lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1323/5

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 25.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1323/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
25.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1178
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

25.06.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1323

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Taotluse esitaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule

päeva jooksul kättetoimetamisest arvates.

Tallinna määruse

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1.Tallinna Halduskohtusse saabus 17.06.2021 X (XXXXXXXXX) esialgse õiguskaitse taotlus. Taotluse kohaselt on taotlejal vaja helistada „erakõne korras“ kaks korda nädalas, sest õde ja sõber ei saa ajavahemikul 8.30-16.00 suhelda töökohustuste tõttu. Taotleja on jäänud suhtlemisest ilma terve nädala jooksul. Taotleja hinnangul rikub vangla vangistusseaduse § 41 ja hoiab teda üksikvangistuses, mistõttu vangla peab järgima õiguskantsleri ja CPT soovitusi suhelda iga päev vähemalt 2 tundi. Taotluse kohaselt esitas taotleja vaide 04.06.2021. Ühes esialgse õiguskaitse taotlusega esitas X menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.HKMS § 252 lg 1 alusel palus kohus Tallinna Vanglal esitada omapoolne seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas. Tallinna Vangla 21.06.2021 vastuse kohaselt ei pea vangla esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendatuks. Telefonikõnede kasutamise võimalus on taotlejal olemas olnud ning seda on ta ka kasutanud. X ei kaasne sellist pöördumatut kahjulikku tagajärge, mille kaitseks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik ja tal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.1.X viibib alates 04.09.2020 lukustatud kambris, sest tema suhtes on Tallinna Vangla 04.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/206, 09.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/214 ja 30.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/231 kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Lukustatud kambris viibimise ajal on kaebaja helistamise võimalused piiratumad kui avatud osakonnas viibides. Vastavalt Tallinna Vangla kodukorra punktides 12.3.1.3, 12.3.3 ja 12.3.3.2 sätestatule on taotlejal lukustatud kambris õigus erakõnedeks ühel korral nädalas. X paikneb kolmanda üksuse R4 eluosakonna kambris nr 18. Vastavalt Tallinna Vangla kolmanda üksuse juhi 03.06.2021 nr-ga 5-20/21/14778 kinnitatud telefonikõnede graafikule on R4 eluosakonna kambri nr 18 helistamine teisipäeval või neljapäeval (päeva valib kinnipeetav).
2.2.X telefonikõnede logist nähtub, et X on iganädalaselt helistamisi võimaldatud, sh on ta helistanud ka telefoninumbrile XXXXXXXX , mis vangiregistri andmetel kuulub X õele O. K.e. Seega ei saa väita, et X oleks telefoni teel suhtlemine takistatud. Seejuures pole telefonikõned ainuke võimalus vanglaväliseks suhtlemiseks, vaid X saab lähedasi kutsuda ka lühiajalisele kokkusaamisele ning suhelda nendega kirja teel.
2.3.Kui esialgne õiguskaitse taotlus rahuldada ja kohustada vanglat võimaldama Xile sagedasemaid helistamisi, siis saavutaks isik kaebusega taotletava eesmärgi juba praegu. Vangla hinnangul ei nähtu ka asjaolusid, miks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik ja millised pöördumatult kahjulikud tagajärjed Xile kaasneksid või kuidas oleks hilisem kohtuotsuse täitmine välistatud või võimatu. Vangla hinnangul ei ole Xile sagedasem helistamise lubamine sedavõrd hädavajalik meede, mis tuleks kinnipeetavale võimaldada esialgse õiguskaitse korras.

