Tuule Liinid OÜ kaebus Maanteeameti peadirektori 29.06.2020 käskkirja nr 1-2/20/544 ja 12.08.2020 vaideotsuse nr 2-3/20/32552-8 tühistamise nõudes ning Pärnumaa Ühistranspordikeskus MTÜ ja Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed vahel 30.06.2020 sõlmitud avaliku teenindamise otselepingu, Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus MTÜ ja Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed vahel 02.07.2020 sõlmitud avaliku teenindamise otselepingu ning Maanteeameti ja Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed vahel 03.07.2020 sõlmitud avaliku teenindamise otselepingu tühisuse tuvastamise nõudes või alternatiivselt Maanteeameti peadirektori 29.06.2020 käskkirja nr 1-2/20/544 õigusvastasuse tuvastamise nõudes ja Maanteeametilt Tuule Liinid OÜ kasuks varalise kahju summas 426 815 eurot ning viivise väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja Tuule Liinid OÜ (registrikood 12978461), volitatud esindajad vandeadvokaat Britta Oltjer ja vandeadvokaat Valeria Arsjuta Vastustaja Transpordiamet (kuni 01.01.2021 Maanteeamet), volitatud esindajad Kristo-Taavi Ruus ja Sigrid Rahkema Kolmas isik I Aktsiaselts Kihnu Veeteed (registrikood 10867071), volitatud esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja advokaat Keidi Kõiv Kolmas isik II Pärnumaa Ühistranspordikeskus MTÜ (registrikood 80375665) Kolmas isik III Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus MTÜ (registrikood 80213342) Kolmandate isikute II ja III ühine volitatud esindaja vandeadvokaat Kristina Laarmaa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Muud selgitused
Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.
3-20-1694
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Tuule Liinid OÜ 19.02.2021 menetlusdokument koos lisadega, 09.03.2021 menetlusdokument ja 22.04.2021 menetlusdokument.
2.Võtta asja materjalide juurde Transpordiameti 05.03.2021 menetlusdokument koos lisadega, 29.03.2021 menetlusdokument koos lisadega ning 03.05.2021 menetlusdokument koos lisaga.
3.Võtta asja materjalide juurde Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed 19.10.2020 menetlusdokument koos lisadega, 19.02.2021 menetlusdokument koos lisadega ning 05.03.2021 menetlusdokument.
4.Võtta asja materjalide juurde Pärnumaa Ühistranspordikeskus MTÜ ja Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus MTÜ 19.02.2021 menetlusdokument koos lisadega ja 19.04.2021 menetlusdokument koos lisadega.
Jätta Tuule Liinid OÜ kaebus rahuldamata.
6.Jätta Tuule Liinid OÜ taotlus ühistranspordiseaduse § 27 lõike 4 kohaldamata jätmiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata.
7.Mõista Tuule Liinid OÜ-lt Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed kasuks välja menetluskulud summas 6572 eurot (ilma käibemaksuta).
8.Mõista Tuule Liinid OÜ-lt Pärnumaa Ühistranspordikeskus MTÜ kasuks välja menetluskulud summas 2419,20 eurot (sh käibemaks).
9.Mõista Tuule Liinid OÜ-lt Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus MTÜ kasuks välja menetluskulud summas 2457,60 eurot (sh käibemaks).
10.Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.06.2021 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.
2(21)
3-20-1694
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maanteeameti (nüüdse nimega Transpordiamet) peadirektori 11.06.2020 käskkirjaga nr 12/20/490 otsustati ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 19 lg 1 punkti 3, § 20 lõigete 1 ja 3, § 21 lõigete 1 ja 4 alusel ning tagades menetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse, isikute võrdse kohtlemise, konkurentsi efektiivse ärakasutamise, rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutuse ning vältides konkurentsi kahjustavat huvide konflikti viia seoses olemasolevate otselepingute lõppemisega läbi avaliku teenindamise otselepingu sõlmimise menetlus vedajate leidmiseks parvlaevaliinidele alljärgnevalt: 1.1 Kihnu saarega ühenduse pidamiseks liinil Kihnu-Munalaid-Kihnu ja Munalaid-Manilaid-Munalaid pidamiseks ajavahemikul 01.10.2020 kuni 30.09.2025; 1.2 Saaremaa ja Hiiumaa omavahelise ühenduse pidamiseks liinil Sõru-Triigi ajavahemikul 02.02.2021 kuni 01.02.2026; 1.3 Vormsi saarega ühenduse pidamiseks liinil Rohuküla-Sviby ajavahemikul 01.06.2021 kuni 31.05.2026 (resolutsiooni punkt 1). Otselepingu pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 17.06.2020 kell 15.00 (Maanteeameti peadirektori 11.06.2020 käskkirja nr 1-2/20/490 resolutsiooni punkt 2).
2.Maanteeamet edastas 11.06.2020 kirjaga nr 27-5/20/27843-1 vedajatele TS Laevad OÜ, Aktsiaselts Kihnu Veeteed, Tuule Liinid OÜ ja OÜ Nordic Jetline ettepaneku esitada oma pakkumus avaliku teenindamise otselepingute sõlmimiseks Kihnu – Munalaid, Munalaid – Manilaid, Sõru – Triigi ja Rohuküla – Sviby parvlaevaliinidel. Hinnaettepaneku edastamise aluseks oli Maanteeameti peadirektori 11.06.2020 käskkiri nr 1-2/20/490 „Avaliku teenindamise otselepingu sõlmimise menetluse läbiviimine Kihnu – Munalaid, Munalaid – Manilaid, Sõru – Triigi ja Rohuküla – Sviby parvlaevaliinidel vedaja leidmiseks“.
3.Tähtpäevaks esitasid Maanteeametile pakkumused TS Laevad OÜ, Tuule Liinid OÜ ja Aktsiaselts Kihnu Veeteed.
4.Maanteeameti peadirektori 11.06.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/490 moodustatud konkursi komisjon (edaspidi komisjon) vaatas saabunud pakkumused läbi ning allkirjastas 26.06.2020 komisjoni protokolli, mille kohaselt kvalifitseeriti kõik kolm saabunud pakkumust ning vastavalt valemile tunnistati parimaks pakkujaks Aktsiaselts Kihnu Veeteed hinnapakkumusega 4 370 054 eurot, kokku umbes 89 000 kilomeetri teenindamiseks aastas parvlaevaliinidel Kihnu – Munalaid, Munalaid – Manilaid, Sõru – Triigi ja Rohuküla – Sviby.
5.Maanteeameti peadirektori 29.06.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/544 kinnitati konkursi tulemused vastavalt komisjoni 26.06.2020 protokollile.
6.Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus ja Aktsiaselts Kihnu Veeteed sõlmisid 30.06.2020 avaliku teenindamise lepingu Kihnu – Munalaid ja Munalaid – Manilaid parvlaevaliinide teenindamiseks.
7.Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ja Aktsiaselts Kihnu Veeteed sõlmisid 02.07.2020 avaliku teenindamise lepingu nr 2-8/20014 Rohuküla – Sviby parvlaevaliini teenindamiseks.
8.Maanteeamet ja Aktsiaselts Kihnu Veeteed sõlmisid 03.07.2020 avaliku teenindamise lepingu nr 1-12/20/1482-1 Sõru – Triigi parvlaevaliini teenindamiseks.
9.Tuule Liinid OÜ esitas 01.07.2020 Maanteeametile päringu, milles palus 1) edastada taotlejale AS Kihnu Veeteed pakkumus, millest nähtuksid reisitasu komponendid, sh aluseks võetud kütuse hind; 2) vaadata üle kõik pakkumused; 3) teatada, kas pakkujad on võtnud pakkumuse tegemisel arvesse AS Saarte Liinid nõutava lisagarantii 600 000 euro väärtuses; 4) teatada, kas AS Kihnu Veeteed on pakkumuses arvestanud hooldustöö maksumusega; 5) kuidas on AS Kihnu Veeteed pakkumuses arvestanud ja kajastanud laevapere liikmete töötasusid ja 3(21)
3-20-1694
millise meeskonnaliikmete arvu ning kvalifikatsiooni arvestusega on pakkumus esitatud; 6) millest on tingitud Tuule Liinid OÜ pakkumuse edastamise kellaaja erinevus ning 7) kas Maanteeamet nõuab AS-lt Kihnu Veeteed tagasi 200 000 eurot teostamata hooldustasu tõttu.
10.Maanteeamet vastas Tuule Liinid OÜ teabepäringule 06.07.2020 kirjaga nr 27-5/20/305222.
11.Tuule Liinid OÜ esitas 13.07.2020 vaide Maanteeameti peadirektori 29.06.2020 käskkirja nr 1-2/20/544 peale.
12.Maanteeameti peadirektori 12.08.2020 vaideotsusega nr 2-3/20/32552-8 tagastati Tuule Liinid OÜ vaie nõudes sõlmida vaide esitajaga lepingud parvlaevaliinide teenindamiseks (resolutsiooni punkt 1) ning jäeti Tuule Liinid OÜ vaie muus osas täies ulatuses rahuldamata (resolutsiooni punkt 2).
13.Tuule Liinid OÜ esitas 10.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maanteeameti peadirektori 29.06.2020 käskkirja nr 1-2/20/544 ja 12.08.2020 vaideotsuse nr 2-3/20/32552-8 tühistamise nõudes ning Pärnumaa Ühistranspordikeskus MTÜ ja Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed vahel 30.06.2020 sõlmitud avaliku teenindamise otselepingu, Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus MTÜ ja Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed vahel 02.07.2020 sõlmitud avaliku teenindamise otselepingu ning Maanteeameti ja Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed vahel 03.07.2020 sõlmitud avaliku teenindamise otselepingu tühisuse tuvastamise nõudes. Alternatiivselt taotles kaebaja Maanteeameti peadirektori 29.06.2020 käskkirja nr 1-2/20/544 õigusvastasuse tuvastamist ning mõista Maanteeametilt Tuule Liinid OÜ kasuks välja 29.06.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/544 tekitatud varaline kahju summas 426 815 eurot ja viivis.
KAEBAJA SEISUKOHAD
14.Maanteeameti 29.06.2020 käskkiri on õigusvastane, kuivõrd vastustaja on rikkunud oluliselt õigusaktide nõudeid, otselepingute sõlmimise korda, uurimisprintsiipi ja kaalutlusõigust. Vastustaja 11.06.2020 käskkirjaga kinnitatud Kihnu-Munalaid-Kihnu ja Munalaid-Manilaid-Munalaid, Sõru-Triigi ja Rohuküla-Sviby parvlaevaliinidel parvlaevaliinil sõitjateveoteenuse osutamise avaliku teenindamise otselepingu sõlmimise korra (edaspidi otselepingu sõlmimise kord) punktis 2.1. sätestatud põhimõtteid pole vastustaja järginud. Vastustaja pole hinnanud vedajate pakkumuste nõuetele vastavust. Vastustaja on üksnes reastanud vedajate pakkumused pakkumuste koondsummadest lähtuvalt vaatamata sellele, et õigusaktid, otselepingute sõlmimise kord, otselepingu punkt 3.14 ja haldusmenetluse üldised põhimõtted nägid vastustajale ette kohustuse hinnata pakkumuste maksumuse põhjendatust ning kontrollida pakkumuste nõuetelevastavust ka sisuliselt (vt otselepingu sõlmimise korra punktid 3.9, 3.14, 4.3 ja 4.4). Vastustaja oli lisaks vedajate hinnapakkumuste sisulisele hindamisele kohutatud hindama ka seda ega vedaja pakkumus pole põhjendamatult madala maksumusega. Samuti pidi vastustaja veenduma, et vedaja pole kasutanud ristsubsideerimist (vt otselepingu punkt 3.14, otselepingu sõlmimise kord p-d 2.1 ja 5.8, määrus nr 1370/2007 art 6, kohtuasi C-280/00). Ka komisjoni protokollist nähtuvalt pole komisjon pakkumuste sisu, pakkumuste maksumuste kujunemist ega maksumuste põhjendatust hinnanud.
