Logos OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.05.2020.a korralduse nr 9-1/0573 tühistamise ning aprilli 2020 käibedeklaratsiooni esitatuks lugemiseks kohustamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Logos OÜ, esindaja Vello Luik Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips
RESOLUTSIOON
1.Lubada kaebajal minna tühistamis- ja kohustamisnõuetelt üle Maksu- ja Tolliameti 25.05.2020.a korralduse nr 9-1/0573 ja aprilli 2020 käibedeklaratsiooni kuni 23.11.2020 aktsepteerimata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemise nõuetele.
2.Rahuldada kaebus. Teha kindlaks Maksu- ja Tolliameti 25.05.2020.a korralduse nr 91/0573 ja Logos OÜ aprilli 2020 käibedeklaratsiooni kuni 23.11.2020 aktsepteerimata jätmise õigusvastasus.
Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 15 eurot. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
5.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.06.2021. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
6.Menetlusosalisel (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 28).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) maksuaudiitor palus 31.03.2020 e-maksuameti administraatoril kustutada Logos OÜ nimel antud e-maksuameti kasutamise õigused. Teates on öeldud, et Logos OÜ juhatuse liige on alates 19.02.2020 Raivo Paala. MTA-l on kahtlus, et ettevõtte e-maksuameti õigusi võidakse kasutada pahatahtlikult. MTA palus kustutada
järgmiste isikute kasutajaõigused: endine juhatuse liige Taavi Luik, raamatupidaja Külliki Luik, Raivo Paala (kui tal need on). Teade on kohtule esitatud Külliki Luige 31.03.2020.a e-kirjana Vello Luigele (dtl 20).
2.Külliki Luik esitas 03.06.2020 MTA-le teabenõude (dtl 136, 139) küsimusega, kas ja miks on lõppenud tema volitused Logos OÜ nimel maksudeklaratsioonide esitamiseks. MTA tõlgendas seda selgitustaotlusena (dtl 87). MTA saatis 30.06.2020 Külliki Luigele vastuse nr 9-6/016316-2 (dtl 19), milles ta põhjendas tehtud toimingut sellega, et Külliki Luigele andis e-maksuameti/e-tolli kasutamise õigused (raamatupidaja pakett) osaühingu eelmine juhatuse liige ning MTA-le ei ole esitatud praeguse juhatuse liikme Raivo Paala antud volitusi tõendavat dokumenti. MTA peab tagama, et andmed, sh volitused e-maksuametis on õiged ning MTA-l peab olema võimalus kontrollida, et maksukohustuslase esindaja tegutseb kehtiva volituse alusel ja piires. Seetõttu peatas MTA Külliki Luige e-MTA kasutajaõigused (raamatupidaja pakett) 31.03.2020 kuni volikirja esitamiseni. MTA viitas maksukorralduse seaduse § 87 lg 3 ja § 48 lg 3.
3.MTA taastas Külliki Luige e-maksumeti kasutajaõigused pärast 20.07.2020.a volikirja esitamist 22.07.2020 (dtl 59, 119).
4.Vello Luik esitas 20.05.2020 e-posti teel MTA-le Logos OÜ aprillikuu 2020 käibedeklaratsiooni, mille oli digitaalselt alla kirjutanud Külliki Luik (dtl 29-38). MTA määras 25.05.2020.a korraldusega nr 9-1/0573 (dtl 11-12, edaspidi vaidlustatud korraldus) Logos OÜ-le tähtaja deklaratsiooni puuduste kõrvaldamiseks. Logos OÜ-l tuli esitada volikiri, mis andis Külliki Luigele õiguse deklaratsioonile alla kirjutada. MTA märkis ka võimalust, et deklaratsioon esitatakse juhatuse liikme allkirjaga.
5.Logos OÜ esitas 03.06.2020 vaide (dtl 13-15), milles ta taotles vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamist. Kaebaja leidis, et volitus tuleneb sellest, et Logos OÜ on andnud Külliki Luigele esindusõiguse e-maksuametis. Logos OÜ kinnitas, et Külliki Luigel on kehtiv volitus Logos OÜ esindamiseks. MTA jättis 16.06.2020.a vaideotsusega nr 6-1/4639-4 (dtl 16-18) vaide rahuldamata. MTA leidis, et asjaolust, et Külliki Luik on eelnevalt toimetanud MTA e-teenuse keskkonnas Logos OÜ nimel, ei saa teha järeldust, et Logos OÜ oleks andnud Külliki Luigele piiramatu volituse Logos OÜ esindamiseks.
6.Logos OÜ ja Külliki Luik esitasid 16.07.2020 Tartu Halduskohtule ühise kaebuse. Logos OÜ palus tühistada vaidlustatud korralduse. Kaebajad palusid tuvastada Külliki Luige emaksuameti kasutajaõiguste lõpetamise õigusvastasuse. Logos OÜ esitas menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Kohus lõpetas 23.11.2020.a määrusega menetluse Külliki Luige kaebuses tema e-maksuameti kasutajaõiguste lõpetamise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes (seoses kaebaja surmaga) ja Logos OÜ kaebuses Külliki Luige e-maksuameti kasutajaõiguste lõpetamise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes (seoses kaebusest loobumisega). Kohus võttis menetlusse Logos OÜ (edaspidi kaebaja) kaebuse MTA 25.05.2020.a korralduse nr 9-1/0573 tühistamise ning aprilli 2020 käibedeklaratsiooni esitatuks lugemiseks kohustamise nõudes.
7.Kaebaja leidis, et vaidlustatud korraldus (volikirja nõudmine) oli õigusvastane. Külliki Luige esindusõigus tulenes sellest, et kaebaja on andnud talle esindusõiguse e-maksuametis.
Kasutajaõiguste kustutamine ei lõpetanud volitust. Vastutajal ei olnud ka muud alust pidada volitusi lõppenuks. MTA ei saatnud kaebajale teadet e-maksuameti kasutajaõiguste lõpetamise kohta. Määruse punktis 1 toodud teadet nägi Külliki Luik juhuslikult e-maksuametis ja kopeeris selle teksti. MTA jätkas pärast 31.03.2020 toimingute tegemist, mille põhjal MTA aktsepteeris Külliki Luige volitusi kaebaja esindajana. Sh esitas Külliki Luik 20.04.2020 e-kirjaga märtsi käibedeklaratsiooni ja MTA teavitas teda 04.05.2020, et deklaratsioon on vigane, kuna täidetud ei ole KMD INF-A ja INF-B osad (dtl 39-40). MTA ei leidnud selle deklaratsiooni puhul volituste puudumist. Viimase deklaratsiooni e-maksuameti kaudu esitas Külliki Luik 20.03.2020. MTA taastas Külliki Luige e-maksuameti volitused pärast seda, kui kaebaja esitas 20.07.2020 MTA-le volikirja. Volikirjas teavitas kaebaja, et Külliki Luigel on volitused kaebaja esindamiseks MTA-s, sealhulgas e-maksuametis raamatupidaja paketi ulatuses. MTA ei ole kaebaja aprillikuu 2020 käibedeklaratsiooni vastu võtnud. Kaebaja soovib kaebusega saavutada, et aprilli 2020 käibedeklaratsioon loetakse esitatuks, kuna deklaratsioonis ei esine puudusi. Kohtumenetluse ajal on MTA aktsepteerinud Külliki Luige volitusi, samuti kaebaja aprilli 2020 käibedeklaratsiooni. Kaebaja soovib üle minna vaidlustatud korralduse ja käibedeklaratsiooni kuni 23.11.2020 aktsepteerimata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemise nõuetele. Tuvastamisnõuete esitamine on vajalik, kuna see võib soodustada tulevikus kaebaja õiguste kaitset maksumenetlustes ja kaebajal on kavas esitada kahju hüvitamise nõue.