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetlusabi taotluse lahendamine

3.X taotleb menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel vabastada ta menetlusabina täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ning sama seadustiku § 111 lg 2 kohaselt arvestatakse menetluses osalemise edukuse hindamisel muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale. Halduskohtumenetluse seadustiku § 111 lg 3 tulenevalt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
4.Taotluse esitaja Tallinna vangla isikuarve (periood 16.02.2021 - 16.06.2021) andmetest nähtuvalt puuduvad taotlejal vabad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga, siis kaebeõiguse realiseerimise võimaldamiseks vabastab kohus ta täielikult riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
5.Leian, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
6.Esialgse õiguskaitse funktsiooniks on kaitsta kaebajat kohtumenetluse kestel talle osaks langeda võivate pöördumatute või raskesti tagasipööratavate tagajärgede eest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul hinnata taotluse lubatavust (HKMS § 249 lg 1) ja taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust (HKMS § 249 lg 3).
6.1.Esialgse õiguskaitse taotlus on formaalselt lubatav. Esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud HKMS § 249 lg 2 kohaselt vaidemenetluse ajal. Taotleja on vanglale esitanud vaide ning taotlusest võib aru saada, et võimaliku negatiivse vaideotsuse korral soovib taotleja pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Asja lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Taotleja viibib kinnipeetavana Tallinna Vanglas ning võimalikule negatiivsele vaideotsusele esitatud kaebuse lahendamiseks pädev kohus on Tallinna Halduskohus.
6.2.HKMS §249 lõikest 1 tulenevalt kohaldab kohus esialgset õiguskaitset kui esineb oht, et isiku õiguste kaitse kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lõikest 3 tulenevalt hindab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määrusega ettenähtavaid tagajärgi ning arvestab kohaldamisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi. Leian, et käesoleval juhul tuleb taotlus rahuldamata jätta eeskätt seetõttu,

et taotleja esialgse õiguskaitse vajadus ei ole kohtule äratuntav ning põhivaidluses võimalik esitatav kaebus on perspektiivitu.

6.3.Kuna praegusel juhul on taotleja vaidlustanud kohtueelses menetluses tema soovitud ajal helistamise mittelubamist ja taotleb ka vaidemenetluses helistamise võimaldamist kaks korda nädalas, tähendaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine sisuliselt vaidemenetluse ja ka võimaliku hilisema kohtumenetluse eesmärgi saavutamist. Pärast taotleja soovitud helistamise sageduse võimaldamist muutuks põhivaidlus ainetuks. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud. (Riigikohtu 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19) Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem ning taotluse rahuldamiseks peab taotlejal esinev vajadus olema ülekaalukas.
6.4.VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Vangla sisekorraeeskirja § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas ning täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Asjas puudub vaidlus, et taotleja viibib alates 04.09.2020 lukustatud kambris. Lukustatud kambris viibimise ajal on kaebaja helistamise võimalused piiratumad kui avatud osakonnas viibides. Vastavalt Tallinna Vangla kodukorra punktides 12.3.1.3, 12.3.3 ja 12.3.3.2 sätestatule on lukustatud kambris viibival kinnipeetaval õigus erakõnedeks ühel korral nädalas. Seda on taotlejale võimaldatud – vastustaja on esitanud asjakohase telefonikõnede logi, millest nähtub muuhulgas, et taotleja on helistanud ka oma õele. Seetõttu ei ole põhjendatud taotluse esitaja väide justkui oleks ta suhtlusest ilma jäänud.Tallinna Vangla märgib seejuures õigesti, et lähedastega sidemete hoidmiseks on kinnipeetavale lisaks helistamisele tagatud ka võimalus kirjavahetuseks (VangS § 28; VSkE §-d 47– 49) ning käesoleval ajal on võimalikud ka lühiajalised kokkusaamised (VangS §-d 24; VSKE §-d 31–39).
6.5.Eeltoodust tulenevalt ei ole praegusel juhul põhjust asuda seisukohale, et taotleja õigused telefonikasutusel oleks olnud piiratud sedavõrd, et tal ei ole sisuliselt olnud võimalik õigusaktidest tulenevat helistamise õigust teostada. Taotlejale ei kaasne antud juhul pöördumatut tagajärge, mille kaitseks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik ja õigustaks põhivaidluse äraotsustamist. Seega ei esine käesoleval juhul HKMS § 249 lõikes 1 sätestatud esialgse õiguskaitse vajaduse aluseks olevaid asjaolusid. Samuti tuleb asuda seisukohale, et võimalikul kaebusel põhivaidluses ei ole kuigivõrd eduväljavaateid. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja