning välitualettide kasutajatelt tasu saamise õigusega“ (viitenumber 243491) RHAD punkt 7, hanketeate punkt II.2.5 ja RHAD lisa „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ osas;
3.Alternatiivselt punktile 2, kui kohus jätab punktis 2 toodud nõude rahuldamata, tuvastada vastustaja korraldatud riigihanke „Tallinna linna ühistranspordi ootekodade ja avalike välitualettide paigaldamine ja hooldus, koos reklaami eksponeerimise ning välitualettide kasutajatelt tasu saamise õigusega“ (viitenumber 243491) RHAD punkti 7, hanketeate punkti II.2.5 ja RHAD lisa „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ õigusvastasus.
7.Kaebaja sai alles Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2022 määrusest teada, et kohustamiskaebus tuleks jätta rahuldamata. Seetõttu esineb alates selle määruse tegemisest mõjuv põhjus kaebuse muutmiseks (HKMS § 49 lg 2).
8.Hanketingimuste tühistamisnõuet põhjendab kaebaja sellega, et kui vastustaja oleks RHADd sätestanud õiguspäraselt, oleks kaebajal võimalik saavutada hankes osalemine ja lepingu sõlmimine. RHAD õigusvastased tingimused aga välistavad selle, sest kaebaja hinnangul annavad RHAD tingimused selge ja õigusvastase eelise kaebaja konkurendile. Tühistamiskaebuse esitamist ei piira riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 185 ja § 190 ning HKMS 28. peatükk („Menetlus hankeasjas“). Vaidlustusega võib nõuda üksnes hankija otsuse kehtetuks tunnistamist või hankija kohustamist viia riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla (RHS § 190 lg 4). RHS ning selle 8. peatüki 2. jao normid on siduvad üksnes VAKOle, mitte aga halduskohtule. Halduskohtumenetlust hankeasjades reguleerib HKMS 28 peatükk. HKMS § 266 lg 2 võimaldab muu hulgas tühistamiskaebuse esitamist. Kaebuse võib esitada nii hankija tegevusele kui ka vaidlustuskomisjoni otsusele (HKMS § 267 lg 1). Erinevalt RHS § 190 lg-st 4 ei piira ükski HKMS-i norm seda, millise nõude võib kaebaja esitada halduskohtumenetluses. HKMS § 37 lg-s 2 toodud kaebuste valikut ei piira ka HKMS § 268 lg 1. Kaebuse nõuete lubatavuse hindamisel lähtuda HKMS-st, arvestades õigusaktide hierarhiat (HKMS on võrreldes RHS-ga nn konstitutsiooniline seadus PS § 104 p 14 mõistes). Riigikohus on korduvalt leidnud, et nn lihtseadus peab olema konstitutsioonilise seadusega kooskõlas ning et konstitutsiooniliste seaduste reguleerimisvaldkonda kuuluvate suhete reguleerimine lihtseadustega on põhiseadusevastane (vt Riigikohtu 05.02.1998 otsus asjas nr 3-4-1-1-98, p IV; Riigikohtu 29.03.1998 otsus asjas nr 3-4-1-2-98, p IV). Tühistamisnõude alternatiiviks on õigusvastasuse tuvastamine, juhul kui kohus ei pea tühistamisnõuet lubatavaks.
Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Seega kui kohus leiab, et kaebaja ei saa tühistamisnõuet esitada, tuleb kohtul lahendada tuvastamisnõue. Kaebajal esineb huvi tagada, et vastustaja ei korraldaks tulevikus õigusvastaste RHAD-dega hankeid. Tuvastamiskaebuse lubatavust sellel põhjusel on jaatanud Riigikohus 07.06.2018 otsuses asjas nr 3-16-586, p 12. Vastustaja on sama hankeobjekti suhtes korra juba hankemenetluse kehtetuks tunnistanud. Kaebajal puudub kindlustunne, et vastustaja ei tee seda uuesti ning ei korralda uut hanget, milles esinevad samasugused õigusvastased tingimused. Sama kehtib muude vastustaja tulevikus korraldatavate hangete puhul. Kui kohus tuvastab vastustaja tegevuse õigusvastasuse, esineb kaebajal tulevikus võimalus esitada vastustaja vastu kahjunõue. Kohtupraktikas on tuvastamiskaebust peetud sellel põhjusel lubatavaks (Riigikohus 04.12.2017 otsus asjas nr 3-15-873, p 34, Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2022 määrus asjas nr 3-19-2392, p 18 ja sealviidatud kohtupraktika).
9.Hanketingimused on õigusvastased järgmistel põhjustel.
9.1.Võrreldes pakkumuste hindamiskriteeriume varasema hankega (viitenumber 237153) on vastustaja andnud ebaproportsionaalselt kõrge osakaalu hindepunktidele disaini eest ja sellise suhtarvu tõttu ei vasta hindamiskriteeriumid RHS § 85 lg-le 3. Varasemas hankes esitasid kaebaja ja üks teine pakkuja võrdse maksumusega pakkumuse. Kaebaja eeldab, et ka käesolevas hankes esitatavate pakkumuste maksumused on võrdsed. Sellest järeldab ta, et sisuliselt otsustavad hankes eduka pakkumuse üksnes disainilahendusele subjektiivselt antavad hindepunktid, mis on vastuolus RHS § 85 lg-ga 3. (hindamiskriteeriumid peavad arvesse võtma eelkõige parima hinna ja kvaliteedi suhet). Hind või kulu on pakkumuse hindamise kohustuslik ja oluline komponent, kuna vastasel korral ei saa hinna ja kvaliteedi suhet hinnata. Seda järeldust kinnitab RHS eelnõu seletuskirja lk 73: „... majandusliku soodsuse väljaselgitamisel võtab hankija arvesse eelkõige parima hinna ja kvaliteedi suhet, mis sisaldab endas alati pakkumuse hinna või kulu elementi ja kindlasti ka kvalitatiivseid, keskkonnaalaseid või sotsiaalseid kriteeriume; samas ei ole majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel otsesõnu keelatud ka üksnes pakkumuse hinnast või kulust lähtumine.“ Vaidlusaluse hanke puhul tulnuks lähtuda samadest hindamiskriteeriumidest, nagu varasema hanke korral.
9.2.Hindamine peab olema objektiivne ka RHS § 85 lg 8 kohaldamisel. Hankes ei saa disainlahendusi hinnata täiesti subjektiivselt. See võiks olla ideekonkursi eesmärk, kuid ei sobi majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks. Vastustaja on 70% osas sisuliselt korraldamas uuesti ideekonkurssi, mis ei ole kooskõlas RHS § 85 lg-ga 1. Tallinna linn viis 2020.a läbi ideekonkursi nimetusega „Tallinna ühistranspordipeatuste ootekodade disaini ideekonkurss“ (viitenr 223577). Ideekonkursi tulemusel loodud ootekodade disainilahendus on eelduseks seatud käesolevas hankes. Kuna hindamistulemuse otsustab üksnes disainlahenduste hindamine, on vastustaja sisuliselt korraldamas uuesti RHS § 128 lg 1 p 1 kohast ideekonkurssi, mitte läbi viimas RHS § 85 lg 1 kriteeriumitele vastavat hindamist. See on RHS § 85 lg 1 oluline rikkumisega.
9.3.Disainlahenduste hindamiskriteeriumid on ebaselged. Esimese kriteeriumina (ootekodade ja vitriinide puhul) on seatud nõudeks sobivus erinevasse linnaehituslikku keskkonna. Kuna Tallinna linnaruumiline keskkond on linnaosade lõikes eriilmeline, jääb arusaamatuks, milliste põhimõtete järgi seda hinnatakse. Puuduvad selgitused selle kohta, milliseid lahendusi iga linnaosa jaoks soovitakse või millised lahendused annavad mingi konkreetse linnaosa osas rohkem väärtuspunkte. Seejärel hinnatakse (ootekodade ja vitriinide osas), kas disain on korraga
tagasihoidlik, elegantne ja aegumatu, terviklahendusena veenev ning detailide tasandil läbimõeldud. Selline hindamiskriteerium sisaldab ridamisi selgitamata mõisteid ja kriteeriume, mille põhjal ei ole võimalik aru saada ega kontrollida, mida hinnatakse. Kuna hindamiskriteeriumid on mitmeti mõistetavad, siis on vastustaja subjektiivsuse vältimine raske.
9.4.Kaebaja esitas 04.04.2022 taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks, mis näitavad, et kaebaja ja üks teine pakkuja esitasid võrdse maksumusega pakkumuse hooldus- ja remonttööde eest.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.Vastustaja ei nõustu kaebaja taotlusega tuvastada hanke tingimuste õigusvastasus.
10.1.RHS § 81 lg 1 kohaselt võib hankija muuta hanketeadet või muid riigihanke alusdokumente avatud hankemenetluses üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Tulenevalt eeltoodust on kaebusega taotletud eesmärgi saavutamine muutunud õiguslikult ja faktiliselt võimatuks, sest pakkumused on avatud ning hankija ei saa muuta riigihanke alusdokumente. Kuna kaebaja esitas pakkumuse hanke tingimuste alusel, on tal võimalik oma õigusi kaitsta hankija poolt edaspidiselt tehtavate otsuste vaidlustamise kaudu.
10.2.Kaebuse muutmise taotluse esitamise tähtaeg on möödas. Hankeasjas on kaebuse esitamise tähtaeg kümme päeva vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 270 lg 1). VAKO tegi otsuse 04.03.2022. Seega on 10-päevane kaebetähtaeg möödas.
10.3.Kaebaja esitatud põhjendust ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks. HKMS § 71 lg-st 1 lähtudes saab seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistada vaid juhul, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja peab tõendama või usutavalt põhistama, et tal ei olnud võimalik esitada kaebust varem. Hankevaidlustes osalevad advokaadid peaksid olema kursis kohtupraktika ning õigusaktidega. RHS § 81 lg-s 1 sätestatu ei saa olla hankevaidlustega tegelevatele kutselistele õigusnõustajatele ootamatu. Tegemist ei ole haldustegevuse õiguslikust iseloomust tingitud ebaselgusega.
10.4.HKMS 28. peatükis toodud eriregulatsioon kehtib nii tuvastamis- kui ka tühistamiskaebustele (HKMS § 266 lg 2). HKMS § 268 lg 4 järgi ei saa isik hankeasjas tugineda haldusakti õigusvastasusele, kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks. Seega kehtib hankeasjades kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue ka tuvastamiskaebuse esitamisel. HKMS § 266 lg-st 2 tulenevalt kehtib HKMS § 270 lg-s 1 sätestatud 10-päevane kaebetähtaeg nii tühistamis- kui ka tuvastamiskaebuste puhul (Tallinna Ringkonnakohus 23.11.2016 määruse nr 3-16-1918 p-d 17 ja 10). Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2016 määruses haldusasjas 3-16-1918 on öeldud: „Riigihankemenetluse eesmärgiks on võimalikult kiirelt ja avalikke ressursse efektiivselt ära kasutades sõlmida parima pakkumuse esitanud pakkujaga hankeleping. Ka pakkuja riigihankemenetluses osalemise eesmärgiks lõppastmes on jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Selle eelduseks omakorda on nõuetekohase hankemenetluse läbiviimine. Seega on pakkujale antud vaidlustamisõigus RHS § 117 lg-s 2 nimetatud hankija dokumentide ja otsuste osas seetõttu, et nende võimalik õigusvastasus võib viia pakkuja õigusi rikkuva hankelepingu sõlmimiseni. Olukorras, kus õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlemine pakkuja õiguste kaitsele võimaliku hankelepingu sõlmimise eesmärgil kaasa ei aita, ei ole vajalik lubada tuvastamiskaebuse eraldiseisvat esitamist ilma primaarnõuet esitamata, seda ei vaidlustus- ega halduskohtumenetluses.“
Õigusvastasuse tuvastamise nõude lubatavuse eeldus ei ole täidetud: kaebaja ei ole esitanud primaarnõuet (selle rahuldamine ei ole enam võimalik), mistõttu ei ole kaebajal võimalik õigusvastasuse nõudega saavutada eesmärki jõuda lepinguni ja seega ei ole see nõue lubatav. On arusaamatu, mille osas esitatakse tühistamiskaebus. RHS § 190 lg 4 nimetab vaidlustuse võimalike nõuetena hankija otsuse osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise nõude (p 1) ning RHAD õigusaktidega kooskõlla viimiseks kohustamise nõude (p 2). Need nõuded vastavad RHS § 197 lg 1 p-s 5 toodud VAKO volitustele. RHS § 190 lg 4 välistab kehtetuks tunnistamise nõude esitamise RHAD peale, samuti kohustamisnõude esitamise hankija otsuste suhtes. Nõudes tuleb ära näidata vaidlustatav hankija otsus või RHAD (RHS § 190 lg 1 p 3) ning vaidlustamise ulatus: kas otsuse kehtetuks tunnistamist nõutakse osaliselt või tervikuna või milliste RHAD sätete suhtes nõutakse kohustamist. Sama loogika järgi ei saa neid nõudeid, mida RHS § 190 lg 4 ette ei näe, esitada ka kohtumenetluses (RKHKo 3-3-1-63-08 p 14, HKMS § 266 lg 2 ja selle kommentaar). Seega ei saa kaebaja esitada kohtusse RHAD osas.
11.Vastuseks kaebaja esitatud kohustamiskaebusele leiab vastustaja, et hanke tingimused ei ole õigusvastased.
11.1.Hankes on eduka pakkumuse valiku aluseks majanduslikult soodsaim pakkumus lähtuvalt hindamise kriteeriumidest: 100 punktist moodustab ehitiste disain kokku 70 punkti ja hooldusja remonttööde tasu kuus (käibemaksuta) 30 punkti. RHS-i sõnastus pigem soosib lisaks hinnale muude hindamiskriteeriumide kasutamist. Hankija võib majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel arvestada ainult pakkumuse hinda või kulu üksnes juhul, kui hankija jaoks sõltub pakkumuse majanduslik soodsus ainult pakkumuse hinnast või kulust ja kõik muud tulevase hankelepingu tingimused, sealhulgas hankelepingu esemega seotud kriteeriumid, on hanke alusdokumentides ammendavalt kindlaks määratud (RHS § 85 lg 4). Vastavalt RHS § 85 lg-le 3 võtab hankija majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel arvesse eelkõige parimat hinna ja kvaliteedi suhet, mis hõlmab kvalitatiivseid, keskkonnaalaseid või sotsiaalseid kriteeriume vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatule, pakkumuse hinda või kulu, sealhulgas hankelepingu täitmisel tõenäoliselt tekkivaid kulusid ja olelusringi kulusid vastavalt käesoleva seaduse §-s 86 sätestatule. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt võivad kvalitatiivsed, keskkonnaalased või sotsiaalsed kriteeriumid olla eelkõige: 1) kvaliteet, sealhulgas tehniline väärtus, esteetilised, funktsionaalsed, keskkondlikud, sotsiaalsed ja innovaatilised omadused, ligipääsetavus ning turustamise tingimused; 2) hankelepingu täitmises vahetult osalevate isikute spetsiifiline tõendatud töökorraldus, kvalifikatsioon või kogemus, millest otseselt sõltub hankelepingu täitmise kvaliteet; 3) müügijärgne hooldus ja tehniline abi ning tarne- ja paigaldustingimused. VAKO selgitas 04.03.2022 otsuses (punkt 15), et mitmel puhul on leidnud kinnitust vaidlustuskomisjoni ja kohtupraktikas, et hankijal on RHS § 85 lg 9 alusel pakkumuste hindamise kriteeriumide kehtestamisel lai kaalutlusruum (nt Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-17-1172, p 27; vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 202-17/192991, p 17). See tähendab mh, et hankija on ulatuses, mis ei lähe vastuollu RHS-is sätestatud üldiste reeglitega, hindamiskriteeriumide proportsioonide kujundamisel vaba (vt vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 81-17/187280, p 16). RHS § 85 lg 1 järgi peavad riigihankes seatavad pakkumuste hindamise kriteeriumid võimaldama välja selgitada majanduslikult soodsaima pakkumuse, olema seotud hankelepingu esemega ja tagama reaalse konkurentsi. Sealjuures tuleb tähele panna, et „majanduslik soodsus“ ei tähenda tingimata madalaimat hinda. Vastupidi, RHS § 85 lg 3 järgi tuleb majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel arvesse võtta eelkõige parimat
hinna ja kvaliteedi suhet. Ootekoja, tualeti või vitriini disain kirjeldab kahtlemata asjaomase toote kvaliteeti (vt RHS § 85 lg 8 p 1). RHS § 85 lg 4 lubab hindamiskriteeriumina arvestada ainult pakkumuse hinda või kulu üksnes juhul, kui hankija jaoks sõltub pakkumuse majanduslik soodsus ainult pakkumuse hinnast või kulust ja kõik muud tulevase hankelepingu tingimused, sh hankelepingu esemega seotud kriteeriumid, on riigihanke alusdokumentides ammendavalt kindlaks määratud. RHS eelnõu seletuskirja leheküljel 73 esitatud selgitus rõhutab, et majandusliku soodsuse väljaselgitamisel võtab hankija arvesse eelkõige parima hinna ja kvaliteedi suhet, mis sisaldab endas alati pakkumuse hinna või kulu elementi ja kindlasti ka kvalitatiivseid, keskkonnaalaseid või sotsiaalseid kriteeriume. Seletuskiri ei anna juhiseid erinevate hindamiskriteeriumite osakaalule. Seega ei saa seletuskirja alusel järeldada, et vastustaja, määrates kvalitatiivsele kriteeriumile suurema osakaalu, on rikkunud RHS-i sätteid.
11.2.Hankijal on pakkumuste hindamise pädevus, sh õigus määrata pakkumuste hindamiseks sobilikud hindamiskriteeriumid ja nende osakaal (RHS § 85 lg 3). Hindamiskriteeriumid peavad võimaldama objektiivset hindamist (Riigikohtu otsused asjades 3-20-1198, 3-17-2718/30, p 22). Kuid hindamisel ei saa subjektiivsust täielikult välistada. Hindamiskriteeriumid ei pea olema detailsed ega sisaldama alakriteeriume. Kui hankija soovib alakriteeriume kasutada, tuleb seda teha hankedokumentides. Vaidlusaluse hanke puhul on vastustaja kehtestanud alakriteeriumid (RHAD p-des 7.1.2, 7.1.3 ja 7.1.4), et tagada veelgi selgemalt riigihanke korraldamise üldpõhimõtted nagu läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus ja võrdne kohtlemine RHS § 3 kohaselt. Hindamine võib põhineda eksperdiarvamusel ja oma ala spetsialistide arvamusel. Vaidlusaluse hanke komisjoni koosseisu on kaasatud 1/3 arhitekte/disainereid, kelle ülesandeks on hinnata ehitiste disainlahenduse sobivust vastavalt hindamiskriteeriumitele. RHAD p 5.5, lisa 1 p-de 2.6 ja 2.7 kohaselt peavad pakkujad lisaks Tallinna linna disainiga ootekodadele (600 tk), pakkuma ka oma disainiga ootekodasid (600 tk). Selline lahendus on konkurentsi avardav ja pakkujatele paindlikum ning kooskõlas RHS § 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega. Vastustaja on Eesti suurima kohaliku omavalitsuse üksus ja hangib ehitisi ning nende hooldust pealinna, milles on Eesti suurim elanike arv ja millel on oluline esindusfunktsioon Eesti kontekstis. Seetõttu on vastustaja jaoks ehitiste disain, kvaliteet ja turvalisus väga oluline. Ehitised peavad nii visuaalselt kui ka esteetiliselt sobima linnaruumi. Arvestada tuleb, et hankelepingu kestvus on 21 aastat. Oluline on linnaruumi paigaldatavate ehitiste läbivalt ühtne ja ajatu disain. Praegu võib leida linnapildist erinevaid ootekodasid, erinevatest aegadest, erinevast materjalist, erineva kvaliteedi ja disainiga jne. Vastustaja soovib vaidlusaluse hanke tulemusena linnapilti korrastada, ühtlustada ja kaasajastada kvaliteetsete ja ohutute ehitiste kaudu. Tuginedes riigihangete registri andmetele hindavad üha enam hankijaid lisaks hinnale ka kvaliteeti, sh antakse kvaliteedile rohkem väärtuspunkte kui hanke maksumusele 1 . Toodud näidete puhul ei olnud küsimust, kas hankija korraldab nö tavalise hanke või ideekonkursi või et kvaliteeti puudutavad hindamiskriteeriumid on ilmtingimata subjektiivsed.
Näiteks avatud hankemenetluses viitenumbriga 245825 oli pakkumuse maksumuse osakaal 40 väärtuspunkti, avatud hankemenetluses viitenumbriga 244212 oli esimese analüüsi magumaksumuse osakaal 10 väärtuspunkti ja projektijuhi ning analüüsi koostaja tunnihinnad vastavalt 15 ja 15 väärtuspunkti, avatud hankemenetluses viitenumbriga 234908 oli maksimaalse vahendustasu osakaal 20 väärtuspunkti, avatud hankemenetluses viitenumbriga 244263 oli maksumuse osakaal 40 väärtuspunkti jne.
11.3.Vastustaja nõustub VAKO-ga (otsuse punktid 13, 18), et hankija ei ole seotud enda ega teiste hankijate varasema hankepraktikaga. Hankija ei pea tagama, et tema läbiviidavates riigihangetes – isegi kui nad on sisult analoogsed – kehtiksid samasugused tingimused. Hankijal on seadusega lubatavates piirides täielik vabadus iga riigihanke puhul otsustada, milliseid hanketingimusi kehtestada (vt ses osas ka Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-18-977, p 18; Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-21-1809, p 16). Kaebaja eeldus, et vaidlusaluses riigihankes esitatakse suure tõenäosusega võrdsete maksumustega pakkumused, ilmestab veelgi enam vajadust kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide rakendamiseks parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumuse välja selgitamisel. Vastavalt RHS § 3 p-le 5 hankijal on kohustus kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmida hankeleping parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Kui hankijal on võimalik sama maksumustega pakkumuste juures saada paremat ja kvaliteetsemat toodet/disaini, mis vastab enim hankija ootustele, siis on mõistlik ja õiguspärane anda kvalitatiivsetele hindamiskriteeriumidele suurem osakaal. Vastustaja tegevus on kooskõlas tema poolt pakkujatele saadetuga enne uue hanke väljakuulutamist: vastustaja kuulutab lähiajal välja uue hanke samade objektide osas, kus soovime pöörata enam tähelepanu ehitiste, eelkõige ootekodade disainile ja kvaliteedile. Selleks lisame disaini ka hindamiskriteeriumiks lisaks hooldus- ja remonttööde tasule. Palume, et annaksite meile tagasiside kehtetuks tunnistatud hankemenetluse alusdokumendis olevate ootekodade ning võimalusel ka tualettide ja vitriinide tingimuste osas (alusdokumendi lisad 1 ja 1.3 ning 2 ja 3), mis on Teie nägemuses piiravad, et esitada modernsemaid ja kvaliteetsemaid lahendusi (kaebuse lisa 3, lisa 7).
11.4.Hindepunktide osakaal (disaini eest 70%) ei anna alust käsitleda hanget ideekonkursina. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande kohaselt ei ole ideekonkursi puhul tegemist lõpliku lahenduse, vaid üksnes idee hankimisega. Hankija võib ideekonkursi korraldada kahel eesmärgil (RHS § 128 lg 1): 1) sõlmida sobiliku idee või ideede laekumisel võitja või võitjatega ideekonkursi lõppedes leping; 2) üksnes ideekavandite saamise eesmärgil, millele ei järgne kas üldse või kohe lepingu sõlmimist. Vaidlusaluse hanke tulemusel on kavas sõlmida hankeleping, mille alusel tellitakse, mh ehitisi koos paigalduse ja hooldusega. Seega ei ole tegemist RHS mõttes ideekonkursiga, vaid nö tavalise hankemenetlusega. Ka VAKO on vaidlusaluses otsuses (punkt 17) leidnud, et konkreetsete toodete hankimiseks korraldatud avatud hankemenetlust ei muuda ideekonkursiks pelk tõik, et hankija on otsustanud pakkumuste hindamisel küllaltki suure osakaalu omistada toodete disainile. Ideekonkurss on riigihange, mis vastab RHS §-des 128–130 sätestatud tunnustele. Ideekonkursi raames ei hangita valmistooteid. Hankijal on õigus esitada nõudmisi hanke eseme, s.o linna paigaldatavate toodete disainile ja seda hinnata. 2020.a Tallinna linna poolt läbi viidud avatud ideekonkursi käigus („Tallinna ühistranspordipeatuste ootekodade disaini ideekonkurss“) oodati pakkujatelt visuaalselt linnakeskkonda sobituvat ja tehnilistele nõuetele vastavat ühistranspordipeatuste ootekodade disainlahendust. Sellise konkursi korraldamine tõendab veelgi, et kõikide ootekodade disain, s.h ka pakkujate poolt pakutavate ootekodade disain, on Tallinna linnaruumis oluline. Tallinna
ootekoja disain on samuti hanke esemeks (RHAD lisa 1 p 2.6). RHAD p 5.5, lisa 1 p-de 2.6 ja 2.7). Pakkujad peavad lisaks Tallinna linna disainiga ootekodadele (600 tk) pakkuma oma disainiga ootekodasid (600 tk), mis peavad samuti vastama linna ootustele. Seetõttu on õigustatud pakkuja poolt ka pakutavate toodete disaini hindamine.
11.5.RHAD-s on piisava põhjalikkusega kirjeldatud nii disainilahenduste hindamiskriteeriumid kui ka komisjoni tööprotsess. Ootekodade disaini hindamine toimub kolme kriteeriumi alusel: Ootekodade disainilahendused – 40 väärtuspuntki. Ootekodade disainilahenduste hindamine toimub hankijapoolse komisjoni poolt. Mõlemat disainilahendust hinnatakse eraldi, punktid summeeritakse ja koondhinne leitakse aritmeetilise keskmise tulemusena. Punktide andmisel hinnatakse järgmisi kriteeriume:
1.Disain sobitub igasse erinevasse linnaehituslikku keskkonda, kuna Tallinna linnaruumiline keskkond on linnaosade lõikes eriilmeline – kuni 10 väärtuspunkti;
2.Disain on tagasihoidlik, elegantne ja aegumatu, terviklahendusena veenev ning detailide tasandil läbimõeldud – kuni 15 väärtuspunkti;
3.Disain ja toote konstruktsioon arvestab praktilisi eesmärke ja ohutust (materjalide, viimistluste valik, vandalismikindlus, vundamendi lahendus koos kinnitustega) – kuni 15 väärtuspunkti. Kaebaja on märkinud 10 punkti andva kriteeriumi kohta, et kuna Tallinna linnaruumiline keskkond on linnaosade lõikes eriilmeline, siis võib teha kaks võimalikku järeldust: (a) pakkujad peavad iga linnaosa jaoks disainima erinevas stiilis ootekojad või (b) ühe stiilis ootekojad peavad sobima igasse linnaosasse. Jääb selgusetuks, kumba varianti vastustaja soovib. Kriteeriumi sõnastus ei võimalda teha kaebaja pakutud järeldusi. Väljendi „Disain sobitub igasse erinevasse linnaehituslikku keskkonda“ tõlgendamine selliselt, et pakkuja peaks disainima iga linnaosa jaoks erinevas stiilis ootekoja, on meelevaldne. Tallinnas on kaheksa linnaosa. Kuid RHAD punktis 5.5 on öeldud, et pakkuja peab esitama kaks ootekoja disainilahendust ning pakkuja võib märkida kahest disainlahendusest endale eelistatuma variandi, millega hankija võimalusel arvestab. Selle kriteeriumi kohaselt saab pakkuja esitada kaks ootekoja disaini, mis on