Eesti Metsahalduse OÜ, Eesti Metsamehed OÜ ja Võsatööde OÜ kaebus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 18.02.2021 kvalifitseerimisotsuse ning pakkuja edukaks tunnistamise otsuse „Vändra piirkond“ riigihankes „Heakorrateenuse ostmine“ (viitenumber 229106) õigusvastaseks tunnistamiseks ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.03.2021 otsuse nr 4121/229106 tühistamiseks ning kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – Eesti Metsahalduse OÜ, Eesti Metsamehed OÜ ja Võsatööde OÜ, seaduslik esindaja Ülari Metsaveer, lepinguline esindaja Roger Uusmaa Vastustaja – Põhja- Pärnumaa vald, volitatud esindaja Piret Müür Kolmas isik – Vändra MP OÜ, lepinguline esindaja Kaisa Lumiste
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada kaebajate taotlus kaebuse nõuete muutmiseks. Lugeda kaebuse nõueteks Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 18.02.2021 kvalifitseerimisotsuse ning pakkuja edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõue riigihanke „Heakorrateenuse ostmine“ (viitenumber 229106) osas 2 „Vändra piirkond“; Riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.03.2021 otsuse nr 41-21/229106 tühistamise nõue ning kahju hüvitamise nõue summas 142 000 eurot.
Jätta kaebus rahuldamata.
Mõista kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja menetluskuludena 921,67 eurot. Muus osas jätta menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.05.2021. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.
1.Riigihangete registris avaldati 21.12.2020 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse riigihange „Heakorrateenuse ostmine“ (viitenumber 229106). Riigihange oli ühe menetluse raames osadeks jaotatud: osa 1 - „Pärnu-Jaagupi piirkond“ ja osa 2 - „Vändra piirkond“. Menetlus viidi läbi rahvusvahelist piirmäära ületava avatud hankemenetlusena, pakkumuse esitamise tähtajaga 28.01.2021. Tähtaegselt esitasid mõlemas hanke osas ühispakkumused ka Eesti Metsahalduse OÜ, Eesti Metsamehed OÜ ja Võsatööde OÜ.
2.18.02.2021 tegi hankija kaebajatele teatavaks „Vastavusotsuse“ „Edukaks tunnistamise otsuse“, „Kvalifitseerimise otsuse“ ja „Kõrvaldamise aluste otsuse“ mõlemas hanke osas. Hankija kasutas otsuste järgnevusel RHS § 52 lg 3 sätestatud nn. pöördmenetlust, mille kohaselt teeb hankija esimesena otsuse pakkumuste vastavuse kohta, siis tuvastab eduka pakkuja ja alles seejärel kontrollib kõrvaldamise aluseid ja kvalifitseerimise tingimustele vastamist üksnes eduka pakkuja suhtes.
3.Hankija tunnistas kaebajate pakkumused mõlemas hanke osas vastavaks ning hanke osas 2 „Vändra piirkond“ edukaks. Seejärel tegi hankija hanke osas 2 „Vändra piirkond“ kaebajate kvalifitseerimata jätmise kohta, mis viis maksumuselt järgmise pakkuja, Vändra MP OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseni.
4.Eesti Metsahalduse OÜ, Eesti Metsamehed OÜ ja Võsatööde OÜ esitasid riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse taotlusega tunnistada kehtetuks hanke osas 2 tehtud ühispakkujate Eesti Metsahalduse OÜ, Eesti Metsamehed OÜ ja Võsatööde OÜ kvalifitseerimata jätmise ja OÜ Vändra MP pakkumuse edukaks tunnistamise otsused.
5.VAKO 18.03.2021 otsusega nr 41-21/229106 jäeti vaidlustus rahuldamata.
6.29.03.2021 esitasid Eesti Metsahalduse OÜ, Eesti Metsamehed OÜ ja Võsatööde OÜ kaebuse Tallinna Halduskohtule Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 18.02.2021 kvalifitseerimisotsuse ning pakkuja edukaks tunnistamise otsuse „Vändra piirkond“ riigihankes „Heakorrateenuse ostmine“ (viitenumber 229106) ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.03.2021 otsuse nr 41-21/229106 tühistamiseks.
7.Kohus võttis 30.03.2021 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Põhja- Pärnumaa valla ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse Vändra MP OÜ. Kaebajad esitasid samal kuupäeval täiendavalt esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus rahuldas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 4 alusel ajutiselt ja keelas hankelepingu sõlmimise kuni 30.04.2021.
8.Vastustaja ja kolmas isik esitasid 06.04.2021 seisukohad kaebusele ja esialgse õiguskaitse taotlusele.
9.Kohus tühistas 12.04.2021 määrusega esialgse õiguskaitse ja jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata kaebuse perspektiivituse tõttu. Kaebajad esitasid määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.04.2021 määrusega rahuldamata.
