lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-658/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 12.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-658/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1043
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 43Korduv kaebusHMS § 71 lg 2Vaidemenetluse algatamise õigusVangS § 106Vangla direktorVangS § 53Kinnipeetava ravimine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-658

Määruse kuupäev

12.05.2021

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Martin Villemsi kaebus Justiitsministeeriumi 17.03.2021. a vaide tagastamise otsuse nr 11-7/1689-2 peale Kaebaja – Martin Villems Vastustaja – Justiitsministeerium

Menetlusosalised Resolutsioon

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

1.Tagastada Martin Villemsi kaebus.
2.Jätta Martin Villemsi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1). Kohus toimetab määruse kaebajale kätte koos tõlkega vene keelde.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Vanglas kinnipeetav Martin Villems esitas 28.03.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi tegevuse peale. Kaebaja ei ole rahul, et tema vaie tagastati 07.03.2021. a otsusega ja oma korraldustega on Justiitsministeerium loonud olukorra, kus kinnipeetavad on muudetud riigivõimu objektiks. Kaebaja taotleb, et kohus nõuaks vastustajalt välja 07.03.2021. a kirjutatud vaide, 17.03.2021. a vaide tagastamise otsuse ning korraldused, mis on antud „Vanglaametnikule või muule vanglatöötajale Justiitsministeeriumi ametniku poolt korralduste andmise ja teenistusülesannete täitmise kord“ § 2 lg 1 või lg 2 alusel. Kaebajale ei ole teada täpseid korralduste andmeid, neile on vaid viited erinevates piiravates käskkirjades. Kaebaja viibib mitmendat korda ja pikema aja jooksul piirangute all, mis ei ole ajendatud reaalsest ohuolukorrast, vaid Justiitsministeeriumi ametnike imperatiivsetest käskudest, mis on vanglaametnikele kohustuslikud. Kaebaja taotleb asja läbivaatamist kohtuistungil ning tunnistaja ülekuulamist. Kaebaja leiab, et tõhusaim viis oma õiguste kaitseks oleks lahendada asi keelamiskaebuse läbi. Kaebaja eesmärk on saavutada olukord, kus meditsiiniprobleemiga tegeleksid VangS § 53 alusel vangla arstid, mitte ministeeriumi ametnikud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus tegi kohtunõude Justiitsministeeriumile, kohustades esitama asjakohased kaebuses viidatud kohtueelse menetluse materjalid.
3.Justiitsministeerium edastas kohtule M. Villemsi 07.03.2021. a vaide ja Justiitsministeeriumi 17.03.2021. a vaide tagastamise nr 11-7/1689-2. Kohtu seisukoht
4.Kohtueelsetest menetlusdokumentidest nähtuvalt esitas kaebaja 07.03.2021. a vaide Justiitsministeeriumile, kuna leiab, et vanglate osakonna tegevuse, mis seisneb vanglatele korralduste andmises, tulemusena on kinnipeetavad, sh kaebaja muudetud riigivõimu objektideks. Vaide esitaja on rahulolematu Justiitsministeeriumi alluvuses oleva vanglate osakonna ja selle juhi korralduste suhtes. Korralduste sisuks on muuhulgas käsk sulgeda kinnipeetavad eraldatud lukustatud kambritesse. Vaide esitaja taotleb Justiitsministeeriumilt vanglatele antud korralduste tühistamist osaliselt – osas, mis käsitleb vangide vabadusõiguse piiramist.
5.Justiitsministeerium tagastas kaebaja vaide 17.03.2021. a otsusega nr 11-7/1689-2 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna leidis, et kaebajal puudub vaide esitamise õigus. Justiitsministeerium viitas Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määruse nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimäärus“ punkt 39 alapunktile 91, mille kohaselt kuulub ministeeriumi struktuuri vanglate osakond, mille põhiülesanne on vanglate tegevuse koordineerimine ja korraldamine ning teenistuslik järelevalve (punkt 481). Justiitsministeerium viitas ka justiitsministri 08.07.2003. a määruse nr 50 „Vanglate osakonna põhimäärus“ § 2 lg-le 1, mille kohaselt on vanglate osakonna põhiülesanne vanglate tegevuse juhtimine. Vanglate osakond ei juhi vanglaid mitte vahetult, vaid