15.Vastustaja pole pakkumisi sisuliselt hinnanud. Kui vastustaja oleks pakkumusi sisuliselt hinnanud, siis ei oleks väidetav ümardamise viga saanud vastustajale teatavaks alles pärast seda, kui kaebaja AS Kihnu Veeteed kütuse hinda puudutavad vastuolud esile tõi.
16.Vastustaja ja kolmanda isiku I selgitused kütusekulu osas on vastuolulised. Kui kolmas isik I oli eelarve vormil märkinud kütuse hinnaks 1 euro/liiter, sai kolmanda isiku I kütuse kulu 4(21)
3-20-1694
eelarve vormi järgi arvutada üksnes järgmise valemiga: kütusekulu = 1 euro x kütuse kogus. Vastustaja ja kolmanda isiku I väidete järgi arvestati kütusekulu välja hoopis mingi muu kütuse liitri hinna järgi, mitte eelarve vormil märgitud hinna järgi. Juhul, kui vastab tõele, et: 1) kolmanda isiku I eelarve vormi lahtris „L“ on kütuse ühe liitri hinnaks märgitud 1 eurot (nagu väidavad vastustaja ja kolmas isik I) ning 2) kolmanda isiku I eelarve vormi lahtris „L“ on kütuse koguseks liinidel Rohuküla-Sviby ja Kihnu-Manilaid kaebaja pakkumusega võrreldes märgitud suurem kütuse kogus ning liinil Sõru-Triigi on kolmanda isiku I ja kaebaja poolt märgitud kütuse kogused võrdsed, siis ei saanud kolmanda isiku I eelarve vormil lahtris „L“ märgitud kütusekulu mitte kuidagi olla väiksem, kui kaebaja poolt eelarve vormil märgitud kütusekulu. Kaebaja poolt märgitud kütuse kulu ühe liitri hind oli väiksem kui 1 euro ning kütusekulu arvestati välja kütuse ühe liitri hinna ja koguse korrutisena. On ilmselge, et kui korrutada väiksem summa kui 1 euro väiksema kütuse kogusega, on tulemuseks madalam number kui juhul, kui korrutada üks euro suurema kütuse kogusega. Seetõttu palub kaebaja kohtul tuvastada, kas kolmanda isiku liiniveo tulude ja kulude eelarve vormidel märgitud kütusekulu (lahter L) moodustub kütuse ühe liitri hinna ja kütuse koguse korrutisest. Juhul, kui peaks selguma, et kolmanda isiku liiniveo tulude ja kulude eelarve vormidel märgitud kütusekulu ei moodustu kütuse ühe liitri hinna ja kütuse koguse korrutisest, tuleks akebuse õigeks lahendamiseks kohtul tuvastada, millise eelarverea, pakkumisele lisatud muu dokumendi või otselepingu sõlmimist reguleeriva akti järgi sai vastustaja omaalgatuslikult tuvastada, kas kütusekulu summa on korrektne, vastab tegelikkusele ning pakkumuse esitaja tahtele (vt Riigikohtu lahend nr 3-20-924).
17.Kaebaja on teinud parima nõuetele vastava pakkumuse. AS Kihnu Veeteed on teinud alapakkumuse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 (edaspidi määrus nr 1370/2007) art 6 järgi peavad kõik avaliku teenindamise otselepinguga või üldeeskirjaga sõlmitud avaliku teenuse hüvitised sõltumata lepingu sõlmimise viisist vastama ka määruse lisas esitatud sätetele. Otselepingu sõlmimise korra punkt 5.8 sätestab, et otselepingu sõlmimiseks sõitjateveoteenuse osutaja valikul lähtutakse asjaolust, et riigiabi andmise ja turumoonutuste vältimiseks peab avaliku teenindamise otselepingute puhul teenuse tellija teenuse osutajale hüvitiste maksmisel väga täpselt jälgima põhimõtteid, mis lähtuvad suures osas Euroopa Ühenduse kohtuasjas C-280/00 Altmark Trans GmbH tehtud otsusest. Määruse nr 1370/2007 art 6 ja nn Altmarki kohtuasjas C-280/00 välja toodud kriteeriumite kohaselt on keelatud nii vedaja ülekompenseerimine kui ka puudulik kompenseerimine. Samuti tuleb nende kriteeriumide järgi välistada hindade ristsubsideerimine. Seega oli vastustaja lisaks vedajate hinnapakkumuste sisulisele hindamisele kohustatud hindama ka seda ega vedaja pakkumus pole põhjendamatult madala maksumusega.
18.Hindamiskomisjoni 26.06.2020 protokollist selgub, et kaebaja poolt pakutud püsitasud olid kõikide liinide lõikes kõige odavamad, kuid reisitasu oli AS-il Kihnu Veeteed võrreldes teiste pakkujatega oluliselt ja ebarealistlikult odavam. Otselepingu sõlmimise korra järgi tuli pakkumuse esitajatel esitada hinnapakkumused iga parvlaevaliini lõikes kahe kulukomponendi alusel: 1) püsitasu, mis peab katma vedaja püsikulud ja 2) reisitasu, mis peab katma ühe reisi muutuvkulud. Hinnaettepaneku koostamise aluseks pidi vedaja võtma 2020. a II kvartali hinnad. Kaebaja hinnangul ei saanud olla majanduslikult loogiline ega võimalik, et AS Kihnu Veeteed reisitasu oli teistest pakkujatest märkimisväärselt odavam. Nimelt koosneb reisitasu vastustaja ettenähtud vormi järgi järgmistest kulukomponentidest: 1) kütusekulust; 2) kaldavoolu kulust; 3) määrdeainete kulust; 4) reisijatasust sadamatasuna; 5) sadamateenustest ning 6) muudest muutuvkuludest. Kütusekulu maksumus moodustab kõikidest kulukomponentidest 90%, mistõttu sõltub reisitasu suurus 90% ulatuses sellest, mis hinnaga vedaja kütust sisse ostab. On võimalik, et AS Kihnu Veeteed võttis kütusehinna arvutamise aluseks II kvartali kõige madalamad hinnad—kütusehinnad 2020. a mai keskpaiga seisuga –
5(21)
3-20-1694
kui kütusehind oli erakorraliste asjaolude tagajärjel lühiajaliselt drastiliselt langenud. Samuti on võimalik, et AS Kihnu Veeteed ei lähtunud kütusekulu koguse määramisel statistikast, mille Maanteeamet kõigile pakkujatele edastas. Ühtlasi on võimalik, et AS Kihnu Veeteed kasutas ristsubsideerimist. Maanteeamet on oma 06.07.2020 vastuses selgitanud, et võitjaks tulnud AS Kihnu Veeteed on kütusekulu märkinud kõige kallimaks. Kõige kallima kütusekuluga arvestanud pakkujal ei saa olla reisitasu võrreldes teiste pakkujatega kõige madalam, kuivõrd kütusehind moodustab 90% reisitasust.
19.Vaidemenetluses on vastustaja üksnes märkinud, et Maanteeameti 06.07.2020 kirjas toodud seisukoht, et vaide esitaja pakkumuses väljendatud kütuse hind oli kõige odavam ja ASi Kihnu Veeteed kütuse hind kõige kallim, oli ekslik; selle põhjustas asjaolu, et oma pakkumuse tegemisel oli AS Kihnu Veeteed märkinud kütuse hinnaks ümardatud numbri, mis aga ei olnud tegelik, arvutuste aluseks olnud kütuse hind. Kaebaja leiab, et AS Kihnu Veeteed pakkumus saab olla kaebaja omast reisitasu osas soodsam vaid juhul, kui AS Kihnu Veeteed on määratlenud pakkumuses kütuse kulu ja/või koguse ebaõigesti, teinud alapakkumuse, kasutanud ristsubsideerimist või kasutanud pakkumuse koostamisel eelviidatud keelatud tegevuste kombinatsiooni.
20.Otselepingu sõlmimise korra punkti 5.2.4 järgi tuli pakkujatel esitada sadamateenuse osutaja kinnitus otselepingute perioodil sadamateenuste osutamiseks lepingu sõlmimise võimalikkuse kohta. AS Saarte Liinid andis kaebaja poolt esitatud tingimuslikust panga kinnituskirjast tulenevalt kaebajale üksnes tingimusliku kinnituse sadamateenuse lepingu sõlmimise võimalikkuse kohta. Hindamiskomisjoni protokolli pakkumuste kvalifitseerimise tabelist selgub, et teistel pakkujatel on sadamateenuse osutaja kinnituskiri, mis pole tingimuslik. Kuivõrd sadamateenuse osutaja väljastas kinnituskirja, mis pole tingimuslik, vaid juhul, kui talle esitati pangagarantii, järeldub sellest, et teised pakkujad olid sadamateenuse osutajale justkui pangagarantii esitanud (vastasel juhul oleks ka neile väljastatud sadamateenuse osutaja kinnituskiri tingimuslikuna). Eeltoodu ei ole eluliselt usutav, kuivõrd 6 kuu sadamatasude eeldatav maksumus on ligikaud 600 000 eurot ning antud summas väljastatud pangagarantii teenindamiseks kulub umbes 40 000 eurot aastas. Kaebaja esitas teabepäring vastustajale, paludes teatada, kas teised pakkujad on pakkumuses arvestanud pangagarantii kuludega. Vastustaja teatas vastuseks kaebajale, et iga vedaja lähtub oma kulude kajastamisel sisemistest reeglitest ning komisjon ei tuvastanud eraldi, kas ja millisel kombel on lisagarantii kulu kajastatud; kui vedajad on selle kuluga arvestanud, siis võib see olla kajastatud erinevate näitajate hulgas (kaebuse lisa 9). Kaebaja leiab, et eeltoodu kinnitab, et vastustaja ei ole pakkumusi sisuliselt hinnanud. Kohtupraktikas on peetud haldusorgani uurimisprintsiibist tulenevaks kohustuseks hinnata ka seda, kas pakkumuses on kasutatud ristsubsideerimist (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-08-2397, p 12).