10.Kaebajad esitasid 24.04.2021 uue esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus jättis 28.04.2021 määrusega rahuldamata. Tulenevalt asjaolust, et vastustaja sõlmis 28.04.2021 kolmanda isikuga hankelepingu, andis kohus kaebajatele võimaluse kaebuse nõude muutmiseks. Kaebajad esitasid 30.04.2021 täiendavad seisukohad ja 04.05.2021 taotluse kaebuse nõude muutmiseks, taotledes vaidlustatud hankija otsuste õigusvastaseks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks summas 142 000 eurot.
11.Vastustaja esitas omapoolse täiendava seisukoha 07.05.2021
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebajate seisukoht
12.Hankija otsused on õigusvastased, sest hankija on jätnud teostamata seadusest tuleneva uurimis- ja selgituste küsimise kohustuse ning on kvalifitseerimistingimusi laiendanud kaebajaid kahjustaval moel. 2(10)
3-21-653
13.Pakkujate tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kontrollimiseks kehtestas Hankija hanke osas 2 – „Vändra piirkond“ kvalifitseerimistingimuse: „Pakkuja peab olema täitnud viimase 60 kuu jooksul vähemalt ühe heakorratööde lepingu kogumaksumusega 120 tuhat eurot ilma käibemaksuta“.
13.1.Lähtudes hankija kehtestatud tingimusest esitasid kaebajaid koos pakkumusega iga ühispakkuja kohta hankepassid, milles kinnitasid kvalifitseerimistingimusena kehtestatud tingimusele vastavust. Eesti Metsamehed OÜ hankepass sisaldas ka viidet referentslepingutele.
13.2.Hankija kvalifitseerimisotsuse kohaselt hanke osas 2 on hankija kaebajate kvalifitseerimata jätmist põhjendanud järgnevalt : „...Hankija on kontrollinud kinnituse vastavust ning tuvastanud, et pakkuja poolt viidatud hankeleping (3-2.5.3/181317332) ei kvalifitseerunud nõutud heakorrateenuse tööde lepinguna. Pakkuja on viidatud lepingu kohaselt osalenud riigihankes, mille CVP koodid viitavad metsaraieteenustele ja muudele mitmesugustele metsandusele seotud teenustele ja mille kohaselt sõlmiti raamleping võsasaetöödele, ning leping on alles täitmisel. Lisaks on pakkuja osalenud antud hankel osa 7 pakkujana, mille kohaselt on hankelepingu tegelik maksumus pakkuja poolt kinnitatud summast oluliselt väiksem. Pakkuja on viidanud kvalifitseerimistingimustes nõutud liiki tööde osas üksnes OÜ Karukati alltöövõtjana teostatud töödele, mis on täidetud küll heakorratööna, kuid mille tegelik maksumus riigihangete registri vastava hanke ( viitenumber 172975) lepingute vaates on ainult 13 351 eurot (millele lisandub käibemaks).
14.Kaebajad ei nõustu hankija ja VAKO otsuses toodud põhjendustega, et hankijal puudus kohustus kaebajatelt või referentslepingus viidatud tellijalt täiendavaid selgitusi küsida. Hankija otsuse õigusvastasus on tinginud peamiselt hankijapoolsest kaalutlusõiguse teostamata jätmisest – hankija ei küsinud ei kaebajatelt ega ka lepingus viidatud tellijalt lepingu osas selgitusi. Riigihangete seadus (RHS) § 104 lg 11 annab hankijale võimaluse pakkuja kvalifikatsiooni kontrollida täiendavaid tõendeid küsimata, kui need dokumendid või vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas. Vaidlustatud hankes RHS § 104 lg 11 aluseid ei esine. Referentslepingu (3-2.5.3/181317332) õiged andmed ei ole hankijale avalikus andmekogus (konkreetsel juhul rhr) kättesaadavad ja asjakohased juba ainuüksi põhjusel, et sõlmitud raamleping ei ole lõppenud. Lepingu nr 3-2.5.3/181317332 tellijal puudub lepingu kehtivuse perioodil kohustus esitada registrile RHS § 83 lg 7 nimetatud andmeid, sh raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute tegeliku maksumuse kohta. Direktiivi kohaldamisalasse jäävates hangetes on hankija kontrollikohustus oluliselt suurem, kui pelgalt formaalne referentslepingu aluseks oleva hanke nimetuse ja CPV koodi kontroll, millele hankija oma otsuse põhjenduses tugineb
15.Kaebajad vastavad hanketeates kehtestatud kvalifitseerimistingimusele, kuid nii hankija kui VAKO on esitatud tõendeid meelevaldselt sisustanud. Kaebuse üheks põhiküsimuseks on hankija kvalifitseerimistingimuses kehtestatud „heakorratöö“ mõiste sisustamine. Kaebajad leiavad, et heakorratöö defineerimisel tuleb lähtuda hankija tegelikust eesmärgist ning sõlmitava lepingu sisust.
