Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
18.06.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-583
Haldusasi
X kaebus seoses Riigikogu esimehe ja tema nõuniku tegevusega
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.04.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.04.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-583.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 187 lg 7, § 203 lg 1, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X saatis tolleaegsele Riigikogu esimehele Q-le ja tema nõunikule D-le Riigikogu ja isiklikule e-posti aadressile e-kirju, millele ei vastatud.
2.X esitas Tallinna Halduskohtule 18.03.2021 kaebuse järgmiste taotlustega: 1) võtta Q ja D vastutusele, sest nad on rikkunud ametikirjadele vastamise korda, mille tagajärjel ei ole kaebajal võimalik tagada enda põhiseaduslikke õigusi; 2) võtta Q ja D vastutusele riigireetmise tunnuste alusel, sest nende ametialane tegevus ei ole taganud põhiseaduslikke õigusi; 3) võtta Q ja D vastutusele korruptsioonitunnuste alusel, sest nad on saanud põhiseaduslike õiguste tagamise eest palka, kuid ei ole oma kohustusi täitnud; 4) tagada, et vastataks 18.03.2020 kell 15.17 saadetud e-kirjale, 04.06.2020 kell 12.55 saadetud e-kirjale, 25.01.2021 kell 14.52 saadetud meeldetuletusele, 01.03.2021 kell 16.54 saadetud meeldetuletusele; 5) kohustada Q ja D hüvitama ametkondlikust tegematajäämisest kodanikele tekitatud kahju, mille suurus täpsustatakse menetluse käigus; 6) mõista Q-lt ja D-lt kaebaja kasuks välja nende tegevusest tekkinud kahju.
21-583 Kaebusele oli lisatud riigi õigusabi taotlus esindaja määramiseks ning menetlusabi taotlus riigilõivu maksmiseks ja muude kohtukulude kandmiseks. Taotluses on märgitud ära ka soov vabastada ta täielikult kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmisest. Pöördumised puudutasid veereostust põhjavees, ammooniumnitraadist tingitud plahvatusohtu Tallinna sadamates, liiklusõnnetuste fikseerimiskvaliteeti, Tartu rahu järgse piiri eiramist. Q ja tema nõunik D oleks pidanud korraldama ametkondliku uurimise, et tagada kodanike põhiseaduslikud õigused. Kaebuse eesmärk on luua olukord, kus kodaniku põhiseaduslikud õigused oleks tagatud ja hüvitataks tekkinud kahju. Riigi õigusabi on vajalik, et selgitada välja kahju täpsem ulatus ja kaitsta enda õigusi.
3.Halduskohus küsis Riigikogult, kas kaebuses osutatud e-kirjad on Riigikogu kantseleis registreeritud ning kui seda on tehtud, siis kas neile on vastatud. Kui kirjad ei ole registreeritud, siis selgitada, kas Q käsitles neid kirju kui Riigikogu liikmele adresseeritud kirju.
4.Riigikogu Kantselei selgitas 01.04.2021 vastuses, et kaebaja kirju ei ole Riigikogu e-posti aadressile saadetud ega Riigikogu dokumendiregistris registreeritud. Kaebaja saatis Q-le korduvalt e-kirju nii tema isiklikule e-posti aadressile kui ka Riigikogu liikme e-posti aadressile, soovides erinevate teemade arutamiseks kohtuda. Kuna kõik pöördumised olid suunatud Q isikule, ei pidanud Q vajalikuks kirju registreerida ja neile ametlikult vastata. Neid käsitleti valija pöördumistena. Kirjades väljendatud soovid olid segased ja arusaamatud ning väljusid Riigikogu esimehe tegevusvaldkonnast. Alguses Q siiski vastas kaebaja kirjadele, samuti kohtus temaga. Kaebaja nõudis aga üha uusi kohtumisi ja esitas omapoolseid nõudmisi ka nõuniku D ja abi Y vahendusel. Kuna kaebaja käitumine oli muutunud kohatult pealtükkivaks ja häirivaks, otsustas Q temaga suhtlemise lõpetada. Riigikogu liige ei ole märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 4 ls 2 järgi märgukirja või selgitustaotluse adressaat. See garantii on vajalik PS §-st 62 ja Riigikogu liikme staatuse seaduse (RKLS) §-st 17 tuleneva vaba mandaadi täitmiseks, sh ei saa keegi kohustada Riigikogu liikmeid oma ülesandeid teatud viisil täitma, samuti sellest aru andma. Riigikogu liikmel on vabast mandaadist tulenevad õigused ka juhul, kui ta täidab komisjoni esimehe, aseesimehe, Riigikogu esimehe või aseesimehe ülesandeid. Riigikogu liikmed, sh riigikogu esimees ei ole kohustatud isikuid vastu võtma. Riigikogu on esindusorgan, mitte riigiasutus. Vaba mandaadi põhimõttest tulenevalt otsustavad Riigikogu liikmed iseseisvalt, kuidas valijatega tööd korraldada, sh kas ja kuidas nad laekunud pöördumistele vastavad. Riigikogu esimehena puudus Q-l ka õigus teha algatusi, mida kaebaja soovinuks (Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) § 14 lg 2).
