Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.04.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1447
Haldusasi
CBD Vibe OÜ kaebus Veterinaar- ja Toiduameti 30.04.2020 ettekirjutuse nr 05-146-20/022-1 ja 03.07.2020 vaideotsuse nr 102 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – CBD Vibe OÜ, esindaja Ants Kuningas Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.05.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
CBD Vibe OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta CBD Vibe OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.05.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1447 muutmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.05.2022. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-20-1447 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Veterinaar- ja Toiduamet (VTA, alates 01.01.2021 õigusjärglane Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA)) tegi CBD Vibe OÜ-le 30.04.2020 ettekirjutuse nr 05-146-20/022-1. Ettekirjutusega pandi CBD Vibe OÜ-le hiljemalt 08.05.2020 täitmiseks järgmised kohustused: 1) mitte turustada (nt pakkuda müügiks poes/veebipoes tarbijatele, teistele ettevõtetele) toite, mis sisaldavad keelatud uuendtoiduna kanepi õitest ja/või lehtedest saadud ekstrakti või kannabidiooli (CBD); 2) teavitada ametit e-posti teel xxx, milliseid meetmeid rakendatakse keelatud toidulisandite turult eemaldamiseks ning mida keelatud toodetega edasi tehakse. VTA tuvastas, et CBD Vibe veebilehel https://cbdvibe.ee/product-category/oils/ turustatakse CBD-tooteid, mis sisaldavad kanepi taimest (õied, lehed) saadud ekstrakti. CBD Vibe OÜ-le kuuluvas veebipoes turustatakse järgmisi CBD sisaldusega tooteid: CBD-õli 5%; CBD-õli 10%; CBD-õli 15%. Kuigi turustatavatel toodetel puuduvad viited toidule nii originaalmärgistusel kui ka eestikeelsel toidualasel teabel, saab CBD-õlide puhul põhjendatult eeldada, et neid tarbitakse toidulisandina. CBD väidetavad kasulikud omadused, mis on esile toodud ka kaebaja kodulehel, saaksid avalduda peamiselt seespidise kasutuse korral. Samuti on tilgutuspudelid toidulisanditele iseloomulikud müügipakendid. Lisaks on Euroopa Komisjonile esitatud mitmeid CBD kui uuendtoidu taotluseid, üldlevinud veebilehtede (Wikipedia, Youtube) järgi kasutatakse CBD-õlisid seespidiselt, CBD-õlid olid enne VTA sellekohase uudise avalikustamist müügil toidulisanditena ning pärast seda on hakatud neid ümber nimetama välispidiseks kasutamiseks ettenähtud toodeteks. Ettevõtte veebilehel https://cbdvibe.ee/product-category/oils/ on küll kirjas, et „PharmaHemp CBD õlid on mõeldud nahapealseks kasutamiseks ning neid ei tohi kasutada suukaudselt“, kuid samas avaldatakse ettevõtte veebilehel https://cbdvibe.ee/mis-on-cbd/ arvamust, et „CBD-l on palju terapeutilisi rakendusi ja mujal maailmas kasutatakse seda ka igapäevase toidulisandina“. CBD Vibe OÜ turustatavad CBD-õlid pärinevad ettevõttelt PharmaHemp (Sloveenia) ning selle ettevõtte kodulehel leiab rohkelt klientide tagasisidet, kus mh kirjeldatakse CBD-õlide maitset ning nende kasutamisviisi suu kaudu, keele all. VTA edastas 24.04.2020 CBD Vibe OÜ-le protokolli, milles andis teada, et kanepi lehtedest ja õitest saadud ekstraktid ja CBD on Euroopa Liidus keelatud uuendtoit ja nende turustamine toiduna (sh toidulisandina) ja toidu koostisosana on Euroopa Liidus keelatud. VTA küsis andmeid saabunud ja realiseeritud toodete koguste ja klientide kohta ning soovis teada, milliseid meetmeid ettevõte keelatud toodete turult eemaldamiseks rakendab. Sama protokolliga anti menetlusosalisele õigus esitada arvamusi ja vastuväiteid hiljemalt 29.04.2020. CBD Vibe OÜ tagasisides ei esitatud andmeid saabunud ja realiseeritud toodete koguste, klientide ning keelatud toodete turult eemaldamiseks rakendatavate meetmete kohta. Veebipoes aadressil https://cbdvibe.ee/shop/ turustatakse 30.04.2020 seisuga jätkuvalt CBDõlisid, mis sisaldavad kanepi taimest saadud ekstrakti. E-poes hoiatuse „Pharmahemp CBD õlid on mõeldud nahapealseks kasutamiseks ning neid ei tohi kasutada suukaudselt“ avaldamine ei muuda toodete olemust. Kuna turustatavad CBD-õlid vastavad oma olemuselt toidulisandi definitsioonile (toiduseaduse (ToiduS) § 141 lg 1), on tooted toidulisandid ja VTA eeldab põhjendatult, et tooteid tarbitakse tilkadena suukaudselt. Kuna korrarikkumine jätkub, on korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalik CBD Vibe OÜ-le ettekirjutuse tegemine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 art 138 lg 2 g, ToiduS § 47 lg 1, korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1). 2(10)
3-20-1447
2.CBD Vibe OÜ esitas 26.05.2020 ettekirjutuse nr 05-146-20/022-1 peale vaide.