15.1.Hanketeate punktis II.2.4.) on hankija hanke kirjeldusena toonud: „Heakorratööd vastavalt hankedokumentide koosseisu kuuluvale haljasalade nimekirjale, heakorratööde tehnilisele kirjeldusele ja haljasalade kaartidele...“ Hanke alusdokumendi „Heakorratööde tehniline kirjeldus“ punktis 3.4. on Hankija haljasalade hooldustööna määratlenud muru niitmist/trimmerdamist (kui on, siis ka hekkide hooldust ja põõsaste kärpimist), sügisest/kevadist lehtede koristust ja mahakukkunud okste koristust ning äravedu haljasaladelt ning prügi koristust ja üldist heakorda niidetavatelt aladelt.“
15.2.Hanke alusdokumendi „Heakorratööde leping“ p 1.2 kohaselt „...suvise iseloomuga Töö seisneb niitmise, takistuste ümbruste jm. alade trimmerdamise, lehtede ja okste koristamise ja äraveo, hekkide pügamise jms. näol..“ Lepingu p 2.2. kohaselt „Niitmise s.h trimmerdamise all mõeldakse lepingus rohu niitmist erinevate vahenditega, s.h. ka takistuste ümbruste ja äärte töötlemist murutrimmeriga. Tulemuseks peab jääma tervikuna korrastatud ala. Vajadusel toimub ka pikaks kasvanud muru niitmisel kaasnevate niidetud rohuvaalude äravedu“
3(10)
3-21-653
15.3.Hanke alusdokumentidest tuleneb üheselt, et heakorratööd ei piirdu haljasaladega, vaid ka muude aladega. Eeltoodut kinnitab täiendavalt asjaolu, et ka vastustaja ise on vaidlusaluse hanke CPV koodina määratlenud maa-alade hooldusteenuse (77314000-4). Kui vastustaja tegelik huvi oleks olnud sõlmida heakorratööde leping pelgalt haljasalade hooldusele, siis oleks vastustaja ka vastavasisulise CPV koodi määratlenud.
15.4.Kaebaja poolt hankepassis viidatud referentslepingu nr 3-2.5.3/181317332 p 2.2. kohaselt on üheks töövõtja kohustuseks metsauuenduse hooldamine (MUH) – „eesmärgipuuliigi taimede vabastamine rohttaimedest ja võsast tulenevalt metsa iseloomust. Hooldamine viiakse läbi ülepinnaliselt, koridoridena või taime ümber vähemalt 50 cm raadiuses.“ Metsauuenduse hooldamine on sisult samuti muru ja võsa trimmerdamine nõutud puuliikide ümbrusest, vastavalt kehtivatele kvaliteedi- ja keskkonnanõuetele, et tagada soodsad tingimused taimede (puud) kasvuks. Ka hankija ise on hanke alusdokumentides kirjeldanud, et töid teostatakse lisaks haljasaladele ka muudel aladel (lepingu p 1.2). Eeltoodut kinnitab ka VAKO otsuse p 7.3 viide hankija heakorraeeskirjale, millest ei tulene ühtegi viidet asjaolule, just kui piirduks heakorratöö haljasaladega. Pakkuja kvalifitseerimata jätmise õiguslikke aluseid ei saa tõlgendada laiendavalt.
15.5.Hanketeates ei ole sätestatud referentsidele konkreetseid nõudeid heakorratöö sisu osas, ehk milliseid hanke alusdokumentides kirjeldatud töid hankija pakkujate kvalifitseerimise kontrollimisel arvestab, ega ka osakaalusid, millises ulatuses hankija teatud tingimustele sobivaid referentslepinguid aktsepteeritavaks loeb. Tulenevalt kehtestatud kvalifitseerimistingimusest sobiks hanketeates kehtestatud kvalifitseerimistingimuse täitmiseks referentsleping ükskõik millises hankija poolt hanke alusdokumentides nimetatud valdkonnas, kuna need kattuvad hankelepingu sõlmimise eesmärgiga. Seetõttu ei ole õige ka VAKO otsuse p 7.4.2 viide niitmistööle, kuna trimmerdamisele/niitmisele ei tulene kehtestatud tingimusest osakaalusid, mis ulatuses hankija teatud töid arvestada saab.
16.Kaebajate hinnangul ebaõige VAKO otsuses toodud põhjendus justkui ei sisaldaks kaebajate viidatud referentsleping hankes nõutud heakorratöid (p 7.4.1.; 7.4.2). Kaebajate hinnangul on üldistavad VAKO otsuse p 7.4.2 põhjendused, et viidatud referents ei vasta heakorratööle, kuna erineb tellitava teenuse hooldusklasside tingimuse tagamise osas. Hooldusklassis I viidatud muru keskmise kõrguse tagamiseks valib töövõtja sobiva töömeetodi ning vahendid. Kuna viidatud referentslepingust tulenevalt tuleb metsauuendamise hooldamise käigus samuti tagada kvaliteedi- ja keskkonnanõuete täitmine on kaebajad seisukohal, et niitmise korduste arvu määramine hooaja jooksul ning muru koristamise reguleerimine ei saa olla objektiivsed põhjused pakkuja referentslepingu arvestamata jätmisel. Töö teostamine vastavalt tellija tellimusele ning kaasnevad tööd (nt muru koristamine) on iga samalaadse lepingu osaks ning sisustatud igal konkreetselt juhul vastavalt tellija nõudmisele.
17.Hankija on oma otsuses õigusvastaselt laiendanud kvalifitseerimistingimust, tuues välja, et viidatud referents peab olema täidetud hankes märgitud CPV koodiga (77314000-4 maa-alade hooldusteenused) kattuva referentsi osas. Kehtestatud kvalifitseerimistingimus ei sätesta heakorratööna konkreetse CPV koodiga referentside olemasolu, vastupidiselt hankeotsuses toodud põhjendusele.
18.Kaebajate referentslepingu arvestamata jätmine põhjusel, et leping on täitmisel olev raamleping, ei ole kooskõlas riigihangete seadusega mõttega. Kvalifitseerimistingimuse täitmiseks esitatud varasem leping ei pea olema tingimata lõppenud, vaid oluline on, et kõnealune leping oleks täidetud vastava perioodi jooksul hankija poolt määratud ulatuses. Arvestades, et viidatud leping on sõlmitud raamlepinguna hanke viitenumber 189339 tulemusel, toimub tööde teostamine raamlepingu perioodil sõlmitud hankelepingute alusel. Eeltoodust tulenevalt on meelevaldne ka hankija järeldus teostatud lepingute tegeliku maksumuse osas, kuna hankelepingu tegeliku maksumuse esitab hankija registrile RHS § 83 lg 8 alusel 30 päeva jooksul pärast raamlepingu lõppemist või raamlepingu alusel sõlmitud viimase hankelepingu lõppemist, kui hankeleping lõpeb hiljem kui raamleping.
19.Arvestades, et hankeleping on sõlmitud 28.04.2021 muudavad kaebajad kaebuse nõudeid ning soovib tühistamiskaebuselt üle minna tuvastamiskaebusele ning lisada kahu hüvitamise nõude. Kaebuse 4(10)
3-21-653 muutmise tingib asjaolu, et ́vastustaja sõlmis kohtumenetluse ajal hankelepingu, millest tulenevalt ei leidu kaebajate õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid.
20.RHS § 185 lg 6 kohaselt võib pärast hankelepingu sõlmimist kahju hüvitamist nõuda ettevõtja, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse tõttu, välja arvatud juhul, kui ta ei ole õigeaegselt hankija otsuseid või riigihanke alusdokumente vaidlustanud, kuigi tal oli see võimalus olemas. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja otsused on õigeaegselt vaidlustatud.
21.Kahju hüvitamise eeldusteks on: 1) hankija otsuse, toimingu või dokumendi õigusvastasus; 2) õigusvastasuse tõttu jäi kahju hüvitise taotlejal hankijaga hankeleping sõlmimata; 3) põhjuslik seos.
21.1.Vastustaja hankeotsuste õigusvastasus on haldusasja 3-21-653 põhiküsimuseks ning menetlusosalised on selles osas oma seisukohad esitanud. Põhjuslik seos seisneb eduka pakkuja (kaebajate) õigusvastases kvalifitseerimata ja pakkumuse edukaks tunnistamata jätmises, mille tulemusel jäeti kaebajatega hankeleping sõlmimata ning tunnistati edukaks ja sõlmiti hankeleping pakkujaga, kes ei esitanud vaidlusaluses riigihankes parimat pakkumust.
21.2.RVastS § 7 lg 1 alusel isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Käesoleval juhul võimalusi Kaebajale tekitatud kahju vältimiseks või kõrvaldamiseks ei eksisteeri.
21.3.RVastS § 7 lg 3 kohaselt kuulub hüvitamisele nii otsene varaline kahju kui saamata jäänud tulu. Tulenevalt RVastS § 8 lg 2 tuleb hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Seega on kahju hüvitamise eesmärk kaebajate asetamine olukorda, kus kaebajad oleks kvalifitseeritud, nende pakkumus edukaks tunnistatud ning hankeleping oleks faktiliselt sõlmitud. Kaebajad taotlevad vastustajalt saamata jäänud tulu hüvitamist summas 142 000 eur (km-ta), mis on vaidlusaluses hankes pakkuja esitatud pakkumuse maksumuseks ning oleks moodustanud kaebajate tulu, kui vastustaja oleks hankelepingu sõlminud kaebajatega. Vastustaja seisukoht
22.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et vaidlustatud kvalifitseerimisotsus ei ole õigusvastane.
23.Vastustaja ei nõustu esitatud väitega nagu oleks hanke kvalifitseerimisotsuse tegemisel laiendatud kvalifitseerimistingimusi. Hankija on hankedokumentide kvalifitseerimistingimustes nõudnud pakkujatelt heakorratööde varasemat teostamist. Hankija on riigihanke vaidlustuskomisjonile esitatud vastuses (03.03.2021 vastus nr 10/427-1) põhjalikult selgitanud, millisel põhjusel ei saa samastada võsa- ja metsaraietöid heakorratöödega. Vastustaja ei muuda oma seisukohta.
24.Vastustaja ei nõustu kaebajatega ka osas, mis puudutab hankija kohustust kaebajatelt igal juhul selgitusi küsida. RHS § 101 lg 1 p 2 annab hankijale õiguse pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuda nimekirja hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teise lepingupoole kohta. Vastustaja seadis hankijana hanke kvalifitseerimistingimustes kindlaksmääratud tunnuseks heakorratööd, ega täiendanud antud kvalifitseerimistingimust laiendiga „ või sellega sarnased tööd“. Seega leiab vastustaja, et ei ole mitte ühelgi moel laiendanud pakkumiste kvalifitseerimisel hankes esitatud tingimust pakkujale kahjulikul moel. Hanke alusdokumentidele oli lisatud tööde kirjeldused, millest ilmnes üheselt, et silmas on peetud haljasalade hooldamise heakorratöid – niitmine, okste koristamine, puude ja põõsaste piiramine/kärpimine, tiigi puhastamine, kalmistu heakord, muinsuskaitsealuse pargi hooldamine, mänguväljaku ja selle ümbruse korrashoiud, jne. Tingimus ei ole mitmeti mõistetav. Nõuded võsasaetöödele ja metsaraietöödele erinevad heakorratöödele esitatud nõuetest. Eelkõige niitmistööde ja hooldusklasside tingimuste tagamise osas. Kaebajate poolt hankepassis esitatud leping ei
5(10)
3-21-653 kvalifitseeru nõutud heakorrateenuse tööde lepinguna tingimustes ette nähtud rahalises mahus, mistõttu oli vastustaja hinnangul kaebajate kvalifitseerimata jätmine igati õiguspärane ja põhjendatud.
25.Kaebuse esitajad leiavad kaebuses, et vastustaja ei lähtunud kvalifikatsiooni kontrollimisel RHS § 104 lg-st 8 ega nõudnud edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste, hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Vastustaja vaidleb nimetatule vastu.
25.1.Kaebuse esitajate poolt hankepassis viidatud referentsleping oli hankeleping, mille sõlmimisele eelnes riigihankemenetlus s.h hanke- ja lepingutingimused (leping oli hanke alusdokumentidele lisatud) olid registrist leitavad. Hankija oli igati õigustatud eeldama, et antud hankemenetluse lõppemise tulemusena sõlmitavat hankelepingut ei saaks kuidagi sõlmida teistsugustel tingimustel ja teistsuguse hanke/lepingu eseme kohta kui seda väljakuulutatud hankes määratletud oli.
25.2.Vaidlus on selle üle kas metsaraieteenus või metsakasvatuslikud tööd vms on oma olemuselt samastatav hankija poolt välja kuulutatud heakorratöödena, mitte selle üle, et hankija poolt registri kaudu kontrollitud pakkuja referentsleping oleks tegelikkuses siiski sõlmitud heakorratööde teenuse lepinguna. Kaebajad pole kordagi väitnud, et pakkumise koosseisus esitatud referentsleping oleks tegelikkuses sõlmitud sellistele heakorratöödele, mida nõuti vastustaja poolt väljakuulutatud hankes.
26.Ka pakkuja peab hankes üles näitama vajalikku hoolt. Olukorras, kus pakkuja on asunud hankes sätestatud kvalifikatsiooninõudeid tõlgendama peale pakkumiste esitamist ja hindamistulemuste teadasaamist olnuks vaidluse võtmeküsimuse osas pakkujal asjakohane ja vajalik pigem enne pakkumise esitamist veenduda, et tema kvalifikatsioon ja varasem kogemus võimaldab antud hanke tingimusi arvestades hankes osaleda. Ettevõtja peab ka ise analüüsima hankedokumendid ja tingimused enda jaoks läbi kohe, kui hankija need avalikustab. Pakkuja pidi märkama, et hankesse sätestatud kvalifikatsiooninõuded kindlaksmääratud tunnustele vastavate tööde kohta ei kattunud üks-ühele tema poolt referentsina välja pakutava tööga. Nimetatud olukorras pidanuks pakkuja nõuded üle täpsustama. Selgituste küsimine ei ole ainult hankija ülesanne.