strateegiliselt: töötab välja arengusuunad, määrab eesmärgid ja analüüsib tulemusi, tagab eelarve, teeb järelevalvet jms. Vanglate osakonna poolt vanglatele antavad korraldused on teenistusalased, selgitab Justiitsministeerium vaide tagastamise otsuses. HMS § 71 lg 2 järgi ei saa vaiet esitada haldusorgani, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, akti või toimingu peale. Vabariigi Valitsuse seaduse § 94 lg-s 1 sätestatu kohaselt valvab Vabariigi Valitsus ministeeriumi tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Justiitsministeerium leidis, et kaebajal puudub antud juhul õigus vaiet esitada viidatud sätetest tulenevalt.
6.Kohus saab kaebusest aru selliselt, et kaebaja arvates on tema õigused Tartu Vanglas piiratud Justiitsministeeriumi otsuste alusel.
7.Kohus kaebajaga ei nõustu ning leiab, et kaebajal on oma õiguste kaitsmiseks vajalik vaidlustada Tartu Vangla haldusakte või toiminguid, millega konkreetselt on tema liikumisvabadust piiratud. Kaebaja õigusi Tartu Vanglas karistust kandes piiratakse konkreetsete Tartu Vangla direktori või vangla töötajate antud haldusaktidega ning kui kaebaja arvates on tema õigusi riivatud õigusvastaselt, siis on efektiivne õiguskaitsevahend esitada vaie vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt konkreetse haldusakti või toimingu peale. Justiitsministeeriumi pädevuses ei ole anda haldusakte kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks, sealhulgas eraldatud lukustatud kambrisse paigutamiseks. Kui kaebaja liikumist vanglas osakonna piires liikuda on piiratud viiruse (Covid-19) leviku tõkestamiseks, siis on kaebajal oma õiguste tõhusaks kaitseks vajalik vaidlustada Tartu Vangla direktori käskkirja, millega on piirangud vanglas kehtestatud. Kaebajale ei tulene ühestki õigusaktist subjektiivset õigust nõuda, et Justiitsministeerium annaks Tartu Vanglale temale meelpäraseid töökorralduslikke suuniseid (vt ka Tartu Halduskohtu 23.01.2021. a määrus asjas nr 3-20-1204). Kohus leiab, et Justiitsministeerium on õiguspäraselt M. Villemsi 07.03.2021. a vaide tagastanud vaide esitamise õiguse puudumise tõttu ning vaide tagastamise otsus ilmselgelt kaebaja õigusi ei riku.
8.Kohtu hinnangul ei ole kaebajal Justiitsministeeriumi vastu esitatud keelamisnõude osas ilmselgelt kaebeõigust, mistõttu tuleb kaebus vastavas osas tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel, kuid see ei tähenda, et kaebaja ei saaks oma õigusi kaitsta muul viisil.
9.Kohtupraktikas on leitud, et Justiitsministeeriumi korraldusel, mille alusel Tartu Vangla direktor piirab vanglas kinnipeetavate vanglasisest ja -välist liikumis- ja suhtlemisvabadust, ei ole olnud vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele, kuna vanglas kehtinud piirangud nähti ette vangla direktori käskkirjadega, ning korraldusega tutvumise võimaluse puudumine ei takistanud kinnipeetava õiguste kaitset kohtumenetluses (vt Tartu Ringkonnakohtu 08.06.2020. a määrus asjas nr 3-20-528, p 20). Kui piirangute kehtestamise on otsustanud selleks pädev isik, see tähendab vangla direktor (VangS § 106, § 41 lg 2, § 8 lg 2, § 69 lg 4, Tartu Vangla põhimäärus § 3 lg 2 p-d 1, 2 ja 7), siis asjaolu, et justiitsminister saatis vanglatele korralduse piirangute kohaldamise vajaduse kohta, ei oma määravat tähtsust, sest piirangute kohaldamise Tartu Vanglas otsustas vangla direktor mitte justiitsminister (vt Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-20-766, milles toodud põhiseisukohad on refereeritud ka jõustunud Tartu Halduskohtu 18.02.2021. a kohtuotsuses asjas nr 3-20-955, p 15). Seega on kaebajal võimalik vaidlustada vahetult tema õigusi piiravaid Tartu Vangla direktori või muu vanglas töötava isiku poolt antud haldusakte või toiminguid. Keelamiskaebus Justiitsministeeriumi tegevuse peale ei aita saavutada kaebajal oma eesmärki vabaneda tema hinnangul põhjendamatutest ja õigusvastastest piirangutest.
10.Eeltoodud põhjendustel, kuulub Martin Villemsi kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4).
11.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium