1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.05.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-1038 menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata, kuid muuta Tallinna Halduskohtu 20.05.2021 määruse haldusasjas nr 3-21-1038 põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale, millega lahendati kaebuse tagastamise küsimus, on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4). Esialgse õiguskaitse ja menetlusabi andmise osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 252 lg 7).
Harju Maakohus mõistis 28.02.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1718 XXle liitkaristusena 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Harju Maakohus vabastas 13.04.2020 määrusega XX karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga ning määras XX kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kriminaalhooldusametnik tegi 22.12.2020 erakorralise ettekande, kuna XX rikkus kontrollnõudeid (tarvitas narkootikume ja juhtis narkojoobes mootorsõidukit). Pärnu Maakohus pööras 25.01.2021 määrusega kriminaalasjas nr 1-19-1718 XX vangistuse täitmisele.
3-21-1038
2.XX esitas 03.05.2021 Tallinna Vanglale pöördumise, millega andis nõusoleku enda paigutamiseks kinnise vangla avavanglaosakonda alates 23.05.2021. XX tugines vangistusseaduse (VangS) § 20 lg-le 1 ja justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p-le 2.
3.XX esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis, et kohus keelaks vanglal rikkuda kaebaja VangS § 41 lg-st 2, § 6 lg-st 1 ja § 20 lg-st 1 tulenevaid õigusi. Kaebuse kohaselt keeldub Tallinna Vangla algatamast menetlust kaebaja paigutamiseks avavanglasse, kuigi kaebaja vastab avavanglasse paigutamise tingimustele. Kaebaja nõuab esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamist vastava diskretsiooniotsuse tegemiseks. Samuti palub kaebaja jätta kohaldamata täitmisplaani § 17 lg 1 p 1, mis on vastuolus põhiseadusega.
4.Tallinna Vangla selgitas 19.05.2021, et vangla ei ole käesolevaks ajaks XX 04.05.2021 pöördumisele vastanud. XX ei ole avavanglasse paigutamisega seonduvalt vanglale vaiet esitanud ja kaebusega kohtusse pöördumine on olnud ennatlik, sest kohustuslik kohtueelne menetlus on kaebajal läbimata.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 20.05.2021 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Kaebaja on lisaks keelamiskaebusele soovinud esialgse õiguskaitse taotluse raames esitada ka kohustamiskaebuse. Kaebusest järeldub kaebaja tahe saavutada tema paigutamine avavanglasse. Kohustamiskaebus ei ole lubatav, kuna selles osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kaebaja on taotlennud enda paigutamist avavanglasse, kuid vangla pole seda lahendanud ja taotlus on menetluses ehk vastav otsus on veel tegemata. Seejuures ei nähtu, et vangla oleks taotluse lahendamisega viivitatud. Vaidemenetlust ei ole algatatud ning selline õigus on kaebajal alles taotluse lahendamise kohta tehtud otsuse tegemisel või taotluse lahendamisega viivitamisel. Kui kinnipeetava ümberpaigutamine jääb vangla initsiatiivil algatamata, tuleb kinnipeetaval esmalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus nõudega kohustada ümberpaigutamist otsustama (VangS § 11 lg 5, haldusmenetluse seadus (HMS) § 72 lg 1 p 3). HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kaebus tagastada, kuna selle esitaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Keelamiskaebus on esitatud ennatlikult ning see pole lubatav. Keelamiskaebus ei ole mõeldud olukordade tarvis, kus isik ei ole kasutanud võimalust esitada tühistamiskaebus või see on jäetud rahuldamata. Kaebaja 03.05.2021 taotlus on vangla menetluses ning lahendamata. Seejuures ei nähtu, et vastustaja oleks taotluse lahendamisega viivitanud. Kaebajal on võimalik kaitsta enda õigusi taotluse lahendamise kohta tehtava haldusakti või taotluse lahendamisega viivitamise hilisemal vaidlustamisel esmalt kohustuslikus vaidemenetluses ning seejärel vajadusel kohtumenetluses tühistamis- ja kohustamisnõude esitamisega. Keelamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kuna kaebus tagastatakse, jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
2(4)
3-21-1038
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja vaidlustab määruskaebuses halduskohtu määruse. Kaebuse tagastamine oli ennatlik. Keelamiskaebuse esitamine oli lubatud, kuna vastustaja piirab kaebaja õigusi, mida pole võimalik hiljem kõrvaldada. Keelamiskaebuse esitamiseks ei pea läbima kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja ei esitanud kohustamisnõuet, kuna see ei oleks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu lubatav. Kaebaja taotleb, et kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras vastustajat paigutama kaebajat avavanglasse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).