27.Vastustaja vaidleb kaebuse nõuete muutmisele vastu. Kaebajate kahju hüvitamise nõue ei ole ka sisuliselt põhjendatud, sest hankija tegevus ei ole olnud õigusvastane. Küsitav on ka nõutava kahju suurus, sest käesoleval juhul ei ole kindel, see, et kaebajatel oleks üldse võimekust nõutaval viisil ja määral tööde läbi viimiseks, et teenida tasu lepingus kokkulepitud määras. Samuti tekiks lepingu täitmisel kaebajatel teatud kulutusi, mistõttu kogu lepingu maksumust ei saa automaatselt võimaliku kasuna arvestada. Kolmanda isiku seisukoht
28.Vändra MP OÜ ei nõustu esitatud kaebusega ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
29.Kaebajad leiavad, et hankija otsuse õigusvastasus on tingitud peamiselt hankijapoolsest kaalutlusõiguse teostamata jätmisest. Kaebajad on seisukohal, et hankijad oleksid pidanud küsima kaebajatelt või lepingus viidatud tellijalt lepingu osas selgitusi. Kolmas isik on seisukohal, et hankijal viidatud kohustust ei olnud.
29.1.Nagu kaebajad kaebuse p-s 10 ka ise möönavad, siis RHS § 104 lg 11 annab hankijale võimaluse pakkuja kvalifikatsiooni kontrollida täiendavaid tõendeid küsimata, kui need dokumendid või andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad. Kaebajad on kolmanda isiku hinnangul ekslikult leidnud, et referentslepingu õiged andmed ei olnud hankijale avalikus andmekogus kättesaadavad, kuivõrd sõlmitud raamleping ei ole lõppenud. Kolmas isik viitab asjaolule, et riigihangete registris oli saadaval referentslepingu projekt, mille kohaselt on sõlmitava lepingu näol tegemist võsasaetööde töövõtulepinguga. Projekti kohaselt sõlmiti leping järgnevate tööde osas: 1) metsauuenduse hooldamine (eesmärgipuuliigi taimede vabastamine rohttaimedest ja võsast tulenevalt metsa iseloomust); 2) valgustusraie (puistu liigilise koosseisu kujundamine ja eesmärgipuuliigi kasvutingimuste parandamine puistu harvendamise teel võsa- või ketassaega); 3) liinitrasside aluse võra raie (liinitrasside aluse, tee- ja kraaviäärse võsa raiumine võsa- või ketassaega); 4) metsaistutus 6(10)
3-21-653 (raiesmikule avajuursete- või potitaimede istutamine ettevalmistatud või ettevalmistamata pinnasele. Vajadusel toimub istutuseelselt taimede vedamine metsa ja ajutine maassekaevamine raiesmiku lähedusele); 5) külvamine (raiesmikul puuseemnete külvamine). Kolmanda isiku hinnangul seega nähtus üheselt lepingu projektist, milliste tööde tegemiseks oli riigihange läbi viidud ja leping sõlmitud. Ühtlasi nähtub kaebajate vaidlustusele esitatud sõlmitud raamlepingust, et lepingu sisu ei ole muutunud ning selle muutmine ei olegi võimalik, kuivõrd tegemist on hankelepingu üldise olemusega, mille muutmine ilma uut riigihanget korraldamata ei ole lubatav.
29.2.Viidatud raamleping ei sobinud referentslepinguks selle sisu, mitte maksumuse tõttu. VAKO on kolmanda isiku hinnangul leidnud õigesti, et kaebajatelt küsitavad dokumendid ei saanud muuta RMKga sõlmitud lepingut heakorratööde lepinguks, mistõttu ei ole hankija rikkunud enese kohustust küsida pakkujalt täiendavaid selgitusi.
30.Kaebajad on seisukohal, et käesoleval juhul on üheks põhiküsimuseks hankija kvalifitseerimistingimustes kehtestatud „heakorratöö“ mõtte sisustamine. Kolmas isik on jätkuvalt seisukohal, et kaebajate viidatud referentsleping ei olnud heakorratööde leping.
30.1.Hankija kvalifitseerimistingimustes on selgesõnaliselt välja toodud: „Pakkuja peab olema täitnud viimase 60 kuu jooksul vähemalt ühe heakorratööde lepingu kogumaksumusega 120 tuhat eurot ilma käibemaksuta.“ Lisaks oli hanke üldkirjelduses välja toodud järgmist: „Hankeleping sõlmitakse heakorrateenuse osutamiseks Vändra ja Pärnu Jaagupi piirkondade avalikuks kasutamiseks mõeldud haljasaladel vastavalt haljasalade nimekirjale, heakorratööde tehnilisele kirjeldusele ja piirkondade haljasalade kaardile.“ Riigihanke alusdokumentide kohaselt otsis hankija töövõtjat, kes teostaks just haljasalade hooldamiseks vajalikke töid – niitmine, okste koristamine, puude ja põõsaste piiramine/kärpimine, tiigi puhastamine, kalmistu heakord, muinsuskaitsealuse pargi hooldamine, mänguväljaku ja selle ümbruse korrashoid jne. Seega, referentslepingu peamine sisu pidi olema selliste heakorratööde tegemine, mis vastavad sisult ja iseloomult heakorratöödele, mille osas viidi läbi riigihange.
30.2.Kaebajate viidatud leping on sõlmitud võsasaetööde teostamiseks, kusjuures lepingu sisust tulenevalt kohustus Eesti Metsamehed OÜ teostama valgustusraiet, liinistrasside aluse võsa raiet ja metsauuenduse hooldamist. Isegi juhul, kui metsauuenduse hooldamist oleks võimalik defineerida heakorratööna, ei ole see vaidlustaja ja RMK sõlmitud lepingu peamine eesmärk. Kolmas isik viitab ka asjaolule, et vaidlustuse juurde lisatud RMK kinnituses on välja toodud, et Eesti Metsamehed on teostanud metsakasvatuslikke töid. Kolmanda isiku hinnangul viitab ka see asjaolule, et RMK-ga sõlmitud lepingut ei saa mõista sellise heakorratööde lepinguna, mille täitmist on kvalifitseerimistingimustes nõutud.
31.Arusaamatu on ka kaebajate viide, et hanke alusdokumentides välja toodud hooldusklasside nõuded on valdkonnas tegutsevale ettevõtjale üheselt mõistetavad ning nende tagamine elementaarne. Kolmas isik on seisukohal, et hankija saab nimetatud asjaolus veenduda ainult juhul, kui pakkuja on varem täitnud sarnase lepingu. Kolmas isik nõustub siinkohal ka VAKO seisukohaga, et kuna kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärgiks on kindlaks teha, kas pakkuja on eeldatavasti suuteline sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täitma, siis ei vasta tingimusele igasugused heakorratöödega sarnased tööd, vaid üksnes sellised tööd, mis oma olemuselt, esitatud nõuete, töömeetodite ja kasutatavate töövahendite poolest on samasugused tellitavate töödega. Asjaolu, et kaebajad on suutnud täita lepingut, järgides mh mingisuguseid kvaliteedinõudeid, ei tähenda, et nad suudaksid täita käesolevas menetluses vaidluse all olevat henkelepingut, mille sisu oluliselt referentslepingust erineb.
32.Kolmanda isiku hinnangul ei ole õige kaebajate seisukoht, et hankija on õigusvastaselt toonud välja, et viidatud referents peab olema täidetud hankes märgitud CPV koodiga kattuva referentsi osas. Hankija on otsuses välja toonud järgmist: „Hankija on kontrollinud kinnituse vastavust ning tuvastanud, et pakkuja poolt viidatud hankeleping (3-2.5.3/181317332) ei kvalifitseerunud nõutud heakorrateenuse tööde lepinguna. Pakkuja on viidatud lepingu kohaselt osalend riigihankes, mille CVP koodid viitavad metsaraieteenustele ja muudele mitmesugustele metsandusele seotud teenustele ja mille kohaselt 7(10)
3-21-653 sõlmiti raamleping võsasaetöödele, ning leping on alles täitmisel.“ Seega hankija ei ole öelnud, et kaebajate viidatud referents peab olema täidetud hankes märgitud CPV koodiga kattuva referentsi osas, hankija on üksnes viidanud asjaolule, et CPV koodid muuhulgas viitavad sellele, et kaebajate viidatud referentsleping ei ole heakorratööde leping.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kaebuse nõuete muutmine
33.Kaebajad esitasid 04.05.2021 taotluse kaebuse nõuete muutmiseks tulenevalt asjaolust, et hankija sõlmis kohtumenetluse kestel (28.04.2021) kolmanda isikuga hankelepingu. Kaebajad soovivad tühistamiskaebuselt üle minna tuvastamiskaebusele ning lisada kahju hüvitamise nõude.
33.1.Leian, et kaebajate taotlus kaebuse nõuete muutmiseks tuleb rahuldada. Kehtiva hankelepingu sõlmimine toob endaga kaasa olukorra, kus selle aluseks olevat haldusakti ei saa kohus tühistada (HKMS § 267 lg 4) seega hankelepingu sõlmimise järgselt ei ole tühistamisnõue kaebajate õiguste kaitseks vajalik ega aitaks kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele. Kaebajad on esitanud hankija otsuste õigusvastasuse tuvastamise nõude ühes tühistamisnõudega. Ehkki RHS § 185 lg-st 5 tulenevalt tuleks kaebajatel tuvastamisnõude esitamisel eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus, pean menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt võimalikuks nõude muutmine vastu võtta, et vältida samasisulist uut kohtuvaidlust (vt ka RKHKo asjas nr 3-3-1-92-16 p -d 23 ja 24).
