Andrus Lutsu kaebus Tartu Vangla 17. novembri 2020. a käskkirja nr 6-2/679 ja 13. jaanuari 2021. a vaideotsuse nr 1-11/666-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Andrus Lutsu Vastustaja – Tartu Vangla, seaduslik esindaja Janek Riives
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Andrus Lutsu kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot Eesti Vabariigi kanda. Muud võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 7. juulil 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tartu Vangla tunnistas 17. novembri 2020. a käskkirjaga nr 6-2/679 kinnipeetav Andrus Lutsu süüdi Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukord“ (Tartu Vangla kodukord) p 1.7.19 süülises rikkumises ning karistas kinnipeetavat noomitusega (dtl-d 29-32). Käskkirjas selgitati, et 6. novembril 2020 tuvastati kaamera vaatluse teel kinnipeetav A. Lutsu viibimise võõras kambris 3156. Kuna puudusid viited, et kinnipeetavale oleks vanglateenistuse ametniku loal lubatud 6. novembril 2020 viibida kambris 3156, on seega võõras kambris loata viibimise puhul tegemist kodukorra punkti 1.7.19 rikkumisega.
2.A. Lutsu esitas 17. detsembril 2020 vaide Tartu Vangla 17. novembri 2020. a käskkirja nr 6-2/679 kehtetuks tunnistamiseks (dtl-d 18-22), mille Tartu Vangla jättis 13. jaanuari 2021. a vaideotsusega nr 1-11/666-2 rahuldamata (dtl-d 25-27). Vaideotsuse põhjused olid kokkuvõtvalt järgmised. 1) Vangla praktikas on kokku lepitud, et kõikidest muudatustest, mis puudutavad kinnipeetavaid, informeeritakse kinnipeetavaid lisades teabe eluosakondade infotahvlitele. Antud käskkirja muudatus ei olnud eluosakonnas stendi peal, vaid kõikidele kinnipeetavatele nähtavalt eluosakonna seina peal. Kinnipeetaval oli võimalik tutvuda kodukorra uuendustega enam kui 10 kuud. Lisaks seinale paigutatud kodukorra muudatusele, on olnud ka vaide esitajal võimalus kodukorra muudatustega tutvuda ligikaudu 12 tundi vangla arvuti vahendusel. 2) Antud asjas ei ole oluline, kas kinnipeetav reaalselt helistas valvuri ruumi või mitte. Kui kinnipeetav ei ole muudetud kodukorraga tutvunud, siis tekib küsimus, kuidas kinnipeetav pidi üleüldse teadma, et valvurilt tuleb luba küsida võõrasse kambrisse sisenemiseks. 3) Väide, et kinnipeetav ei teadnud, kus Janek Gingel-Kääri kambrikaaslane oli, ei oma tähtsust, kuna A. Lutsul puudus igasugune alus, tulenevalt kodukorra muudatusest, teise kambrisse sisenemiseks.
3.A. Lutsu esitas 12. veebruaril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 17. novembri 2020. a käskkirja nr 6-2/679 ja 13. jaanuari 2021. a vaideotsuse nr 1-11/666-2 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas A. Lutsu taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (dtl-d 1-6).
4.Tartu Halduskohus vabastas 18. veebruari 2021. a määrusega A. Lutsu riigilõivu tasumise kohustusest, võttis A. Lutsu kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks Tartu Vangla (dtl-d 34-35).
5.Tartu Vangla esitas 18. märtsil 2021 vastuse kaebusele (dtl-d 61-64).
6.A. Lutsu esitas 9. mail 2021 täiendavad selgitused ja tõendina J. Gingel-Kääri seletuse (dtl-d 75-76).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja taotleb Tartu Vangla 17. novembri 2020. a käskkirja nr 6-2/679 ja 13. jaanuari 2021. a vaideotsuse nr 1-11/666-2 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
3-21-315 1) Kaebaja ei teadnud kodukorra muudatusest midagi. Kaebajale toodi Tartu Vangla kodukorra muudatused tutvumiseks alles 7. detsembril 2020, mida kaebaja kinnitas oma allkirjaga
9.detsembril 2020. Kaebaja sai Tartu Vangla kodukorra p-st 1.7.19 teada alles siis, kui kaebajale toodi ettekanne rikkumise kohta. Kodukorra muudatused oleksid pidanud olema infotahvlil, mitte suvalisel seinal. Ka jääb kaebajale arusaamatuks, kuidas ta oleks pidanud tutvuma kodukorra muudatustega arvuti vahendusel, kui ta ei olnud kodukorra muutmisest teadlik. 2) Kaebaja läks kõrvalkambrisse selleks, et osutada abi J. Gingel-Käärile. Vaatamata kaebaja taotlusele J. Gingel-Käärilt vangla selgitusi ei võtnud. 3) Vangla oleks pidanud läbi viima vestluse, mitte määrama kaebajale karistuseks noomituse.
8.Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele märkis vastustaja järgmist. 1) Kuna vaidlust ei ole selles, et kaebaja sisenes 6. novembril 2020 kambrisse 3156 ning Tartu Vangla kodukorra p 1.7.19 keelab kinnipeetaval viibida temale mitte ettenähtud kambris, siis oli kaebaja käitumine vastuolus Tartu Vangla kodukorra p-ga 1.7.19. 2) Rikkumise tuvastamise seisukohalt ei oma tähendust, millisel põhjusel kaebaja võõrasse kambrisse sisenes. Kambrisse sisenemise põhjus on rikkumise koosseisuväliseks asjaoluks, mis ei mõjuta hinnangut sellele, kas kaebaja on rikkumise toime pannud või mitte. Seetõttu puudus vajadus ka J. Gingel-Kääri seletuse kui võimaliku tõendi kogumiseks. 3) Juhul kui infotahvlil ei ole piisavalt vaba ruumi uue teabe välja panemiseks, siis praktikas kinnitatakse uus teave infotahvli lähedusse seinale. See võimaldab kinnipeetavatel uut teavet paremini märgata. Selliselt käituti ka 12. detsembril 2019 kehtestatud kodukorra muudatustega. Kodukorra muudatusi tutvustati kinnipeetavatele mh suuliselt. Seega keeld, mille rikkumise eest kaebajat karistati, oli temale teatavaks tehtud. Kaebaja teadlikkust sellisest keelust kinnitavad kaudselt ka tema menetluse käigus antud seletus ja videosalvestis. 4) Asjaolusid arvestades on vangla pidanud põhjendatuks kaebaja karistamist kõige kergema karistusega ja seda ei saa pidada ebaproportsionaalseks Vestluse näol ei ole tegemist distsiplinaarkaristusega vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 mõttes.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kohtu menetluses on kaebaja nõue Tartu Vangla 17. novembri 2020. a käskkirja nr 6-2/679 ja 13. jaanuari 2021. a vaideotsuse nr 1-11/666-2 tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirjaga karistas vangla kaebajat Tartu Vangla kodukorra p 1.7.19 rikkumise eest ning määras talle karistuseks noomituse. Kaebaja ja vastustaja on erimeelt selles, kas vastustaja oleks pidanud haldusmenetluses võtma seletused isikult, kelle kambris kaebaja viibis, ning kas põhjus, miks kaebaja talle mittekuuluvasse kambrisse läks, välistab distsiplinaarkaristuse määramise. Seejuures toob kaebaja välja, et ta ei olnud teise kambrisse minemise keelust teadlik ning samuti oleks noomituse asemel tulnud kaebajaga läbi viia vestlus. Menetlusosaliste vahel on vaidlus seega distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja formaalses õiguspärasuses, kuivõrd kahtluse alla on seatud vangla uurimiskohustuse täitmine, ning ka sisulises õiguspärasuses, arvestades, et kaebaja sõnul ei oleks tohtinud teda distsiplinaarkorras noomitusega karistada.
3-21-315
10.Kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on kaalutlusotsustus. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuse kohtulik kontroll on piiratud. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-st 3 saab kohus kontrollida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning kas haldusakti andmisel järgiti diskretsiooni piire, eesmärke ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54: haldusakti peab olema andnud pädev haldusorgan andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, haldusakt peab olema selle andmise ajal kehtinud õigusega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastama vorminõuetele. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida ka kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus (HMS § 56 lg 3). Kohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel antud otsustuse sisulist otstarbekust. Kohus saab hinnata seda, kas distsiplinaarkaristuse ajendiks olnud tegu on kaebajale etteheidetav, s.o kas vaidlustatud käskkirjas on süü tuvastatud, kas menetluses on järgitud haldusmenetluse põhimõtteid, mille järgimata jätmisel tuleks haldusakt tühistada, ning kas määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega.
11.Kohus hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et A. Lutsu kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja pani toime vaidlustatud käskkirjas nimetatud distsiplinaarsüüteo, lähtunud karistuse määramisel kohastest kaalutlustest ega ole jätnud välja selgitamata asja lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid. Kaebajale on menetluse käigus nõuetekohaselt tagatud ärakuulamisõigus ning menetluse käigus ei ole tehtud selliseid menetlusvigu, mis saanuksid mõjutada vaidlustatud käskkirja sisu. Sealjuures nõustub kohus põhimõtteliselt kõigi vastustaja seisukohtadega, pidades vajalikuks oma lõppjärelduse põhistamiseks rõhutada eelkõige järgmist.
12.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 105 lg-te 21 ja 3 alusel on vangla direktoril õigus kehtestada vangla kodukord. Tartu Vangla direktori 12. detsembri 2019. a käskkirja nr 1-1/191 p-ga 1 täiendati Tartu Vangla kodukorda p-ga 1.7.19 sõnastuses „viibida temale mitte ettenähtud kambris, välja arvatud vanglateenistuse ametniku loal.“ Eelnev tähendas seda, et kinnipeetaval on keelatud viibida temale mitte ettenähtud kambris, välja arvatud vanglateenistuse ametniku loal.
13.Vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt karistati kaebajat selle eest, et ta viibis 6. novembril 2020 vanglateenistuse ametniku loata temale mitte ettenähtud kambris 3156. Kuivõrd kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta sisenes vanglaametniku loata 6. novembril 2020 kambrisse 3156 ja viibis seal, puudub menetlusosaliste vahel vaidlus kaebajale etteheidetava teo toimepanemises ja Tartu Vangla kodukorra p 1.7.19 rikkumises. Seejuures kinnitab teo toimepanemist ka inspektor-kontaktisik Kerli Kiudorvi 6. novembri 2020. a ettekanne (dtl 49) ja vastustaja poolt kohtule esitatud videosalvestis.
14.Kaebaja heidab ette, et talle ei oleks tohtinud määrata distsiplinaarkaristust, kuna kaebaja ei olnud teo toimepanemisel teadlik Tartu Vangla direktori 12. detsembri 2019. a käskkirja nr 1-1/191 p-ga 1 sisse viidud kodukorra muudatustest ja sellest tulenevalt teo keelatusest. Vastustaja on kohtule selgitanud, et 12. detsembril 2019 kehtestatud kodukorra muudatusi tutvustati kinnipeetavatele suuliselt ning samuti pandi sellekohane teave üles eluosakonna infotahvli lähedusse seinale, kusjuures tegemist oli avatud eluosakonnaga, kus kinnipeetavad saavad kodukorras ette nähtud aegadel eluosakonna piires vabalt liikuda. Kaebaja sõnul sai ta kodukorra p-st 1.7.19 teada ettekande tutvustamisel.
3-21-315
15.Kohus nõustub kaebajaga selles, et kaebaja kirjalikes selgitustes (dtl-d 53-54) väljatoodut, mille kohaselt ei ole võimalik läbi seinal oleva raadio kätte saada valvurit, et küsida luba kambrisse sisenemiseks, võib mõista kui näidet, mitte aga kui kinnitust selle kohta, et kaebaja on proovinud ametnikega kambri terminali kaudu ühendust võtta kambrisse minekuks loa saamiseks. Lisaks ei saa kaebajale ette heita seda, et ta ei tutvunud kodukorra muudatusega arvuti vahendusel. Samas sõltumata eeltoodust leiab kohus, et arvestades vastustaja poolt otsuse p-s 13 välja toodud selgitusi on kaebaja poolt kodukorra p 1.7.19 eiramine näol tegemist süülise käitumisega.
16.Kohus on seisukohal, et kaebaja pidi 6. novembril 2020 võõrasse kambrisse sisenedes olema teadlik 12. detsembril 2019 kehtestatud kodukorra muudatusest vaatamata sellele, et kaebajale ei olnud teo toimepanemise hetkeks tutvustatud kodukorra muudatusi allkirja vastu ning vastav teave oli tavapärasest erinevalt mitte infotahvlil, vaid eluosakonna seinal. Et vastustaja kinnitusel oli vastav teave üleval infotahvli läheduses seinal, oli kohtu hinnangul selline informatsioon piisavalt kättesaadav. Kuivõrd kaebaja on alates 6. jaanuarist 2017 viibinud Tartu Vanglas, teises kambris viibimise keeld kehtestati 12. detsembril 2019 ning kaebaja pani talle etteheidetava teo toime 6. novembril 2020, s.t vaidluse tinginud kodukorra muudatuste kehtestamise ja teo toimepanemise ajaline vahe oli enam kui 10 kuud, ei ole usutav, et kaebaja polnud vähemalt üldjoontes (sh teiste kaaskinnipeetavate käitumisest) aru saanud, et vanglas on võõras kambris viibimise kohta sisse viidud erireeglid ning ilma vanglateenistuse ametniku loata on võõrasse kambrisse sisenemine ja seal viibimine keelatud.
17.Muuhulgas nõustub kohus vastustajaga selles, et kaebaja teadlikkust sellisest keelust kinnitab kaudselt kohtuasja materjalides sisalduv videosalvestis 6. novembri 2020. a kohta, mille ehtsuses ja usaldusväärsuses puudub mõistlik põhjus kahelda. Videosalvestiselt nähtav kaebaja käitumine, kus ta enne kambrisse sisenemist ja kambrist väljumise järgselt vestleb J. Gingel-Kääriga ukse peal, enne kambrisse sisenemist teeb kaebaja kiire liigutuse ja vaatab eluosakonna trelluste poole ning ka kambrist väljudes vaatab kaebaja eluosakonna trelluste poole ja seejärel valvekaamera poole, viitab asjaolule, et nii enne kambrisse sisenemist kui ka peale sealt väljumist veendus kaebaja selles, kas tema tegevust on märgatud. Kohus jagab vangla seisukohta, et isik, kes ei tea võõrasse kambrisse minemise keelust, selliselt ei käituks. Siinkohal märgib kohus, et kohtupraktika kohaselt on distsiplinaarkorras karistatav mitte ainult tahtlusega, vaid ka hooletusega toime pandud süütegu (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10, p 11).
18.Kohus selgitab, et rikkumise tuvastamise seisukohalt ei oma tähendust, millisel põhjusel kaebaja võõrasse kambrisse sisenes ning sellest tulenevalt ei olnud Tartu Vanglal vajadust võtta vastavaid selgitusi J. Gingel-Käärilt. Nimelt on teo toimepanemise põhjuse puhul tegemist distsipliinirikkumise koosseisuvälise asjaoluga, mis kohtupraktikast tulenevalt ei saa mõjutada otsustust, kas isik on karistatava distsipliinirikkumise toime pannud ning kuidas see tegu tuleb kvalifitseerida. Küll võib selliseid asjaolusid arvesse võtta karistuse liigi ja määra otsustamisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused haldusasjades nr 3-3-1-44-12 p 17, nr 3-3-1-91-11 p 12).
19.VangS § 63 lg 1 kohaselt võib VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. VangS § 63 lg 1 ei näe distsiplinaarkaristusena ette vestluse läbiviimist. Vangla on karistanud kaebajat noomitusega, mis on VangS §-s 63 sätestatud karistustest leebeim. Toime pandud distsiplinaarsüütegu omab negatiivset mõju vangla distsipliinile ning karistamine sellise teo eest omab ka üldpreventiivset eesmärki. Kohtu hinnangul on vangla nõuetekohaselt
3-21-315 analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning võtnud kooskõlas VangS § 63 lg 3 esimese lausega distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke. Leebeima karistuse rakendamine on süüteo toimepanemise asjaolusid (sh põhjust, miks kaebaja talle mitteettenähtud kambrisse sisenes ja seal viibis) arvestades põhjendatud.
20.Kohtu hinnangul ei esine käskkirjas ka selliseid menetluslikke või vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada vaidlustatud käskkirja ning distsiplinaarmenetlust õigusvastaseks. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest (dtl 51), selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi (dtl-d 48, 51), tutvustatud asjakohaseid dokumente, antud võimalus selgituste andmiseks ja vastuväidete esitamiseks, mida kaebaja on ka kasutanud. Seega on kohtu hinnangul distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele.
21.Eeltoodust tulenevalt on Tartu Vangla 17. novembri 2020. a käskkiri nr 6-2/679 õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat käskkirja, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus vaideotsuse tühistamiseks. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud vaideotsus oleks õigusvastane. Tulenevalt justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 12 lg-st 21 oli üksuse juhul õigus vaadata läbi kaebaja poolt esitatud vaie ning teha selle kohta vaideotsus.
22.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja 18. veebruari 2021. a määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.