8.Kaebaja määruskaebusest nähtub, et ta on jätnud kaebuses teadlikult esitamata kohustamisnõude, kuna selle nõude osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Seega ei saanud halduskohus vajadusel kaebajale sellise nõude esitamist ka soovitada.
9.Kaebaja on halduskohtule esitanud keelamisnõude järgmises sõnastuses: „Palun keelata vastustajal piirata kaebaja õigusi, mis tulenevad vangistusseaduse § 41 lõike 2 laused 2–3, § 6 ja § 20 lõike 1 sätestatud põhimõttest.“
10.VangS § 41 lg 2 teine ja kolmas lause sätestavad, et kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. VangS § 6 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine ning vangistuse täideviimine korraldatakse kinnises vanglas või avavanglas. VangS § 20 lg 1 sätestab, kui kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse.
11.HKMS § 37 lg 2 p 3 kohaselt võib kaebusega nõuda haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist. Keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1).
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et keelamiskaebus pole kaebaja taotletava eesmärgi saavutamiseks – avavanglasse paigutamiseks – õige õiguskaitsevahend. Kuigi teoreetiliselt võib keelamiskaebuse esemeks olla ka keeld anda sellist haldusakti, millega jäetakse kaebaja taotlus avavanglaase paigutamiseks rahuldamata, ei tooks sellise nõude rahuldamine kaasa kaebaja avavanglasse paigutamist. Selleks, et kaebaja paigutataks avavanglasse peab vangla andma haldusakti, millega kaebaja otsustakse paigutada avavanglasse. Keelamiskaebuse esemeks aga ei saa olla kohustus otsustada anda haldusakt kaebaja avavanglasse paigutamiseks. Sellist eesmärki on võimalik saavutada kohustamisnõude esitamisega. Kohustamisnõude osas oli aga kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
3(4)
3-21-1038
13.Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus keelamiskaebuse õiguspäraselt. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb keelamiskaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel ehk isegi keelamiskaebuse rahuldamise korral ei oleks võimalik kaebuse eesmärki (s.o avavanglasse paigutamist) saavutada. Selles osas tuleb halduskohtu määruse põhjendusi muuta.
14.Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata põhjusel, et see väljub kaebuses esitatud nõude piiridest. Kaebaja on esitanud keelamiskaebuse, kuid taotleb esialgse õiguskaitse korras avavanglasse paigutamist. Sellise sisuga õiguskaitset saaks taotleda kohustamisnõude esitamise korral. Selles osas tuleb halduskohtu määruse põhjendusi muuta.
15.Kaebaja õigused ei jääks kaitseta, kui tal on kohustus kohustamisnõude osas läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Esialgset õiguskaitset võib taotleda ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Seega oli kaebajal õigus esitada vanglale vaie, sh ka võimaliku viivituse korral taotluse lahendamisel ning vajadusel taotleda halduskohtult esialgset õiguskaitset.
16.Riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks pole alust, mistõttu tuleb see taotlus jätta rahuldamata (HKMS § 111 lg 1). Selles osas tuleb halduskohtu määruse põhjendusi muuta.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata, kuid muudab halduskohtu määruse põhjendusi.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.