Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 30. juuni 2021, Tartu 3-20-2483 Oleg Paskidovi kaebus Viru Vangla tegevusele (võõrkeelsete pöördumiste läbivaatamata jätmine) Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2021. a määrus Oleg Paskidovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Oleg Paskidov Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Oleg Paskidovi taotlus tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel läbi vaatamata.
2.Jätta rahuldamata Oleg Paskidovi taotlus riigi õigusabi saamiseks.
3.Jätta Oleg Paskidovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2021. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Oleg Paskidov esitas 7. detsembril 2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt ei vaata Viru Vangla tema venekeelseid pöördumisi sisuliselt läbi. Kaebuse kohaselt on alates Viru Vanglasse saabumise hetkest korduvalt rikutud kaebaja õigusi. Kaebaja ei valda eesti keelt ja tal puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuste eest tasumiseks. Kaebaja on esitanud tekkinud olmeprobleemide lahendamiseks Viru Vanglale erinevaid avaldusi ja taotlusi, kuid vangla jättis need pöördumised sisuliselt läbi vaatamata, sest need olid võõrkeelsed.
2.Tartu Halduskohus tagastas 9. aprilli 2021. a määrusega tuvastamiskaebuse, mis on esitatud kahjunõude esitamise eesmärgil (resolutsiooni p 1), tagastas tuvastamiskaebuse, mis on esitatud
preventiivsel eesmärgil (resolutsiooni p 2) ja jättis taotluse riigiõigusabi saamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused on järgnevad.
2.1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamisekaebuse esitamiseks. Sellest lähtudes ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1 tagastas halduskohus tuvastamiskaebuse, mis on esitatud hilisema kahjunõude esitamise eesmärgil.
2.2.Halduskohtu hinnangul ei ole ka preventiivsel eesmärgil kaebus lubatav, sest kaebajal esinevad tõhusamad õiguskaitsevahendid. Juhul, kui kaebaja võõrkeelsed pöördumised jäid sisuliselt vastamata, on kaebajal õigus pöörduda vangla poole võõrkeelse vaidega, mis läheb tasuta tõlkimisele kaebajal rahaliste vahendite puudumise korral vastavalt VSkE § 491 lg-le 4. Vaide saab kaebaja esitada ka juhul, kui eelnev taotlus jääb sisuliselt läbi vaatamata. Vaides saab kaebaja taotleda muu hulgas talle vajaliku eseme väljastamise otsustamist või muu toimingu sooritamist tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 punktist 3.
2.3.Kaebaja on ise teises kohtuasjas väitnud, et tal on võimalus esitada vanglale taotlused eesti keeles, kuna eestikeelseid pöördumisi aitavad koostada tal vanglaametnikud. Taotlused, mida kaebaja vanglale esitada soovib, on oma sisult lihtsad ning halduskohtu arvates on iga kinnipeetav võimeline selliseid taotlusi koostama kas siis sõnastiku või vanglaametniku abil. Juhul, kui taotlus jääb rahuldamata, saab kaebaja juba vaidemenetluses põhjalikult põhjendada emakeeles enda soove ja esitada vastuväiteid. Seetõttu tagastas halduskohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tuvastamiskaebuse tervikuna.
2.4.Kuna halduskohus tagastas kaebuse, ei näinud halduskohus riigi õigusabi määramiseks vajadust ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.
3.O. Paskidov esitas määruskaebuse, milles ta palub halduskohtu määrus tühistada ja võtta kaebus menetlusse. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
3.1.Kohus ei arvestanud ega täpsustanud kaebaja tahet ja tõlgendas kaebust tuvastamiskaebusena, aga kaebaja esitas kohustamiskaebuse (HKMS § 37 p 2), milles sisaldub ka õigusvastasuse tuvastamise nõue. Kaebusest nähtub kohustamiskaebuse eesmärk. Kohus ei pidanud selle täpsustamist vajalikuks.
3.2.Kaebaja kasutaski vaide esitamise õigust, aga vormistas vaide kehvas eesti keeles valvuri abiga, alandades ennast valvuri ees. Viru Vangla ei rahuldanud kaebaja esitatud nõuet.
3.3.Kaebajal on võimalus esitada vanglale taotlusi eesti keeles, kuid kohus ei tea, kuidas see kaebajat alandas ja enam ta vanglaametnikelt abi ei palu.
3.4.Vangla on kohustatud vaatama läbi kinnipeetavate võõrkeelseid pöördumisi, kes ei valda eesti keelt ja on maksejõuetud. Kui vangla seda ei tee, peab kohus vanglat kohustama.
3.5.Sõnaraamatu kasutamise soovitus halduskohtu poolt ei ole mõistlik ja on vastuolus põhiseaduse §-ga 14.
3.6.Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, sest ta on maksejõuetu. Samuti taotleb ta riigi õigusabi osutamist, sest kaebaja võtab igapäevaselt ravimit ja kohtudokumentide vormistamine on äärmiselt raske, arvestades seejuures ka kaebaja õiguskogenematust. Kaebaja tervislik seisund ei võimalda tal ennast kohtuistungil iseseisvalt kaitsta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
5.Kohtutoimikust nähtub, et Tartu Halduskohus on 10. märtsi 2021. a määrusega kohustanud kaebajat selgitama, miks on tuvastamiskaebus vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kui kaebaja hinnangul oli halduskohus tema tahet ebaõigesti tõlgendanud ja kaebaja soovis tegelikult esitada kohustamiskaebust, siis oleks tulnud kaebajal seda ka kohtule oma 17. märtsi 2021. a vastuses öelda. Kaebaja ei ole seda teinud ja on seega nõustunud, et ta sooviski esitada tuvastamiskaebust. Seetõttu on otsitud määruskaebuses esitatud väide, et kaebaja soovis tegelikult esitada kohustamiskaebuse.
6.Halduskohus on tuvastamiskaebuse õigesti tagastanud. Kaebajal on tõhusam õiguskaitsevahend, st tal on võimalik vaidlustada enda pöördumiste läbi vaatamata jätmist. Lisaks näitab kaebaja võimalust esitada taotlusi eesti keeles asjaolu, et ta on seda ise teises haldusasjas kinnitanud. Kaebaja seisukoht, et tema enam vanglaametnike poole abi saamiseks ei pöördu, sest see alandab teda, viitab pigem võimalikule subkultuursusele ja soovile, et temaga suheldaks vanglas tema emakeeles.
7.Ringkonnakohus peab vajalikuks välja tuua, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et tal ka tegelikult puuduvad rahalised vahendid enda pöördumiste eesti keelde tõlkimiseks.
8.HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamisekaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega on halduskohus ka selles osas kaebuse õigesti tagastanud ja kaebajale seda selgitanud.
9.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2021. a määruse muutmata.
10.Ringkonnakohus jätab rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse temale riigi õigusabi korras esindaja määramiseks, sest riigi õigusabi andmise eeldused ei ole täidetud. Riigi õigusabi seaduse § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja suudab koostada arusaadavaid pöördumisi kohtule, sõltumata tema tervislikust seisundist. Kaebaja esitatud määruskaebus on ringkonnakohutule arusaadav ning puudub vajadus selle muutmiseks või täiendamiseks esindaja poolt. Kaebaja on asjakohaselt välja toonud, miks ta halduskohtuga ei nõustu ja mida peab halduskohtu määruses ebaõigeks.
11.Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 1. jaanuarist 2018. a riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna määruskaebuse esitajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja sellesisulise taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.