Foorum Puit OÜ (pankrotis) ja Peeter Kroonbergi ühine kaebus Maaelu Edendamise Sihtasutuse krediidikomitee 20.04.2018. a otsuse nr 5, 17.05.2018. a otsuse nr 5 ja 12.06.2018. a otsuse nr 4 õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 10.05.2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Foorum Puit OÜ (pankrotis) ja Peeter Kroonbergi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja I / määruskaebuse esitaja I Foorum Puit OÜ (pankrotis), pankrotihaldur Sirje Tael Kaebaja II / määruskaebuse esitaja II Peeter Kroonberg Vastustaja Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES)
RESOLUTSIOON
1.Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 10.05.2021. a määruse peale ning määruskaebuse lisad.
2.Tagastada määruskaebuselt 25.05.2021 enamtasutud riigilõiv 15 eurot määruskaebuse esitaja II arvelduskontole nr EE281010102033961004 AS-s SEB Pank.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.
1.Määruskaebuse esitaja I esitas 09.03.2018 MES-ile laenutaotluse (tl 18-19), mille eesmärgiks oli laenud liita pikaajaliseks laenuks ning garantii Riigi Metsamajandamise Keskusega (RMK) sõlmitud ja sõlmitavatele lepingutele. Foorum Puit OÜ soovis laenu 15-20 aasta peale ning taotles intresside vähendamist. Määruskaebuse esitaja I esitas samasisulise laenutaotluse 12.03.2018 (tl 22-22p). Määruskaebuse esitaja I esitas 05. ja 07.06.2018 laenutaotlused (tl 24-25 ja 26) MES-ile, taotledes laenu summas 835 962,51 eurot, eesmärgiga ettevõtte jätkusuutlikkust parandada ning ettevõtte eesmärgid saavutada esitatud andmete baasil.
2.MES krediidikomitee võttis 20.04.2018. a koosoleku protokolli (tl 9) kohaselt vastu otsuse nr 5 (tl 9p), millega otsustas jätta määruskaebuse esitaja I laenutaotluse reg.nr 3-1/564 rahuldamata ja teha ettevalmistusi täitemenetluse algatamiseks.
3.MES krediidikomitee võttis 17.05.2018. a koosoleku protokolli (tl 33) kohaselt vastu otsuse nr 5 (tl 33p), millega otsustas jätta määruskaebuse esitaja I laenutaotluse reg.nr 3-1/639 täies ulatuses rahuldamata.
4.MES krediidikomitee võttis 12.06.2018. a koosoleku protokolli (tl 10) kohaselt vastu otsuse nr 4 (tl 10p), millega otsustas jätta määruskaebuse esitaja I poolt 05. ja 07.06.2018 esitatud laenutaotlused reg.nr 3-1/751 rahuldamata.
5.Tartu Maakohus kuulutas 10.12.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10335 välja määruskaebuse esitaja I pankroti 11.12.2019 kell 11:00. Määruskaebuse esitaja I juhatuse liikmeks on Peeter Kroonberg ning pankrotihalduriks Sirje Tael.
6.Määruskaebuse esitajad esitasid Tartu Halduskohtule 18.03.2021 ühise kaebuse (tl 2-6p), milles palusid MES krediidikomitee 17.05.2018. a otsuse nr 5, 12.06.2018. a otsuse nr 4 ja 20.04.2018. a otsuse nr 5 õigusvastasuse tuvastamist, välja antud akti põhistamist ning avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise võimaluse kindlakstegemist. Määruskaebuse esitajate väitel puudub MES otsustes sisuline alus ja õigustus ning põhjendused. Kuna otsused on tühised algusest peale, siis ei saa neid tühistada. MES otsused riivavad äriühingu õigusi kestvalt ja tekitatud on kahju, mis tuleb riigil hüvitada. Määruskaebuse esitajat I on ebavõrdselt koheldud. MES juhatuse liige on teinud diskrimineerivaid hinnanguid määruskaebuse esitaja II adressaadil, teades, et selleks puudub õigustatud alus. Halduskohtu määrus
7.Tartu Halduskohus tagastas 10.05.2021. a määrusega (tl 43-45) kaebuse ja jättis menetluskulud, s.h tasutud riigilõivu määruskaebuse esitaja II kanda.
8.Halduskohus mõistis, et kaebajateks on määruskaebuse esitaja I, keda on soovinud esindada juhatuse liige, ja määruskaebuse esitaja II kui füüsiline isik. Halduskohtu hinnangul on kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses.
9.Määruskaebuse esitaja I pankrot on välja kuulutatud alates 11.12.2019. Võlgnik soovib vaidlustada tema suhtes enne pankroti väljakuulutamist tehtud ebasoodsaid haldusakte. Vaidlustatud haldusaktidega ei pandud määruskaebuse esitajale I kohustusi, vaid jäeti ilma toetusmeetmest. Võlgnikul ei ole pärast pankroti väljakuulutamist õigust vaidlustada kohtumenetluses haldusakte ilma pankrotihalduri volituse või heakskiiduta. Pankrotihaldur teatas 07.04.2021. a vastuses, et ta ei ole andnud volitusi määruskaebuse esitajale II esitada kaebust määruskaebuse esitaja I nimel ning pankrotihaldur ei soovi astuda võlgniku asemel menetlusse. Halduskohtul ei ole võimalik määruskaebuse esitaja I kaebust menetleda ilma pankrotihalduri volituse või heakskiiduta pankrotiseaduse (PankrS) § 36 lg-st 1 tulenevalt. Kuna määruskaebuse esitaja I juhatuse liikmel puuduvad volitused kaebuse esitamiseks halduskohtule, siis kuulub määruskaebuse esitaja I kaebus tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 5 alusel. Kaebuse esitanud juhatuse liige ei ole tõendanud oma esindusõigust.
10.Kuna määruskaebuse esitaja I on pankrotis ettevõte (s.t äriühingu majandustegevus on lõppenud), siis tõlgendas halduskohus, et preventiivse huviga kaebuse on soovinud esitada määruskaebuse esitaja II. Halduskohtule ei olnud üheselt selge, milliseid subjektiivseid õigusi võib
MES tegevus riivata määruskaebuse esitaja II osas. Halduskohus selgitas, et juhul kui määruskaebuse esitaja II peaks tulevikus MES-ilt riigiabi taotlema, siis on tal taotlejana õigus vaidlustada tema suhtes tehtavaid otsuseid. Halduskohus teostab reeglina haldusorgani tegevuse üle järelkontrolli ega saa kohustada haldusorganit abstraktselt edaspidi teatud viisil haldusmenetlust läbi viima.
11.Toetust taotlenud äriühingu juhatuse liikme poolt esitatud hüvitamiskaebus ei oleks menetletav, sest kaebeõigus nõuda kahju hüvitamist toetustaotluse õigusvastase rahuldamata jätmise korral on selgelt antud toetustaotluse esitajale. Määruskaebuse esitaja II ei olnud 2018. aastal toetust taotlenud isikuks, kuigi kuulus taotleja juhtorganisse. Õigustatud isikuks saaks olla üksnes juriidiline isik. Kuna määruskaebuse esitaja II ei olnud laenu taotleja, kuulub määruskaebuse esitaja II kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
12.Kuna kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei tagastata määruskaebuse esitajale II tasutud riigilõivu 15 eurot vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2. Määruskaebuse esitajate muud võimalikud menetluskulud jäävad nende enda kanda vastavalt HKMS § 108 lg-le 4.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.Määruskaebuse esitajad paluvad määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 10.05.2021. a määrus.
14.Määruskaebuse esitajate väitel andis suunise halduskohtusse pöördumiseks õiguskantsler 25.02.2021. a vastuses nr 7-6/210307/2101216, mistõttu ei oleks saanud seda teha enne pankroti väljakuulutamist ja kaebuse esitamiseks ei ole vajalik pankrotihalduri luba. Pankrotihalduri tegevuse peale on esitatud maakohtule kaebus. Määruskaebuse esitajad soovivad õiguste kaitset kohtus, olenemata pankrotihalduri keelust. Pankrotihalduri eesmärk on takistada menetlust halduskohtus, kuna seda keelab MES. Tegevusetust ei saa määruskaebuse esitajatele süüks panna, sest õiguste eest on soovitud seista vastavalt seadustele ja teadmistele. Määruskaebuse esitajal I on kaebeõigus, sest ettevõte on veel registris, ja tähtaegu ei ole rikutud, seega tuleb kõne alla saamata jäänud tulu hüvitamise nõue. Määruskaebuse esitaja II on kohtusse pöördumisel vajalikku hoolsust rakendanud ja kaebus on esitatud tähtaegu järgides.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Tartu Halduskohtu 10.05.2021. a määruse vaidlustamiseks esitasid ringkonnakohtule määruskaebuse mõlemad määruskaebuse esitajad. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebemenetluses saab määruskaebuse esitaja I vaidlustada halduskohtu määrust osas, milles halduskohus tagastas tema kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel ning määruskaebuse esitaja II saab vaidlustada halduskohtu määrust osas, milles halduskohus tagastas tema kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
16.Ringkonnakohus võtab järgnevalt esmalt seisukoha määruskaebuse esitaja I määruskaebuse suhtes (I) ja seejärel määruskaebuse esitaja II määruskaebuse suhtes (II). I
17.HKMS § 203 lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 1 kohaselt pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse
võtmise või sellest keeldumise ning lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. HKMS § 187 lg 3 p 4 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuse apellandi nimel esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu.
18.HKMS § 31 lg 1 järgi võib menetlusosaline halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Esindus tähendab menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist. Äriseadustiku (ÄS) §-s 181 on sätestatud osaühingu juhatuse esindusõigus. ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Siiski esineb äriühingu esindusõiguse osas erand pärast äriühingu pankroti väljakuulutamist. Nimelt sätestab PankrS § 36 lg 1, et pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 35 lg 1 p-de 1 kuni 3 kohaselt pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. PankrS § 43 lg 5 lausetest 1 ja 2 tuleneb, et kui kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalikõigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale ja selles asjas tehtud lahendi peale on võimalik edasi kaevata, võib pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku nimel edasi kaevata haldur. Halduri nõusolekul võib võlgnik ise kaebuse esitada.
19.Määruskaebuse esitaja I pankrot on Tartu Maakohtu 10.12.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10335 välja kuulutatud 11.12.2019 kell 11:00 ning pankrotihalduriks on nimetatud S. Tael. Kohtute infosüsteemi andmetel jõustus eelnimetatud maakohtu määrus 20.04.2020. Ühtlasi nähtub äriregistri andmetest märge, et osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga pankrotihaldur. Eeltoodut arvestades saab pärast äriühingu pankroti väljakuulutamist esindada viimast üksnes pankrotihaldur. Määruskaebuse on määruskaebuse esitaja I nimel esitanud aga juhatuse liige.
20.Käesolevas haldusasjas teatas pankrotihaldur Tartu Halduskohtule 13.04.2021. a vastuses kohtunõudele (tl 41-41p), et ta ei ole andnud volitusi määruskaebuse esitaja I juhatuse liikmele esindada äriühingut ega soovi astuda menetlusse määruskaebuse esitaja I esindajana. Pankrotihaldur teatas 27.05.2021 ringkonnakohtule, et ei ole halduskohtule antud seisukohti muutnud ning ühtlasi kinnitas, et ei ole andnud volitusi juhatuse liikmele esindada määruskaebuse esitajat I ega soovi astuda menetlusse määruskaebuse esitaja I esindajana. Seega puudub käesoleval juhul pankrotihalduri nõusolek või tema poolt määruskaebuse esitaja I juhatuse liikmele antud volitus määruskaebuse esitamiseks määruskaebuse esitaja I nimel juhatuse liikme poolt. Sellest tulenevalt ei ole kinnitust leidnud määruskaebuse esitaja I juhatuse liikme õigus määruskaebuse esitaja I nimel esitada määruskaebus Tartu Halduskohtu 10.05.2021. a määruse vaidlustamiseks. Kuna tegemist on puudusega, mida asjaoludest tulenevalt kõrvaldada ei saa, ei näe ringkonnakohus põhjust määruskaebuse käiguta jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt tagastab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja I määruskaebuse HKMS § 187 lg 3 p 4 alusel koostoimes § 187 lg-ga 2. II
21.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
22.HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodust juhindudes leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja II taotleb Tartu Halduskohtu 10.05.2021. a määruse tühistamist osas, millega halduskohus tagastas tema kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Halduskohus leidis, et ei ole selge, milliseid subjektiivseid õigusi võib MES tegevus riivata määruskaebuse esitaja II osas ning selgitas, et kui määruskaebuse esitaja II peaks tulevikus MES-ilt riigiabi taotlema, on tal taotlejana õigus vaidlustada tema suhtes tehtavaid otsused. Halduskohus ei saa kohustada haldusorganit abstraktselt edaspidi teatud viisil haldusmenetlust läbi viima. Veel märkis halduskohus, et toetust taotlenud äriühingu juhatuse liikme poolt esitatud hüvitamiskaebus ei ole menetletav, sest kaebeõigus on antud selgelt haldusorgani otsuse adressaadiks olnud isikule. Määruskaebuse esitaja II ei olnud 2018. aastal toetust taotlenud isikuks. Õigustatud isikuks saaks olla üksnes juriidiline isik. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega. Haldusasja materjalide juurde esitatud MES 20.04.2018. a otsusest nr 5, 17.05.2018. a otsusest nr 5 ja 12.06.2018. a otsusest nr 4 nähtuvalt oli laenutaotlejaks määruskaebuse esitaja I, mitte määruskaebuse esitaja II. Seega võimaldab HKMS § 121 lg 2 p 1 määruskaebuse esitaja II kaebuse tagastamist kaebeõiguse puudumise tõttu. Kõike eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuse esitaja II võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub määruskaebuse esitaja II määruskaebus HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele.
23.Kuna määruskaebus kuulub tagastamisele, siis tagastab ringkonnakohus ka määruskaebuse lisad.
24.Määruskaebuse esitaja II tasus määruskaebuselt riigilõivu 15 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9 kohaselt on haldusasjas määruskaebuse esitamine alates 01.01.2018 riigilõivuvaba. Seega puudus vajadus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasuda. HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Enammakstud riigilõiv summas 15 eurot tuleb HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 alusel tagastada ning kanda arvelduskontole, millelt riigilõiv on tasutud, s.o määruskaebuse esitaja II arvelduskontole nr EE281010102033961004 AS-is SEB Pank.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.