lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1005/9

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1005/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
981
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1005

Haldusasi

XXa kaebus kohtu tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX Vastustaja – Justiitsministeerium

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11. juuni 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXa määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse XXa määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11. juuni 2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-1005.

Jätta XXa määruskaebus rahuldamata. Muuta Tallinna Halduskohtu 11. juuni 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-1005 põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas 26.03.2021 Harju Maakohtule hagi kohtunik Katre Poljakova vastu mittevaralise kahju 100 eurot hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kohtunik põhjustanud XXale kahju valeväidete esitamisega Harju Maakohtu 30.10.2019 otsuses kriminaalasjas nr 1-17-11182. Harju Maakohus jättis 05.04.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-4831 XXa hagi menetlusse võtmata ja tagastas selle hagejale.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.XX esitas 07.04.2021 Justiitsministeeriumile taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks, milles märkis, et tema nõude asjaolud nähtuvad Harju Maakohtu 05.04.2021 määrusest tsiviilasjas nr 2-21-4831.

3-21-1005

3.Justiitsministeerium jättis 06.05.2021 vastusega nr 13-3/2531-2 XXa taotluse rahuldamata. Justiitsministeerium leidis, et riigivastutuse seaduse (RvastS) § 15 lg 1 alusel on võimalik mõista kohtumenetluse käigus tekitatud kahju eest hüvitis välja ainult juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. XXa taotlusest ja Harju Maakohtu 05.04.2021 määrusest tsiviilasjas nr 2-21-4831 ei ole tuvastatav mittevaralise kahju tekitamisel süülisus ning ei esine kohtuniku poolt kohtumenetluse käigus toimepandud kuriteo asjaolusid. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, mis tagab isikule võimaluse pöörduda kõrgemalseisvasse kohtusse, et taotleda eelneva kohtuastme võimalike kohtuvigade parandamist. Väidete ümberlükkamise ainsaks kohaseks abinõuks olnuks Harju Maakohtu 30.10.2019 otsuse kriminaalasjas nr 1-17-11182 vaidlustamine kõrgema astme kohtus.
4.XX esitas 11.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 31.05.2021), milles palus rahuldada 07.04.2021 taotlus ja hüvitada mittevaraline kahju. Kaebus tugineb põhiseaduse §-dele 13, 17 ja 25. Kohtunik on teinud teadlikult vale otsuse. Kaebaja ei pea hüvitise saamiseks ootama ära kohtuniku süüdimõistmist. Kaebaja taotles menetlusabi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
5.Tallinna Halduskohus jättis 11.06.2021 määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata ja tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajal asjas ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu. Halduskohus nõustus Justiitsministeeriumi 06.05.2021 vastuse nr 13-3/2531-2 põhjendustega. Kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu. Seetõttu ei ole alust ka kaebajat riigilõivu tasumise kohustusest vabastada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.XX palub 17.06.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 11.06.2021 määrus ja saata asi halduskohtule uueks arutamiseks. Kaebaja tugineb põhiseaduse §-dele 13, 17 ja 25. Kui ka ringkonnakohus leiab, et RVastS § 15 lg 1 piirab kaebaja nõude menetlemist, siis tuleb vastav säte tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks. RVastS § 15 lg 1 annab halduskohtule õiguse tuvastada kohtuniku kuritegu või selle puudumine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on tähtaegne ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg-d 1 ja 5, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).
8.Kaebuse väidete kohaselt on kaebajale kahju tekitatud Harju Maakohtu 30.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11182.
9.HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Ringkonnakohus on seisukohal, et XXa kaebuse lahendamine ei kuulu HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse, kuna süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) on näinud sellise avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra.

2(3)

3-21-1005

10.SKHS § 1 lg 1 kohaselt sätestab see seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. RVastS-i kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes SKHS-s sätestatud juhul (SKHS § 1 lg 3). SKHS § 4 järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 7 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist, sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Sama paragrahvi lõikes 3 täpsustatakse, et kui lõikes 1 nimetatud kahju tekitab kohus, vastutab riik RVastS kohaselt. SKHS § 7 lg 3 kehtestab süüteomenetluses kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõudeõiguse aluse, mitte aga kahju hüvitamise taotluse esitamise ja lahendamise korra. Riigikohtu erikogu on 25.01.2019 määruses nr 3-18-1652 (p 9) leidnud, et SKHS §-s 4 sätestatu viitab, et ka kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda SKHS-s kehtestatud menetluskorrast. Samale seisukohale asus Riigikohtu halduskolleegium ka 08.10.2018 otsuses nr 3-18-400. Kolleegium märkis otsuse p-s 10, et seaduse reguleerimisala puudutavast SKHS §-st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka SKHS eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis, 635 SE, lk 3) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Kolleegium järeldas, et materiaalõigusliku erinormi olemasolu võrreldes SKHS-ga ei tähenda, et SKHS-s sätestatud menetluskord kriminaalmenetlusega seotud hüvitamisnõuete lahendamiseks ei kohalduks (otsuse p 13). Seisukohta, et SKHS eesmärk oli allutada kõik kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse (sh juhtumid, kus väidetav kahju tekkis kohtu tegevuse või lahendi tõttu), on väljendanud ka Tallinna Ringkonnakohus 29.12.2015 määruses haldusasjas nr 3-14-52025 ja 01.03.2016 määruses haldusasjas nr 3-15-2090.
11.Kuna seadus on näinud ette vaidluse lahendamiseks teistsuguse menetluskorra, tulnuks halduskohtul kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kriminaalasjas nr 1-17-11182 maakohtu menetluse lõppemise tõttu tuleb kahju hüvitamise taotlemisel juhinduda SKHS §-st
21.XXal on kohtu tekitatud kahju hüvitamise taotlus SKHS § 21 lg 4 kohaselt võimalik esitada prokuratuurile, kui taotluse esitamata jätmiseks kohtumenetluses esinesid mõjuvad põhjused.
12.Kuna halduskohtul puudub pädevus kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks, tuli jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
13.Eelneva põhjal muudab ringkonnakohus halduskohtu 11.06.2021 määruse põhjendusi, kuid XXa määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium