Teenistussuhted › Muud teenistussuhted

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 30.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-20-1192/7
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Teenistussuhted › Muud teenistussuhted
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 30.06.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2172

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1192

Haldusasi

X kaebus teenistusest vabastamise õigusvastasuse tuvastamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja X Vastustaja Tööinspektsioon, esindajad Janek Saarepuu ja Meeli Miidla-Vanatalu

Asja läbivaatamise vorm

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

Jätta X kaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.07.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Teenistussuhted

4.Kaebuse põhjendus. 4.1 Koondamine on vastuolus ATS § 90 lg-ga 3. ATS § 90 lg 3 kohaselt ei ole koondamine lubatud, kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele. Talituse juhataja ülesanded anti üle järelevalve osakonna juhatajale. Järelevalve osakonna juhataja oli uurimistalituse juhataja vahetu juht. Vastustajal on jätkuvalt Töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest § 25 lg-test 5-10 tulenev kohustus menetleda ja uurida. 20.05.2020 likvideeriti kogu järelevalve osakonna uurimistalitus. Moodustati uus rakkerühm tööõnnetused ja kutsehaigused (https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/ Organisatsioon/Toeoeinspektsioon/TI_struktuur_01.06.2020.pdf). Rakkerühma tööd juhib ja korraldab järelevalve osakonna juhataja. Seda kinnitab ka vastustaja peadirektori Maret Maripuu kiri kõigile teenistujatele: Alates 20. maist hakkavad tööinspektor-uurijad esialgu alluma vahetult järelevalve osakonna juhatajale Silja Soon’ele. Tulevikus loodan, et meeskonnast kasvab välja uus juhtivtööinspektor uurimise alal, kes võtab enda peale ka rakkerühma juhtimise. Eelduslikult käesoleva aasta lõpuni jälgib protsesside kujunemist ning juhib ja suunab tööõnnetuste uurimist järelevalve osakonna juhataja ise. Käesoleva kirjaga teavitab peadirektor isiklikult, et uurimistalituse juhataja ülesanded antakse üle järelevalve osakonna juhatajale kuni uue juhtivtööinspektor uurimise alal väljakasvamiseni. Kaebaja täpsustab, et juhtivtööinspektori ametikoha ülesandeks on juhtida rakkerühma tööd. Sisuliselt tähendab see, et tööõnnetuste uurimine jätkub, jätkuvalt on vaja juhtida tööõnnetuse-uurijaid. Need ülesanded ei ole vastutaja asutusest likvideeritud. Seega avaldaja koondamine on õigustühine ja ei vasta ATS § 90 lg 3 nõuetele. Kaebaja teenistuse kohustuseks oli ka tööõnnetuste uurimine. Kaebaja menetluses olevad uurimised jaotati tööinspektor-uurijate vahel. Uurimistalituses oli tööl 6 tööinspektor-uurijat ja talituse juhataja. Uues rakkerühmas tööõnnetused ja kutsehaigused on kokku 8 ametnikku. Kusjuures nende sekka ei ole arvestatud järelevalve osakonna juhatajat, kuna tema ise

tööõnnetuste uurimisega ei tegele. Seega vaatamata sellel, kuidas vastustaja nimetab tööõnnetuste uurimisega tegelevat üksust, siis tööülesanded on kõik jäänud samaks. Ei saa rääkida ka uurimise hulga vähenemisest, sest sellisel juhul ei oleks suurendatud ametnike arvu üksuses. Samuti ei pakutud kaebajale vastustaja juures sarnast teenistusülesandega ametikohta ATS § 90 lg 7 järgi. Enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist peab talle võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta. 4.2 ATS § 105 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Teenistussuhte lõpetamiseks puudus tööandjal õiguslik alus. Kaebaja taastas uurimistalituse juhtimise käigus tööinspektor-uurijate ühetaolise uurimiskokkuvõte kirjutamise laadi. Kehtestas korra, et uurimiskokkuvõtted peavad olema põhistatud ning järgis nende täitmist. Kaebaja oli vastustaja juures tööl olnud 15 aastat ja 5 kuud, olles vastustajale lojaalne täites tööülesandeid kohusetundlikult. Seda kinnitavad igaaastaselt makstud suured tulemustasud. Kaebaja hingega töösse panustamist märkas ka vastustaja ning vastustaja tunnustas kaebajat 2014.a ja 2016.a parimaks uurijaks nimetamisega. Vastustaja pahatahtlikust näitas ka see, et teenistusest vabastamine toimus päeva pealt. Asjade üleandmine pidi olema võimalik kuni 22.05.2020, kuid tegelikkus oli see, et 20.05.2020 oli suletud kaebaja kontod ning digitaalsel teel ei olnud enam võimalik ühtegi asja üle anda. Digitaalajastul toimub enamus üleandmisi digilahenduste kaudu, kuid kaebajalt võeti see õigus, kuigi käskkirja järgi pidi õigus kehtima kuni 22.05.2020. Kaebajasse suhtuti kui katkuhaigesse, kes on koheselt vaja küüditada ehk oli vaja võimalikult kiiresti blokeerida kaebaja ligipääs andmebaasile ITI. Eelkirjeldatud asjaolusid arvesse võttes on ilmselge, et vastustaja on oma töö ümber struktureerinud vaid selleks, et kaebajast kui peadirektori jaoks ebasobivast isikust vabaneda. Ebasobivaks isikuks muutus kaebaja peale seda, kui tema alluvad pöördusid Eesti Ekspressi (https://ekspress.delfi.ee/kuum/kius-tooinspektsioonisametnikud-vajavad-psuhhiaatrilist-abi? Id=89140715). Kogu olukord akumuleerus Sotsiaalministeeriumi auditiga. Seega puudub alus hüvitise suuruse vähendamiseks.

kord kriisinõustamist. Asutus seisis raske valiku ees, kuidas piiratud rahaliste võimalustega ressurss vastavalt tegelikele vajadustele ümber suunata. Samal päeval, s.o 06.04.2020.a kinnitati peadirektori käskkirjaga nr 1.1-1/24 Tööinspektsiooni struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu muutmine alates 15.04.2020. Eelnimetatud käskkirja andmisele eelnes järelevalve osakonna ametnike võrdlus ATS § 90 alusel ametnike haridustasemete ja teenistusstaažide ning alla 7-aastast last kasvatavate isikute lõikes, mis on vormistatud personalispetsialisti kokkuvõttega ja ettepanekuga peadirektorile. Samal ajal oli kaalumisel juba ka juhtimisstruktuuride muutmise küsimus ehk üldine eesmärk oli optimeerida juhtimistasandite ressursikulu. Tööinspektsiooni põhimääruse § 10 lõike 1 kohaselt on Tööinspektsiooni struktuuriüksusteks osakonnad. Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused. Tööinspektsiooni struktuurist oli juba varasemalt kaotatud transpordi järelevalve talitus (2018), analüüsi- ja arengutalitus (2018) õigustalitus (2018), nõustamistalitus (2019), töötervishoiutalitus (2019). Uurimistalitus oli viimane üksus, mis tegutses talituse formaadis, kuid ei sobitunud enam oma toimimiselt ja ülesannete jaotuselt ülejäänud struktuuriüksuste toimimisega. Uurimistalituse reorganiseerimise osas olid kaalumisel erinevad võimalused. Teema muutus uuesti aktuaalseks nii seoses COVID-19 nõustamismahtude pideva kasvuga kui ka 17. aprillil Tööinspektsioonile saadetud Sotsiaalministeeriumi siseauditiosakonna poolt koostatud tööõnnetuste uurimise töö tulemused. Ministeeriumi analüüsi tulemustest ilmnesid selgelt talituse eesmärgipärase toimimisega seotud puudused. Ministeerium soovitas muuhulgas tagada, tööõnnetuste uurimisel, õigusaktis ja sisemises korras sätestatud uurimistoimingute nõuete täitmine ning kaaluda uurimistoimingute nõuete täitmise kontrolli juurutamist järelevalve osakonnast sõltumatu töötaja poolt. Mis viitab üheselt puudulikule kontrollile tööinspektor-uurijate toonase vahetu juhi ehk uurimistalituse juhataja poolt pikema aja vältel. Pärast siseauditi osakonna töö tulemustega tutvumist ning selle sisu arutamist järelevalve osakonna juhatajaga, andis Tööinspektsiooni peadirektor 27.04.2020 suunamisega Tööinspektsiooni infosüsteemis ITI peadirektori asetäitjale, järelevalve osakonna juhatajale ja uurimistalituse juhatajale korralduse „ teha ettepanekuid, kuidas muuta tööõnnetuste uurimist hiljemalt 5. maiks, et siis nende ettepanekute pinnalt üheskoos arutada, kuidas teemaga edasi minna.“ Uurimistalituse juhataja vastas suunamisele 5.mail kommentaariga „Leian, et TI peaks oma struktuurilt sarnanema teiste riigiasutustega. Riigiasutuste ühine kontseptsioon on viimasel ajal aktuaalne teema. Leian, et uurimine ja järelevalve peavad olema üksteisest lahutatud. Nii on ta lahutatud ka Keskkonnainspektsioonis, EMTA-s jt asutustes. TI on vaid siiani arusaamal, et ennetav kontroll ja uurimine on samaväärne tegevus. Selleks teen ettepaneku struktuuri muutmiseks selliselt, et moodustatakse uurimisosakond ja uude uurimisosakonda luua 8 uurijat + 1 juht töökohad Uurimisosakond uurib nii tööõnnetusi kui ka kutsehaigestumisi. Sellise struktuuri muudatusega suudame ka teistele riigiasutustele näidata, et kui asutus oleme huvitatud ühtsest kontseptsioonist. Töö olemus inspektoritel ja uurijatel on erinev. Inspektorid tegutsevad selle nimel, et tööõnnetusi ja kutsehaiguseid ei oleks (ennetavalt), uurijad tegelevad tagajärgedega (kui tööinspektorid ei ole piisavalt panustanud TÕ ja KH ära hoidmisse). Seega on kaks erinevat suunda JVO juhi all konfliktses seisus ning viimased 2 aastat on näidanud, et ennetuse ja tagajärgede huvide konflikti lahendamisega JVO juht ei suuda toime tulla.

Arusaamatu on JVO juhataja ettepanek muuta talitus rakkerühmaks ja uurijate ametinimetuste muutmine. Kuidas see olukorda parandab? Sihtkontrollide teostamine on ammu läbi käidud teema. Seda on korduvalt proovitud taastada, kuid praktika näitab, et sellel ei ole mingit sisu ega väärtust ei TI-le ega tööandjale. Mitmeid kordi on rõhutatud, et me ei pöörduks vanade asjade juurde tagasi, vaid otsiks uuenduslikke lähenemisi. Töökord muutmist ei vaja, see on Meeli ja peajuristide poolt üle vaadatud ja see kehtib alates 01.01.2020. Paranduskohana näen nõudlikkuse tõstmist ja töökorra jälgimist.“ Eeltoodu viitab, et talituse juhataja sisuliselt ei tajunud oma rolli ja vastutust juhina talituse tegevuse eest. Jäi arusaamatuks, kes tema asemel peab kontrollima talituse ametnike ehk tööinspektor-uurijate tegevuse korrektsust ja asjakohasust ning jaotama töökoormust. Talituse põhimääruse kohaselt oli see üks tema ülesannetest. Siiski, väljendatud seisukohtade täpsustamiseks ning ühtlustamiseks, toimus 7. mail kell 13.00 Tööinspektsiooni Pärnu kontoris arutelu, millel osalesid peadirektor, peadirektori asetäitja, järelevalve osakonna juhataja ning uurimistalituse juhataja. Uurimistalituse juhataja jäi kohtumisel endale kindlaks, et tuleb jätkata senisel kujul, muudatusi ei ole vaja ning tema peab Sotsiaalministeeriumi poolt väljatoodud puudused seadusega kooskõlla viima. Kohtumisel osalejad lahkusid Pärnust kokkuleppega, et mõtleme veel edasi, kuid kehtivat korda tööõnnetuste uurimise läbiviimisel tuleb edaspidi nõuetekohaselt täita. Pärast kõigi asjaolude põhjalikku kaalumist ning ressursi ja ametnike teenistusülesannete hindamist ja kuulates ära järelevalve osakonna juhataja ettepaneku ning nägemuse edasise töökorralduse osas, tegi peadirektor 11.05.2020.a peadirektori asetäitjale kohustuseks hinnata veelkord teenistuses olevate järelevalve osakonna ametnike haridustasemed, teenistusstaažid ning alla 7-aastast last kasvatavate isikute vaates edasised ametnike koondamise võimalused. Peadirektori asetäitja saatis hindamise tulemuse e-kirjaga 15.05.2020.a. 18.05.2020.a võttis Tööinspektsiooni peadirektor vastu otsuse, ressursi optimaalse kasutamise ning järelevalve osakonnas selgema juhtimisahela loomiseks ning arvestades Sotsiaalministeeriumi siseauditi osakonnas 17.04.2020.a valminud nõuandvas memos välja toodud järeldustega, muuta Tööinspektsiooni järelevalve osakonna struktuuri ning teenistuskohtade koosseisu ja paiknevust alates 20.05.2020 ning likvideerida järelevalve osakonnast uurimistalitus. Otsus struktuuri muutmiseks on vormistatud peadirektori 18.05.2020 käskkirjaga nr 1.1-1/33. Kuna riigieelarveliste vahendite otstarbeka kasutamise vaates ei olnud enam eesmärgipärane hoida uurimistalituse juhatajat teenistuses ning 18.05. kinnitatud struktuurimuudatusega kaotati talituse juhataja ametikoht alates 20.05.2020, siis vormistati teenistusest vabastamise käskkiri nr 1.1-1/34 ning tehti see kaebajale teatavaks 19.05.2020 Tööinspektsiooni Pärnu kontoris. Ametnik asus samal päeval üle andma Tööinspektsioonile kuuluvat vara. Varade üleandmine on allkirjastatud digitaalselt 19.05.2020 kell 12.21. 5.2 Kaebaja teenistusest vabastamine on toimunud seaduspäraselt ning põhjendatult. Kaebaja toob kaebuses korduvalt alusetult välja vastustaja pahatahtliku käitumise, kuid tegi ise vastustajale ettepaneku kompromiss-kokkuleppe sõlmimiseks, esitades teadlikult rea alusetuid süüdistusi, millest teenistussuhte kestel kunagi juttu ei ole olnud. Teadlik valeväidete esitamine, ähvardamine ning selged viited ebavõrdsele kohtlemisele teenistussuhte ajal tingisid

6.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 6.1 Kaebaja leiab ekslikult, et koondamine polnud lubatud, sest tema (uurimistalituse juhataja) ülesanded anti üle järelevalve osakonna juhatajale (kaebaja vahetule juhile). Asjas kogutud andmetest nähtub, et järelevalve osakonna juhataja juhitava struktuuriüksuse ülesannete sisu ja maht, on kaebaja juhitud struktuuriüksuse omast oluliselt suurem, samuti ka järelevalve osakonna juhataja alluvate hulk ja volitused. Nimetatu ilmneb Tööinspektsiooni peadirektori 29.10.2019 käskkirjaga nr 1.1-1/47 kinnitatud järelevalve osakonna põhimäärusest ja Tööinspektsiooni koosseisuaruandest seisuga 18.05.2020 (dtl 12-13, 104-107). Põhimäärusest nähtuvalt on uurimistalitus järelevalve osakonna struktuuriüksus, kusjuures järelevalve osakonna ülesanneteks on peale tööõnnetuste uurimise ja analüüsi, tööinspektorite nõustamise tööõnnetuste uurimise ja tööohutusalase järelevalve valdkonnas ning ettepanekute tegemise abinõude rakendamiseks tööõnnetuste ennetamiseks (st uurimistalituse ülesannete), veel järelevalve töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete nõuete täitmise üle, samuti majandustegevuse nõuete täitmise üle töövahendusteenuse osutamise ja renditööjõu vahendamise puhul, samuti vastavate aruannete koostamine; kutsehaigestumise juhtumite uurimine ja analüüsimine, samuti riiklik järelevalve töötervishoiu valdkonnas tööandjapoolse kutsehaigestumise juhtumi uurimise üle; tööinspektorite nõustamine ja kontrollimine töökeskkonna järelevalve tegemisel ning kutsehaigestumise juhtumite uurimisel; ettepanekute tegemine abinõude rakendamiseks kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud haigestumiste ennetamisel; samuti Tööinspektsiooni esindamine kohtus, asutusesisese õigusabiteenuse osutamine ning hea halduse tava kujundamine ja rakendamine (vt põhimääruse p-d 3.1 ja 3.2.1). Seega kuna järelevalve osakonna juhataja ja kaebaja ülesanded ja volitused olulises osas ei kattu, siis ei olnud vastustajal keeldu kaebajat koondada. Asjaolul, et kaebaja menetluses olnud tööõnnetuste asjad jaotati teiste järelevalve osakonna ametnike vahel, pole käesolevas vaidluses määravat tähtsust. 6.2 Puudub vaidlus, et kaebajale enne teenistusest vabastamist teist ametikohta ei pakutud. Kaebaja haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta tulnuks ATS § 90 lg 7 järgi talle pakkuda võimaluse korral. Kuna kaebaja teenistusest vabastamise hetkel vabad ametikohad puudusid (dtl 93), pole ATS § 90 lg-s 7 sätestatud nõuet rikutud. 6.3 Kaebuse viited vastustaja pahatahtlikkusele on paljasõnalised ja tõendamata. Teenistussuhte viimase päeva ja teenistusest vabastamise käskkirja koostamise päeva kokkulangemine ei muuda teenistusest vabastamist õigusvastaseks.