5.Tallinna Halduskohus tagastas 06.04.2021 määrusega kaebuse ning jättis menetlusabi taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks läbi vaatamata. MSVS § 2 lg 4 ls 2 järgi ei ole Riigikogu liige märgukirja või selgitustaotluse adressaadiks, mistõttu ei ole ta kohustatud MSVS-s sätestatut järgima ja kaebaja kirjadele vastama. Kaebajal puudub seega subjektiivne õigus nõuda Q kohustamist vastata tema kirjadele ning kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada. Riigikogu liikmete välistamine märgukirja ja selgitustaotluste adressaatide ringist on vajalik PS §-st 62 ja RKLS §-st 17 tuleneva vaba mandaadi täitmiseks. Vaba mandaadi põhimõtet arvestades ei saa keegi kohustada Riigikogu liikmeid teatud viisil oma ülesandeid täitma, samuti oma ülesannete täitmisest aru andma. Seetõttu ei pea Riigikogu liikmed neile edastatud märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastama. Eeltoodut ei väära see, kui Riigikogu liige täidab teatud juhtivfunktsiooni Riigikogus, sh kui ta täidab Riigikogu esimehe ülesandeid. Ühtlasi puudub Riigikogu liikmetel, sh Riigikogu esimehel kohustus isikute vastuvõtuks.
2(5)
21-583 Riigikogu liikmete kui rahvaesindajate töö tavapäraseks osaks on kohtumised valijatega. Vaba mandaadi põhimõtet arvestades otsustavad Riigikogu liikmed iseseisvalt selle üle, kuidas valijatega tööd korraldada, sh on Riigikogu liikmetel vabadus otsustada selle üle, kellega, millal ja kus nad kohtuvad; ühtlasi saavad Riigikogu liikmed sõltumatult otsustada selle üle, kas ning kuidas nad neile laekunud valijate pöördumistele vastavad. Q ja D käsitlesid X kirju ja telefonikõnesid valija pöördumisena Riigikogu liikme poole. Sama tegi ka kaebaja. Seega puudus Q-l kohustus kaebaja kirjadele MSVS-s sätestatud korras vastata. Kaebus tuleb kirjadele vastamiseks kohustamise osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada kaebaja nõuet Q ja D vastutusele võtmiseks, sh riigireetmise ja korruptsioonitunnuste alusel. Kaebus tuleb selles osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Kriminaalmenetlust viivad läbi uurimisasutus ja prokuratuur, mitte halduskohus. Kaebajal puudub õigus esitada kahju hüvitamise nõue avalikes huvides, s.o nõuda üldiselt riigi kodanikele tekitatud kahju hüvitamist. Seega tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada nõue, milles kaebaja palub kohustada Q ja tema nõunikku D hüvitama ametkondlikust tegematajäämisest kodanikele tekitatud kahju. Kaebaja on palunud hüvitada ka kirjadele vastamata jätmise ja seaduseelnõude algatamata jätmisega tekitatud kahju. Kirjeldatud tegevusega ei saa kaebajale olla tekitatud sellist varalist või mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel hüvitamisele. Riigikogu liikmel ei ole seaduslikku kohustust algatada valija soovil ühtegi eelnõu ning ühelgi valijal ei ole õigust nõuda, et talle sobiv eelnõu algatataks. Valijal on võimalik jätta järgmistel valimistel hääletamata nende kandidaatide poolt, kes jätsid nende huvid esindamata, ja valida muu kandidaat. Kaebajagi ei ole välja toonud, milles kahju seisneb. Kuigi kaebaja on palunud riigi õigusabi, et kahjunõuet täpsustada, peab ta olema ise võimeline tooma välja selle, milles kahju seisneb. Kaebaja ei ole seda teinud ning kahju tekkimine kirjeldatud asjaoludel ei ole kohtule ka äratuntav. Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada. Kaebuse tagastamise tuttu tuleb riigi õigusabi taotlus esindaja määramiseks jätta läbi vaatamata.
