X OÜ kaebus Veterinaar-ja Toiduameti 30.04.2020 ettekirjutusele nr 05-146-20/022-1 ja 03.07.2020 vaideotsusele nr 102
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X OÜ, lepinguline esindaja Ants Kuningas
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Vastustaja — Põllumajandus- ja Toiduamet, lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.06.2021, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) tegi X OÜ-le 30.04.2020 ettekirjutuse nr 05-146- 20/022-1 (ettekirjutus). Ettekirjutusega pandi X OÜ-le järgmised kohustused: mitte turustada (nt pakkuda müügiks poes/veebipoes tarbijatele, teistele ettevõtetele) toite, mis sisaldavad keelatud uuendtoiduna kanepi õitest- ja/või lehtedest saadust ekstrakti või kannabidiooli (1); teavitama ametit e-posti teel [email protected], milliseid meetmeid rakendatakse keelatud toidulisandite turult eemaldamiseks ning mida keelatud toodetega edasi tehakse (2); täitma punktid 1 ja 2 on hiljemalt 08.05.2020 (3).
3-20-1447
2.26.05.202 esitas X OÜ VTA-le vaide ettekirjutuse nr 05-146-20/022-1 kehtetuks tunnistamises täies ulatuses (registreeritud 27.05.2020 numbriga 1.1-22/12085).
3.27.05.2020 teostas VTA järelkontrolli ettekirjutuse 05-146-20/022-1 täitmise kohta, mis fikseeriti protokollis nr 05-146-20/026 (edaspidi järelkontroll). Kontrollimisel tuvastati, et X OÜ veebilehelt https://xxxxxxx.ee/shop/ on eemaldatud kannabidiooli (CBD) sisaldusega tooted (CBD õli 5%, CBD õli 10%, CBD õli 15%). Järelkontrolli protokollis fikseeriti, et 30.04.2020 koostatud ettekirjutus 05-146-20/022-1 on täidetud.
4.03.07.2020 tegi VTA vaideotsuse nr 102, milles otsustas jätta X OÜ vaide rahuldamata.
5.X OÜ esitas 04.08.2021 kaebuse Tallinna Halduskohtule 30.04.2020 ettekirjutuse ja 03.07.2020 vaideotsuse tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 06.08.2020 määrusega menetlusse ja tunnistas vastustajaks VTA.
6.Asja lahendamine toimub kirjalikus menetluses.
7.VTA esitas 16.09.2020 vastuse kaebusele ja palus kaebuse rahuldamata jätta.
8.Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 16.05.2021 ning vastustaja 17.05.2021, millele kaebaja omakorda vastas 19.05.2021.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõue ja seisukohad
9.Kaebaja on seisukohal, et nii ettekirjutus kui ka vaideotsus tuleb kehtetuks tunnistada täies ulatuses.
9.1.Kaebaja on ettekirjutuses märgitud CBD õli turustanud ainult kosmeetikatootena, mitte aga uuendtoiduna ega toidu koostisosana. Seega ei ole vaidlustatud VTA ettekirjutuse ja vaideotsuse viited EL määruse 2015/2283 artikkel 3 lõige 2a -le ja sama määruse artiklile 7 asjakohased.
9.2.Vastustajal puudub pädevus lugeda keelatud toidukaubaks aineid või kaupu, mille keelatavus ei tulene otse seadusest. Tegemist on seega kaebaja suhtes õigustamatu põhiseadusliku ettevõtlusvabaduse riivega. Vastustaja tegevus on vastuolus Euroopa Liidu põhivabadusega, mis kehtestab EL-is kaupade vaba liikumise, sest vastustaja on tekitanud kunstliku takistuse CBD õli kui kosmeetikatoote (kauba) vabaks liikumiseks EL riikide siseselt, kuigi CBD õli ei kuulu kosmeetikatootena keelatud ainete hulka.
9.3.Kaebaja poolt soetatud ja turustatud toode on Euroopa Liidus legaalselt kosmeetikatooteks toodetud. Vaideotsuse ei ole vastustaja sellele asjaolule tähelepanu pööranud ja kaalutluses vastavat asjaolust lähtunud. Vaidlust ei saa olla selles, et ettekirjutuses märgitud ja vaideotsuses CBD õli on seaduslikul alusel toodetud ja müüdud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (Sloveenia) Eesti edasimüüjale (kaebaja) kui kosmeetikatoode. Vastustaja on seda määratlust eiranud ja võtnud alusetult seisukoha, nagu oleks selle kosmeetikatoote puhul tegemist üksnes uudistoiduga.
9.4.Kaebaja osutab, et puudub mistahes tõsiselt võetav teaduslik analüüs, mille alusel saaks lugeda kaebaja poolt müüdud kosmeetikatoodet tervisele kahjulikuks. Seega puudub õigustatud põhjendus keelata kaebajal viidatud kosmeetikatooteid müüa kosmeetikatoodetena. Nii ettekirjutuse kui ka vaideotsuse põhjendustes toodud tagajärg ei ole proportsionaalne taotletud eesmärgi suhtes, sest VTA on omaalgatuslikult määratlenud kosmeetikatoote uuendtoiduks ja toidulisandiks, kuigi maaletooja ja müüja on selgelt väljendanud toote müügi ja kasutamise eesmärgi, mille kohaselt ei ole tegemist suukaudseks manustamiseks ettenähtud tootega. Väide, mille kohaselt mõnes teises riigis kasutatakse CBD õli ka suukaudselt, ei saa olla takistuseks selle toote kosmeetilisel eesmärgil müümiseks ja kasutamiseks Eestis. VTA kartus, mille kohaselt võivad Eestis veebipoest CBD õli ostvad isikud seda õli kasutada müüja (vaide esitaja) poolse 2(7)
3-20-1447 juhise vastaselt ka seespidiselt, ei ole millegagi põhjendatud ega ühegi tõendiga tõendamist leidnud.
9.5.Ühegi teadusliku uuringuga ei ole tõendamist leidnud, et CBD õlide kasulikud omadused ei avalduks nahapealse kasutuse korral. Samuti on alusetu ja asjatundmatu väide, mille kohaselt olevat tilgutuspudelid kui müügipakendid iseloomulikud toidulisanditele. Tilgutuspudel kui pakend ei määra ega muuda toote kasutuseesmärki. Tilgutuspudeli eesmärk on võimaldada CBD õli doseerida (nahapinnale, kreemidesse, karvkattesse, sh juustesse) tilkade kaupa.
10.Regulatsioon, mille kohaselt riigiamet või Euroopa Komisjon või mõni institutsioon hakkab isikutele ette kirjutama igat igapäevaelu sammu, sealhulgas suvalisetoote ainukasutamise võimalikku viisi ( käesoleval juhul CBD õli kasutamist, millega loetakse kosmeetikatoode toiduks), on lubamatu ja vajab põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse kaudu kaitset, sest on vastuolus isikuvabaduste, ettevõtlusvabaduse ja EV põhiseaduse aluspõhimõtetega. Seega taotleb kaebaja põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamist vastustaja ettekirjutuses ja vaideotsuses kajastatud õigusaktide rakendamisega seotud tagajärgede üle.
11.Vastustaja on täielikult jätnud tähelepanuta asjaolu, et kosmeetikatoodetes on CBD õli ka Euroopa Liidus lubatud, kui see ei ole valmistatud kanepi ekstraktist, tinktuurist või vaigust. Muust ainesest, sh sünteetiliselt toodetud kannabidiool (CBD) on Euroopa komisjoni infolehe kohaselt kosmeetikatoodetes nahahooldus- ja kaitsevahendina lubatud. CBD ei ole kantud narkootiliste ainete konventsiooni loetellu. Käesoleval juhul on kosmeetikatootena turustatud lubatud viisil Euroopa Liidu liikmesriigis Sloveenias toodetud CBD õli. Kaebaja osundab, et viidatud blogi pidajaga puudub kaebajal mistahes seos ja asjaolu, et blogi pidaja avaldab enda blogis väiteid CBD õli muu kasutusviisi kohta, ei saa mõjutada kaebaja õiguseid ja kohustusi.