21.Vastustaja ei ole taganud vedajate pakkumuste salastatust. Kaebaja nägi hindamiskomisjoni protokollist, et ta olevat vastustajale esitanud pakkumuse 17.06.2020 kell 14:55, kuigi kaebaja edastas pakkumuse 14:45, mille kohta saabus vastustajal automaatvastus kell 14:47. Seega on kaebajal tekkinud kahtlus, et tema pakkumus võidi avada juba enne pakkumuste esitamise tähtaja lõppu eesmärgiga edastada maksumuse kohta info kolmandale isikule I, kelle pakkumus saabus hindamiskomisjoni protokolli kohaselt 14:49.
22.AS-iga Kihnu Veeteed sõlmitud avaliku teenindamise otselepingud põhinevad õigusvastasel haldusaktil, mistõttu on need tühised (HKMS § 5 lg 2).
23.ÜTS § 21 lg 4 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 31 ja 32 osas, milles see võimaldab sõlmida avaliku teenindamise lepingu sõitjateveoteenuse osutamiseks siseteedel tingimusel, et otselepingu alusel osutatakse sõitjateveoteenust aastas vähem kui 300 000
6(21)
3-20-1694
kilomeetri ulatuses. Eestis pole ühtegi parvlaevaliini, kus sõitjateveoteenuse maht oleks vähemalt 300 000 kilomeetrit aastas. Samuti seisneb kaebaja hinnangul vastuolu põhiseadusega asjaolus, et puudub regulatsioon, mis keelab sama vedajaga kahe või enama järjestikuse otselepingu sõlmimise.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
24.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
25.Vastustaja ei ole 29.06.2020 käskkirjaga rikkunud õigusaktide nõudeid, otselepingute sõlmimise korda, uurimisprintsiipi ja kaalutlusõigust.
26.Otselepingu sõlmimise korra punkti 5.7 kohaselt on hinnaettepanekute hindamise kohta koostatud protokoll koos lisadega konfidentsiaalne ega kuulu avalikustamisele. Vedajate pakkumuste puhul on tegemist ärisaladusega ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus § 5 lg 2 mõttes ning seetõttu ei saanud 26.06.2020 protokoll sisaldada pakkumusi terviklikult ega ka selle komponente. Vastustaja 26.06.2020 koostatud protokolli näol on tegemist otselepingu sõlmimiseks moodustatud komisjoni protokolliga, mitte hinnaettepanekute hindamise kohta koostatud protokolliga.
27.Kaebaja õiguseid ei saa rikkuda see, kui kaebaja arvates on eduka pakkuja hinnapakkumine majanduslikult ebaloogiline, pole tõsiseltvõetav või on edukas pakkuja hinnakomponentides pakkunud kaebajast madalama hinna (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-38-16, p 25.1). Riigikohus on rõhutanud, et veo tellijal on võimalus jätta otseleping sõlmimata juhul, kui tellijal tekib kahtlus või ta võib eeldada, et veoteenuse osutajal ei ole võimalik hinnapakkumuses esitatud tingimustel veoteenust osutada (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-38-16, p-d 25, 25.1; vt otselepingu sõlmimise korra punkt 5.5.).
28.Kütusekulu osas pidid vedajad lähtuma esitatud statistilistest andmetest ning kütusekulust. Alusetu on väita, et AS Kihnu Veeteed on võtnud aluseks hoopis muud andmed. Vastustajal puudub objektiivne võrdlusandmestik, millest lähtudes väita, et just kaebaja arvutused kütusekulu osas on korrektsed ning teiste pakkujate omad kindlasti mitte. Kaebaja ei ole tõendanud väiteid teiste pakkumuste ebakohasusest nii muudel alustel pakkumuse esitamise kui ka selle hindamise osas, mistõttu tuleks need jätta tähelepanuta.
29.Vastustaja 06.07.2020 kirjas väljendatud eksliku seisukoha AS Kihnu Veeteed pakkumuses väljendatud kütuse hinna osas, põhjustas asjaolu, et oma pakkumuse tegemisel oli AS Kihnu Veeteed märkinud kütuse hinnaks ümardatud numbri. See aga ei olnud tegelik arvutuse aluseks olnud kütuse hind, kuna oma pakkumuse tegemisel märkis kolmas isik I kütuse hinnaks ümardatud numbri, nagu oli nõutud vastaval vormil (vt kaebuse lisa 13). Mis puudutab fraasi „arvutuse aluseks olnud kütuse hind“, siis selle all tuleb silmas pidada hinnaettepaneku maksumuse vormil (kaebuse lisa 19) märgitud kogumaksumuste (periooditasu kuu kohta; reisitasu reisi kohta; sh taotletav kasum) arvutamist. Siinkohal ei pidanud vastustaja silmas 26.06.2020 hindamiskomisjoni poolt koostatud otselepingu sõlmimiseks moodustatud komisjoni protokollis tehtud tehet. Eelnevast tulenevalt märkis vastustaja 29.03.2021 menetlusdokumendis, et tehte tegemisel pakkumuses arvestatud kütuse hind oli tuvastatav ning AS Kihnu Veeteed esitatud andmed olid korrektsed.
30.Vastustaja kontrollis kütuse hinna andmeid ning on tuvastanud, et dokumentaalsete tõenditega on pakkumuses väljendatud kütuse hind reaalne ja sisseostetav. Järelikult ei saa rääkida alapakkumusest. 11.06.2020 kinnitatud korra punktis 4.3 on sätestatud: „Otseleping sõlmitakse madalaima kogumaksumusega hinnaettepaneku esitanud vedajaga, arvestades 7(21)
3-20-1694
punktis 5.3 sätestatut. Juhul, kui kahe või enama vedaja hinnaettepanekus toodud kogumaksumus osutub võrdväärseks, eelistatakse hinnaettepanekut, mille periooditasu on väiksem.“ Viidatud korra punktis 5.3. sätestatakse järgmist: „Kui hinnaettepaneku esitanud vedaja vastab punktides 5.2.1.-5.2.4. esitatud kõikidele tingimustele, võrdleb komisjon vedajate hinnaettepanekutes toodud kogumaksumusi vastavalt punktis
4.3.toodule. Hindamiskriteeriumiks on hinnaettepanekus toodud teenuse osutamise kogumaksumus, mida komisjon hindab lähtuvalt järgmisest summast: (1522Reiside arv Sõru-Triigi parvlaevaliinil * vastav reisitasu) + (2650Reiside arv Rohuküla-Sviby parvlaevaliinil * vastav reisitasu) + (2096Reiside arv Kihnu-Munalaid parvlaevaliinil * vastav reisitasu) + (264Reiside arv Munalaid-Manilaid parvlaevaliinil * vastav reisitasu) + 12 * (pakutud periooditasude summa). Viimasest lähtuvalt koostas vastustaja 19.06.2020 Excelis hinnapakkumuste tabeli (vastustaja 29.03.2021 menetlusdokumendi lisa 5).
31.Vastavalt otselepingute sõlmimise korra punktile 5.7 koostatakse hinnaettepanekute hindamise kohta protokoll, kuhu kantakse hinnaettepaneku esitanud vedajate nimed, registrikoodid, vastavus korra punktis 5.2 sätestatud tingimustele, hinnaettepanekutes esitatud sõitjateveoteenuse kogumaksumused ning tulude ja kulude andmed võrdlustabelina, samuti muu informatsioon, mida komisjon peab vajalikuks lisada; kõnealune protokoll koos lisadega on konfidentsiaalne ega kuulu avalikustamisele. Vastustaja 28.02.2020 kirja nr 27-5/20/104301 (kaebuse lisa 3) punktis 1.6 on sätestatud: „Hinnaettepanekutes peavad sisalduma hinnaettepanekute maksumused eurodes (€) ilma käibemaksuta 3 kohta pärast koma pöördumise lisas 7 toodud hinnaettepaneku maksumuse vormil. Hinnaettepaneku maksumuse koostamisel tuleb arvestada Otselepingute punktis 3.9 kohaselt vedajale makstava ühistransporditoetuse komponentide ning otselepingute sõlmimise korra punktis 5.3 sätestatud hindamiskriteeriumitega.“ Sellest lähtuvalt edastas vastustaja kohtule 29.03.2021 Excelis 19.06.2020 koostatud hinnapakkumuste tabeli (29.03.2021 menetlusdokumendi lisa 5) alljärgnevalt:
32.Otselepingute sõlmimiseks moodustatud komisjoni 26.06.2020 protokollis (kaebuse lisa 6) on märgitud esitatud hinnapakkumused ning toodud parvlaevaliinide lõikes välja nii pakkumustes esitatud püsitasu kui ka reisitasu. Sellest lähtuvalt on komisjon 26.06.2020 protokollis võrrelnud hinnaettepanekutes toodud kogumaksumusi, võttes aluseks otselepingute sõlmimise korra punktis 5.3 sätestatud valemi. Komisjon ei ole võrrelnud kütuse hinda liitri kohta, mis oli üks kulukomponent seitsmeteistkümnest (vt kaebuse lisa 13 „Liiniveo tulude ja kulude eelarve esitamise vorm“ lahter „L“).
33.Hindamiskomisjoni 26.06.2020 protokolli punkti „Pakkumuste hindamine ja parimaks tunnistamine“ kohaselt hinnapakkumustes esitatud andmeid 11.06.2020 korra punktis 5.3 8(21)
3-20-1694
märgitud valemis kasutades otsustati saadud arvutuste põhjal tunnistada parimaks (odavamaks) pakkujaks kolmas isik I. Tehte tegemisel hinnaettepanekus (kaebuse lisa 3, p 1.7) arvestatud kütuse hind oli tuvastatav ning kolmanda isiku I esitatud andmed olid korrektsed. Viimase kinnituseks esitas vastustaja 29.03.2021 menetlusdokumendi lisana 6 täiendavalt 08.07.2021 koostatud hinnavõrdlustabeli, millest nähtub kütuse hind liitri kohta.
34.Lisaks kehtis vaidlusaluse konkursi hetkel kolmanda isiku I poolt opereeritav Sõru-Triigi leping (sõlmitud kolmanda isiku I ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel 02.03.2017). Tuginedes nimetatud lepingule oli vastustajal olemas kolmanda isiku I poolt kütuse müüjatelt küsitud hinnapakkumised kütusele. Vastustaja, teinud läbi arvutused ja võtnud aluseks 2020 mais kolmandale isikule I müüdud 1 liitri kütuse hinna (vastustaja 29.03.2021 menetlusdokumendi lisa 7), sai kinnitust, et kolmanda isiku I poolt konkursil pakutud hinnaga on võimalik teenust pakkuda. Viidatud leping ei olnud aluseks tuletamaks/tuvastamaks sellest kolmanda isiku I poolt 17.06.2020 esitatud pakkumuses märgitud kütuse hind.
35.Tingimuslik kinnitus tulenes AS Saarte Liinid 01.06.2020 kirjast nr 1/1-12/91, mille kaebaja esitas. Garantii nõudmine või mittenõudmine ning sellega seotud kulu ei olnud konkursi objektiks. Lisagarantii nõudmine või mittenõudmine on kahe eraõigusliku juriidilise isiku vaheline küsimus, mille osas vastustaja seisukohta anda ei saa. See, millistel asjaoludel sadamateenuse osutaja oma kinnituskirja väljastab, peale teda rahuldava garantii esitamist, sõltub sadamateenuse osutajast. Vastustaja jääb oma 06.07.2020 kirjas märgitu juurde, et iga vedaja lähtub oma kulude kajastamisel sisemistest reeglitest ning komisjon ega hilisem vaidemenetlus ei tuvastanud eraldi, kas ja millisel kombel on lisagarantii kulu kajastatud. Kui vedajad on selle kuluga arvestanud, siis võib see olla kajastatud erinevate näitajate hulgas.