6.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 18.05.2021 määruskaebuse, milles väljendab rahulolematust halduskohtu seisukohaga mitte võtta Q ja D vastutusele pöördumistele vastamata jätmise eest. Kaebaja leiab, et pöördumistele vastamata jätmise tõttu puudub tal võimalus oma põhiseaduslikke õigusi nõuda. Ta selgitab, et terviseseisundi tõttu ei ole ta ise võimeline määruskaebust koostama ning palub õigusabi määruskaebuse koostamiseks. Määruskaebusele on lisatud halduskohtulegi esitatud menetlusabi taotlus riigilõivu maksmiseks ja muude kohtukulude kandmiseks, milles on korratud 18.03.2021 kaebuses esitatud väiteid. Selles on märgitud ära ka soov vabastada ta täielikult kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmisest. Samuti palub ta seisukoha vormistamiseks ajapikendust. E-kirjas on alla kriipsutatud laused, mille ta palub muutmata kujul lisada kohtuprotokolli.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.X ei ole määruskaebust allkirjastatud, kuid ta on varem samalt e-posti aadressilt kaebuse esitanud, mistõttu puudub kahtlus, et selle on esitanud tema (HKMS § 52 lg 6, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 336 lg 4). Kaebaja on palunud pikendada määruskaebuse esitamise tähtaega. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on seadusest tulenev tähtaeg, mille pikendamine ei ole võimalik. Kohus saab pikendada enda määratud menetlustähtaegu. Kui seaduses sätestatud tähtaega ületatakse, on võimalik taotleda selle ennistamist. Kaebaja on määruskaebuse esitanud tähtaega järgides, mistõttu puudub vajadus 3(5)
21-583 taotleda määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Samas ei ole määruskaebust põhjendatud, s.o see on puudustega (HKMS § 205 lg 1 p 4 ja lg 2). Puudub siiski alus jätta määruskaebus käiguta ja anda kaebajale võimalus määruskaebuse puudused kõrvaldada, sest määruskaebust ei saaks ühelgi juhul rahuldada. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse HKMS § 203 lg 2, § 187 lg 2 ja § 207 lg 2 alusel, sest määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
8.Kaebuse eesmärk oli muu hulgas tagada, et vastataks kaebaja 18.03.2020 kell 15.17 saadetud e-kirjale, 04.06.2020 kell 12.55 saadetud e-kirjale, 25.01.2021 kell 14.52 saadetud meeldetuletusele ja 01.03.2021 kell 16.54 saadetud meeldetuletusele. PS § 46 kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Õigus saada oma pöördumistele vastuseid ei ole siiski piiramatu. Vastamiskohustus on märgukirja ja selgitustaotluse adressaadil (MSVS § 5 g 1). MSVS § 2 lg 4 järgi ei ole adressaat Riigikogu liige (MSVS § 2 lg 4). Kuna ka Riigikogu esimees on Riigikogu liige, ei olnud Q-l kohustust kaebaja pöördumistele vastata. Riigikogu liikmete väljaarvamine adressaatide ringist on vajalik vaba mandaadi teostamiseks. Vaba mandaadi põhimõtte järgi on Riigikogu liige sõltumatu, täites rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas põhiseaduse, seaduste, avalike huvide ja oma südametunnistusega (RKLS § 17 lg 1). Ühtlasi ei saa keegi kohustada Riigikogu liiget kasutama temale antud volitusi (sh seaduseelnõu algatamise õigust – PS § 103 lg 1 p 1; RKKTS § 90 lg 1 p 1) või täitma ülesandeid kindlal viisil. Kaebusele lisatud e-kirjavahetusest ja Riigikogu Kantselei 01.04.2021 vastusest nähtub, et kaebaja pöördumisi käsitati valija pöördumistena. Alguses kaebaja pöördumistele vastati, sh telefoni teel, samuti kohtus kaebaja Q-ga 02.03.2020. Kaebaja esitas aga aina uusi nõudmisi. Kaebaja rahulolematus on seega olnud põhjustatud peamiselt sellest, et ta ei ole saanud vastuseid, mis talle meeldiks, või inimesed, kelle poole ta pöördus, ei käitunud nii, nagu ta soovinuks. Vaba mandaadi põhimõtte kohaselt ei saa kaebaja nõudmisi esitada selle kohta, kuidas peaks korraldama kohtumisi valijatega või vastama valijate pöördumistele. Kaebuse esitamine eeldab kaebeõiguse olemasolu, s.o isikule kuuluva subjektiivse õiguse riivet. Kaitstav õigus võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust, kui selles sisalduv säte kaitseb ka kaebaja huve ja kaebajal on seetõttu õigus nõuda sättest kinnipidamist (nt Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p 22). Kui vaidlustatav tegevus kaebaja õigusi ei riiva, puudub tal selle vaidlustamiseks kaebeõigus. Kuna Q-l ja Dl ei olnud kohustust kaebaja pöördumistele vastata ning kaebajal puudub õigus nõuda seaduseelnõude algatamist või vastuvõtmist või valijate pöördumistele vastamist kindlal viisil, ei ole kaebajal subjektiivset õigust, mida on võimalik kaebusega kaitsta. Halduskohus tagastas seega kohustamisnõude õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
9.Kaebaja taotles Q ja tema nõuniku vastutusele võtmist selle eest, et nad tema pöördumistele ei vasta või ei algata tema soovitud eelnõusid. Halduskohus selgitas õigesti, et halduskohtu pädevuses ei ole isikute karistusõiguslikus korras vastutusele võtmine. Kriminaalmenetlust toimetavad uurimisasutus ja prokuratuur kriminaalmenetluse seadustiku alusel. Selle nõude osas on kaebus seega õigesti HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastatud.
10.Kaebaja palus kohustada Q ja D hüvitama ametkondlikust tegemata jäämisest kodanikele tekitatud kahju. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kahju hüvitamist avalikes huvides. Selline nõue tuli HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
11.Kaebaja palus mõista enda kasuks Q-lt ja D-lt välja nende tegevusega tekitatud kahju. Halduskohus mõistis taotlust nii, et kaebaja palub hüvitada kirjadele vastamata jätmise ja soovitud eelnõude algatamata jätmisega tekitatud kahju ning tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. 4(5)
21-583 Kaebuse võib sel alusel tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tegemist on olukorraga, kus vaidlustatud haldusakti või toiminguga on subjektiivsete õiguste rikkumine küll võimalik, kuid rikkumine kahjustab kaebaja huve väga vähesel määral. Kuna Riigikogu liikmel ja tema nõunikul puudus kohustus märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastata ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda seaduseelnõude algatamist või vastuvõtmist, ei saanud kaebaja väidetud tegevusetus tema õigusi riivata. Seega tulnuks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Seejuures võib taotlust mõista ka selliselt, et kaebaja arvates on seadusandja jätnud vastu võtmata õigusakti ning ta nõuab õigustloova akti või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist RVastS § 14 alusel. Asja materjalidest ei nähtu, et seadusandja tegevusetus on vahetult rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Näiteks ei olnud kaebaja üldiselt rahul liiklusõnnetuste fikseerimiskvaliteediga ning palus seda uurida, kuid ta ei ole väitnud, et korrektne fikseerimine ei ole võimalik vms. Seega kuulub ka selline hüvitamisnõue HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.
12.Määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses. Kirjalikus menetluses ei koostata protokolli, mistõttu ei saa kaebaja e-kirjas alla kriipsutatud lauseid protokolli lisada. Alla kriipsutatud lauseid ei saa kanda ka kohtulahendisse. Kohtul tuleb kohtulahendit koostades arvestada menetlusseadustikus sätestatud nõuetega. Menetlusosaline puudub õigus nõuda, et kohtulahendis kajastataks tema avaldusi muutmata kujul.
13.Kaebaja taotles halduskohtult riigi õigusabi kaebuse koostamiseks. Halduskohus jättis taotluse kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata. Taotlus oleks tulnud sisuliselt lahendada, sest määrus kaebuse tagastamise kohta ei olnud jõustunud. Riigi õigusabi taotlus ei olnud puudusega ega esitatud samadel asjaoludel ja alusel juba lahendatud taotlusega (HKMS § 55 lg-d 2 ja 3). Kaebaja on ka ringkonnakohtult taotlenud riigi õigusabi, kuid seda määruskaebuse koostamiseks. Haldusasja materjalidest võib järeldada, et kaebaja taotleb riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses, sh määruskaebuse koostamiseks. Ringkonnakohus tõlgendab taotlust määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 06.04.2021 määruse resolutsiooni p 2 peale. Riigi õigusabi on lõppkokkuvõttes siiski õigesti andmata jäetud. Esinesid riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-des 1, 2 ja 5 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on esitanud arusaadava kaebuse ning tegemist pole õiguslikult keeruka vaidlusega. Riigi õigusabi andmine pole põhjendatud ka seetõttu, et kaebaja võimalused kaebusega oma õigusi kaitsta on vähesed. Kaebuse tagastamise tõttu ei võtnud halduskohus muus osas menetlusabi taotluse kohta seisukohta (riigilõivust, muude kohtukulude kandmisest ja kohustusliku kohtueelse menetluse kulude kandmisest vabastamine). Samas ei olnud kaebuse tagastamise tõttu muu menetlusabi andmiseks alust.
14.Eelnevat arvestades tagastab ringkonnakohus määruskaebuse HKMS § 203 lg 2, § 187 lg 2 ja § 207 lg 2 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.