12.Vastustaja esindaja on saatnud vastustaja nimel kohtule 17. mai 2021 kuupäeval menetlusdokumendi ja selle lisana väljavõtte kellegi isiku blogist. Internetis tehtud tavaliste otsingutega sellise blogi postituseni ei ole võimalik jõuda. Kaebaja esindaja proovis korduvalt, kuid tulemusteta. Sellise blogi pidaja isikut peab vastustaja esindaja seega mingil põhjusel teadma või tundma. Välistatud ei ole, et tegemist on vastustajaga seotud isikuga ja tahtliku ning kohtu eksitamise eesmärgil loodud postitusega ehk intellektuaalse võltsinguga.
13.Vaidlustatud ettekirjutuse puhul ei olnud tegemist ohu väljaselgitamise ja tõrjumisega korrakaitseseaduse (KorS § 2 lg 4) mõttes, vaid vastustaja pädevuse ületamisega. Vaideotsuses on vastav kaebaja vastuväide jäänud sisulise põhjenduseta ja vaideotsuses ei ole kaalutud vastustaja pädevust hinnata kosmeetikatoodete lubatavust. Seejuures on kosmeetiliste toodete müügi lubatavuse küsimus on antud Ravimiameti pädevusse. Asjaolu, et vastustaja soovib käsitleda CBD õli uuendtoiduna, ei anna talle õigust takistada selle seaduslikult toodetud ja müügiks pakendatud kosmeetikatoote müüki Eesti Vabariigis.
14.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-te 1 ja 3 järgi peab kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud, kusjuures haldusakti põhjendus tuleb anda haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti (käesoleval juhul ettekirjutuse) põhjenduses tuleb seega märkida kõik kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vastustaja on otsuse alusena esitanud üksnes informatsiooni allikad (sh identifitseerimata kolmandate riikide isikute postitused veebis, kui väidetav tagasiside) ja taotlused CBD õli kui uudistoidu registreerimiseks, millest lähtuvalt pidas vastustaja vajalikuks lugeda CBD õlid uuendtoidu hulka. Ka vaideotsus on sisulise ja jälgitava kaalutluseta.
15.Kaebaja palub kaebuse suhtes otsuse tegemisel võtta arvesse ka Euroopa kohtu (neljanda koja) 19. novembril 2020 tehtud otsust kohtuasjas C-663/18, mille menetluses käsitleti osaliselt samu vaidlusaluseid küsimusi CBD õlide turustamise kohta, nagu käesolevas kohtuasjas. Kohus toonitas seejuures lahendi tegemisel, et väidetav tegelik oht rahvatervisele ei tohi 3(7)
3-20-1447 Vastustaja seisukohad
16.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vaidlustatud ettekirjutusega pandi kaebajale kohustus mitte turustada (nt pakkuda müügiks poes/veebipoes tarbijatele, teistele ettevõtetele) toite, mis sisaldavad keelatud uuendtoiduna kanepi õitest ja/või lehtedest saadud ekstrakti või kannabidiooli. Järeldus, et kanepi õitest ja/või lehtedest saadud ekstrakti või kannabidiooli sisaldavad toidud on käsitletavad uuendtoiduna, mille turustamine Euroopa Liidu riikides, sh Eestis, ei ole lubatud, rajaneb järgmistele normidele:
16.1.Kanepi õitest ja/või lehtedest saadud ekstrakti või kannabidiooli (CBD) sisaldavad toidud on uuendtoidud EL määruse 2015/2283 artikli 3 lg 2 p (a) alapunkti iv järgi – tegemist on taimedest või nende osadest koosnev, neist saadud või toodetud toiduga, mida kuni 1997. aasta
15.maini pole Euroopa Liidus toiduna olulisel määral kasutatud ning mille osas puudub toidu ohutu kasutamise kogemus.
16.2.Kõnealused toidud ei ole kantud EL määruse 2015/2283 artikli 6 lg 1 kohaselt peetavasse loetellu uuendtoitudest, mida on lubatud Euroopa Liidu riikides turule viia. Turustamiseks lubatud uuendtoitude loetelu on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/2470. Kuivõrd (a) kõnealuste toodete näol on tegemist uuendtoiduga EL määruse 2015/2283 tähenduses ja (b) kõnealuseid tooteid ei ole kantud EL määruse artikkel 6 lg 1 viidatud turustamiseks lubatud uuendtoitude loetellu, siis on nende turustamine keelatud vastavalt EL määruse 2015/228 artikkel 6 lg 2.
16.3.Viidatud järeldust toetab Euroopa Komisjoni poolt IT-rakendusena peetav uuendtoitude kataloog (ingl k Novel Food Catalogue), millest nähtub, et kanepitaimest saadud ekstraktid ja nendest valmistatud tooted, mis sisaldavad kannabinoide (sh kannabidiooli ehk CBD-d) on uuendtoidud ja pole läbinud turustamiseks lubamise menetlust.
17.Vaidlustatud ettekirjutuse aluseks olevad asjaolud tuvastati algselt vastustaja 24.04.2020.a. protokolliga nr 05-146-20/022 (vastustaja vastuse lisa 2). Vaidlustatud ettekirjutusega ja eelviidatud protokolliga tuvastati, et kaebaja poolt peetavas veebipoes turustati erinevaid kannabidiooli (CBD) sisaldavaid tooteid -- täpsemalt tilgutuspudelites CBD-õlisid ja selle üle vaidlust ei ole. Kaebaja põhiväide on, et tema poolt turustatavad CBD-õlid ei ole mitte toit (ja sellest johtuvalt ühtlasi uuendtoit), vaid kosmeetikatoode. Sellega vastustaja ei nõustu.
17.1.Vaidlustatud ettekirjutuse aluseks olev järeldus, et kõnealused tooted on käsitletavad toiduna, rajaneb mitmete asjaolude koostoimele, mida on kirjeldatud ettekirjutuses. EL määruse 178/2002 artikli 2 kohaselt on toit toode, mis (i) on mõeldud inimestele tarvitamiseks või (ii) mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. VTA on vaidlustatud ettekirjutuses ja ka vaideotsuses põhjendanud järeldust, et CBD-õlide näol on tegemist toodetega, mille puhul saab põhjendatult eeldada, et seda tarvitavad (seespidise tarbimise tähenduses, ingl k ingested) inimesed. Kaebuse väited ei ole piisavad selle järelduse kummutamiseks.
17.2.CBD-õlide nimetamine kosmeetikatoodeteks on eelkõige motiveeritud sellest, et luua võimalus keelatud (uuend)toidu turustamiseks seeläbi, et (uuend)toitu turustatakse kui näiliselt toiduks mittemääratud toodet -- ehk lihtsustatult öeldes on tegemist kehtivatest piirangutest möödaminekule orienteeritud turundustrikiga. Vastustaja hinnangul on kaebaja teadlik sellest, et inimesed tarvitavad tema poolt müüdud CBD-õlisid toidulisandina. Seda kinnitab näiteks kaebaja Facebooki-lehel (https://www.facebook.com/xxxxxxx) tehtud postitus, milles mh märksõnaga #cbdõli seostatud kuulutus sisaldab järgmist teksti: "CBD aitab vähendada valu, stressi, ärevust, põletikku, unehäireid, peavalu, veresuhkru taset, lihaskrampe ja epilepsiat" (vastustaja vastuse lisa 5). Täiesti ilmselgelt sisaldab selline teade üleskutset CBD-õlide seespidisele tarvitamisele. Selles, et CBD-õlisid manustatakse üldiselt seespidiselt, võib igaüks hõlpsasti veenduda, kui ta otsib internetist teavet CBD-õlide kasutamise kohta. Valdav enamus allikaid ei jäta selles osas mingit kahtlust. 4(7)
3-20-1447
17.3.Asjaolu, et kaebaja turustab vaidlustatud ettekirjutuse esemeks olevaid tooteid teadmisega, et neid tarvitatakse seespidiselt (s.t. uuendtoiduna) ja mitte kosmeetikatoodetena, tõendab ka väljatrükk ühe nn suunamudija blogipostitusest, mis on tehtud 08.09.2019.a. koostöös kaebajaga (vastustaja 17.05.2021 seisukoha lisa 1). Selles blogipostituses kirjeldab inimene kaebaja poolt tarnitud toote suukaudset manustamist ja kiidab selle toimet. Oluline on tähele panna, et kuivõrd blogipostitus on sellest nähtuvalt tehtud koostöös kaebajaga, siis on sisuliselt tegemist tänapäeval laialt levinud turustusvõttega, kus kaupade või teenuste müüjad pakuvad oma tooteid kasutamiseks inimestele, kelle blogi või sotsiaalmeediakontot paljud inimesed jälgivad, eesmärgiga oma kaupu või teenuseid reklaamida.
18.Ainuüksi asjaolu, et tootel puudub toidule (toidulisandile) viitav märgistus ning kaebaja turustab toodet märkusega, et see on mõeldud vaid välispidiseks kasutamiseks, ei kummuta järeldust, et kaebaja on turustanud keelatud (uuend)toitu. Antud toote puhul kehtib põhjendatud eeldus, et inimesed tarvitavad seda seespidiselt (toiduna) ja seega kuulub toode EL määruse 178/2002 artikli 2 kohaselt toidu mõiste alla ja järelikult ka EL määruse 2015/2283 rakendusalasse.
19.Nõuetele mittevastavate toodete turustamise juhtumi korral ei ole riiklikku järelevalvet teostaval organil kaalutlusõigust selle üle, kas lubada toodete turustamise jätkamist või mitte. Sellel põhjusel ei saa vastustajale ette heita kaalutlusõiguse teostamise reeglite rikkumist ja ettekirjutuse vastuolu proportsionaalsuse põhimõttega. Ka ei ole vastustaja oma pädevust ületanud, sest vastustaja pädevus kaebaja tegevuse üle järelevalvet teostada ja ettekirjutust teha tuleneb toiduseaduse § 47 lõikest 1 koostoimes sama seaduse §-iga 13 lg 1. Nendest normidest tulenevalt on vastustaja ühtlasi korrakaitseorgan KorS § 6 lg 1 tähenduses.
20.Kaebaja taotlus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus on ilmselgelt alusetu. Kaebaja ei ole kaebuses nimetanud ühtegi kehtiva õiguse normi, mille põhiseaduspärasuse ta kahtluse alla seaks. Kaebaja etteheited vastustaja tegevuse vastuolu kohta põhiseadusega lahendatakse halduskohtu poolt üldises halduskohtumenetluse korras ning selles osas ei saa tõusetuda küsimust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamisest.
21.Kaebaja poolt viidatud Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-663/18 ei ole käesolevas kaasuses asjakohane. Nimetatud kohtuasjas käsitleti sisuliselt küsimust sellest, kas CBD-d tohib lugeda narkootikumiks või mitte. Käesolevas kaasuses on küsimus uuendtoidu käitlemise nõuete järgimisest ja EL määruse 2015/2283 kohaldamisest. Euroopa Kohtu eelviidatud otsuses ei käsitleta kumbagi nimetatud küsimust.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22.Alates 01.01.2021 on Veterinaar- ja Toiduameti õigusjärglaseks Põllumajandus- ja Toiduamet (Vabariigi Valitsuse seadus (VVS) § 64 lg 2 p 1; maaeluministri 18.08.2020 määrus nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ § 1). HKMS § 29 lõigetest 1 ja 3 tuleneb, et vastustaja lõppemise, ühinemise, jagunemise ja kaebuse esemega seotud pädevuse ülemineku korral, lubab kohus menetlusse astuda menetlusosalise üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust lähtuvalt on VTA üldõigusjärglane Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). Seega loen PTA üldõigusjärgluse korras vastustajaks.
23.Poolte vahel on vaidlusaluseks küsimuseks see, kas kaebaja poolt turustatavad CBD õlid on käsitletavad uuendtoiduna, mille turustamine on Euroopa Liidus keelatud ning kas sellest tulenevalt oli vastustajal pädevust teha kaebajale ettekirjutust veebipoest turustatud CBD õlide turult kõrvaldamiseks.
24.Vaadanud läbi poolte seisukohad ning esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Seejuures nõustun vaidlustatud ettekirjutuses ja vaideotsuses toodud põhjendustega 5(7)
3-20-1447 ega pea vajalikuks neid täiemahuliselt korrata (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele selgitan järgmist.
25.Kaebaja ei ole iseenesest esitanud vastuväiteid ettekirjutuses toodud põhistustele osas, mille kohaselt on toiduna keelatud turustada kanepi õitest ja lehtedest saadud ekstrakte ja kannabidiooli (CBD) sisaldavaid tooteid. Kaebaja viitab, et turustab ettekirjutuse objektiks olevaid CBD õlisid kosmeetikatoote, mitte toiduna ja seega ei ole alust toodete müügilt eemaldamist nõuda.
26.Toit toiduseaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 art-s 2 sätestatud aine või toode (toiduseaduse (ToiduS) § 2). Turule viidav toit peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama toiduseaduses ja teistes õigusaktides sätestatud muudele nõuetele (ToiduS § 12 lg 1). Määruse 178/2002 art 2 järgi tähendab mõiste „toit” töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Uuendtoidu mõistet käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/2283, mille art 3 lg 2 p a) järgi on uuendtoidud toidud, mida kuni 1997. aasta 15. maini ei ole Euroopa Liidus toiduna olulisel määral kasutatud ning millised kuuluvad vähemalt ühte viidatud sätte alapunktides i)-x) nimetatud kategooriasse. Käesoleval juhul on asjakohane viidatud sätte alapunkt iv), sest tegemist on taimedest või nende osadest koosneva, neist saadud või toodetud toiduga, mida kuni 1997. aasta 15. maini pole Euroopa Liidus toiduna olulisel määral kasutatud ning mille osas puudub toidu ohutu kasutamise kogemus.
27.Määruse 2015/2283 art 6 lg 1 kohaselt koostab Komisjon kooskõlas artiklitega 7, 8 ja 9 liidu loetelu uuendtoitudest, mida on lubatud liidus turule viia (edaspidi „liidu loetelu“). Vastavalt määruse 2015/2283 art 6 lg-le 2 võib Euroopa Liidus turule viia ainult sellist uuendtoitu, mida on lubatud kasutada ja mis on kantud liidu loetellu või mida kasutatakse toidus kõnealuses loetelus esitatud tingimuste ja märgistusnõuete kohaselt. Kanepi õitest ja lehtedest saadud ekstrakte ega kannabidiooli (CBD) ei ole kantud liidu loetellu, mis on kehtestatud Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/2470 ning seega on nende turustamine toiduna (sh toidulisandina) ja toidu koostisosana Euroopa Liidus keelatud.
28.Minu hinnangul on vastustaja 30.04.2020 ettekirjutuses tuvastatud asjaolud piisavad, et lugeda kaebaja poolt turustatavaid tooteid määruse nr 178/2002 art 2 tähenduses toiduks (töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed). Vastustaja on ettekirjutuses viidanud kaebaja veebilehel kirjeldatud toodete väidetavatele omadustele, leides, et kirjeldatud omadused (nt valuvastane, ärevusvastane, vähivastane, epilepsia leevendamine jne) saaksid avalduda peamiselt seespidise kasutuse korral, samuti sellele, et tooted on pakendatud nn tilgutuspudelitesse, mis on pigem iseloomulikud toidulisanditele. Vastustaja viitab ka CBD õlide tootja PharmaHemp veebilehel esitletud klientide tagasisidele, kus muuhulgas kirjeldatakse õlide maitset ja nende suukaudset kasutamisviisi ning muudele avalikele materjalidele, millest nähtub toodete levinud kasutusviis. Täiendavalt on vastustaja 17.05.2021 kohtule esitatud menetlusdokumendis viidanud blogipostitusele, kus postituse autor kirjeldab CBD õlide rahustavat mõju suukaudsel tarvitamisel ning viitele, et postituse kohaselt on kõnealune artikkel ilmunud koostöös kaebajaga. Seega on minu hinnangul piisavalt alust eeldada, et kaebaja poolt turustatavat toodet kasutavad tarbijad suukaudse toidulisandina.
29.Ainuüksi asjaolu, et tootel puudub toidule (toidulisandile) viitav märgistus ning kaebaja turustab toodet märkusega, et see on mõeldud vaid välispidiseks kasutamiseks, ei kummuta eeltoodule rajatud järeldusi. Kui toode vastab määruse 178/2002 art 2 määratlusele, siis tuleb seda käsitleda toiduna, hoolimata sellest, millena neid vormiliselt müüakse või kas konkreetselt kaebaja jagab soovitusi toodete suukaudseks tarvitamiseks või mitte. Vastustaja on piisavalt põhjendanud eeldust, et inimesed tarvitavad kaebaja toodet seespidiselt ja seega kuulub toode 6(7)
3-20-1447 EL määruse 178/2002 artikli 2 kohaselt toidu mõiste alla ning ka määruse 2015/2283 rakendusalasse.
30.Kuna kaebaja poolt turustatavad CBD õlid on määruse nr 178/2002 art 2 tähenduses toit, siis on nende turustamine määruse nr 2015/2283 rakendusalas ning vastustajal on ka pädevus teha ettekirjutus toodete turult kõrvaldamiseks. Kuna kaebaja poolt turustatavate toodete, s.o CBD õlide, ohutus ei ole asjakohases menetluses kindlaks tehtud, tuleb neid seni käsitleda potentsiaalselt ohtlikena. Nõuetele mittevastavate toodete turustamise korral ei ole riiklikku järelevalvet teostaval organil kaalutlusõigust selle üle, kas lubada toodete turustamise jätkamist või mitte. Seega ei saa vastustajale ette heita kaalutlusõiguse teostamise reeglite rikkumist.
31.Kaebaja viitab Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-663/18. Nimetatud kohtuasjas käsitleti sisuliselt küsimust sellest, kas CBD-d tohib lugeda narkootikumiks või mitte. Käesolevas kaasuses on aga vaidlusaluseks küsimus uuendtoidu käitlemise nõuete järgimisest ja EL määruse 2015/2283 kohaldamisest. Seega ei ole kaebaja viidatud lahend asjakohane
32.Seonduvalt kaebaja taotlusega algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus viitan, et 06.08.2020 kohtumääruse kohaselt tuli kaebajal esitada täiendavad selgitused, millise asjassepuutuva normi põhiseaduspärasust kaebaja vaidlustab. Kaebaja sellekohaseid selgitusi ei esitanud, sellest tulenevalt ei pea ma käesolevas asjas vajalikuks kaebaja sellekohast taotlust eraldiseisvalt käistleda. Minu hinnangul ei ole käesolevas asjas vajadust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.
33.Eeltoodud põhjendustel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud
34.Kaebaja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt. Kaebaja menetluskuludeks käesolevas asjas on riigilõiv ja taotlusele lisatud dokumentidest nähtuvalt õigusabikulud 725 eurot (ilma käibemaksuta).
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.