36.Otselepingute sõlmimine on toimunud kohases menetluses. Hindamiskomisjoni 26.06.2020 protokollis on märgitud, et kaebaja pakkumus saabus Maanteeametisse kell 14:46 ehk protokollis on pakkumuse saabumise aeg ekslik. Pakkumused edastas Maanteeameti asjaajamise eest vastutav isik komisjoni liikmetele, registreerides need eelnevalt Maanteeameti dokumendiregistris. Kaebaja pakkumus edastati komisjoni liikmetele 14:55 (vastustaja 29.03.2021 menetlusdokumendi lisa 2). Pakkumused edastati menetlusega tegelevatele ametnikele, kes olid juhtumisi ka komisjoni liikmed (vastustaja 29.03.2021 menetlusdokumendi lisad 3, 4.1-4.2). Kuivõrd tegemist ei olnud riigihanke menetlusega, siis puudus alus kehtestada täiendavad reeglid pakkumuste spetsiaalsele salvestamisele ning seejärel avamisele. Tõendamata on kaebaja väide, et kolmandale isikule I võidi anda nö siseinfot kaebaja pakkumuse osas. Kolmanda isiku I pakkumus edastati komisjoni liikmetele kell 14:59. Olenemata eksimusest kaebaja pakkumuse saabumise kellaaja osas, ei muutnud see konkursi lõplikke tulemusi, kaebaja pakkumuse kvalifitseerimist ega sellega arvestamist.
37.Avaliku teenindamise otselepingute tühisuse tuvastamise nõue on kaebuses põhistamata.
38.Avaliku teenindamise otselepingu saab konkreetse isikuga sõlmida ilma avalikku konkurssi ja riigihanget korraldamata (ÜTS § 21 lg-d 1 ja 4). Otselepingu regulatsiooni eesmärgiks on lubada avaliku teenindamise leping sõlmida erandina ilma võrdse kohtlemise ja konkurentsi kaitse kaalutlustele tähelepanu pööramata (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-38-16, p 21). Vaatamata asjaolule, et vastustajal puudus mistahes kohustus võrdse kohtlemise põhimõtte järgimiseks, on vastustaja sellise kaitstuse kõigile pakkujatele menetluses taganud. Meelevaldne on kaebaja väide, et otselepingu sõlmimist ning määruse nr 1370/2007 kohaldamist reisijaveole siseveeteedel ei pidanud Euroopa Nõukogu ja Parlament asjakohaseks (vt määruse nr 1370/2007 preambula p 10, art 1 p 2 ning art 5 lg 4).
39.Hüvitamisnõude rahuldamine ei ole võimalik.
9(21)
3-20-1694
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD
AS Kihnu Veeteed
40.Kolmas isik I vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
41.Paljasõnalised on kaebaja väited, et parvlaevateenuse osutaja leidmiseks ei ole läbi viidud kohast menetlust. Asjaolu, et vastustaja on sätestanud otselepingu sõlmimise menetluse korras RHS üldpõhimõtted, millest menetluse läbiviimisel juhinduda, ei saa tuletada eeldust, et vastustaja sooviks on olnud tegelikult lähtuda sisuliselt RHS üldpõhimõtetest. Kaebaja väited on vastuolulised. Üheltpoolt väidab kaebaja, et ei ole kaebuses väitnud, et vastustaja oleks pidanud läbi viima riigihankemenetluse. Samas esitades väite, mille kohaselt on vastustaja endale võtnud kohustuse lähtuda otselepingute menetluse läbiviimisel RHS üldpõhimõtetest, on kaebaja sisuliselt nõudnud ka riigihankemenetluse korraldamist. Lisaks, kuivõrd kaebaja ei ole pidanud ÜTS § 21 lg 4 rakendamist teenuse osutaja leidmiseks kohaseks, siis pidi kaebaja seisukoht olema see, et läbi tulnuks viia riigihankemenetlus.
42.Välja kuulutatud konkursil oli kehtestatud põhjalik menetluse läbiviimise kord. Sellest korrast lähtudes on konkurss läbi viidud, pakkujad ja pakkumused hinnatud ning ka konkursi tulemustest teavitatud. ÜTS § 21 lg 4 alusel saab avaliku teenindamise otselepingu konkreetse isikuga sõlmida ilma avalikku konkurssi ja riigihanget korraldamata, kui selleks on täidetud õigusnormis sätestatud eeldused. Avaliku teenindamise otseleping sõlmitakse konkreetse isikuga. Otselepingu regulatsiooni eesmärgiks on lubada avaliku teenindamise leping sõlmida erandina ilma võrdse kohtlemise ja konkurentsi kaitse kaalutlustele tähelepanu pööramata (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-38-16, p 21).
43.Kaebajal puudub õigus nõuda kolmanda isiku I pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimist (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-38-16). Kaebaja poolt väidetud põhjendatuse kontrolli kohustust ei tulene ka Euroopa Ühenduse Kohtu kohtuasjast C-280/00 Altmark Trans GmbH. Määruse 1370/2003 artikli 6 viidatud lisast, mis rajanebki Altmark i kohtulahendil ning ka Altmarki lahendist endast on keelatud üksnes ja ainult ettevõtjate ülekompenseerimine. Altmarki neli kriteeriumi on välja toodud ka hinnaettepaneku lisas 7 „Hinnaettepaneku maksumuse vorm“.
44.Ebaõiged on kaebaja väited otselepingu sõlmimise menetluse korra rikkumisest. Otselepingu sõlmimise menetluse korra punkti 5 järgi kohustus vastustaja hinnapakkumusi hindama kahes etapis. Korra punkti 5.2 kohaselt oli vastustaja kohustatud kontrollima, ka hinnapakkumuse esitaja on hinnapakkumusega esitanud kogu kvalifikatsioonis nõutud teabe (korra p 5.2.1-5.2.4) ja nõutud ning õiges vormingus dokumendid. Korra punkti 5.3 kohaselt juhul, kui hinnaettepaneku esitanud vedaja vastas kõigile punktides 5.2.1-5.2.4 esitatud tingimustele, võis komisjon asuda võrdlema hinnaettepanekutes toodud kogumaksumusi vastavalt punktis 4.3 toodule ja otselepingu sõlmimise korras esitatud hinnavalemile. Kõigi eelviidatud dokumentide olemasolu ja tingimuste vastavust on vastustaja kontrollinud ning selline asjaolu on tuvastatav otselepingu sõlmimiseks moodustatud komisjoni protokollist. Otselepingu sõlmimise korra punktide 4.4 ja 5.7 kohaselt olid hinnapakkumuses esitatud andmed ja sisulisi andmeid sisaldavad vastustaja poolt koostatud dokumendid konfidentsiaalsed ja ei kuulunud avaldamisele.
45.Põhjendamatud on kaebaja etteheited kolmanda isiku I pakkumuse maksumuse osas. Kaebaja ja kolmanda isiku I hinnapakkumused ei erine üksteisest oluliselt. Otselepingu sõlmimise korra protokollist nähtub, et kaebaja pakkumuse kogumaksumuseks oli 4 496 501,32
10(21)
3-20-1694
eurot ja kolmanda isiku I pakkumuse maksumus on 4 370 054 eurot. Seega on erinevus üksnes 126 447,32 eurot ehk 2,89%. Riigikohus on selgitanud, et alapakkumuse tuvastamise üks peamiseid meetodeid on pakkumuse hinna ja majandusliku väärtuse võrdlus, selgitades sealjuures, et mitte igasugust alla omahinna pakkumust ei saa pidada põhjendatult madala maksumusega pakkumuseks, vaid eelkõige sellist, mis on koostatud eesmärgiga kahjustada turgu; ettevõtjatel pole üleüldist keeldu oma hindu lepingute üleselt ristsubsideerida ning keeld tuleb üksnes erinormidest teatud sektorites (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p-d 22-23). Kuigi käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud, et kolmanda isiku I pakkumuse hinna ja majandusliku väärtuse vahel esineks alla omahinna elemente, siis ka sellise hüpoteetilise olukorra esinemisel ei kaasneks automaatselt hinnangut, et kolmanda isiku I pakkumus on alapakkumus. Kaebaja ei ole tõendanud, et kolmanda isiku I tegevuses esineks konkurentsi kahjustamise eesmärki.
46.Arusaamatud on kaebaja väited pakkumuses II kvartali hindade esitamisest, kuivõrd hinnaettepaneku esitamise vormi kohaselt oli vedajatel kohustus esitada reisitasu ja periooditasu II kvartali hindades ning üksnes juhul, kui see ei ole võimalik, siis 2020. a hindades. Vastustaja on kolmanda isiku I kütuse hinda ja kogust sisuliselt kontrollinud (vt kaebuse lisa 11). Tõendamata on kaebaja väide, et kaebaja pakkumusest odavamalt ei ole võimalik teenust osutada. Samas on kaebaja hinnapakkumusjärgne kasumimarginaal kaebaja enda sõnul lausa ca 10% ehk 426 815 eurot (vt kaebuse lisa 10, p 3.3, kaebuse p 3.3-3.5). Seega nähtub kaebaja enda poolt esitatud andmetest, et kaebaja pakkumuse maksumusest on võimalik teha veel odavamat pakkumust.
47.Vastustaja ei ole rikkunud hinnapakkumuste kontrollikohustust. Tuvastamist ei ole leidnud, et vastustaja oleks eksinud pakkumuste hindamise mistahes aspektides. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et vastustaja kontrollis kolmanda isiku I pakkumuses kütuse hinna andmeid ning tuvastas, et dokumentaalsete tõenditega on pakkumuses väljendatud kütuse hind reaalne ja sisseostetav. Üksnes asjaolust, et vastustaja eksis kaebaja teabepäringule vastamisel kütusehinnaga seotud teabe lausestusel, ei saa tuletada, et pakkumuste hindamise käigus oleks nimetatud ekslikust teabest lähtutud.
48.Ebaõiged on kaebaja väited vastustaja ja kolmanda isiku I vastuolulistest seisukohtades kütusehinna kujunemise osas. Nii vastustaja kui ka kolmas isik I on selgitanud sama seisukohta, st et kolmanda isiku I poolt hinnapakkumuses märgitud hind oli ümardatud täisarvuks, mis ei olnud tegelik, arvutuste aluseks olnud kütuse hind. Vastustaja sõnul oli kolmanda isiku I hinnapakkumusest sealjuures tuvastatav, milline oli kolmanda isiku I tahe pakkumuses esitatud kütuse hinna esitamiseks. Vastustaja tuvastas, et kolmanda isiku I poolt esitatud arvandmed, sh alusandmed olid korrektsed.