universaalsed ja sobituvad igasse linnaossa. Kaebaja viitab, et 15 punkti ulatuses hinnatakse seda, kas disain on korraga tagasihoidlik, elegantne ja aegumatu, terviklahendusena veenev ning detailide tasandil läbimõeldud. Selline hindamiskriteerium sisaldab ridamisi selgitamata mõisteid ja kriteeriume, mille põhjal ei ole võimalik aru saada ega kontrollida, mis konkreetselt hinnatakse. Tartu Ringkonnakohus on 01.07.2021 haldusasjas nr 3-21-445 leidnud, et hindamiskriteeriumid tuleb sõnastada hankedokumentides või hanketeates viisil, mis võimaldab kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel neist ühtemoodi aru saada. Mõisted disaini elegantsus, aegumatus, tagasihoidlikkus, terviklahendusena veenev ning detailides tasandil läbimõeldud ei ole õigusmõisted. Samas ei ole tegemist kriteeriumitega, mis on arusaamatud, piiravad või välistavad pakkumuse koostamist nende nõuetega arvestaval viisil. Tegemist on tavakeeles kasutusel olevate määratlemata mõistetega, mida saavad aluseks võtta pakkumust koostavad disainer/arhitektid/insenerid ja sisustada pakkumuste hindamisel vastavad erialaspetsialistid RHAD-s antud kriteeriumite raamides. Oluline on, et disain peab vastama hankija nägemusele linnaruumi sobivatest ehitistest ja seda nii välisilme, ajas kestvuse kui ka ohutuse seisukohalt. RHAD-is liiga täpsete kriteeriumite kehtestamine tooks kaasa autori loomevabaduse piiramise või veelgi enam, hanke suunatuse konkreetsele pakkujale. Esteetilisuse kriteeriumid ja neile antavad hinnangud on subjektiivsed,
kuid see ei tähenda, et need on õigusvastased. VAKO on otsuses nr 18-13/13917 leidnud, et hindamise kriteerium on õiguspärane siis, kui sisaldab kõiki objektiivse hindamise läbiviimiseks vajalikke osi, s.t hindamisele kuuluvaid asjaolusid kui ka punktide omistamise metoodikat. Vaidlusaluses hankes on majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks kasutatavad disaini hindamiskriteeriumid piisavalt määratletud ja täpsustatud ka alakriteeriumitega ning avatud on punktide omistamise metoodika. See võimaldab objektiivset hindamist ja ühetaolist kohtlemist pakkumuste võrdlemisel ning võimaldab tagada hindamisotsuse läbipaistvuse ja kontrollitavuse, so otsuse õiguspärasuse. Ka VAKO on vaidlusaluses otsuses (punkt 20) öelnud, et kuigi tuleb möönda, et osundatud hindamisalused sisaldavad teatavat subjektiivsust, siis antud kaasuse asjaoludel ei saa seda pidada õigusvastaseks. Esiteks on kohtupraktikas leidnud kinnitust, et pakkumuste hindamisel ei pruugi subjektiivsus olla täielikult välistatav (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-20-1198, p 18). Nii on see eriti juhtudel nagu praegune, kui hinnatakse toote disaini, mitte mingit üheselt fikseeritud numbrilist näitajat nagu nt pakkumuse hind. Hankija ei saa üheselt mõistetavalt, täiesti objektiivselt ning hindamise tulemusi juba ette paika panevalt kirja panna kriteeriume, täpselt milline disain annab täpselt kui mitu punkti. Hankijal ei ole võimalik riigihanke alusdokumentides ära kirjeldada kõikvõimalikke disainilahendusi, mida on ilmselt lõpmata arv, ja välja tuua neile vastavaid hindepunkte. Seega on toote disaini hindamisel mõningane subjektiivsus paratamatu ning paratamatu on ka see, et vastavaid hindamiskriteeriume ei ole võimalik sõnastada nii, et pakkuja saab tõsikindlalt juba ette teada, millise arvu hindepunkte tema pakutav disain saaks. Teiseks on vaidluse all olevad kriteeriumid formuleeritud nõnda, et nad ei lähe oma subjektiivsuses kaugemale kui olemuslikult paratamatu. Asjaomased kriteeriumid ei võimalda täiesti meelevaldset hindamist, mida võimaldaks nt kriteerium „disain on ilus“ vms. Disaini sobivus erinevasse linnaehituslikku keskkonda, disain tagasihoidlikkus, elegantsus ja aegumatus, disaini ja ehitise konstruktsiooni kooskõla praktiliste eesmärkide ja ohutusega on kriteeriumid, millel on piisavalt selgelt määratletud raamid ning mida mh vastava ala ekspertidest koosnev hindamiskomisjon saab ja peab hindama kontrollitavalt, kindlates raamides ja kindlatest pidepunktidest tõukudes, mitte aga puhtalt oma subjektiivsetest eelistustest lähtuvalt.“ Tallinna Halduskohtu 14.01.2021 otsuse kohaselt haldusasjas nr 3-20-2380: Hindamismetoodika valik – kas määratleda üldised hindamise kriteeriumid ja/või detailid – on vastustaja otsustada. Samuti on vastustaja otsustada, kas kehtestada kriteeriumid, mille alusel anda teenusele koondhinne või jagada kriteeriumid alakriteeriumiteks, mille kohta anda osahinded, mille liitmisel saadakse koondhinne (vt RKHKo 3-20-1198, p 19). Kohus nõustub ka VAKO poolt märgitud üldise lähtekohaga: vastustaja ei pidanud detailselt ette kirjutama, kuidas põhjalikkust ja realistlikkust saavutada. Vastupidisel juhul oleks vastustaja püstitatud ülesanne kvaliteedi hindamiseks muutunud suuresti sisutuks (VAKO otsuse p 15). Kohtu arusaama toetab Riigikohtu seisukoht, et hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda (RKHKo 3-20-1198, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on otsuses nr 3-17-269 sedastanud, et hindamiskriteeriumit ei muuda läbipaistmatuks ega kontrollimatuks see, kui hankijale jääb hindamiskriteeriumi sisustamisel teatav hindamisruum või kui erinevate pakkujate jaoks võivad olulised olla erinevad riskid. Hankija määrab hindamiseks hanke alusdokumentides hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud. Sealjuures võivad hinnatavateks väärtusteks olla ka esteetilised omadused (RHS § 85 lg 3, 8 ja 9).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Kohus keeldub kaebuse muudatuse vastuvõtmisest. Kaebuse muutmise taotluse puhul (HKMS § 49 lg 1) tuleb hinnata: 1) tähtaegsust; 2) otstarbekust kaebuse eesmärgi saavutamise seisukohalt; 3) lubatavust HKMS alusel. Kui üks nendest kolmest eeldusest ei ole täidetud, keeldub kohus kaebuse muudatuse vastuvõtmisest.
12.1.Käesolev haldusasi on riigihanke korraldamisest tekkinud haldusasi (HKMS § 266 lg 1). HKMS § 266 lg-s 2 sätestatud normi mõte on öelda, et HKMS 28. peatükis on reguleeritud hankeasjas esitatud kaebuse menetlemise erisused võrreldes HKMS muude menetlusreeglitega. HKMS 28. ptk ei näe ette erisusi kaebuse muutmise osas. Seega tuleb kaebuse muutmise taotlust lahendades analüüsida, millised on riigihanke korraldamise vaidlustamiseks ettenähtud õiguslikud võimalused, see tähendab HKMS § 266 lg-s 2 nimetatud kaebuse liigid. Riigihangete korraldamist ja sellega seotud vaidlustuste esitamist reguleerib RHS. Kaebaja vaidlustas nii VAKO-s kui ka vaidlustab kohtus riigihanke alusdokumente (RHS § 185 lg 2 p 1). Kohaseks VAKO-le esitatud vaidlustuse nõudeks on hankija kohustamine viia riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla (RHS § 190 lg 4 p 2). Kaebaja esitas 18.02.2022 VAKO-le vaidlustuse sellise (VAKO 04.03.2022 otsuse p 2). Hankija ei ole riigihankes teinud ühtegi otsust (RHS § 185 lg 2 p-d 2 kuni 8), mille kehtetuks tunnistamist saaks kaebaja nõuda (RHS § 190 lg 4 p 1). Järelikult ei ole ka kohtumenetluses võimalik esitada tühistamiskaebust. Seadusandja on ühemõtteliselt näinud ette, et riigihanke alusdokumentide õigusvastasuse vaidlustamise nõudeks on kohustamisnõue viia riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla. VAKO menetlus on haldusasja kohustuslik eelmenetlus (HKMS § 268 lg 1). Eeltoodud RHS sätete ja HKMS § 268 lg 1 süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendus võimaldavad teha järelduse, et kaebaja ei saa hankeasjas kohtule esitada tühistamiskaebust riigihanke alusdokumentide vaidlustamiseks. HKMS § 49 lg 1 sõnastuse käesoleva seadustiku kohaselt lubatav mõistmiseks tuleb teleoloogilist tõlgendamist eelistada grammatilisele tõlgendamisele: kaebuse muutmise lubatavuse üle otsustamisel tuleb HKMS-i rakendada koosmõjus RHS-ga. Kui RHS § 190 lg 4 p 2 näeb ette kohase nõudena kohustamisnõude, siis ei ole kohtumenetluses lubatud esitada riigihanke alusdokumentide tühistamisnõuet. Kohus keeldub tühistamisnõude vastuvõtmisest.
12.2.1.Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2 esimene lause). Asjakohane ei ole kaebaja põhjendus, et tuvastamisnõude lubatavust toetab vastustaja poolt sama hankeobjekti suhtes varasema hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ning kindlustunde puudumine, et vastustaja ei korralda uuesti uut hanget, milles esinevad samasugused õigusvastased tingimused. Hankijal on seadusega lubatavates piirides täielik vabadus iga riigihanke puhul otsustada, milliseid hanketingimusi kehtestada (vt Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-18-977, p 18; Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-21-1809, p 16). Seega ei oma nimetatud asjaolu tähtsust.
Tulevikus aset leidvate hankemenetlustes on kaebajal tuvastamisnõudest tõhusam õiguskaitsevahend primaarsete õiguskaitsevahendite kujul.
12.2.2.Tuvastamisnõudele üleminek on õigustatud erandina kaebajast sõltumatutel asjaoludel. Sellist lahendust pidas Riigikohus põhjendatuks metsateatiste vaidlustamisel seoses asjaoluga, et kohtumenetluse ajal lõppes haldusaktide kehtivusaeg, mistõttu oli põhjendatud tühistamisnõudelt üleminek tuvastamisnõudele (Riigikohtu 28.10.2020 määrus asjas nr 3-20580, p 11). Riigikohus jättis selles asjas koos tühistamisnõudega esitatud esialgse õiguskaitse (edaspidi EÕK) taotluse kohaldamata (Riigikohtu 28.10.2020 määrus asjas nr 3-20-580, p 13). Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.04.2022 määruses asjas nr 3-21-933 (p 14), et selline erandlik olukord esineb, kui: 1) kaebaja esitab kohustamisnõude viia hanketingimused õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse; 2) kohtumenetluse ajal saabub pakkumuste esitamise tähtaeg (RHS § 81 lg 1); 3) kaebaja esitas sellest tulenevalt enne pakkumuste esitamise aega EÕK taotluse, mille kohus jättis rahuldamata; 4) kaebaja ei esita pakkumust hanketingimustest tulenevalt; 5) kaebaja esitab taotluse kaebuse muutmiseks selliselt, et minna kohustamisnõudelt üle tuvastamisnõudele. Käesolevas asjas on asjaolud oluliselt erinevad: 1) kaebaja ei esitanud EÕK taotlust oma õiguste kaitseks tulenevalt pakkumuste esitamise tähtajast; 2) kaebaja esitas pakkumuse lähtudes kehtivatest hanketingimustest. Seega ei tekkinud tuvastamisnõudele ülemineku vajadus kaebajast sõltumatutel asjaoludel. Kaebaja viidatud Riigikohtu 07.06.2018 otsuse asjas nr 3-16-586, p 12 ei ole asjakohane, sest ei puuduta kaebuse muutmise lubatavust.
12.2.3.Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2 esimene lause). Kaebaja viidatud Riigikohtu 04.12.2017 otsuse asjas nr 3-15-873, p 34 ei ole asjakohane, sest puudutab haldusakti kehtivuse ammendumist (ehitusloa tühistamisnõude lubamatus pärast kasutusloa väljastamist) ja sellest tulenevat vajadust üle minna tuvastamisnõudele. Kaebaja viidatud Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2022 määruse asjas nr 3-19-2392, p 18 ei ole käesolevas asjas asjakohane. Selles määruse, viitega varasemalt praktikale, pidas ringkonnakohus lubatavaks üleminekut haldusakti tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele (haldusakti kehtivuse ammendumine), sest tuvastamisnõude rahuldamine annab kaebajale õiguse nõuda menetluskulude hüvitamist. Seega on kaebaja viidatud kohtulahendid seotud erandlike olukordadega, tuvastamisnõudele ülemineku vajadus tekkis kaebajast sõltumatutel asjaoludel.
kus
Lisaks eeltoodule ei ole kohtu jaoks äratuntav, et kaebaja esitatud pakkumusel ei ole samaväärset edulootust teise pakkujaga. Seetõttu ei ole välistatud kaebajaga hankelepingu sõlmimine ning hüvitamiskaebuse esitamine on hüpoteetiline.
13.Kaebaja esitatud kohustamisnõue tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et:
1) kaebaja teadis, et pakkumiste esitamise tähtaeg on 01.04.2022; 2) kaebaja ei esitanud esialgse õiguskaitse taotlust, et peatada tähtajast tulenev õigusliku mõju; 3) kaebaja esitas tähtajaks pakkumuse. Vastustaja võis muuta riigihanke alusdokumente kuni pakkumuste esitamise tähtajani (RHS § 81 lg 1), st kuni 01.04.2022. Kuna kaebajale oli see teada, oleks ta saanud kaebuse eesmärgist lähtuvalt esitada EÕK taotluse peatamaks haldusakti kehtivus. Seda võimalust kaebaja ei kasutanud. Seetõttu kaotas kaebaja seisuga 01.04.2022 võimaluse nõuda riigihanke alusdokumentide õigusaktides sätestatud nõuetega kooskõlla viimist. Tallinna Ringkonnakohus selgitas (28.05.2021 määrus asjas nr 3-21-991, p 14) EÕK vajadust sellises olukorras: RHS § 81 lg 1 kohaselt saab riigihanke alusdokumente muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist, kaotaks vaidlus pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist mõtte. Kuna riigihanke alusdokumendid on olemuselt eelhaldusakt (vt Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 16), mis on kehtivuse korral haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 järgi igaühele täitmiseks kohustuslik, siis puuduks hankijal võimalus jätta vaidlustatud RHAD punktid hiljem kohaldamata isegi juhul, kui halduskohus peaks tuvastama nende õigusvastasuse (Riigikohtu 28.11.2012 otsus nr 3-3-1-45-12, p 29). Järelikult ei ole võimalik kaebaja poolt esitatud kohustamisnõude eesmärki enam saavutada. Sel põhjusel ei hinda kohus sisuliselt hanketingimuste õigusvastasust.
14.Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata kohustamisnõudes, siis jääb haldusakt kehtima ning puudub vajadus hakata eraldi hindama VAKO otsuse õiguspärasust.
15.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
16.Obiter dictum märgib kohus järgmist. Tallinna Ringkonnakohus nõustus käesolevas asjas tehtud 28.04.2022 määruse p-s 15, et muutunud asjaolude tõttu ei saaks esitatud kohustamisnõuet enam rahuldada. Järeldusena leidis ringkonnakohus, et sellises olukorras tulnukski jätta kaebus otsusega rahuldamata, mitte jätta seda läbi vaatamata. Tekib küsimus, mis mõte oli kohustada jätkama kohtumenetlust, kui selle lõpptulemus on ette teada. 28.04.2022 määruse tulemusel tegi kaebaja täiendava menetlustoimingu – esitas taotluse. Kohus küsis vastustajalt seisukoha selle taotluse kohta. Mõnel teisel juhul oleks võinud lisaks ajakulule kaasneda menetluskulud (sealhulgas istungi kulud). Haldusasja peab lahendama võimalikult väikeste kuludega (HKMS § 2 lg 2). Neid asjaolusid oleks ringkonnakohus saanud arvestada 28.04.2022 määrust tehes. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 08.07.2022
KOHTUOTSUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.