3.VTA tegi 27.05.2020 järelkontrolli ettekirjutuse nr 05-146-20/022-1 täitmise kohta, mis fikseeriti protokollis nr 05-146-20/026. Kontrollimisel tuvastati, et CBD Vibe OÜ veebilehelt https://cbdvibe.ee/shop/ on eemaldatud CBD sisaldusega tooted (CBD-õli 5%, CBD-õli 10%, CBD-õli 15%). Järelkontrolli protokollis fikseeriti, et 30.04.2020 koostatud ettekirjutus nr 05146-20/022-1 on täidetud.
4.VTA jättis 03.07.2020 vaideotsusega nr 102 CBD Vibe OÜ vaide rahuldamata.
5.CBD Vibe OÜ esitas 04.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse VTA 30.04.2020 ettekirjutuse ja 03.07.2020 vaideotsuse tühistamiseks. Ettekirjutus ja vaideotsus tuleb täies ulatuses kehtetuks tunnistada. Kaebaja on ettekirjutuses märgitud CBD-õli turustanud ainult kosmeetikatootena, mitte uuendtoidu ega toidu koostisosana. Seega ei ole vaidlustatud VTA ettekirjutuse ja vaideotsuse viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2283 (määrus nr 2015/2283) art 3 lg 2 p-le a ja art-le 7 asjakohased. Vastustajal puudub pädevus lugeda keelatud toidukaubaks aineid või kaupu, mille keelatavus ei tulene otse seadusest. Tegemist on seega kaebaja suhtes õigustamatu põhiseadusliku ettevõtlusvabaduse riivega. Vastustaja tegevus on vastuolus Euroopa Liidus kehtiva kaupade vaba liikumise põhimõttega, sest vastustaja on tekitanud kunstliku takistuse CBD-õli kui kosmeetikatoote vabaks liikumiseks Euroopa Liidu riikides, kuigi CBD-õli ei kuulu kosmeetikatootena keelatud ainete hulka. Vaidlust ei saa olla selles, et ettekirjutuses ja vaideotsuses märgitud CBD-õli on seaduslikul alusel toodetud ja müüdud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (Sloveenia) Eesti edasimüüjale kui kosmeetikatoode. Vastustaja on võtnud alusetult seisukoha, nagu oleks selle kosmeetikatoote puhul tegemist üksnes uudistoiduga. Puudub tõsiselt võetav teaduslik analüüs, mille alusel saaks kaebaja müüdud kosmeetikatoodet tervisele kahjulikuks pidada ja seega ei ole õigustatud keelata kaebajal seda kosmeetikatootena müüa. Seda ei saa takistada väite alusel, et mõnes teises riigis kasutatakse CBD-õli ka suukaudselt. VTA kartus, et Eestis veebipoest CBD-õli ostvad isikud võivad seda vastupidiselt kaebaja juhistele ka seespidiselt kasutada, ei ole millegagi põhjendatud. Ühegi teadusliku uuringuga ei ole tõendatud, et CBD-õlide kasulikud omadused ei avalduks nahapealse kasutuse korral. Tilgutuspudel kui pakend ei määra ega muuda toote kasutuseesmärki. Tilgutuspudeli eesmärk on võimaldada CBD-õli doseerida (naha pinnale, kreemidesse, karvkattesse) tilkade kaupa. CBD-õlisid kasutatakse edukalt ka Eesti ühe edukama kosmeetikatoodete tootja Perfect Cosmetics OÜ toodetes (LUMI kosmeetikatooted), mis on välja töötatud koostöös Tartu Ülikooliga. Vastustaja on täielikult jätnud tähelepanuta asjaolu, et kosmeetikatoodetes on CBD-õli ka Euroopa Liidus lubatud, kui see ei ole valmistatud kanepi ekstraktist, tinktuurist või vaigust. Muust ainesest, sh sünteetiliselt toodetud CBD on Euroopa Komisjoni infolehe kohaselt kosmeetikatoodetes nahahooldus- ja kaitsevahendina lubatud. CBD ei ole kantud narkootiliste ainete konventsiooni loetellu. Praegusel juhul on kosmeetikatootena turustatud lubatud viisil Euroopa Liidu liikmesriigis Sloveenias toodetud CBD-õli. Vastustaja esindaja on saatnud vastustaja nimel kohtule 17.05.2021 menetlusdokumendi ja selle lisana väljavõtte kellegi isiku blogist. Internetis tehtud tavaliste otsingutega ei ole võimalik sellise blogipostituseni jõuda. Sellise blogi pidaja isikut peab vastustaja esindaja seega mingil põhjusel teadma või tundma ja välistatud ei ole, et tegemist on tahtliku ning kohtu eksitamise eesmärgil loodud postitusega ehk intellektuaalse võltsinguga. Vaidlustatud ettekirjutuse puhul ei olnud tegemist ohu väljaselgitamise ja tõrjumisega KorS § 2 lg 4 mõttes, vaid vastustaja pädevuse ületamisega. Vaideotsuses on vastav kaebaja vastuväide jäänud sisulise põhjenduseta ja vaideotsuses ei ole kaalutud vastustaja pädevust
3(10)
3-20-1447 hinnata kosmeetikatoodete lubatavust. Seejuures on kosmeetiliste toodete müügi lubatavuse küsimus antud Ravimiameti pädevusse. VTA ei ole välja toonud ühtegi ettevõtlusvabadusse sekkumise õigustatud alust. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kõik kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vastustaja on otsuse alusena esitanud üksnes infoallikad, millest lähtuvalt pidas vastustaja vajalikuks lugeda CBD õlid uuendtoidu hulka. Ka vaideotsus on sisulise ja jälgitava kaalutluseta. Regulatsioon, mille kohaselt riigiamet või Euroopa Komisjon kirjutab isikutele ette mõne toote kasutamise ainuvõimalikku viisi, on lubamatu, sest on vastuolus isikuvabaduste, ettevõtlusvabaduse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) aluspõhimõtetega. Seega taotleb kaebaja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist vastustaja ettekirjutuses ja vaideotsuses kajastatud õigusaktide rakendamisega seotud tagajärgede üle. Kaebaja palub arvesse võtta ka Euroopa Kohtu 19.11.2020 otsust kohtuasjas C-663/18, mille menetluses käsitleti osaliselt samu vaidlusaluseid küsimusi CBD-õlide turustamise kohta nagu praeguses kohtuasjas. Kohus toonitas seejuures lahendi tegemisel, et väidetav tegelik oht rahvatervisele ei tohi põhineda puhtalt hüpoteetilistel kaalutlustel.
6.VTA palus jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud ettekirjutusega pandi kaebajale kohustus mitte turustada toite, mis sisaldavad keelatud uuendtoiduna kanepi õitest ja/või lehtedest saadud ekstrakti või CBD-d. Järeldus, et kanepi õitest ja/või lehtedest saadud ekstrakti või CBD-d sisaldavad toidud on käsitletavad uuendtoiduna, mille turustamine Euroopa Liidu riikides, sh Eestis, ei ole lubatud, rajaneb järgmistele normidele. Kanepi õitest ja/või lehtedest saadud ekstrakti või CBD-d sisaldavad toidud on uuendtoidud määruse nr 2015/2283 art 3 lg 2 p a alapunkti iv järgi: tegemist on taimedest või nende osadest koosneva, neist saadud või toodetud toiduga, mida kuni 1997. aasta 15. maini pole Euroopa Liidus toiduna olulisel määral kasutatud ning mille osas puudub toidu ohutu kasutamise kogemus. Kõnealused toidud ei ole kantud määruse nr 2015/2283 art 6 lg 1 kohaselt peetavasse loetellu uuendtoitudest, mida on lubatud Euroopa Liidu riikides turule viia. Turustamiseks lubatud uuendtoitude loetelu on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/2470. Seega on nende toitude turustamine keelatud vastavalt määruse nr 2015/228 art 6 lg-le 2. Seda järeldust toetab Euroopa Komisjoni poolt ITrakendusena peetav uuendtoitude kataloog (ingl k Novel Food Catalogue), millest nähtub, et kanepitaimest saadud ekstraktid ja nendest valmistatud tooted, mis sisaldavad kannabinoide (sh CBD-d) on uuendtoidud ja pole läbinud turustamiseks lubamise menetlust. VTA 24.04.2020 protokolliga ja vaidlustatud ettekirjutusega tuvastati, et kaebaja peetavas veebipoes turustati erinevaid CBD-d sisaldavaid tooteid (tilgutuspudelites CBD-õlisid) ja selle üle vaidlust ei ole. Ei saa nõustuda kaebaja põhiväitega, et tema turustatavad CBD-õlid ei ole toit (ja sellest johtuvalt ühtlasi uuendtoit), vaid kosmeetikatoode. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (määrus nr 178/2002) art 2 kohaselt on toit toode, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. VTA on vaidlustatud ettekirjutuses ja ka vaideotsuses põhjendanud järeldust, et CBD-õlide näol on tegemist toodetega, mille puhul saab põhjendatult eeldada, et seda tarvitavad (seespidise tarbimise tähenduses) inimesed. CBD-õlide nimetamine kosmeetikatoodeteks on eelkõige motiveeritud sellest, et luua võimalus keelatud (uuend)toidu turustamiseks seeläbi, et (uuend)toitu turustatakse kui näiliselt toiduks mittemääratud toodet. Vastustaja hinnangul on kaebaja teadlik sellest, et inimesed tarvitavad tema müüdud CBDõlisid toidulisandina. Seda kinnitab nt kaebaja Facebooki-lehel (https://www.facebook.com/cbdvibe) tehtud postitus, milles mh märksõnaga #cbdõli seostatud kuulutus sisaldab järgmist teksti: „CBD aitab vähendada valu, stressi, ärevust, 4(10)
3-20-1447 põletikku, unehäireid, peavalu, veresuhkru taset, lihaskrampe ja epilepsiat“. Täiesti ilmselgelt sisaldab selline teade üleskutset CBD-õlide seespidisele tarvitamisele. Sama asjaolu tõendab ka väljatrükk ühe nn suunamudija blogipostitusest, mis on tehtud 08.09.2019 koostöös kaebajaga. Selles blogipostituses kirjeldab inimene kaebaja tarnitud toote suukaudset manustamist ja kiidab selle toimet. Tegemist on tänapäeval laialt levinud turustusvõttega, kus kaupade või teenuste müüjad pakuvad oma tooteid kasutamiseks inimestele, kelle blogi või sotsiaalmeediakontot paljud inimesed jälgivad, eesmärgiga oma kaupu või teenuseid reklaamida. Selles, et CBD-õlisid manustatakse üldiselt seespidiselt, võib igaüks hõlpsasti veenduda, kui ta otsib internetist teavet CBD-õlide kasutamise kohta. Ainuüksi asjaolu, et tootel puudub toidule (toidulisandile) viitav märgistus ning kaebaja turustab toodet märkusega, et see on mõeldud vaid välispidiseks kasutamiseks, ei kummuta järeldust, et kaebaja on turustanud keelatud (uuend)toitu. Kehtib põhjendatud eeldus, et inimesed tarvitavad seda toodet seespidiselt (toiduna) ja seega kuulub toode määruse nr 178/2002 art 2 kohaselt toidu mõiste alla ja järelikult ka määruse nr 2015/2283 rakendusalasse. Nõuetele mittevastavate toodete turustamise juhtumi korral ei ole riiklikku järelevalvet teostaval organil kaalutlusõigust selle üle, kas lubada toodete turustamise jätkamist või mitte. Ka ei ole vastustaja oma pädevust ületanud, sest vastustaja pädevus kaebaja tegevuse üle järelevalvet teostada ja ettekirjutust teha tuleneb ToiduS § 47 lg-st 1 koostoimes sama seaduse § 13 lg-ga 1. Nendest normidest tulenevalt on vastustaja ühtlasi korrakaitseorgan KorS § 6 lg 1 tähenduses. Kaebaja taotlus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus on ilmselgelt alusetu. Kaebaja ei ole kaebuses nimetanud ühtegi kehtiva õiguse normi, mille põhiseaduspärasuse ta kahtluse alla seaks. Kaebaja etteheited vastustaja tegevuse vastuolu kohta PS-ga lahendatakse halduskohtu poolt üldises halduskohtumenetluse korras.
7.Tallinna Halduskohus jättis 27.05.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda, nõustudes vaidlustatud ettekirjutuses ja vaideotsuses toodud põhjendustega. Kaebaja ei ole iseenesest esitanud vastuväiteid ettekirjutuses toodud põhistustele osas, mille kohaselt on toiduna keelatud turustada kanepi õitest ja lehtedest saadud ekstrakte ja CBD-d sisaldavaid tooteid. Kaebaja väidab, et turustab ettekirjutuse objektiks olevaid CBD-õlisid kosmeetikatoote, mitte toiduna, ja seega ei ole alust nõuda toodete müügilt eemaldamist. Määruse nr 2015/2283 art 6 lg 1 kohaselt koostab komisjon kooskõlas artiklitega 7, 8 ja 9 liidu loetelu uuendtoitudest, mida on lubatud liidus turule viia (liidu loetelu). Vastavalt määruse nr 2015/2283 art 6 lg-le 2 võib Euroopa Liidus turule viia ainult sellist uuendtoitu, mida on lubatud kasutada ja mis on kantud liidu loetellu või mida kasutatakse toidus kõnealuses loetelus esitatud tingimuste ja märgistusnõuete kohaselt. Kanepi õitest ja lehtedest saadud ekstrakte ega CBD-d ei ole kantud liidu loetellu, mis on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/2470, ning seega on nende turustamine toiduna (sh toidulisandina) ja toidu koostisosana Euroopa Liidus keelatud. Vastustaja 30.04.2020 ettekirjutuses tuvastatud asjaolud on piisavad, et lugeda kaebaja turustatavaid tooteid määruse nr 178/2002 art 2 tähenduses toiduks. Vastustaja on ettekirjutuses viidanud kaebaja veebilehel kirjeldatud toodete väidetavatele omadustele, leides, et kirjeldatud omadused (nt valuvastane, ärevusvastane, vähivastane, epilepsia leevendav jne) saaksid avalduda peamiselt seespidise kasutuse korral, samuti sellele, et tooted on pakendatud nn tilgutuspudelitesse, mis on pigem iseloomulikud toidulisanditele. Vastustaja viitab ka CBD-õlide tootja PharmaHemp veebilehel esitletud klientide tagasisidele, kus mh kirjeldatakse õlide maitset ja nende suukaudset kasutamisviisi, ning muudele avalikele materjalidele, millest nähtub toodete levinud kasutusviis. Täiendavalt on vastustaja 5(10)
3-20-1447 17.05.2021 kohtule esitatud menetlusdokumendis viidanud blogipostitusele, kus postituse autor kirjeldab CBD-õlide rahustavat mõju suukaudsel tarvitamisel, ning osutanud, et see on ilmunud koostöös kaebajaga. Seega on piisavalt alust eeldada, et kaebaja turustatavat toodet kasutavad tarbijad suukaudse toidulisandina. Ainuüksi asjaolu, et tootel puudub toidule (toidulisandile) viitav märgistus ning kaebaja turustab toodet märkusega, et see on mõeldud vaid välispidiseks kasutamiseks, ei kummuta eeltoodule rajatud järeldusi. Kui toode vastab määruse nr 178/2002 art 2 määratlusele, siis tuleb seda käsitleda toiduna, hoolimata sellest, millena seda vormiliselt müüakse või kas konkreetselt kaebaja jagab soovitusi toodete suukaudseks tarvitamiseks või mitte. Vastustaja on piisavalt põhjendanud eeldust, et inimesed tarvitavad kaebaja toodet seespidiselt ja seega kuulub toode määruse nr 178/2002 art 2 kohaselt toidu mõiste alla ning ka määruse nr 2015/2283 rakendusalasse. Seega on vastustajal pädevus teha ettekirjutus toodete turult kõrvaldamiseks. Kuna kaebaja turustatavate toodete, s.o CBD-õlide ohutus ei ole asjakohases menetluses kindlaks tehtud, tuleb neid seni käsitleda potentsiaalselt ohtlikena. Nõuetele mittevastavate toodete turustamise korral ei ole riiklikku järelevalvet tegeval organil kaalutlusõigust selle üle, kas lubada toodete turustamise jätkamist või mitte. Seega ei saa vastustajale ette heita kaalutlusõiguse teostamise reeglite rikkumist. Kaebaja osutatud Euroopa Kohtu otsuses asjas nr C-663/18 käsitleti sisuliselt küsimust, kas CBD-d tohib lugeda narkootikumiks või mitte. Praeguses asjas on aga vaidlusalune küsimus uuendtoidu käitlemise nõuete järgimine ja määruse nr 2015/2283 kohaldamine. Seega ei ole kaebaja viidatud lahend asjakohane. Halduskohtu 06.08.2020 määruse kohaselt tuli kaebajal esitada täiendavad selgitused, millise asjassepuutuva normi põhiseaduspärasust kaebaja vaidlustab. Kuna kaebaja sellekohaseid selgitusi ei esitanud, ei ole vaja kaebaja sellekohast taotlust eraldi käsitleda. Praeguses asjas ei ole vajadust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.CBD Vibe OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kaebaja jääb kõigi varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus on oluliselt rikkunud HKMS § 2 lg-id 1 ja 2, samuti lg-s 3 sätestatud kohustust, sest on kaebuse lahendamisel jätnud kaebaja õigused kaitsmata, on lahendanud vaidluse peaasjalikult haldusorgani seisukohti tsiteerides ning jätnud kaebaja paljudele väidetele ja tõenditele seisukoha andmata ja asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata. Halduskohus jättis hindamata ja kaalumata vastustaja ettekirjutuse olulise vastuolu PS-s kajastatud ettevõtlusvabadusega. Halduskohus peab asja läbivaatamisel mh tagama, et täidesaatva võimu teostamisel ei rikuta isikute põhiõiguseid. Seega on isiku õiguste rikkumise korral kohtul kohustus sekkuda ja hinnata vaidluses käsitletava Euroopa Liidu määruse PS-le vastavust, algatades mh põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse või küsides Euroopa Kohtu seisukohta (eelotsust). Halduskohus on tõlgendanud määruse nr 178/2002 art-t 2 ja määrust nr 2015/2283 koostoimes viisil, millega on moonutatud nii PS-ga tagatud ettevõtlusvabadust kui ka Euroopa Liidu kaupade vaba liikumise põhimõtet, samuti määrusega nr 2015/2283 taotletud eesmärki. Euroopa Liidu siseturu toimimise eeldus on, et ühes liikmesriigis seaduslikult turule lastud tooteid saab vabalt müüa ja kasutada ka teistes liikmesriikides. Halduskohus ei ole tuginenud ühelegi õigusaktile, mis keelaks CBD-õlide turustamise kosmeetikatootena. Määrused nr 178/2002 ja nr 2015/2283 ei kohaldu CBD-õlidele, mida Euroopa Liidus seaduslikult toodetakse, Eestisse tuuakse ja siin kosmeetilistel eesmärkidel turustatakse. Kaebaja viiteid ja tõendeid CBD-õlide laialdase turustamise ja 6(10)
3-20-1447 kosmeetikatoodetena kasutamise kohta on halduskohus lihtsalt eiranud. Samas on kohus viidanud vastustaja esitatud menetlusväliste isikute blogidele jm asjasse puutumatutele asjaoludele kui tõenditele. Seega on halduskohus alusetult omistanud menetlusväliste isikute tegevuse kaebajale. Halduskohus ei võtnud seisukohta ebavõrdse konkurentsi kohta, mille vastustaja ettekirjutus on tekitanud. Nt müüakse kaebaja osutatud LUMI kosmeetikatoodete sarja kuuluvaid CBDõli sisaldavaid tooteid vabalt nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus. Kohus on alusetult jätnud tähelepanuta ja kohaldamata Euroopa Kohtu otsuses kohtuasjas C663/18 väljendatud olulised põhimõtted. Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse taotlus sisaldas ka küsimust, kas ühel Euroopa Liidu liikmesriigil on õigus keelata teisest liikmesriigist CBDõli importimist, kui see on ekstraheeritud kogu kanepitaimest, mitte ainult kiududest ja seemnetest. Euroopa Kohus selgitas viidatud otsuses, et õigusnorme, mis piiravad sellist Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELTL) tagatud põhivabadust nagu kaupade vaba liikumine, võib õigustada inimeste elu ja tervise kaitsega ELTL art 36 tähenduses üksnes siis, kui see meede on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ega lähe kaugemale, kui on vajalik. Halduskohus ei ole sisuliselt käsitlenud vaidluse üht keskset küsimust, kas vastustajal on üldse pädevust teha ettekirjutust kosmeetikatootena turustatava toote müügilt kõrvaldamiseks. Halduskohus ei ole hinnanud ka kaebaja väidet, et vastustajal puudub pädevus teha kunstlikke takistusi kaupade vaba liikumise piiramiseks Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Kuna halduskohtule jäi kohtuotsusest nähtavalt selgusetuks kosmeetikatoote ja toidu erinevus, samuti määruse nr 2015/2283 kohaldatavus kosmeetikatootele (CBD-õlidele), pidi kohus küsima eelotsust Euroopa Kohtult. Halduskohus ei ole otsuses toetunud ühelegi õigusaktile ega isegi määruse konkreetsele sättele, millest tuleneks vastustajale kaalutlusõiguseta kohustus teha ettevõtjale ettekirjutus, mis keelab konkreetse kosmeetikatoote müügi Eestis. Sellist kohustust ei tulene määrusest nr 2015/2283. Kaebaja vaidlustab halduskohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas. Kaebaja oli enda õiguste, sh põhiseaduslike õiguste tagamiseks sunnitud pöörduma kohtu poole ja on sellel eesmärgil vajanud õigusabi. Seega tuleb kaebaja halduskohtus kantud õigusabikulud jätta vastustaja kanda.
9.PTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. PS § 152 lg 1 ja HKMS § 158 lg 4 kohaselt eeldab õigustloova akti kohaldamata jätmine ja sellele järgnev põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus asja lahendava kohtu järeldust, et õigustloov akt on vastuolus PS-ga või Euroopa Liidu õigusega. Ainuüksi asjaolu, et asja lahendavas kohtus on üks menetlusosaline esitanud taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks, ei pane kohtule vastava lahendi tegemise kohustust. Halduskohus on otsuse põhjendava osa p-s 32 selgelt konstateerinud, et kohtu hinnangul ei ole vajadust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Ka muudest otsuse põhjendustest ei nähtu, et halduskohus oleks tuvastanud mõne asjassepuutuva normi vastuolu PS-i või Euroopa Liidu õigusega. Kaebaja taotlus „algatada põhiseaduslik järelevalvemenetlus kaebaja ettevõtlusvabaduse alusetu piiramise ja diskrimineerimise asjaoludel“ on ilmselgelt alusetu ja sellist taotlust ei ole võimalik rahuldada. Halduskohus tuvastas otsuse põhjendava osa p-s 28 põhjendatult asjaolu, et kaebaja turustas ettekirjutuse esemeks olnud toodet toiduna. Olukorras, kus halduskohus on tuvastanud antud toote turustamise toiduna (s.t mitte kosmeetikatootena) ja seda fakti pole ümber lükatud, on
7(10)
3-20-1447 ainetud kõik apellatsioonkaebuse väited kaebaja ettevõtlusvabaduse piiramisest ja diskrimineerimisest põhjusel, et tal ei lubata turustada kosmeetikatoodet. Arvestades seda, milline on Euroopa Liidu õiguse ja siseriikliku õiguse (sh PS) vahekord kehtivas põhiseaduslikus korras, on etteheide, et halduskohus ei hinnanud asjas kohaldatud Euroopa Liidu määruste PS-le vastavust, ilmselgelt põhjendamatu. Praeguses asjas ei tõusetunud küsimust halduskohtu poolt kohaldatud Euroopa Liidu määruste sätete vastuolust Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud põhimõtetega, mis tinginuks eelotsuse taotlemist Euroopa Kohtult määruste tõlgendamise ja aluslepingutega kooskõla küsimustes. Nii ettevõtlusvabadus kui ka kaupade vaba liikumise põhimõte ei ole absoluutsed, st õiguste subjektid ehk ettevõtjad peavad vastavate õiguste teostamisel järgima vastavas valdkonnas kehtivaid reegleid. Asjassepuutuvad reeglid, mis on kehtestatud Euroopa Liidu aluslepingute põhimõtteid järgides, kuuluvad täitmisele ja nende reeglite täitmise nõudmine ei kujuta endast ettevõtlusvabaduse ega kaupade vaba liikumise põhimõtte rikkumist. Tulenevalt asjaolust, et halduskohus tuvastas toote turustamise toiduna, ei pidanudki halduskohus hindama seda, kas antud toote müük on või ei ole kooskõlas regulatsiooniga, mis käsitleb kosmeetikatoodete turustamist. Samuti ei pidanud halduskohus hindama, kas ja millistel tingimustel on Eestis lubatud CBD-õlisid sisaldavate kosmeetikatoodete turustamine. Vaidlust ei ole selles, et toidu, sh uuendtoidu, turustamise järelevalve ja vastavate haldusmeetmete rakendamine kuulub vastustaja pädevusse. Samuti on fakt, et praeguses asjas tuvastas nii vastustaja haldusmenetluses kui ka halduskohus kohtumenetluses asjaolu, et ettekirjutuse esemeks olnud toodet turustati toiduna. Järelikult ei ole küsimus sellest, kellel on kosmeetikatoodete turustamise üle järelevalve teostamise pädevus, asjakohane. Määruse nr 2015/2283 art 6 lg 2 sätestab, et liidus võib turule viia ainult sellist uuendtoitu, mida on lubatud kasutada ja mis on kantud liidu loetellu või mida kasutatakse toidus kõnealuses loetelus esitatud tingimuste ja märgistusnõuete kohaselt. Seega nähtub sättest üheselt, et kui käitleja tegevus on suunatud sellise uuendtoidu turuleviimisele, mis määruse nr 2015/2283 nõuetele ei vasta, ei saa vastava valdkonna üle järelevalvet teostav haldusorgan kaaluda toote turule lubamise või vastava tegevuse keelamise vahel. Järelikult on halduskohus õigesti konstateerinud antud küsimuses kaalutlusõiguse puudumise. Kaebaja väited diskrimineerimisest ei ole põhjendatud. Vastustaja kohtleb samadel alustel ja samal viisil kõiki turuosalisi, kes turustavad CBD-õlisid sisaldavaid tooteid toiduna.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks. Halduskohus on teinud lõppjäreldustes õige otsuse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud ettekirjutus ja vaideotsus on õiguspärased ja puudub alus nende tühistamiseks.
11.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses õigesti tuvastanud, et kaebaja turustatavaid tooteid tuleb käsitada määruse nr 178/2002 art 2 tähenduses toiduna. ToiduS § 2 lg 1 kohaselt on toit selle seaduse tähenduses määruse nr 178/2002 art-s 2 sätestatud aine või toode. Määruse nr 178/2002 art 2 järgi tähendab mõiste „toit” töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Halduskohus leidis õigesti, et vastustaja osutatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on piisavalt alust eeldada, et kaebaja turustatud toodet kasutavad tarbijad suukaudse toidulisandina. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohaste põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Sellise eelduse kujunemisel võis vastustaja tugineda mh teabele, mis ilmneb kaebaja turustatud õlide tootja PharmaHemp ja muudelt CBD-õli kasutamist puudutavatelt veebilehtedelt. See, et kaebaja 05.10.2020 seisukohaga 8(10)
3-20-1447 esitatud tõenditest (vt dtl 68–92) nähtuvalt võib CBD-õli põhimõtteliselt kasutada ka kosmeetilistel eesmärkidel, ei lükka ümber vastustaja põhjendatud eeldust, et kaebaja turustatud tooteid kasutatakse eeskätt toidulisandina. Nagu halduskohus on otsuses selgitanud, tuleb toodet juhul, kui see vastab määruse nr 178/2002 art 2 määratlusele, käsitada toiduna, hoolimata sellest, millena seda vormiliselt müüakse. Vastasel juhul oleks keelatud toidu turustamisel hõlpsasti võimalik kehtivatest piirangutest pääseda.
12.Kuivõrd halduskohus jõudis õigesti järeldusele, et kaebaja turustas CBD-õli toiduna, ei pidanudki ta hindama seda, kas CBD-õli turustamine on lubatud kosmeetikatootena. Samuti ei ole asjakohane kaebaja etteheide, et halduskohus ei ole käsitlenud küsimust, kas vastustajal oli üldse pädevus ettekirjutuse tegemiseks. Halduskohus on otsuse p-s 30 selgitanud, et kuna kaebaja turustatavad CBD-õlid on määruse nr 178/2002 art 2 tähenduses toit, siis on nende turustamine määruse nr 2015/2283 rakendusalas ning vastustajal on pädevus teha ettekirjutus toodete turult kõrvaldamiseks.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et praeguses asjas ei ole vajadust algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Üksnes kaebaja väide, et teda on diskrimineeritud ja tema ettevõtlusvabadust on alusetult piiratud, ei ole selle algatamiseks piisav alus. Haldusorgani tegevuse põhiseaduspärasust ja proportsionaalsust saab halduskohus hinnata kaebuse läbivaatamisel ja selleks ei ole vaja eraldi põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Seda, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse esemeks ei saa olla abstraktselt haldusorgani tegevus, selgitas halduskohus kaebajale ka otsuses viidatud 06.08.2020 määruses (p 6.4). Halduskohus märkis sealjuures õigesti (vt 06.08.2020 määruse p 6.5), et kui kaebaja leiab ilma asjakohast normi täpsustamata, et VTA ettekirjutusega on ebaproportsionaalselt riivatud kaebaja ettevõtlusvabadust, ei tule seda tõlgendada eraldiseisva põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotlusena. Kuna kaebaja ei täpsustanud, millise normi põhiseaduspärasust ta vaidlustab, oli seega asjakohane halduskohtu otsuses väljendatud seisukoht, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise vajadust ei ole.
14.Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et halduskohus on tõlgendanud määruse nr 178/2002 art-t 2 ja määrust 2015/2283 koostoimes viisil, millega on moonutatud nii PS-ga tagatud ettevõtlusvabadust kui ka Euroopa Liidu kaupade vaba liikumise põhimõtet. Seega on kaebaja arvates PS-ga vastuolus vaidlustatud ettekirjutuse aluseks olnud määruste nr 178/2002 ja nr 2015/2283 sätted. Euroopa Liidu aluslepingutest tulenevalt on Euroopa Liidu määruste ja direktiivide üle järelevalve teostamise ainupädevus Euroopa Kohtul (vt Euroopa Liidu lepingu art 19 lg 1, ELTL art 263 lg 1, art 267 lg 1). Kuigi iseenesest ei saa üksnes Eesti õigusakti seotus EL õigusega takistada õigusakti põhiseaduspärasuse kontrollimist PS § 152 mõttes, saab seda teha tingimusel, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ega selle tulemus ei sea ohtu EL õiguse esimust, ühtsust ega tõhusust (Riigikohtu üldkogu 15.03.2022 otsus asjas nr 519-29, p 43). Põhiseaduslikkuse järelevalve tulemusel tuleb asjassepuutuv Eesti säte põhikohtuasjas jätta kohaldamata. Kuna praeguses asjas on küsimus Euroopa Liidu määruste sätete kohaldamisest, ei ole kaebaja taotlus nende sätete PS-ga vastavuse kontrollimiseks asjakohane.
15.Praeguses asjas ei ole põhjendatud ka Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, tuvastas halduskohus õigesti, et kaebaja turustatavat CBDõli tuleb käsitada toiduna. Kuna halduskohus tuvastas seega, et vastustaja ei keelustanud CBD-õli müüki kosmeetikatootena, vaid toiduna, ei ole selgusetust küsimuses, et selle toote turustamisel kohaldub uuendtoitu käsitlev määrus nr 2015/2283. Nimetatud määruse art 1 lg 2 kohaselt on määruse nr 2015/2283 eesmärk tagada siseturu tõhus toimimine, aga ka inimeste tervise ja tarbijate huvide kõrgetasemeline kaitse. Selleks näeb määrus ette liidu uuendtoitude loetelu. Uuendtoidu loetelusse kandmise üheks üldtingimuseks on, et see toit ei ole olemasolevate teaduslike tõendite kohaselt inimeste tervisele ohtlik (määruse nr 2015/2283 art 9(10)
3-20-1447 7 p a). Seejuures sätestab määrus nr 2015/2283 ka korra, mille alusel komisjon uuendtoidu kasutamise loa annab (vt art 9 jj). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega vastustaja keeld turustada toidulisandit, mille tervisele ohutust ei ole piisavalt hinnatud, määrusega nr 2015/2283 seatud eesmärkidega vastuolus.
16.Õige on ka halduskohtu seisukoht, et kaebaja viidatud Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-663/18 ei ole praeguses vaidluses asjakohane. Nimetatud kohtulahendis ei käsitlenud Euroopa Kohus CBD kasutamist uuendtoiduna, mille kasutamiseks loa andmine on reguleeritud Euroopa Liidu liikmesriikides vahetult kohalduva määrusega. Seega ei saa sellest otsusest teha järeldusi CBD toiduna turustamise kohta. Vastustajal on õigus määruse nr 2015/2283 alusel keelata Eestis CBD-õli toiduna turustamine ja siinkohal ei ole oluline, kas kaebaja turustatud tooted on kosmeetikatootena teises Euroopa Liidu liikmesriigis seaduslikult toodetud või mitte.
17.Kokkuvõttes ei ole vastustaja vaidlustatud ettekirjutusega kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt riivanud. Halduskohus leidis õigesti, et vastustajal ei ole kaalutlusõigust selle üle, kas nõuetele mittevastavat toote turustamist lubada või mitte. Määruse nr 2015/2283 art 6 lg-st 2 tuleneb selgelt, et määruse nõuetele mittevastavat uuendtoitu ei või Euroopa Liidus turule viia. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja väited diskrimineerimise kohta. Sarnases kohtuasjas esitatud materjalidest nähtuvalt on vastustaja teinud järelevalvet ka teiste samal tegevusalal tegutsevate ettevõtete üle (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2020 määrus asjas nr 3-20-732, p 14). Seega ei ole põhjust kahelda vastustaja väites, et ta kohtleb samadel alustel ja samal viisil kõiki turuosalisi, kes turustavad CBD-õlisid sisaldavaid tooteid toiduna. Praeguses asjas on vaidluse all kaebajale tehtud ettekirjutuse õiguspärasus ning selle käigus ei saa kohus anda hinnangut mõne teise ettevõtte tegevuse nõuetekohasuse kohta.
18.Halduskohus ei ole menetluskulude jaotamisel eksinud. HKMS § 108 lg 1 sätestab halduskohtumenetluses kehtiva üldise põhimõtte, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ainuüksi see, et kaebaja oli enda õiguste kaitseks sunnitud kohtu poole pöörduma, ei ole põhjus, miks peaks nimetatud üldreeglist kõrvale kalduma. Halduskohtumenetluse ülesanne ongi isikute õiguste kaitse haldusorgani õigusvastase tegevuse eest (HKMS § 2 lg 1). Kuna praegusel juhul leidis kohus, et haldusorgan ei ole õigusvastaselt tegutsenud, ei ole ka põhjendatud kohustada vastustajat kaebaja kohtukulusid kandma.
19.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka PTA võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.