49.Kaebaja käsitlus kütusekulu arvutuse valemist on ebaõige. Kui leidis tuvastamist, et esitatud arvulised näitajad ei ole omavahel korrelatsioonis, pidigi vastustaja tuvastama, millest on mittevastavus tingitud. Selline tegevus on tavapärane nt ka riigihangetes. Kuivõrd vastustaja tuvastas, et kolmanda isiku I poolt vormidel esitatud kütusekulu on vastavuses vastustaja poolt avaldatud statistika näitajatega ning vormi tingimuste kohaselt tuli tulude ja kulude eelarvel esitada arvud täisarvu täpsusega, oli mittevastavuse põhjus selgesti tuvastatav ja tulenes mitte ebakohasest arvutusest, vaid vastustaja poolt esitatud nõuetest. Seda ei saa kolmandale isikule I ette heita.
50.Lisaks on vastustaja ka kontrollinud dokumentaalsete tõenditega, kas arvutuse kütusekulu/liitrid = eurot liiter arvutuse käigus saadud kütusehinna liitri tulem vastab tegelikkusele ning on tuvastanud, et kütuse hind on reaalne ja sisseostetav. Kolmas isik I on õigesti lähtunud kütusekulu arvestamisel valemist hind x kütuse kogus = kütusekulu, kuid
11(21)
3-20-1694
lähtus arvutuses tegelikust kütusehinnast, mitte aga vastustaja dokumentatsioonis nõutud täisarvu väärtusest. Pakkumuste hindamisel ei lähtunud vastustaja üksikutest eelarve kulukomponentidest, vaid reisitasu ja periooditasude kogumaksumusest valemis (1522Reiside arv Sõru-Triigi parvlaevaliinil * vastav reisitasu) + (2650Reiside arv Rohuküla-Sviby parvlaevaliinil * vastav reisitasu) + (2096Reiside arv Kihnu-Munalaid parvlaevaliinil * vastav reisitasu) + (264Reiside arv Munalaid-Manilaid parvlaevaliinil * vastav reisitasu) + 12 * (pakutud periooditasude summa). Seega pidi ka vastustaja valemi kohaselt lähtuma eeskätt lõppmaksumustes esitatud näitajatest.
51.Tõendamata ja põhjendamata on kaebaja etteheide kolmandale isikule I pangagarantii puudumisest ja kuludesse arvestamata jätmisest. Vastustaja on oma 06.07.2020 vastuses õigesti selgitanud, et lisagarantii nõudmine ja mittenõudmine on kahe eraõigusliku juriidilise isiku vaheline küsimus, mille osas Maanteeamet seisukohta anda ei saa (kaebuse lisa 9).
52.Vastustaja ei ole rikkunud otselepingute sõlmimise menetluse korda. Oletuslikud on kaebaja väited tema pakkumuse avamisest enne selleks sätestatud tähtaega ja kolmandale isikule I edastamisest. Kolmanda isiku I hinnapakkumine on allkirjastatud 14:42, s.o varasemalt, kui kaebaja pakkumine üldse vastustajani jõudis (kaebaja edastas pakkumuse vastustajale 14:45). Eluliselt ei oleks ka usutav, et kolmas isik I jõuaks ca 7 minutiga muuta kõigi kolme liini pakkumusse kuuluvad numbrilised näitajad, igas dokumendis ca 72 arvkirjet.
53.ÜTS § 21 lg 4 ei ole vastuolus PS §-dega 31 ja 32. ÜTS § 21 lg 4 tuleneb määruse nr 1370/2007 artikli 5 lõikest 4, mille kohaselt, kui see ei ole siseriikliku õigusega keelatud, võivad pädevad asutused otsustada sõlmida avaliku teenindamise otselepingud kas siis, kui nende lepingute hinnanguline maksumus on väiksem kui üks miljon eurot, või kui need käsitlevad reisijateveoteenuse osutamist aastas vähem kui 300 000 kilomeetri ulatuses. Seega on Euroopa Liidu õiguse kohaselt määruse eelduste esinemisel lubatav sõlmida siseveeteedel reisijateveolepingu otselepingu ilma riigihankemenetlust läbi viimata. Eesti riik ei ole siseriikliku õigusega otselepingute sõlmimist keelanud, vaid on määruse nr 1370/2007 artikkel 5 lõike 4 Euroopa Liidu õigusest siseriiklikusse õigusesse üle võtnud.
54.Riigikohus on selgitanud, et Euroopa Liidu õigus on küll ülimuslik Eesti õiguse suhtes, kuid see tähendab Euroopa Kohtu praktikat arvestades kohaldamise ülimuslikkust; kohaldamise ülimuslikkus tähendab, et Euroopa Liidu õigusega vastuolus olev siseriiklik õigus tuleb konkreetses vaidluses kohaldamata jätta (vt Riigikohtu üldkogu 19.04.2005 otsus nr 3-4-1-105). Nimetatust lähtuvalt, kuivõrd Euroopa Liidu õigus lubab otselepingute sõlmimist, siis ei saa tekkida ka küsimust ÜTS § 21 lg 4 vastuolust PS §-dega 31 ja 32. Märkimisväärne on seegi, et kaebaja poolt esitatud põhistused vastuolust põhiseadusega ei haaku mitte kaebaja väidetavalt riivatavate põhiõigustega, vaid sisuliselt seab kaebaja kahtluse alla hoopis Euroopa Liidu õiguse normi enda. Sellise sisulise normi enda vaidlustamine Eesti siseriiklikus kohtus võimalik ei ole. Kaebaja ei ole ka sisuliselt põhjendanud ÜTS § 21 lg 4 vastuolu ja enda põhiõiguste riivet lähtuvalt PS §dest 31 ja 32. Vastavate põhjenduste puudumist on käsitlenud kolmandad isikud II ja III oma 15.10.2020 seisukoha punktis 15, millega kolmas isik I nõustub.
55.Põhjendamata on kaebaja nõue tuvastada otselepingute tühisus (HKMS § 5 lg 2). Reisijateveoteenuse otselepingute puhul on tegemist halduslepingutega, mistõttu HKMS § 5 lõike 2 alusel tühisuse tuvastamine võimalik ei ole. Vaidlusalused lepingud ei ole tühised ega kuulu tühistamisele ka halduslepingutele kohalduva regulatsiooni kohaselt (haldusmenetluse seadus (HMS) § 103, § 63). Ka tsiviilõigusliku lepingu tühisust tingivaid aluseid ei esine (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) §-d 86-89). Isegi juhul, kui asjas leiab tuvastamist, et vaidlusalune käskkiri on õigusvastane, siis ei too see kaasa alust kolmanda isikuga I sõlmitud avaliku teenindamise otselepingute tühistamiseks.
12(21)
3-20-1694
56.Kolmas isik I palub jätta rahuldamata kaebaja taotlused: 1) tuvastada, kas kolmanda isiku I tulude ja kulude eelarve vormidel märgitud kütusekulu (lähtes L) moodustab kütuse ühe liitri hinna ja kütuse koguse korrutise ning 2) tuvastada, millise eelarverea, pakkumisele lisatud dokumendi või otselepingu sõlmimist reguleeriva akti järgi sai vastustaja omaalgatuslikult tuvastada, kas „kütusekulu“ summa on korrektne, vastab tegelikkusele ning pakkumuse esitaja tahtele. Pärnumaa Ühistranspordikeskus MTÜ ja Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus MTÜ
57.Kolmandad isikud II ja III vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
58.Kolmanda isiku I pakkumust on õiguspäraselt kontrollitud. Kolmanda isiku I pakkumuses puuduvad kaebuses tõstatud kahtlusi kinnitavad puudused.
59.Otselepingute sõlmimise menetluses ei saa kaebajal olla kaebeõigust tellija ehk vastustaja tegevuse suhtes seoses konkurendi pakkumuse maksumuse põhjendatusega (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-38-16). Sellist nõudeõigust ei saa tuletada ka otselepingu sõlmimise korra p-st 5.5, mis näeb ette võimaluse kahtluste korral pakkumuse maksumuse osas või pakkuja võimekuse osas tellijal sellise pakkujaga lepingut mitte sõlmida. Selline kohustus ei saa tuleneda ka kaebaja poolt viidatud otselepingute sõlmimise korra punktidest 2.1, 3.14 ja 5.18.
60.Vaidlusalused otselepingud on sõlmitud määruse nr 1370/2007 art 5 lg-s 4 sätestatud erandi ja seda Eesti siseriiklikus õiguses rakendava ÜTS § 21 lg 4 alusel. Määrus nr 1370/2007 ei sätesta imperatiivselt, et vedaja tasu suhtes tuleks ilmtingimata läbi viia põhjendamatult madala maksumuse kontroll. Määruse nr 1370/2007 lisa regulatsioon rajaneb Euroopa Kohtu lahendil C-280/00 ning ka sellest lahendist ei tulene reeglistikku tellija poolt makstava tasu alampiiri kohta, vaid nn Altmarki kriteeriumid kannavad vedaja ülekompenseerimise vältimise eesmärki.
61.Isegi kui jaatada vastustaja kohustust kontrollida kolmanda isiku I pakkumuse maksumust kaebuses märgitud määral, on kaebaja etteheited puuduliku kontrolli osa ainetud. Kaebaja ja kolmanda isiku I pakkumused ei erinenud kahtlust tekitaval määral. Vastavalt vaidlusaluse käskkirja aluseks olevale 26.06.2020 hindamiskomisjoni protokollile oli kolmanda isiku I pakkumuse maksumus kokku 4 370 054 eurot ja kaebaja pakkumuse maksumus kokku 4 495 501,320 eurot. Tegemist on marginaalse erinevusega. Seejuures on põhjendatud pakkumuste maksumusi võrrelda ja põhjendatuse üle otsustada kogumaksumuste alusel (vt 26.06.2020 hindamiskomisjoni protokoll, lk 4 lõpus ja lk 5 alguses; kaebuse lisa 6) ning mis võtab arvesse statistika kohaselt reiside arvu liinidel hinnapakkumise aluseks oleval ajaperioodil. Samas ei ole hinnaerinevused silmatorkavad ka liinide kaupa tasusegmentide (püsitasu, reisitasu) osas. Kaebaja pakutud püsitasu on iga liini lõikes odavam kui kolmandal isikul I: 1) Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid liinil oli kaebaja püsitasu ca 3,8% odavam kui kolmandal isiku I; 2) liinil Rohuküla-Sviby oli kaebaja püsitasu ca 3,3% odavam kui kolmandal isikul I; 3) liinil Sõru-Triigi oli kaebaja püsitasu ca 2,6% odavam kui kolmandal isikul I. Kaebaja on pakkunud küll valdavalt mõnevõrra madalamaid reisitasusid, kuid ühikuhinna erinevused on väheolulised. Näiteks liinil Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid on hoopis kaebaja pakkunud Munalaid-Manilaid suunal ca 2,5 korda madalamat reisitasu kui kolmas isik I. Kui pakkumuste kogumaksumused ei erine silmatorkaval määral, siis teatavad erisused ühikuhindade lõikes ei saa anda alust pakkumusele kui tervikule ette heita põhjendamatult madalat maksumust.
