X kaebus Maa-ameti 08.05.2020 korralduse nr 1-17/20/1201 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik Vastustaja – Maa-amet, volitatud esindajad Toomas Kutti, Anneliina Siitan ja Tiina Oeselg Kolmas isik – Y (isikukood xxxxxxxxxxx , lepingulised esindajad vandeadvokaat Ramil Pärdi ja vandeadvokaadi abi Eli Täpp
2.Mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 3129 (kolm tuhat ükssada kakskümmend üheksa) eurot. Jätta menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed ja isikukoodid tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.07.2021. a.
1.Selleri tn 4 kinnisasja omanik esitas 21.05.2019 katastripidajale taotluse, milles palus kontrollida Selleri tn 4 ja Selleri tn 6a katastriüksuste vahelise piiri asukohta ning seal paiknevaid hooneid. Maaamet viis 10.07.2019 maaüksusel läbi kontrollmõõdistamise, mille alusel asus seisukohale, et ajaliselt varem mõõdetud Selleri tn 4 katastriüksuse kuju maastikul tuvastatud piiripunktide vahel ning maakatastris registreeritud katastriüksuse plaanil on omavahel kooskõlas. Tekkinud on mõõdistusviga kinnisasjade piiri tähistavate piirimärkide koordinaatide määramisel/arvutamisel. Maa-ameti 08.05.2020 korraldusega nr 1-17/20/1201 määrati Selleri tn 6a ja Selleri tn 4 piiritähised, muudeti kummagi katastriüksuse andmeid maakatastris ja esitati Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus kinnisasjade andmetes muudatuste tegemiseks. 1(7)
X, Selleri 6a kinnistu omanik, esitas korraldusele vaide, mis jäeti 21.07.2020 vaideotsusega rahuldamata.
2.X esitas 21.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse 08.05.2020 korralduse tühistamiseks. Kaebaja kokkuvõtlikud seisukohad:
1.Vastustaja on maaüksuse piire amortiseerunud kõrvalhoonete ja puuriitade asukohtade tõttu muutnud. Asjaolud on tuvastatud ja kaalutlusõigust rakendatud valesti. Kolmas isik (Selleri 4 omanik) on oma ehitised ehitanud kaebaja maale (Selleri 6a) ning vastustaja oleks pidanud seda olukorda vähemalt kaaluma.
2.Vastustaja loodud piiride korral nähtub ka selge kõrvalekalle varasemate piiride kujundites, eelkõige Selleri tn L3 (reformimata riigimaa, mille kaudu pääseb Selleri 6a kinnistule) osas.
3.Vastustaja seisukoht, et katastriüksuste mõõdistamisel arvestati kõrvalhoonete asukohtadega, on vastuolus kehtinud seaduse ja ka dokumentatsiooniga. Selleri 6a piiriprotokollis ei ole teavet, et piiriks on kõrvalhoone piir looduses, vaid piiripunkte tähistati metalltoru ja metallist aiapostiga. Ka ei ole kontrollitud, kas piiripunkt võiks asuda Selleri 4 kinnistul garaažis või kas Selleri 4 omanik (kolmas isik) võiks olla piiripunktid kõrvaldanud). Piiriprotokollis pole sõnaliselt kirjas, et piir kulgenuks garaažide vahelt. Seda isegi plaanilt sedastades, tuleb arvestada, et ka väga väike kaldenurk garaažide puutepunktist kaebaja elamu suunas põhjustab ebaproportsionaalselt suure kaotuse olulises alas kaebaja elumaja kõrval.
4.Uute piiride määratlemisel tulnuks lähtuda maareformi seaduse §-st 9 lõikest 9 tulenevast Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et uus piir kulgeb Selleri 6a elumaja seinast. Elumaja ümber tuleb jätta tarvilikud kujad hoolduseks, päästeautode juurdepääsuks ja muu ehitise teenindamiseks vajalik maa. Väheneb ka Selleri tn 6a kinnisasja juurdepääsu tee laius ning kaebajal võib kaduda võimalus pääseda kinnisasjale sõiduautoga ligi.
5.Piiride kindlaksmääramisel tuleb eeldada piirivaidluses katastrikannete õigsust; samuti tuleb arvestada kõiki piiriandmeid kogumis, kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamist ja samuti kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimist. Ka siis, kui katastrikanded on ebaõiged, pidi vastustaja vastandlikke huve kaaluma – ühelt poolt kaebaja huvi säilitada juurdepääsutee ja elamu teenindamiseks vajalik maa; teiselt poolt amortiseerunud kõrvalhoonetega. Vastustaja ei ole samuti arvestanud, et tegemist on kinnistu korrigeerimisega 200 m2 ulatuses, kaebaja on sellelt tasunud ka maamaksu ning tekkida võib ka naabrite vaheline võlaõiguslik vaidlus alusetu rikastumise vms nõude pinnalt.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata:
1.Katastripidaja ülesandeks oli maamõõtja moodustatud katastriüksuste registreerimine. Maa-amet katastripidajana ei teostanud ega teosta ka praegu maakatastrisse kandeid tehes välikontrolli katastriüksuse moodustamise toimikus sisalduvate andmete õigsuse tuvastamiseks. Esitatud andmete õigsuse eest vastutab toimiku koostaja (maamõõtja). Katastripidajal on küll pädevus hinnata, kas maakorralduse läbiviija ehk maamõõtja esitatud andmed on õiged ja kas maamõõtja on piiride kindlakstegemise toimingus kõiki asjaolusid kogumina arvesse võtnud, kuid kaalutlusõigus hinnata maaomanike õigustatud huve on piiratud.
2.Selleri tn 4 ja Selleri tn 6a on algselt mõõdistatud ühe ja sama maamõõtja poolt ja lühikese ajavahega. Katastriüksuste ühiste piiripunktide koordinaadid on identsed. Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakonna kogenud spetsialistide hinnangul ei ole maamõõtjal võimalik kahel erineval mõõdistusel saada samadele piiripunktidele identseid koordinaate. Kuna Selleri tn 4 on mõõdistatud varem, siis tõenäoliselt eksis maamõõtja Selleri tn 4 ja Selleri tn 6a ühistele piiripunktidele koordinaatide arvutamisel juba Selleri tn 4 moodustamisel ning Selleri tn 6a mõõdistamisel võttis aluseks naaberkinnisasja Selleri tn 4 piiripunktidele varasemalt saadud valed koordinaadid.
3.Maaüksus kanti katastrikaardile vastavalt maamõõtja poolt esitatud andmetele, sh maamõõtja arvutatud pindalaga. Kui piiri kindlakstegemise käigus leiab tõendamist, et piir on kaardistatud valesti, siis piiri korrigeerimise tulemusel muutuvad paratamatult ka puudutatud maaüksuste pinda2(7)
lad. Käesoleval juhul viidi katastrikaart vastavusse vastavalt looduses kindlaks tehtud tegelike piiridega ja seetõttu korrigeeritakse ka ristkoordinaatide alusel valesti arvutatud pindala. Pindala arvutuslik vähenemine ei muuda omandi tegelikke piire looduses, tegemist ei ole omandi võõrandamisega ja kaebaja viide põhiseaduse §-ga 32 kaitstud õiguste rikkumisele ei ole käesoleval juhul asjakohane.
4.Maa-amet on ehitisregistri andmetele, maareformi toimikutele, maaüksuste plaanidele ning 1994. a ja 2018. a ortofotodele tuginedes tuvastanud, et Selleri tn 4 ja Selleri tn 6a maaüksustel asuvad ehitised olid olemas ja paiknesid samas asukohas ka maa ostueesõigusega erastamise ajal. Piiri kindlakstegemisel hinnati looduses säilinud piirimärkide sobivust plaanidel olevate andmetega, mille tulemusel leidis kinnitust piiride kulgemine selliselt, et piir ei lõika Selleri tn 4 omaniku kõrvalhoonet, vaid kulgeb kõrvalhoonete ühise seina telgjoonel.
5.Katastriüksuse esmamoodustamisel arvestati olemasolevate ehitistega ja nende omandiõigust tõendavate dokumentidega, mistõttu ei olnud võimalik, et Selleri tn 4 maaüksuse omanikule kuuluvate ehitiste alune maa erastati Selleri tn 6a omanikule. Samuti on kaebaja väide nagu oleks piir elumajale liiga lähedal põhjendamatu, sest hooned on ajalooliselt kinnistutel paiknenud samamoodi ja seega arvestati hoonete paiknemisega ka erastamisel. Katastrikaardil kuvatud ebaõiget piirijoont ei ole kinnisasjade valdajad maastikul maakasutuse väljakujunemisel aluseks võtnud, küll aga nt metallist ja betoonist aiaposte, mille olemus piiritähisena läheb kokku maakatastris registreeritud alusdokumentidega.
6.Selleri tänav L3 katastriüksus on maakatastris registreeritud kaardi- ja plaanimaterjali alusel ning selle täpne ulatus on välja selgitamisel. Maareformi juriidilised toimingud on moodustatud katastriüksusel lõpule viimata, sh ei ole katastriüksusele määratud käesoleval hetkel omandivormi.
5.Kolmas isik palub jäta kaebuse rahuldamata:
1.Maa-amet on korralduse andmisel ja piiride kindlaksmääramisel lähtunud Selleri tn 4 ja 6a katastriüksuste maakatastris registreerimise aluseks olevatest dokumentidest ning kõrvutanud neid muude kättesaadavate andmetega (ortofotod, omanike selgitused) ning piirimärkidega looduses. Maaamet ei ole lähtunud piiride kindlaksmääramisel üksnes hoonete asukohast.
2.Maaüksuste esmamoodustamisel on lähtutud asjaolust, et Selleri tn 4 kinnisasja koosseisu kuuluvad hooned asuvad täieulatuslikult Selleri tn 4 katastriüksusel ning Selleri tn 6a kinnisasja kuuluvad hooned paiknevad täieulatuslikult Selleri tn 6a katastriüksusel. Selleri tn 4 ja Selleri tn 6a maaüksustel asuvad ehitised olid olemas ja paiknesid samas asukohas ka maa ostueesõigusega erastamise ajal ning seetõttu ei ole võimalik, et Selleri tn 4 maaüksuse omanikule kuuluvate ehitiste alune maa erastati Selleri tn 6a omanikule või et kolmas isik on oma kõrvalhoone ehitanud valesti kaebaja kinnistule. Mingit ühiskasutust vaidlusalase maa-ala osas ei ole toimunud. Kinnistute vahel on olnud juba alates 1960. aastast aed ning Selleri 6a omanikud ei ole viimase 60 aasta jooksul seda maa-ala harinud, hooldanud ega muul moel kasutanud.
3.Selleri tn L3 kinnistu piiride muutumine ei muuda korraldust õigusvastaseks. Selleri tn L3 piiride küsimus ei puutu käesoleval juhul ka korralduse andmisse. Juurdepääsu puudumisel on kaebajal võimalik seda taotleda kohtu kaudu.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus selgitab esmalt vastustaja otsustusõiguse ulatust ja aluseid. Kinnisasjade vahelise piiri asukoha teeb kindlaks maakorralduse läbiviija, kui selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb (MaaKS § 15 lg 1). Maakorralduse läbiviija teeb piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel (lg 3). Kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa. Kui piiri kindlakstegemine sellel viisil annab tulemuse, mis on vastuolus kindlakstehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta, määratakse piir kinnisasja suurust ja muid asjaolusid 3(7)
arvestades (lg 3 ja AÕS § 129 lg-d 2 ja 3). Kui kinnisasja omanikud ei saavuta kokkulepet piiri asukohas, otsustab kinnisasja piiri asukoha maakatastri pidaja maakorralduse läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel (MaaKS § 15 lg 5). MaaKS § 15 muudetud sõnastuse seletuskirja kohaselt on praktikas vajadus piiri asukoha kindlakstegemiseks ka juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, näiteks kui naaberkinnisasjade piiriandmed on vastuolulised ning kui kinnisasjade omanikud ei lepi kokku piiri ühises asukohas1. Eeltoodust tuleneb kogumis, et MaaKS § 15 kohane menetlus on üksnes asjaolude ehk tegeliku piiri täpne kindlaksmääramine, kui selle üle on vaidlus. Tegemist ei ole algse katastriüksuse moodustamise menetlusega, mille raames oleks võimalik lahendada küsimusi, kas algne juurdepääsutee, tuleohutuskuja vms on ikka piisavad. Sellele viitavad ka MaaKS § 15 lg-s 3 toodud alused. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 29.11.2019 otsuses nr 3-19-1782 selgitanud, et MaaKS §-s 15 ettenähtud menetluse tulemuseks saab olla üksnes kinnisasjade vahelise piiri tegeliku asukoha kindlakstegemine (ja vajaduse korral katastriandmete vastavalt korrigeerimine), kuid mitte kindlaks tehtud piiri muutmine näiteks eesmärgiga tagada kinnisasjade otstarbekas kasutamine; samas kui tsiviilasjas tehtava kohtulahendiga (sh kinnitatud kompromissiga) oleks kinnisasja võimalik ka käsutada. See tähendab, et isegi kui Maa-amet teeb esmalt haldusmenetluses piiri asukoha kindlaks, ei välistaks see piiri muutmist tsiviilkohtumenetluses. Asjaolust, et katastripidajale on 01.07.2018 jõustunud muudatustega antud senisest ulatuslikum pädevus kinnisasjade piiri kindlakstegemiseks, ei järeldu, et tsiviilkohtus toimuvas piirivaidluses poleks enam üldse võimalik katastrikande õigsuse eeldust ümber lükata (vt ka Riigikohtu 12.06.2012 otsus nr 3-2-1-67-12, p-d 23–27). Niisiis ei saanud vastustaja vaidlusaluses haldusmenetluses kaaluda poolte õiguseid, ehitise teenindamiseks vajalikku maad vms, vaid pidi üksnes tegema kindlaks faktilise olukorra, kasutades selleks uurimispõhimõtet, kogudes asjakohaseid tõendeid ja neid hinnates. Eeltoodu ei välista vastustaja kaalutlusõigust menetlustoimingute tegemisel (s.o uurimiskohustuse täitmisel). Asjaolude õige tuvastamine on ka kohtu poolt täies ulatuses kontrollitav. Eeltoodust tulenevalt on ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktika käesolevas asjas üksnes mööndustega kohaldatav, kuivõrd haldusmenetluse eesmärk (tegeliku piiri kindlaks määramine) ja tsiviilvaidluse eesmärk (naabrite kinnisasjade otstarbekas kasutamine ja selle eesmärgil ka käsutamine) on erinevad.
6.Kaebaja on korrektselt viidanud, et Riigikohtu praktika kohaselt (otsus nr 3-2-1-67-12 p 25) tuleb eeldada katastrikaartide õigsust. Nagu nähtub vaidlustatud korraldusel lk-dest 1 ja 2, tekkis mõõdistustööde käigus kahtlus, et maamõõtja on piiripunktide koordineerimisel / arvutamisel teinud mõõdistusvea. Kahtluse aluseks on nii see, et piir kulgeb diagonaalis läbi Selleri 4 kõrvalhoonete, kui ka asjaolu, et piir ei ole kooskõlas Selleri 4 kinnisasja katastriüksuse plaaniga, millel kõrvalhoone asub tervikuna Selleri 4 maaüksusel. Toodud kahtlus oli piisav piiride kontrollimise menetluse algatamiseks ja katastrikaartide õigsuse eelduse kahtluse alla seadmiseks.
7.Haldusaktist nähtub, et piir on kindlaks määratud järgmiste asjaolude alusel (otsuse lk 4): - Selleri 6a ja Seller 4 katastriüksuse plaani graafilised osad ja mõõdistusandmed on omavahel kooskõlas, sh on ristkoordinaadid identsed (mõõdistused on tehtud 3-kuulise vahega). - Plaanid kinnitavad, et maaüksuste esmamoodustamisel on lähtutud asjaolust, et Selleri 4 hooned asuvad samal katastriüksusel; ning sama kehtib ka Selleri 6a hoonete osas.
Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (598 SE) eelnõu algatamise seletuskiri, lk 70. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4bf419b9-13c1-4e3d-9c3a923356d542ad/Kinnisasja%20avalikes%20huvides%20omandamise%20seadus
4(7)
- Maamõõtja ning katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakond on seisukohal, et ühiste piiripunktide määramisel on tehtud mõõdistus- ja arvutusvigu. - Katastriüksuse plaanile kantud katastriüksuse kuju sobib maastikul leitud piiritähiste alusel konstrueeritud kujuga. - Ortofotode kohaselt ei ole ajavahemikus 1994-2018. a ühisel piiril asuvate hoonete asukohad muutunud, mistõttu puudub alus kahtlustada ebaseaduslikku ehitustegevust (vt joonis 3, vaideotsuse lk 12). Korralduses viidatud (vt pikem kirjeldus lk 3) 10.07.2019 kontrollmõõdistamise kohta on 22.07.2019 koostatud akt nr 8808/19 (dtl 126-129) ja 24.07.2019 kontrollmõõdistamise joonis (dtl 135). Aktis on lisatud järgmised selgitused (vaidlusaluses osas): - Selleri 4 (kolmandale isikule kuuluva) katastriüksuse õigeks piiripunktiks 1 (joonisel põhjapoolseim ühine punkt) on arvestatud metallist aiapost, mis jääb kahe kinnistu maakasutuse piirile. Piiripunkti 1 piiriandmed ei vastaks muidu maakasutusele (valduse ulatusele). - Selleri 4 (kolmandale isikule kuuluva) katastriüksuse piiripunkt 6 (joonisel Selleri 6a kinnistu kagunurk, kahe kõrvalhoone vahel või ühe sees) satuks keset Selleri tn 4 garaaži. Piirimärgiks peaks olema metalltoru, õige oleks siin piiri kulgemine hoonete vaheseina teljel. Piirilõigul 1-6 on kahel krundil kivist kõrvalhooned, mis on vaheseina pidi kokku ehitatud. Omanike väitel ehitati need omal ajal koos ja ühel ajal. Eeltoodut arvestades saab asuda seisukohale, et maamõõtja on situatsiooni mõõdistanud ja katastriüksuse plaanile kandnud õigesti, kuid on eksinud piiripunktide nr 1 ja 6 koordinaatide määramisel või arvutamisel. - Selleri 6a (kaebajale kuuluva) katastriüksuse piiripunktis 2 (joonisel põhjapoolseim ühine punkt) arvestasime õigeks piirimärgiks metallist aiaposti, mis jääb kahe kinnistu maakasutuse piirile. - Selleri 6a (kaebajale kuuluva) katastriüksuse piiripunkt nr 3 (joonisel kinnistu kagunurk, kahe kõrvalhoone vahel või ühe sees) – metalltoru – ei olnud maastikul leitav. Katastriüksuse plaani graafilisele osale vastavaks piiripunkti asukohaks on garaaži kagupoolne nurk. Piiripunkti nr 3 asukoht sattuks piiriandmete järgi keset Selleri tn 4 garaaži, mis ei ole loogiline ega vasta katastriüksuse plaani graafilisele osale. Piiriprotokolli järgi peaks seal piirimärgiks olema metalltoru. - Piiripunktide nr 2 ja 3 piiriandmed ei vasta maakasutusele. Piirilõigul 2-3 on kahel krundil hooned, mis on vaheseina pidi kokku ehitatud. Omanike väitel ehitati need omal ajal koos ja ühel ajal. Kui võrrelda plaani graafilisel osal oleva hoone põhjakülje pikkust ortofotol kujutatud hoonega (maha arvestatud katuse räästad), siis mõõdud on vastavalt: plaanil 15 m ja ortofotolt mõõdetult 14.65 m. Sellest võib järeldada, et hooned on sama kujuga, mis katastriüksuse moodustamise ajal ega ole oluliselt ümber ehitatud.
8.Kohtule nähtub eeltoodust, et nii kontrollmõõdistamisel kui ka otsuse tegemisel on arvestatud nii maakatastris leiduvaid andmeid (sh muid andmeid lisaks piirimärkidele), piirimärke looduses ning ka valduse tegelikku ulatust ehk ulatust, milles kaebaja ja kolmas isik on seni katastriüksuste üle tegelikku võimu vaikimisi teostanud.
9.Eeltoodut toetavad ka muud käesolevas asjas esitatud dokumentaalsed tõendid: - Selleri 6a (endise Jalaka 6a) 15.06.1973 krundi plaani (dtl 265) kohaselt olid kõrvalhooned olemas juba siis ja kinnistute piir (vt punktid 3 ja 4) kulges nende vahelt; sama kajastab ka individuaalelamu 17.05.1974 asendiplaan (dtl 267). Mh on plaanidelt ka näha, et Selleri 6a elamu asub kinnistu idapiirile väga lähedal ning ilmselges ulatuses teenindamiseks vajalik maa või kuja puudub. - Selleri 6a 1982. a mõõdistamise andmete kohaselt jookseb katastriüksuste piir kahe kõrvalhoone vahelt (Selleri 6a katastriüksuse moodustamise toimiku lk 5, dtl 56). - Selleri 4 03.02.1988 elamuehituseks eraldatud õue-aiamaa plaanilt (dtl 269) ja 17.08.1988 majandushoone asendiplaanilt (dtl 270) nähtub samuti piiri kulgemine kõrvalhoonete vahelt ja Selleri 6a elamu paiknemine piiril või selle vahetus läheduses. 5(7)
- Selleri 6a 25.07.1996 majavalduse asendiplaani (dtl 268) kohaselt asuvad katastriüksuse idapiiril üksnes Selleri 6a kõrvalhooned ning äralõiget Selleri 4 hoonetest ei nähtu. Samalt plaanilt nähtub ka elamu asumine ligikaudu idapiiril ilma silmnähtava teenindamiseks vajaliku maata. - Selleri 4 maaüksuse plaanil (maareformi juriidilise toimiku lk 18, mõõdistatud augustis 1996, registreeritud 16.07.1997, dtl 244) on piiripunktiks 1 (kaebaja ja kolmanda isiku kinnistu vaheline põhjapoolseim punkt) metallist aiapost ning piiripunktiks 6 (Selleri 4 katastriüksuse läänekülje keskel) metalltoru. Jooniselt nähtub kõrvalhoonete asumine piki piiri, kuid ei nähtu kõrvalhoone lõikamist piiriga ja sellest kuju muutumist. - Võrreldes Selleri 4 maaüksuse plaani (maareformi juriidilise toimiku lk 18, mõõdistatud augustis 1996, registreeritud 16.07.1997) ja Selleri 6a maaüksuse plaani (maareformi juriidilise toimiku lk 15, mõõdistatud oktoobris 1996, registreeritud 27.08.1997, dtl 217) nähtub sellest, et Selleri 4 piiripunkti 1 koordinaadid kattuvad Selleri 6a piirpunktiga 2 (ühine põhjapoolseim punkt) ning Selleri 4 piiripunkt 6 kattub koordinaatidelt Selleri 6a piiripunktiga 3 (Selleri 6a kinnistu kagunurk). Seega ei ole toimunud uut mõõdistamist, vaid tegemist on samade punktidega, mille asukoht ja piirimärgi vorm tuvastati juba augustis 1996 Selleri 4 mõõdistamisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda usaldusväärseks ennekõike Selleri 4 mõõdistamine ning nende piirimärkide vorm ja asukoht. Selleri 6a maaüksuse plaanil võib täheldada ka muid puudujääke, mis ei lähe kokku muude varasemate plaanide ega tegeliku valdusega. Tegemist on ainsa plaani või joonisega, kus elumaja paikneb idapiirist sedavõrd kaugel ega asu sisuliselt sama krundi kõrvalhoonetega otsakuti või ühel joonel (vrdl ortofotod dtl 255 ja 256). Ka ei vasta kõrvalhoonete kuju varasemalt toodud plaanidele ega ka ortofotole, vaid hooned on laiemad ja lühemad. Kohus leiab, et olukorras, kus ühes tõendis esineb mitmeid vigu, tuleb pidada eelkõige ebausaldusväärseks ja eksitavaks seda tõendit, mitte kõiki teisi. Ei ole eluliselt usutav, et kõik teised tõendid ei kajasta tegelikku olukorda ning seda kajastab üksnes Selleri 6a maaüksuse plaani mõõdistus. Samuti ei nähtu naabrite ühist tahet omandada 1996.-1997. aastatel kinnistud teiste suurustega või ulatuses, kui on varasemal kaardimaterjalil toodud. Eeltooduga on Selleri 6a katastrikaardi õigsuse eeldus käesolevas asjas ümber lükatud.
10.Kaebaja on ette heitnud ka seda, et vastustaja ei ole kontrollinud, kas Selleri 6a piiripunkt 3 võiks asuda mitte garaažide vahel, vaid Selleri 4 garaaži sees. Kohus leiab, et vastustajal on otstarbekuse alusel lubatud tõendi kogumisest loobuda, sh kui on kogutud piisavalt muid tõendeid ning täiendava, ebatõenäolise tõendi kogumisega kaasneb olulise põhiõiguse riive, s.o sisenemine teise isiku valdusesse. Asja materjalidest nähtub, et kõrvalhooned on sellisena olemas olnud juba 1970.- ja 1980-tel aastatel ning piir on kulgenud nende vahelt. Selleks, et pärast mõõdistamist oleks piiripunkt sattunud Selleri 4 garaaži nurgast/seinalt garaaži keskele, tulnuks kas hooned lammutada või rasketehnikaga edasi liigutada kaebaja kinnistu suunas. Selline sündmustik ilma kaebaja märkamata või reageerimata ei ole eluliselt usutav ning kaebaja seda ka ei väida. Seega ei ole mõistlikku kahtlust, kas kõrvalhoonete ühisel seinas/nurgas asunud metallpost võinuks pärast 1996. aastal mõõdistamist sattuda Selleri 4 garaaži keskele.
11.Asjas kogutud ortofotod ja ka pildimaterjal kinnitavad ka, et Selleri 6a ja Selleri 4 valdus vastab korrigeeritud piirile. Senine korrigeerimata piir jookseb nii läbi Selleri 4 garaažiesise heki kui ka garaaži ning jätab puukuuri Selleri 6a kinnistule. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et kaebajal oli arusaam, et nimetatud ala kuulub siiski kaebajale ning ta lubab seda naabril kokkuleppe alusel või heast tahtest kasutada.
12.Korraldusega ei ole lõplikult lahendatud Selleri L3 transpordimaa kuju küsimust. Nagu vastustaja on selgitanud, toimub selles osas haldusmenetlus, mis võib kaasa tuua Selleri 6 (s.o kaebaja kinnistust lõunas) asuva katastriüksuse piiride korrigeerimise. Ka nähtub ortofotolt, et korrigeeritud piir jookseb piki täna olemasolevat hekki ehk faktiliselt ei muutu kaebaja juurdepääsutee kitsamaks. Va6(7)
jadusel tuleb transpordimaa kitsenemise ja avalikule teele juurdepääsu halvenemise vaidlus lahendada tsiviilkorras koos Selleri 6 kinnistu omanikuga.
13.Kohus märgib võimalike tsiviilvaidluste (omandi hüvitamine) ja maamaksu osas järgmist. Riigikohus selgitas 24.03.2021 otsuses nr 3-18-687: Kolleegium selgitab esmalt, et pindalaandmetel kui KRS § 13 lg 1 järgi registriosa esimesse jakku kantavatel andmetel ei ole KRS § 13 lg 2 järgi kinnistusraamatu kande tähendust. Nii on tsiviilkolleegium oma varasemas praktikas leidnud, et kinnisasja (kinnistu) koosseisu andmed, nagu katastritunnus, asukoht ja pindala, märgitakse KRS § 13 lg 1 järgi registriosa esimesse jakku. Sellised faktilised andmed kinnisasja kohta ei ole KRS § 13 lg 2 teise lause järgi kanneteks asjaõigusseaduse ega kinnistusraamatuseaduse järgi (vt tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-156-11, p 31). See tähendab, et kinnistusraamatu kanne ei ole vaatamata katastritunnuse märkimisele kinnisasja piiride osas määrav. Seega ei kohaldu piiriandmetele ka AÕS § 56 lg 1 kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse eeldamise kohta ja § 561 kinnistusraamatu andmetele tugineva heauskse omandamise kohta (vt tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-67-12, p 20). Kohus möönab, et hetkel puudub selge õigus- ja kohtupraktika, kas ja kuidas toimub sellisel juhul väidetava omandi kaotamise ja tasutud maamaksu hüvitamine. Küll aga ei ole see käesoleva vaidluse esemeks. Asjas ei kohaldu ka HMS § 67 lg 3 alusel usalduskahju hüvitamine, sest asjas ei ole algseid 1996. aasta haldusakte kehtetuks tunnistatud (vrdl ka Riigikohtu otsuse nr 3-18-687 p 16). Sealjuures ei nähtu asjast, et kaebaja oleks end kunagi tegelikult vaidlusaluse „maakiilu“ omanikuks või valdajaks pidanud.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt tuleb otsustada kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt välja mõistmine. Muud menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ja lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kohus mõistab välja ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HLKMS § 109 lg 6). Vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kolmas isik on taotlenud kaebajalt menetluskulude summas 3129 eurot väljamõistmist. Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulud on asja keerukust ja mahtu arvestades vajalikud ja mõistlikud. Käesoleva asja puhul tuleb arvestada, et kaebusele vastamine eeldas kolmandalt isikult lisaks õigusliku seisukoha kujundamisele ka erineva kaardimaterjali, sh ajaloolisega, tutvumist ja selle analüüsimist. Tegemist on ajamahuka tegevusega ja seetõttu ei saa kolmanda isiku menetluskulusid pidada ebamõistlikeks. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (HKMS § 109 lg 5).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.