Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 14.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-21-1251/2
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 14.06.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 678

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Haldusasi nr 3-21-1251

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Määruse tegemise aeg ja koht

14.06.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1251

Haldusasi

X ́i kaebus seoses tingimisi ennetähtaegse vabastamisega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus X ́ile.

2.Tagastada X ́ile kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 08.03.2021 Tallinna Vanglale taotluse, et vangla saadaks 01.06.2021 kohtusse materjalid tema tingimisi enne tähtaega vabastamiseks koos elektroonilise valvega.

2.Tallinna Vangla jättis 08.04.2021 vastusega nr 5-8/21/6555-2 Xi taotluse rahuldamata. Vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 4 kohaselt edastab vanglateenistus kinnipeetava vabastamata jätmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Harju Maakohtu 14.09.2020 määrusega nr xxxxxxx jäeti X tingimisi enne tähtaega vabastamata ning määrus jõustus 01.12.2020. Eeltoodust tulenevalt on uueks materjalide esitamise tähtajaks 01.12.2021.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 4.1 Esiteks märgib kohus, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses (antud juhul kohtuasi nr xxxxxx) vanglateenistuse poolt teostatud ettevalmistavate toimingute õiguspärasust. Kaebajal oli võimalus esitada oma kriitika vangla tegevusele määruskaebuses Harju Maakohtu 14.09.2020 määrusele nr xxxxxx. Kui kohtulahend jõustub, siis on see lõplik ja selle menetluse raames teostatud toimingute edasine vaidlustamine ei ole võimalik. 4.2 Teiseks leiab kohus, et Tallinna Vangla 08.04.2021 vastuse nr 5-8/21/6555-2 õiguspärasuse hindamine ei ole halduskohtu pädevuses. Tartu Halduskohus on 17.04.2020 määruses selgitanud: „Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 426 on sätestatud menetluskord tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks maakohtus. See paragrahv ei näe ette vangla otsustuse, mis välistab kinnipeetava juurdepääsu ennetähtaegse vabastamise otsustamisele maakohtus, kohtulikku kontrolli. KrMS § 431 sätestab, et KrMS §-des 424–428.1 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. VangS § 76 lg-st 1 tulenevalt otsustab vangla selle üle, kas saabunud on KarS §-des 76 ja 77 sätestatud tähtaeg ja sellest sõltuvalt edastab või jätab edastamata kinnipeetava taotluse ja muud asjakohased dokumendid. Olemuslikult on tegemist kohtuotsuse täitmise küsimusega. Kehtivas õigusest ei tulene selgesõnaliselt, kas nimetatud toimingute või otsustustega mittenõustumisel tuleks lähtuda vaidlustamisvõimalustest vastavalt VangS § 11 lg-le 5 koostoimes halduskohtumenetluse seadustikuga või kriminaalmenetluse seadustiku kohtuotsuse täitmise küsimuste lahendamiseks ette nähtud normidest. Hinnates vangla otsustuse, mis seisnes kaebaja tingimisi ennetähtaegse vabanemise toimingute algatamise keeldumises, õiguspärasust, on siiski tegemist pigem karistusõigusliku küsimuse lahendamisega, mis eeldab karistusseadustiku normide, vajadusel ka kriminaalasjades tehtud jõustunud kohtulahendite selgitamist. KrMS § 431 sätestab ulatuslikult („kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused“) täitmiskohtuniku pädevuse kohtuotsuse täitmisel tekkivate probleemide lahendamiseks. Selline üldklausel on kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud seetõttu, et seadusandjal pole võimalik ette näha kõiki kohtulahendi täitmisega seonduvaid vaidlust tekitavaid olukordi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-52-12, p-d 17−18).