62.Pakkujad pidid esitama pakkumuse maksumused lähtudes 2020. a II kvartali hindadest (vt kaebuse lisa 14). Kolmas isik I on oma pakkumuses liiniveo tulude ja kulude eelarve real lahtri L real „Liitrit“ näidanud liinidel Rohuküla-Sviby (kolmandate isikute II ja III 15.10.2020 menetlusdokumendi lisa 1) ja Kihnu-Manilaid (kolmandate isikute II ja III 15.10.2020
13(21)
3-20-1694
menetlusdokumendi lisa 2) kaebaja pakkumusega (kolmandate isikute II ja III 15.10.2020 menetlusdokumendi lisad 3-4) võrreldes hoopis suuremat kütusekogust ning liinil Sõru-Triigi on kaebaja (kolmandate isikute II ja III 15.10.2020 menetlusdokumendi lisa 5) ja kolmanda isiku I (kolmandate isikute II ja III 15.10.2020 menetlusdokumendi lisa 6) kütusekogused võrdsed. Seega on kummutatud kaebaja kahtlused, et kolmanda isiku I pakkumuses esinevad puudused kütusekulu kajastamisel.
63.Vastustaja ei saa sekkuda sadamateenuse osutaja ja pakkujate vahelistesse suhetesse. Kolmanda isiku I pakkumuses sisalduvast vormist 5 on näha, et kolmas isik I on oma pakkumuse maksumuse hulka arvestanud ka garantiikulud vormi 5 sektsioonis H. Seetõttu ei ole alust väita, et kolmas isik I ei oleks garantiikuludega arvestanud ka juhul, kui sadamateenuse osutaja on kolmandalt isikult I sarnaselt kaebajaga garantiid nõudnud.
64.Otselepingute sõlmimise menetluses ei ole aset leidnud kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuvaid minetusi. Kaebaja kahtlused tema pakkumuse avamisest enne tähtaega ja edastamisest kolmandale isikule I on spekulatiivsed ja oletuslikud.
65.Vaidlusaluste lepingute tühisuse tuvastamise nõue on põhistamata. Vaidlusalused otselepingud ei ole eraõiguslikud lepingud, vaid halduslepingud, mistõttu ei kohaldu HKMS § 5 lg 2.
66.Kaebaja ei ole põhjendanud ÜTS § 21 lg 4 vastuolu PS §-dega 31 ja 32. Arusaamatuks jääb, kuidas on ÜTS § 21 lg 4 asjassepuutuv säte käskkirja vaidlustamisel ja lepingute tühisuse tuvastamise nõude puhul. Samuti on ebaselge, milles seisnevad kaebaja riivatavad põhiõigused ning riive ebaproportsionaalsus. Isegi kui jaatada, et ÜTS § 21 lg 4 otselepingute sõlmimise võimalus riivab kaebaja põhiõigust tegeleda ettevõtlusega, on otselepingute sõlmimise võimalus proportsionaalne ja mõõdukas lahendus pidades silmas määruse nr 1370/2007 art 5 lg 4 hinnangut väiksemahulistele liinivedudele ja seda, et kohustuslike menetlusreeglite kehtestamine toob paratamatult kaasa halduskoormuse suurenemise.
KOHTU PÕHJENDUSED
67.Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
68.Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt tunnistanud Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid; Rohuküla-Sviby ning SõruTriigi parvlaevaliinidel vedaja leidmiseks parimaks pakkumuseks AS Kihnu Veeteed 17.06.2020 pakkumuse summas 4 370 054 eurot. Täpsemalt on vaidlus tõusetunud osas, kas vastustaja on esitatud hinnaettepanekuid sisuliselt hinnanud, kas kaebajal on õigus vaidlustada 29.06.2020 korraldust argumendil, et edukaks tunnistatud pakkuja pakkumus oli ebamõistlikult madal ning kas menetlus on olnud läbipaistev. Esmalt selgitab kohus otselepingute sõlmimise korda (I), seejärel hindab vastustaja 29.06.2020 käskkirja nr 1-2/20/544 ja 12.08.2020 vaideotsuse õiguspärasust (II) ning lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluse (III). Viimaks lahendab kohus kaebuse ja jagab menetluskulud (IV). I
69.Vaidlusaluse käskkirja õiguslikuks aluseks on märgitud ÜTS § 21 lg 4. Viidatud normi kohaselt võib lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõigetes 2 ja 5 nimetatud juhtudele avaliku teenindamise otselepingu avaliku teenindamise kohustuse sõitjateveoteenuse osutamiseks teeliikluses ning siseveeteedel ja Eesti Vabariigi territoriaalvetes vedajale panna ainult tingimusel, et avaliku teenindamise otselepingu alusel
14(21)
3-20-1694
osutatakse sõitjateveoteenust aastas vähem kui 200 000 kilomeetri ulatuses teeliikluses ja vähem kui 300 000 kilomeetri ulatuses siseveeteedel ja Eesti Vabariigi territoriaalvetes.
70.ÜTS eelnõu materjalidest nähtuvalt on § 21 lg 4 lisatud teise lugemise käigus eelnõusse (vt 812 SE II Muudatusettepanekute loetelu ühistranspordiseaduse eelnõu juurde, p 2)1. Teise lugemise eelnõu seletuskirjas on selgitusse märgitud § 21 lg 4 osas, et ettepanek on sõnastatud eelnõu 807SE § 2 p-de 1 ja 3 sõnastuse alusel. Hädaolukorra seaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 807 SE seletuskirjas on selgitatud ühistranspordiseaduse osas järgmist: „Punktiga 3 muudetakse § 10 lõiget 11, millega kehtestatakse otselepingute sõlmimise võimalus sõitjateveoteenuse osutamiseks siseveeteedel ja Eesti Vabariigi territoriaalvetes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artiklis 5 sätestatud korrale. /.../ Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artiklis 5 sätestatud otselepingute sõlmimise õigus parvlaevaliikluses. Otselepingu sõlmimine on määruse art 1 kohaselt avaliku teenuse lepingu sõlmimine konkreetse avaliku teenuse pakkujaga ilma eelneva võistleva pakkumismenetluseta. Otselepingud võimaldavad sõitjateveo korraldamist Eesti suursaarte ja mandri vahel senisest paindlikumalt ja stabiilsemalt – otselepingute sõlmimise võimaldamisel parvlaevaliikluses ei sõltu saarte ja mandri vahelise ühenduse pidamine enam üksnes hankemenetluse õnnestumisest. Näiteks korraldas riik aastatel 2002-2004 vedaja leidmiseks mandri ja saarte vahelistele liinidele kaks avalikku konkurssi, mis mõlemad ebaõnnestusid ning oli oht saarte ja mandri vahelise ühenduse katkemiseks. /.../ Määruse artikli 5 lõike 4 kohaselt on võimalik otseleping sõlmida juhul, kui lepingud käsitlevad avaliku reisijateveoteenuse osutamist aastas vähem kui 300 000 kilomeetri ulatuses. /.../ Ka võimaldaksid otselepingud läbipaistvamaid ja paindlikumaid hinnaläbirääkimisi, et tagada vedajale makstava avaliku teenuse hüvitise vastavus Altmarki kriteeriumidele ja nimetatud kriteeriume järgiva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artiklitele 4 ja
6.Altmarki kriteeriumi üks põhitingimus on, et kui abisaajat ei valitud avaliku hankemenetluse kaudu, tuleb sobiva hüvitise tase kindlaks määrata selliste kulude analüüsi alusel, mida keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimisega ettevõtja oleks nende kohustuste täitmiseks kandnud, arvestades kohustuste täitmisega seotud tulusid ja mõistlikku kasumit. Just sellised kulude analüüsid peavad olema aluseks läbirääkimiste alustamiseks otselepingute sõlmimisel.“2
71.Euroopa Komisjoni teatises 2014/C 92/01 tõlgendamissuuniste kohta seoses määrusega (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel (avaldatud Euroopa Liidu Teatajas 29.03.2014) on punktis 2.1.2 selgitatud, et õiguskindluse tagamiseks peab liikmesriigi otsus kohaldada määrust (EÜ) nr 1370/20047 avalikule reisijateveole siseveeteedel olema vastu võetud läbipaistval viisil ja toetuma juriidiliselt siduvale õigusaktile. Käesoleval juhul on selliseks siseriiklikuks õigusaktiks ÜTS, mille § 21 lg-s 4 on sõnaselgelt viidatud määrusele nr 1370/2007.
72.Vastustaja 11.06.2020 kirja nr 27-5/20/27843-1 kohaselt osutatakse avaliku teenindamise otselepingu alusel sõitjateveoteenust parvlaevaliinidel Sõru-Triigi, Rohuküla-Sviby, KihnuMunalaid ning Munalaid-Manilaid indikatiivselt kokku 89 000 km aastas (vt kaebuse lisa 18, lk 1). Seega on tõendatud, et avaliku teenindamise otselepingu alusel ei osutata aastas sõitjateveoteenust kokku üle 300 000 kilomeetri. Järelikult on otselepingu sõlmimine lubatud.
Hädaolukorraseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 807 SE seletuskiri, lk-d 6-7. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cb1cd43b-4b04-461c-b149edadd0e1b223/H%C3%A4daolukorra%20seaduse%20ja%20%20%C3%BChistranspordiseaduse%20muutmise %20seadus
15(21)
3-20-1694
73.Vastustaja on õigesti märkinud, et käesoleval juhul on otselepingute sõlmimise menetluses järgitud võrdse kohtlemise põhimõtet. Esmalt väärib märkimist, et Maanteeameti 11.06.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/490 otsustati viia seoses olemasolevate otselepingute lõppemisega läbi avaliku teenindamise otselepingu sõlmimise menetlus vedajate leidmiseks parvlaevaliinidele alljärgnevalt: 1.1. Kihnu saarega ühenduse pidamiseks liinil Kihnu-Munalaid-Kihnu ja Munalaid-Manilaid-Munalaid pidamiseks ajavahemikul 01.10.2020 kuni 30.09.2025; 1.2. Saaremaa ja Hiiumaa omavahelise ühenduse pidamiseks liinil Sõru-Triigi ajavahemikul 02.02.2021 kuni 01.02.2026; 1.3. Vormsi saarega ühenduse pidamiseks liinil Rohuküla-Sviby ajavahemikul 01.06.2021 kuni 31.05.2026 (punkt 1) ning kinnitati punktis 1 nimetatud parvlaevaliinidel sõitjateveoteenuse osutamise avaliku teenindamise otselepingu sõlmimise kord (punkt 5) (kaebuse lisa 4). Vastavalt otselepingu sõlmimise korra punktile 2.1 lähtutakse otselepingu sõlmimisel eesmärgist tagada menetluse läbipaistvus ja kontrollitavus, isikute võrdne kohtlemine, konkurentsi efektiivne ärakasutamine, rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutus ning samuti eesmärgist vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti (kaebuse lisa 5, lk 1). Seega on kaebaja õigesti märkinud, et vastustaja on sidunud ennast viidatud põhimõtetega. Asjaolu, et vedajad, sh kaebaja on saanud esitada hinnaettepaneku vastustajale, vaidluse all ei ole (vt otselepingu sõlmimise korra punkt 4.1; kaebuse lisa 18). II
74.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
75.Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud vastustaja 29.06.2020 käskkirja mh argumendil, et vastustaja on jätnud vedajate pakkumused sisuliselt hindamata ning on üksnes reastanud pakkumused kogumaksumuse alusel. Samuti leiab kaebaja, et kolmanda isiku I pakkumus oli ebamõistlikult madal (alapakkumus) või oli kasutatud ristsubsideerimist.
76.Riigikohus on 13.09.2016 otsuses nr 3-3-1-38-16 selgitanud, et [kuni 30.09.2015 kehtinud] ÜTS § 10 lg 11 ei anna teistele võimalikele pakkujatele õigust nõuda, et veo tellija küsiks otselepingu sõlmimise menetluses tulevaselt vedajalt selgitusi pakkumuse maksumuse kohta, ega ka seda, millise hinnaga tuleb pakkumus esitada (punkt 21). Kohtu hinnangul ei anna ka kehtiv ÜTS § 21 lg 4 teistele võimalikele pakkujatele õigust nõuda, et veo tellija küsiks otselepingu sõlmimise menetluses tulevaselt vedajalt selgitusi pakkumuse maksumuse kohta, kuivõrd kehtiv ÜTS § 21 lg 4 on sõnastatud kuni 30.09.2015 kehtinud ÜTS § 10 lg 11 alusel (vt käesoleva otsuse põhjenduste punkt 70). Seega tuleb alljärgnevalt hinnata, kas kaebajal on otselepingute sõlmimise korrast tulenevalt subjektiivne õigus vaidlustada vastustaja 29.06.2020 käskkirja argumendil, et kolmanda isiku I pakkumus oli põhjendamatult madal.
77.Kui kaebaja huvide kaitse ei ole sätte eesmärk, ei tule sellest kaebajale subjektiivset õigust ning selle normi alusel ei saa kaebust rahuldada (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.09.2016 otsus nr 3-3-1-38-16, p 23).
78.Otselepingute sõlmimise kord sätestab Rohuküla-Sviby, Sõru-Triigi ja Kihnu-MunalaidKihnu ja Munalaid-Manilaid-Munalaid parvlaevaliinil sõitjateveoteenuse osutamise avaliku teenindamise otselepingu sõlmimise protseduurireeglid; korra eesmärgiks on tagada otselepingu sõlmimiseks vajalike toimingute teostamine kooskõlas õigusaktidega ja määratleda kõnealuste toimingute järjestus (otselepingute sõlmimise korra punkt 1.1.). Otseleping tuli sõlmida madalama kogumaksumusega hinnaettepaneku esitanud vedajaga (otselepingu sõlmimise korra punktid 4.3 ja 5.3). Kui hinnaettepaneku esitanud vedaja ei vasta punkti 5.2 alapunktides toodud nõuetele või kui esitatud hinnaettepanekust lähtuvalt tekib komisjonil kahtlus, et vedaja ei ole võimeline (ka punktis 5.6 sätestatud juhul) hinnaettepanekus esitatud 16(21)
3-20-1694
tingimustel sõitjateveoteenust osutama, seejuures ei ole kõnealust kahtlust täiendavate selgituste esitamisel kõrvaldatud, või kui hinnaettepanekus ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente ja kinnitusi ka komisjoni poolt hinnaettepaneku esitanud vedajale antud täiendava tähtaja jooksul, jäetakse kõnealuse vedajaga otseleping sõlmimata (otselepingu sõlmimise korra punkt 5.5).
79.Sisuliselt samamoodi on sõnastatud korra punktid ka ülalviidatud haldusasjas nr 3-3-1-3816: „Korra punktis 5.3 märgitakse, et kui esitatud hinnapakkumisest lähtuvalt võib eeldada, et võimalik veoteenuse osutaja ei ole ilmselt võimeline hinnapakkumises esitatud tingimustel veoteenust osutama, seejuures ei ole kõnealust kahtlust lisaselgituste küsimisega kõrvaldatud, jäetakse võimaliku veoteenuse osutajaga otseleping sõlmimata. Korra punkt 5.3 reguleerib veo tellija ja võimaliku vedaja vahelist õigussuhet hinnapakkumuse esitamisel ning selles selgitatakse võimalikule vedajale neid õiguslikke tagajärgi, kuidas veo tellija võimaliku pakkujaga käitub, kui tellijal on tekkinud hinnapakkumuse osas kahtlus, ja millised on otselepingu sõlmimise tagajärjed, kui võimalik pakkuja jätab kahtluse kõrvaldamata. Korra punkti 5.3 mõtteks on kaitsta eelkõige nii võimalikku vedajat otselepingu sõlmimise menetlusest meelevaldselt kõrvaldamise eest kui ka veo tellijat andmaks talle võimaluse jätta otseleping sõlmimata isikuga, kes ei ole võimeline märgitud hinnaga teenust osutama. Kaebaja ei saa otselepingu sõlmimisel kaitsta veo tellija huvi saada pakkumine hinnaga, mis ei tekitaks kahtlust võimaliku teenuse osutamises. Kaebaja õigusi ei riku see, kui kaebaja arvates küsib kolmas isik otselepingu sõlmimisel liiga väikest tasu.“ (p-d 25.-25.1).
80.Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus vastustaja ja kolmandate isikutega, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kolmanda isiku I pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimist. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja vastavasisulised väited ning jätab rahuldamata kaebaja taotlused tuvastada, 1) kas kolmanda isiku I liiniveo tulude ja kulude eelarve vormidel märgitud kütusekulu (lahter L) moodustub kütuse ühe liitri hinna ja kütuse koguse korrutisest ning 2) millise eelarverea, pakkumisele lisatud dokumendi või otselepingu sõlmimist reguleeriva akti järgi sai vastustaja omaalgatuslikult tuvastada, kas „kütusekulu“ summa on korrektne, vastab tegelikkusele ning pakkumuse esitaja tahtele.
81.Riigikohus on selgitanud oma 13.09.2016 otsuses nr 3-3-1-38-16, et ka korra punkt 5.6 (veo tellija peab teenuse osutajale hüvitise maksmisel järgima nn Altmarki kriteeriume) ei anna kaebajale õigust vaidlustada vastustaja tegevust otselepingu sõlmimisel; alla oma hinna jääv lepingutasu ei kujuta endast riigiabi; samuti ei ole kohtuasjas tuvastatud, et kolmanda isiku avalike teenuste ja muu tegevusvaldkonna vahel toimuks lubamatu ristsubsideerimine (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-38-16, p 28). Nii on see ka praegusel juhul. Otselepingu sõlmimise korra punkt 5.8 kohustab veo tellijat jälgima väga täpselt kohtuasjast C-280/00 Altmark Trans GmbH lähtuvaid põhimõtteid. Kuivõrd ka käesoleval juhul leiab kaebaja, et kolmanda isiku I pakkumus võis olla põhjendamatult madal, siis on asjakohane eelviidatud Riigikohtu seisukoht. Sellest järeldub, et kaebajale ei tulene kaebeõigust ka otselepingute sõlmimise korra punktist
82.Vastavalt otselepingute sõlmimise korra punktile 4.3 sõlmitakse otseleping madalaima kogumaksumuse hinnaettepaneku esitanud vedajaga, arvestades punktis 5.3 sätestatut.
83.Vaidlus puudub osas, et kolmas isik I esitas madalaima kogumaksumusega hinnaettepaneku (vt 26.06.2020 hindamiskomisjoni protokoll, kaebuse lisa 6; vastustaja 29.06.2020 käskkiri, kaebuse lisa 7). Samuti ei ole vaidlust selles, et hindamiskomisjon on hinnanud vedajate vastavust otselepingu sõlmimise korra punktidele 5.2.1-5.2.4 (vt hindamiskomisjoni 26.06.2020 protokoll, lk 2-3) ning võrrelnud vedajate hinnaettepanekutes toodud kogumaksumusi, juhindudes otselepingute sõlmimise korra punktis 5.3. esitatud
17(21)
3-20-1694
valemist (vt hindamiskomisjoni 26.06.2020 protokoll, lk 3-5). Hinnapakkumuste kohta 19.06.2020 koostatud Exceli tabeli on vastustaja esitanud kohtule 29.03.2021 (vastustaja 29.03.2021 menetlusdokumendi lisa 5). Seega on ekslik kaebaja seisukoht, et tema on teinud parima hinnaettepaneku ning vastustaja oleks pidanud tunnistama tema pakkumuse parimaks.
84.Vastustaja on selgitanud, et koostas 08.07.2021 täiendavalt hinnavõrdlustabeli, millest nähtub kolmanda isiku I pakkumuses toodud kütuse hind liitri kohta (vastustaja 29.03.2021 menetlusdokumendi lisa 6 (juurdepääsupiiranguga dokument)). Kuigi vastustaja 08.07.2021 Exceli tabel on koostatud peale vaidlusalust 29.06.2020 käskkirja, siis on täiendav tabel koostatud vaidemenetluse ajal. Seega on vaidemenetluses täiendavalt kontrollitud esitatud pakkumusi sisuliselt. Lisaks on vastustaja selgitanud, et vaidlusaluse konkursi hetkel kehtis kolmanda isiku I poolt opereeritav Sõru-Triigi leping (sõlmitud kolmanda isiku I ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel 02.03.2017). Vastustaja märkis, et tuginedes viidatud lepingule oli vastustajal olemas kolmanda isiku I poolt kütuse müüjatelt küsitud hinnapakkumised kütusele (vt vastustaja 29.03.2021 menetlusdokumendi lisa 7 (juurdepääsupiiranguga dokument)). Seega on vastustaja täiendavalt kontrollinud, kas edukaks tunnistatud pakkuja on võimeline pakkumuses näidatud tingimustel teenust osutama (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-38-16, p 26).
85.Seoses kaebaja väidetega sadamateenuse osutaja kinnitusest nõustub kohus vaideotsuses märgituga, et see, millistel asjaoludel sadamateenuse osutaja oma kinnituskirja väljastab, peale teda rahuldava garantii esitamist, sõltub sadamateenuse osutajast (vaideotsuse p 3, lk 5; kaebuse lisa 11). Samas on kolmandad isikud II ja III märkinud õigesti, et kolmas isik I on arvestanud garantiikulud pakkumuse maksumuse hulka (vt hinnavõrdlustabel, „Koond“, lahter nr 46; vastustaja 29.03.2021 menetlusdokumendi lisa 6 (juurdepääsupiiranguga dokument)). Ühtlasi nõustub kohus vaideotsuse punktis 6 „Pakkumuste saabumine ja avamine“ ja vaideotsuse punktis 2 „Väited kütusehinna osas“ märgituga ega pea vajalikuks neid seisukohti korrata (HKMS § 165 lg 2).
86.Tõendamist ei ole leidnud kaebaja kahtlused, et tema pakkumus avati enne selleks sätestatud tähtaega ning edastati selles sisalduv info kolmandale isikule I. Nii nähtub kolmanda isiku I poolt edastatud pakkumuse allkirjalehelt, et kolmanda isiku I hinnapakkumine oli allkirjastatud 17.06.2020 kell 14:42 (AS Kihnu Veeteed 19.10.2020 menetlusdokumendi lisa 4), s.o varasemalt, kui kaebaja pakkumine vastustajani jõudis (kaebaja edastas pakkumuse vastustajale 14:45; kaebuse lisa 8). Vastustaja esitatud Erika Virroja 17.06.2020 e-kiri ei tõenda, et kaebaja hinnapakkumine edastati komisjoni liikmetele 14:55, kuivõrd esitatud e-kirja saatja ja adressaat on üks ja sama isik (Erika Virroja; vastustaja 29.03.2021 menetlusdokumendi lisa 1). Küll aga nähtub vastustaja poolt 29.03.2021 esitatud kuvatõmmisest (lisa 2), et kaebaja pakkumus on saabunud 17.06.2020 ning määratud dokumendi vastutavaks isikuks Kirke Williamson (kes oli ka komisjoni liige) 17.06.2020 kell 14:55. Seega on tõendatud, et kaebaja pakkumus on komisjoni liikmele edastatud 17.06.2020 kell 14:55.
87.Sõltumata asjaolust, et hindamiskomisjoni 26.06.2020 protokollis on märgitud kaebaja hinnapakkumuse laekumise ajaks ebaõige kellaaeg, ei saanud see mõjutada menetluse lõpptulemust. Küsimus sellest, millal pakkumus on laekunud, mõjutab asjaolu, kas tegemist on tähtaegselt esitatud pakkumusega või mitte. Kaebaja pakkumus loeti tähtaegselt esitatuks (26.06.2020 protokoll, lk-d 1-2; kaebuse lisa 6). Seega on vaideotsuses õigesti märgitud, et olenemata eksimusest vaide esitaja pakkumuse saabumise kellaaja osas, ei muutnud see konkursi lõplikke tulemusi, vaide esitaja pakkumuse kvalifitseerimist ega sellega arvestamist (vaideotsuse p 6; kaebuse lisa 11). Eeltoodust lähtuvalt ei ole kaebaja õigusi rikutud sellega, et hindamiskomisjoni 26.06.2020 protokollis on kajastatud kaebaja pakkumuse esitamise ebaõige kellaaeg. 18(21)
3-20-1694
88.Kohus nõustub kolmandate isikutega, et arusaamatud on kaebaja väited pakkumuses II kvartali hindade esitamisest, kuivõrd hinnaettepaneku esitamise vormi kohaselt oli vedajatel kohustus esitada reisitasu ja periooditasu 2020. a II kvartali hindades ning üksnes juhul, kui see ei ole võimalik, siis 2020. a hindades (hinnaettepaneku maksumuse vorm, p 4; kaebuse lisa 19).
89.Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et vastustaja 29.06.2020 käskkiri on õiguspärane, mistõttu tühistamisnõue rahuldamisele ei kuulu. Kuivõrd kaebaja ei ole vaidlustanud vaideotsust eraldiseisvalt vaide esemest, siis jääb ka vaideotsuse tühistamise nõue rahuldamata. Lisaks on kaebaja taotlenud vaidlusaluste lepingute tühisuse tuvastamist (HKMS § 5 lg 2). Arvestades, et lepingute aluseks olev käskkiri on õiguspärane, siis jääb ka tühisuse tuvastamise nõue rahuldamata. Ka alternatiivselt esitatud vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse tuvastamisnõue rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et vastustaja 29.06.2020 käskkiri on õiguspärane. Seetõttu jääb rahuldamata ka kahju hüvitamise nõue. III
90.Kaebaja on palunud algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, kuivõrd leiab, et ÜTS § 21 lg 4 on vastuolus põhiseaduse §-dega 31 ja 32.
91.Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingule lisatud ühinemisakti (RT II 2004, 3, 8) artikli 2 alusel muutusid alates Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast Eesti Vabariigi suhtes siduvaks Euroopa Ühenduse asutamisleping ja Euroopa Liidu leping ning nende alusel vastuvõetud aktid. Need aktid moodustavad Euroopa Kohtu hinnangul omaenda õiguskorra, mis on liikmesriikide õigussüsteemide lahutamatu osa ja mida nende kohtud on kohustatud kohaldama (vt Euroopa Kohtu 15. juuli 1964. aasta otsus kohtuasjas 6/64: Costa vs. ENEL, EKL 1964, lk 1253). Euroopa Kohus on leidnud, et ühenduse institutsioonide võetud meetmete kehtivuse üle saab otsustada ainult ühenduse õiguse põhjal ja et ühenduse meetme kehtivust ega selle toimet liikmesriigis ei saa mõjutada väited, nagu oleks see vastuolus kas kõnealuse riigi põhiseaduses ettenähtud põhiõiguste või tema põhiseadusliku struktuuri põhimõtetega (Euroopa Kohtu 17. detsembri 1970. aasta otsus kohtuasjas 11/70: Internationale Handelsgesellschaft, EKL 1970, lk 1125, punkt 3). Euroopa Liidu Toimimise lepingu artiklite 263 ja 267 kohaselt kontrollib EL-i teisese õiguse õiguspärasust Euroopa Kohus ning üksnes Euroopa Kohtul on võimalik teisese õiguse akte kehtetuks tunnistada.
92.Riigikohus on selgitanud, et Riigikohtu pädevuses ei ole üldjuhul ka Eesti õigustloova akti EL-i õigusega seotud sätte põhiseadusele vastavuse kontroll ja selle sätte kehtetuks tunnistamine, kui vastav säte on kooskõlas selle aluseks oleva EL-i õigusega (vt Riigikohtu üldkogu 01.07.2010 otsus nr 3-4-1-33-09, p 42; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28.06.2008 määrus nr 3-4-1-5-08, p 30). Halduskohtud peavad EL õigusega seotud, st EL õigusest tuleneva, seda täpsustava või rakendava Eesti õiguse kohaldamisel ja tõlgendamisel esmalt kontrollima seda, kas Eesti õigus on EL õigusega vastavuses (Riigikohtu halduskolleegiumi 07.05.2008 määrus nr 3-3-1-85-07, p 38).
93.Euroopa Komisjoni teatise tõlgendamissuuniste kohta seoses määrusega (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel 2014/C 92/01, p-s 2.3.3 on selgitatud artikli 5 lõiget 4 (tingimused, mille alusel võib pädev asutus sõlmida avaliku teenindamise otselepingu, kui lepingu maht on väike või kui selline leping sõlmitakse VKE-ga): „Ilma võistleva pakkumismenetluseta võib pädev asutus sõlmida avaliku teenindamise otselepingu juhul, kui lepingumaht on väike või kui leping sõlmitakse väikese või keskmise suurusega ettevõtjaga (artikli 5 lõige 4). Avaliku teenindamise leping loetakse väikesemahuliseks, kui selle keskmine aastane maksumus on väiksem kui üks miljon eurot või kui aastane läbisõit on väiksem kui 300 000 kilomeetrit /.../. Riiklik seadusandja võib otsustada,
19(21)
3-20-1694
et pädev asutus peab sellisel juhul rakendama reeglit, et avaliku teenindamise lepingud sõlmitakse õiglase, avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva pakkumismenetluse alusel.“3
94.Käesoleval juhul on ÜTS § 21 lg 4 kooskõlas EL-i õigusega, kuivõrd sarnaselt määruse nr 1370/2007 artikli 5 lõikes 4 on ka § 21 lg-s 4 lubatud otselepingute sõlmimine väiksemahuliste lepingute puhul, st kui aastane läbisõit on väiksem kui 300 000 kilomeetrit.
95.Sellest tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse ÜTS § 21 lg 4 kohaldamata jätmiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. IV
96.Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta Tuule Liinid OÜ kaebus rahuldamata.
97.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kolmandate isikute vastaspool on kaebaja.
98.HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11 ja § 103 lg 1 p 1). Kulude kandmise kohustuse tekkimist tõendab vastav arve.
99.Kolmas isik I on palunud kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 6903,70 eurot (5642 + 1261,70) eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude taotluse kohaselt on kolmas isik I kandnud käesolevas haldusasjas menetluskulusid järgnevalt: 1) lepingulise esindaja kulud vastavalt arvele nr 2010118 ja selle spetsifikatsioonile summas 2266,10 eurot; 2) lepingulise esindaja kulud vastavalt arvele nr 2011120 ja selle spetsifikatsioonile summas 2228,90 eurot; 3) lepingulise esindaja kulud vastavalt arvele nr 2102114 ja selle spetsifikatsioonile summas 1147 eurot ning 4) lepingulise esindaja kulud vastavalt arvele nr 2103025 ja selle spetsifikatsioonile summas 1261,70 eurot. 100.Kaebaja hinnangul ei ole kolmanda isiku I menetluskulu 1261,70 eurot (menetlusdokumendi koostamiseks kulus 8 tundi ja 14 minutit) täies ulatuses põhjendatud, vaid on üle paisutatud. Kaebaja hinnangul on kolmanda isiku I poolt 05.03.2021 esitatud seisukoha koostamise vajalikuks ja põhjendatud kuluks 4 tundi. 101.Kolmanda isiku I menetluskulud on seostatavad käesoleva haldusasjaga ning menetluskulude tekkist tõendavad dokumendid (arved) on kohtule esitatud. Kohus nõustub kaebajaga, et kolmanda isiku I poolt 05.03.2021 taotluses toodud menetluskulud on põhjendamatult suured. Kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatud kuluks 6 tundi, summas 930 eurot (155 x 6). Muus osas loeb kohus kolmanda isiku I menetluskulud põhjendatuks ja mõistlikuks. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku I kasuks välja menetluskulud 6572 (5642 + 930) eurot (ilma käibemaksuta).
102.Kolmas isik II palub mõista kaebajalt välja menetluskulud summas 2438 eurot (sh käibemaks) (249,60 eurot + 2188,80 eurot). Kolmanda isiku II menetluskulud summas 249,60 eurot on tõendatud ja põhjendatud. Kolmanda isiku II poolt 19.02.2021 esitatud menetluskulude
taotlusele on lisatud kolmandale isikule II adresseeritud järgmised arved: 1) arve nr 2020-48 summas 1036,80 eurot; 2) arve nr 2020-59 summas 902,40 eurot; 3) arve nr 2021-136 summas 192 eurot ning 4) arve nr 2021-114 summas 38,40 eurot, seega kokku 2169,60 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist mõistlike ja põhjendatud menetluskuludega. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku II kasuks välja menetluskulud summas 2419,20 (2169,60 + 249,60) eurot (sh käibemaks). 103.Kolmas isik III on palunud kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 2438 eurot (sh käibemaks) (249,60 eurot + 2188,80 eurot). Kolmanda isiku III menetluskulud summas 249,60 eurot on tõendatud ja põhjendatud. Kolmanda isiku III poolt 19.02.2021 esitatud menetluskulude taotlusele on lisatud kolmandale isikule III adresseeritud järgmised arved: 1) 2020-45 summas 1036,80 eurot; 2) arve nr 2020-66 summas 883,20 eurot; 3) arve nr 2020-94 summas 38,40 eurot; 4) arve nr 2021-104 summas 28,40 eurot ning 5) arve nr 2021-130 summas 211,20 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja mõistlike menetluskuludega. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku III kasuks välja menetluskulud summas 2457,60 (2208 +249,60) eurot (sh käibemaks).
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik
21(21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.