8.Vastustaja palus lõpetada kohustamisnõudes menetluse ja jätta kaebuse ülejäänud osas rahuldamata. Vastustaja blokeeris kaebaja esindajad e-teenuste keskkonnas, kuna ilmnes e-teenuste pahatahtliku kasutamise turvarisk. Risk tulenes sellest, et Külliki Luik ei täitnud juba pikemat aega raamatupidaja ülesandeid, tal oli kaks id-kaarti ja tema poolt alla kirjutatud dokumendid on koostanud teine isik (Vello Luik). Vastustajal oli alust järelduseks, et Külliki Luige eest koostab deklaratsioone ja kasutab tema e-identimise vahendeid keegi teine. Blokeering oli ajutise iseloomuga. Külliki Luik oleks e-teenuste taastamiseks pidanud pöörduma vastustaja poole, kuid ta ei teinud seda. Vastustaja ei saanud Külliki Luigega ühendust. E-teenuste keskkonnas juurdepääsu võimaldamine ei ole samastatav volituse andmisega. Asjaolust, et Külliki Luik on kaebaja nimel alates 2014. aastast teinud e-maksuametis toiminguid, ei saa järeldada, et kaebaja oleks isikule andnud piiramatu volituse. Kaebaja juhatuse koosseis oli muutunud. Kui Külliki Luik esitas kaebaja nimel käibedeklaratsiooni eposti teel, siis oli vastustajal õigus nõuda volikirja esitamist. Vastustaja ei saanud järeldada volitusi 03.06.2020 esitatud vaidest või 20.07.2020 esitatud volikirjast, kuna neist ei nähtunud volituste ulatus ja ajaline periood (volituse algus). Vastustaja tuvastas Külliki Luige volitused 20.07.2020.a volikirja ja kaebuse punktides 4.2, 4.3 ja 4.9 avaldatu alusel ning luges vaidlustatud korralduse täidetuks ja aktsepteeris deklaratsiooni alates kaebuse saabumisest MTA-le ehk 23.11.2020. Vaidlustatud korralduse tühistamise nõue on ainetu, kuna korralduse kehtivus on lõppenud selle täitmisega ning korralduse „ületühistamine“ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohustamisnõue ei ole lubatav, kuna aprilli 2020 käibedeklaratsioon on aktsepteeritud. See ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, vaid sellest, et kaebuses olnud avaldused võimaldasid Külliki Luige volituste ulatuse määratleda. Vastustaja hinnangul ei ole üleminek tuvastamisnõuetele kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
KOHTU SEISUKOHT
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 sätestavad, et kohus lõpetab menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kohtupraktikas kohaldatakse eeltoodud sätteid ka olukorras, kus haldusakt on menetluse kestel kehtivuse kaotanud või muul põhjusel ammendunud. Riigikohus selgitas 28.10.2020.a määruses kohtuasjas 3-20-580 (p 12), et õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada. Kohus ei ole eeltoodud alusel kaebuse muutmise lubatavuse üle otsustamisel seotud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, mis on sätestatud HKMS § 45 lg 2. Küll aga peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See võib nii olla näiteks juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebajal muul moel oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta.
10.Kohus võttis kaebuse menetlusse vaidlustatud korralduse tühistamise ja deklaratsiooni aktsepteerimiseks kohustamise nõuetes. Kohtumenetluse kestel luges vastustaja vaidlustatud korralduse täidetuks ja aktsepteeris deklaratsiooni. Kaebaja soovib menetluse jätkamist tuvastamisnõuetes. Kohtu hinnangul on menetluse jätkamine põhjendatud. Kohtuasja materjalide põhjal on poolte suhted keerukad ja neil on mitmeid lahkarvamusi. Asi on valmis sisuliseks läbivaatamiseks ning mõistlik on lahendada poolte praegune vaidlus otsusega. Olenemata sellest, et Külliki Luik enam kaebaja nimel tegutseda ei saa, võivad sarnased küsimused tekkida kaebaja teiste esindajate puhul. Tähtsust võib omada see, millal esitas kaebaja aprilli 2020 käibedeklaratsiooni, sh kas see toimus tähtaegselt. Kohus lubab kaebajal minna tühistamis- ja kohustamisnõuetelt üle õigusvastasuse kindlakstegemise nõuetele. Volitus ja volikiri
11.Rahandusministri 14.03.2019.a määrusega nr 15 (edaspidi määrus) on kehtestatud muuhulgas MTA e-teenuse keskkonnas elektroonilise asjaajamise tingimused ja kord. Määruse § 3 lg 1 ütleb, et teise isiku esindamiseks e-teenuse keskkonnas peab e-teenuse keskkonna kasutajal olema esindamise õigus. Määrus, maksukorralduse seadus (MKS) või haldusmenetluse seadus (HMS) ei sätesta esindusõiguse ja volituse mõisteid. MKS ja HMS viitavad selles osas tsiviilseadustiku üldosa seadusele (TsÜS), seda on tehtud HMS § 13 lõikes 3 ning MKS § 48 lõikes 1. TsÜS § 117 lg 1 kohaselt on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. TsÜS § 117 lg 2 ja § 118 lg 1 alusel saab esindusõiguse anda tehinguga (volitus) ning volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. TsÜS § 125 lg 5 tuleneb, et volikirja all mõistetakse volituse kohta antud kirjalikku dokumenti.
TsÜS § 120 lg 2 kohaselt määrab volituse ulatuse esindatav. Volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb.
12.Eeltoodu tähendab, et volituse andmisena tuleb käsitleda nii kasutajaõiguste andmist emaksuametis kui ka volituse vormistamist kirjaliku volikirjana. Isik (näiteks raamatupidaja) ei saa esitada teise isiku (näiteks osaühingu) nimel e-maksuametis maksudeklaratsioone, ilma et osaühing ei oleks andnud talle selles volitust. Ekslik on vastustaja arusaam, et lisaks kasutajaõiguste vormistamisele e-maksuametis peab olemas olema veel mingi dokument volituse andmise kohta, sh volikiri. Kui isik annab emaksuametis teisele isikule õiguse teha tema nimel toiminguid, siis see on tahteavaldus volituse andmise kohta, mis esitatakse otse MTA-le. Samamoodi saab tehingu tegemiseks anda volituse otse isikule, kellega tehakse tehing. Kui äriühingu asjaajamise kord näeb ette täiendava dokumendi vormistamise (näiteks juhatuse korraldus selle kohta, kes ühingu nimel emaksuametis tegutseb), siis on tegemist äriühingu-sisese töökorraldusliku dokumendiga, mitte volikirjaga. Külliki Luige õigused e-maksuametis
13.Praeguses asjas said vaidluse esemeks olevad toimingud alguse sellest, et vastustaja blokeeris 31.03.2020 kaebaja esindajate, sh Külliki Luige juurdepääsu e-maksuametile. Külliki Luige e-maksuameti kasutajaõiguste blokeerimise õiguspärasuse kindlakstegemine ei ole kohtuasja koosseisus iseseisva nõudena (kohus lõpetas selles nõudes menetluse 23.11.2020.a määrusega), kuid toiming ja selle põhjendused omavad tähtsust vaidlustatud korralduse õiguspärasuse hindamisel.
14.Vastustaja põhjendused 31.03.2020.a toimingule on olnud erinevad. 30.06.2020 kaebajale saadetud vastuses väitis vastustaja põhjuseks seda, et Külliki Luigele andis kasutajaõigused eelmine juhatuse liige ning puudub uue juhatuse liikme antud volitusi tõendav dokument. See tähendab, et vastustaja arvates lõppes kaebaja juhatuse vahetumisega Külliki Luige volitus teha e-maksuametis kaebaja nimel toiminguid. Ka 31.03.2020.a teates on märgitud juhatuse liikme vahetumist. Kohtu hinnangul puudub õigusnorm, mille alusel äriühingu antud volitus lõpeb äriühingu nimel volituse andnud juhatuse liikme volituste lõppemisega. TsÜS § 125 sätestatud esindusõiguse lõppemise aluste hulgas sellist ei ole.
15.31.03.2020.a teates on öeldud väga lühidalt ka seda, et on kahtlus, et ettevõtte emaksuameti õigusi võidaks kasutada pahatahtlikult. Kohtumenetluses väitis vastustaja emaksuameti kasutajaõiguste blokeerimise põhjuseks turvariski ehk kahtluse, et Külliki Luige e-autentimise vahendeid võidi kuritarvitada. Määruse § 4 lg 2 ütleb, et e-teenuse keskkonna kasutajal on kohustus teavitada viivitamata MTA-d e-identimist võimaldavate vahendite kolmanda isiku valdusesse sattumisest, sattumise ohust või muust turvariskist. Määruse § 4 lg 3 kohaselt kui on avastatud turvarisk või kui kasutaja on teavitanud oma e-identimise vahendi või selle parooli kadumisest, blokeerib MTA ajutiselt kasutaja juurdepääsu e-teenuse keskkonnale. E-teenuse keskkonna teenuste taasavamiseks peab kasutaja pöörduma MTA poole.
16.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja põhistanud kahtlust, mis õigustaks Külliki Luige emaksuameti kasutajaõiguste blokeerimist. Vastutaja väitis, et Külliki Luik ei olnud mõnda aega tegutsenud kaebaja raamatupidajana. Kuid kaebaja tõi välja, et Külliki Luik esitas käibedeklaratsioonid 20.03.2020 ja 20.04.2020 ning vastustaja ei ole neile asjaoludele vastu vaielnud. Eeltoodut ei väära see, kui jaanuari käibedeklaratsiooni kirjutas alla juhatuse liige, või majandusaasta aruannete esitamata jätmine. Vastustaja tugineb ka sellele, et tema andmetel oli Külliki Luik raskelt haige. Kuid vastustaja esitas selle kohta Külliki Luige abikaasa Vello Luige 06.05.2020.a e-kirja, mille põhjal Külliki Luik ei saa tervisliku seisundi tõttu dokumente vastu võtta ja nendega tutvuda (dtl 98). See tähendab, et Külliki Luige haigus ei saanud olla aluseks tema kasutajaõiguste blokeerimisel 31.03.2020. Muud vastustaja välja toodud asjaolud ei ole turvariski kahtluse põhjendustena kohased. Isik võib tegutseda e-maksuametis äriühingu nimel ka juhul, kui ta ei ole äriühingu töötaja ja ei saa äriühingult töötasu. Turvariski ei näita kohtu hinnangul ka see, kui isikul on mitu e-identimise vahendit (kohus eeldab, et mõeldud on isikutunnistust ja digitaalset isikutunnistust, kuna teisiti ei tohiks kahe kehtiva isikutunnistuse olemasolu võimalik olla) või dokumendi, mille isik alla kirjutab, on koostanud keegi teine. Vaidluse lahendamisel ei puutu asjasse see, kas kaebaja on muude esindajate puhul täitnud määruse § 3 lg 3 tulenevat kohustust peatada esindaja volituste lõppemisel viivitamata esindaja volitused e-teenuse keskkonnas. Lisaks ei pruugi äriühingu juhatuse liikme volituste lõppemine tingimata tähendada, et ühing soovib lõpetada sama isiku esindusõiguse e-maksuametis.
17.Tähtsust omab ka see, et vastustaja ei teatanud kaebajale ega Külliki Luigele esindaja õiguste blokeerimisest e-maksuametis, ei esitanud sellele selgeid põhjendusi ja ei andnud kaebajale võimalust esitada vastuväiteid. Otsuse punktis 1 toodud teade on vastustaja sisesuhtlus ning olulises osas põhjendamata. Vastustaja küll viitab mitmetele katsetele saada Külliki Luigega kontakti (dtl 95-97), kuid see suhtlus ei ole seotud e-maksuameti kasutajaõiguste, vaid konkreetse maksumenetlusega. Samuti on õige, et vastustaja toimingud pärast 31.03.2020 pigem kinnitavad, et vastustaja pidas Külliki Luige esindusõigust kehtivaks. Vastustaja saatis Külliki Luigele (e-posti aadress [email protected]) korduvalt teateid, et kaebajale, s.o Logos OÜ-le on MTA väljastanud haldusakti ja MTA palub sellega e-maksuametis tutvuda (dtl 21-25). 04.05.2020 saatis MTA Külliki Luigele e-kirja selle kohta, et Logos OÜ-l on esitamata käibedeklaratsioon (vorm KMD) 2020.a. jaanuarikuu eest ning märtsikuu deklaratsioon on vigane. MTA palus esitada puuduva deklaratsiooni ning parandada märtsikuu KMD (dtl 39-40). Vaidlustatud korraldus
18.Kaebaja esitas aprilli 2020 käibedeklaratsiooni e-posti teel olukorras, kus tal eeltoodud asjaoludel ei olnud võimalik esitada seda e-maksuametis.
19.MKS § 87 lg 1 kohaselt kirjutab deklaratsioonile alla maksukohustuslane, tema seaduslik esindaja või volitatud esindaja. MKS § 87 lg 3 sätestab, et kui kirjalikule deklaratsioonile kirjutab alla volitatud esindaja, esitatakse maksuhaldurile ka volitust tõendav dokument, kui seda ei ole varem esitatud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud nõuda isikult maksudeklaratsiooni e-posti teel esitamisel volikirja esitamist, kui deklaratsioonile on alla kirjutanud isik, kellel on selle esitamise õigus e-
maksuametis ning deklaratsiooni esitamine e-maksuameti kaudu ei ole ajutiselt võimalik. See tuleneb TsÜS § 120 lg 2 sätestatud volituse tõlgendamise reeglitest. Vaidlustatud korraldust saaks pidada õiguspäraseks juhul, kui vastustaja oleks põhistanud kahtluse turvariskis. Kohus näitas eespool, et vastustaja seda teinud ei ole. Kui vastustajal puudus alus seada kahtluse alla, et Külliki Luigel oli õigus esitada käibedeklaratsioon emaksuametis ning vastustaja oli sellele vaatamata tõkestanud tema juurdepääsu emaksuametile, siis oli täiendava volikirja nõudmine ülemäärane.
20.Lisaks on vastustaja nii vaidlustatud korralduses kui ka muus poolte vahelises suhtluses esitanud kaebajale seadusest tulenevast oluliselt kitsama nõude. Vastustaja nõuab, et kaebaja esitaks ilmtingimata volikirja, samas kui MKS § 87 lg 3 nõuab volitusi tõendava dokumendi esitamist. Volituse tõendamine on võimalik ka muul viisil (vt otsuse punkte 21-23). Kaebajale pandud kohustus esitada just volikiri ei tulene seadusest. Deklaratsiooni aktsepteerimine
21.Olenemata vaidlustatud korralduse õiguspärasusest ei nõustu kohus sellega, et kaebaja tõendas Külliki Luige volitused alles kohtule esitatud kaebusega, mis jõudis vastustajani 23.11.2020. Kaebaja esitas 03.06.2020 vastustajale vaide (dtl 13-15). Vaie esitati vaidlustatud korraldusele, s.o vastustaja nõudele tõendada Külliki Luige volitusi aprilli 2020 käibedeklaratsiooni esitamisel. Vaide punktides 1.2 ja 3 on öeldud, et kaebaja on andnud 2014. aastal e-maksuametis Külliki Luigele volitused (raamatupidaja paketi) ning volitus on kehtiv. Vaidele on alla kirjutanud Vello Luik, kellele andis volituse Logos OÜ juhatuse liige Raivo Paala (dtl 94). Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust selgelt ja üheselt, et Külliki Luigel oli õigus kirjutada alla kaebaja aprilli 2020 käibedeklaratsioonile.
22.Vastustaja põhjendas vaides toodu arvestamata jätmist sellega, et puudus volikiri ning teada ei ole volituse alguse ja lõpu andmed. Need põhjendused ei ole kohased. Kohus selgitas eespool, et õiguste andmine e-maksuametis kujutab endast volituse andmist, selline volitus ei lõpe juhatuse vahetumisel ja selle andmise kohta ei pea olema täiendavaid dokumente (volikirja). Kaebaja kinnitas vaides, et 2014. aastal e-maksuametis Külliki Luigele antud volitus on endiselt kehtiv. Vaides avaldatu kõrvaldas turvariski kahtluse. Vaidluse all oli aprilli 2020 käibedeklaratsioon ja kaebaja esitas vaide eesmärgil saavutada selle aktsepteerimine. Sisuliselt kaebaja kinnitas, et Külliki Luigel oli deklaratsiooni esitamise õigus selle esitamise ajal. Seda arvestades ei ole arusaadav, mis tähendust 2020. aasta aprilli käibedeklaratsiooni aktsepteerimisel võiks omada volituse alguse ja lõpu kuupäevad.
23.Kohus ei nõustu vastustaja väitega, et kaebuse punktides 4.1, 4.3 ja 4.9 esitatud avaldused sisaldavad võrreldes vaidega täiendavat teavet. Kaebuse punktis 4.1 on öeldud, et vaidlust ei ole selle üle, et Külliki Luigel on olnud volitus Logos OÜ esindamiseks maksuametis. Volituse Külliki Luigele OÜ Logos esindamiseks andis OÜ Logos 10.09.2014 e-maksuametis raamatupidaja paketi näol. Vaide punktis 1.2 on öeldud, et Logos OÜ on andnud e-maksuametis volitused raamatupidaja paketi näol ja Külliki Luik on alates 2014. a septembrist esitanud e-maksuametis deklaratsioone ning punktis 3.2, et Külliki Luigel on olnud volitus Logos OÜ esindamiseks ja ilmselgelt on nimetatud asjaolu nähtav MTA
andmebaasides, kus on nähtavad Külliki Luige poolt allkirjastatud deklaratsioonid peaaegu 7 aasta jooksul. Kaebuse punktis 4.3 on öeldud, et Logos OÜ ei ole Külliki Luige volitust tagasi võtnud ja Külliki Luik ei ole ka volitusest loobunud ning punktis 4.9, et Külliki Luige volitused OÜ Logos esindamiseks maksuhalduri juures kehtivad jätkuvalt, MTA toiming, millega kustutati Külliki Luik e-maksuameti keskkonnast, on õigusvastane ja ei lõpetanud Külliki Luige volitusi. Vaide punktis 3 on öeldud, et Külliki Luigel on kehtiv volitus Logos OÜ esindamiseks ja volitus ei ole lõppenud. Seega teave, mille kaebaja andis vaides ja kaebuses, on sisuliselt sama.
24.Vaidlustatud korralduses on öeldud, et see toimetatakse kätte kaebajale lihtkirjaga ja juhatuse liikmele väljastusteatega. Vastustaja on lisanud saatelehe (dtl 133), millest nähtub saadetiste üleandmine postiteenuse osutajale 26.05.2020. Sel juhul ei saanud saadetis jõuda kaebajani varem kui 27.05.2020 ja varaseim võimalik tähtaeg vaidlustatud korralduses antud puuduste kõrvaldamiseks oli 03.06.2020. Kaebaja esitas 03.06.2020 vaide, milles ta kinnitas Külliki Luige volitusi ja mille vastustaja sai kätte samal päeval (dtl 91). Kaebaja kõrvaldas ka vaide puudused (dtl 93). See tähendab, et kaebaja kõrvaldas aprilli 2020 käibedeklaratsiooni puudused tähtaegselt. Puudub põhjus kohaldada MKS § 90 lg 2 või lugeda deklaratsiooni esitatuks hilinenult.
25.Kokkuvõttes annab eeltoodu aluse kaebus rahuldada. Vaidlustatud korraldus ja deklaratsiooni aktsepteerimata jätmine kuni 23.11.2020 oli õigusvastane. Menetluskulud. Selgitused
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus.
27.Kaebaja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Kohtule teada olevaks menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Kohus mõistab selle summa vastustajalt kaebaja kasuks välja.
28.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja (sh kohaliku omavalitsuse asutuse, riigiasutuse) andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.