33.2.Võtan seega vastu kaebajate taotluse nõuete muutmiseks ja loen uuteks nõueteks Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 18.02.2021 kvalifitseerimisotsuse ning pakkuja edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse tuvastamisnõue; riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.03.2021 otsus nr 41-21/229106 tühistamise nõue ning kahju hüvitamise nõue summas 142 000 eurot. Kaebuse sisuline lahendamie
34.Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti, leian, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
35.Asja materjalidest nähtuvalt kasutas hankija RHS § 52 lg 3 sätestatud pöördmenetlust, mille kohaselt teeb hankija esimesena otsuse pakkumuste vastavuse kohta, siis tuvastab eduka pakkuja ja alles seejärel kontrollib kõrvaldamise aluseid ja kvalifitseerimise tingimustele vastamist üksnes eduka pakkuja suhtes. Hankija tunnistas 18.02.2021 kaebajate pakkumused mõlemas hanke osas vastavaks ning hanke osas 2 „Vändra piirkond“ edukaks. Seejärel tegi hankija hanke osas 2 „Vändra piirkond“ otsuse kaebajate kvalifitseerimata jätmise kohta, mis viis maksumuselt järgmise pakkuja, Vändra MP OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseni.
36.Vastustaja leidis, et kaebajate puhul ei olnud täidetud kvalifitseerimistingimus, mille kohaselt peab pakkuja olema viimase 60 kuu jooksul täitnud vähemalt ühe heakorratööde lepingu kogumaksumusega 120 000 eurot ilma käibemaksuta. Kaebajad hankija seisukohaga ei nõustu ja leiavad esiteks, et hankija on otsuse tegemisel rikkunud uurimiskohustust, jättes küsimata täiendavad andmed kaebajate poolt viidatud referentslepingute kohta, teiseks on väär hankija seisukoht, et kaebajad kvalifitseerimistingimustele ei vasta ning kolmandaks on hankija õigusvastaselt laiendanud kvalifitseerimistingimusi kaebajate kahjuks.
37.Leian, et kaebajate etteheited hankija poolt uurimiskohustuse täitmata jätmise kohta on käesoleva vaidluse sisu arvestades asjakohatud. Nagu nähtub asja materjalidest, on vaidluse keskseks sisuks küsimus, kas kaebajate poolt viidatud referentslepingud sobivad oma sisult kaebaja kvalifikatsiooni kontrollimiseks, st kas viidatud lepingute alusel teostatavaid töid saab käsitleda heakorratööde lepinguna, mille täitmine on kvalifitseerimise tingimuste kohaselt nõutav (kvalifitseerimistingimuste kohaselt peab pakkuja „olema täitnud viimase 60 kuu jooksul vähemalt ühe heakorratööde lepingu kogumaksumusega 120 tuhat eurot ilma käibemaksuta.“). Kaebajad ei väida, et hankija on kaebajate poolt viidatud referentslepinguid valesti sisustanud, vaidluse all on üksnes küsimus, kas nende lepingute 8(10)
3-21-653 alusel teostatud tööd on käsitletavad heakorratöödena, mida hankija kvalifitseerimise tingimustes nõudis. Sellest tulenevalt ei ole mulle äratuntav, milliseid andmeid või millist informatsiooni pidanuks hankija kaebajatelt või nende lepingupartneritelt täiendavalt nõudma ja mis jäid uurimiskohustuse rikkumise tõttu arvesse võtmata. Kaebajad ei ole ka ise kaebuses sellistele andmetele viidanud.
38.Nõustun hankija ja VAKOga, et kaebajate poolt viidatud referentsleping nr 3-2.5.3/181317332 ei sisalda töid, mida saaks pidada kvalifitseerimise tingimustes viidatud heakorratöödeks.
38.1.Vaidluse all on küsimus, kuidas tuleb sisustada mõistet heakorratööd. Kvalifitseerimise tingimuses pole heakorratööd defineeritud. Heakorratöö mõiste tuleb seega avada muu hulgas hanke alusdokumentides määratletud riigihanke objekti ja hankelepingu eseme abil. Hankija soovib tellida heakorrateenust, et hoida korras avalikuks kasutamiseks mõeldud haljasalasid (riigihanke alusdokument p 1.6), tööd on täpsemalt nimetatud heakorratööde tehnilise kirjelduse p-s 3.4: muru niitmine/trimmerdamine, hekkide hooldus, põõsaste kärpimine, lehtede ja, mahakukkunud okste koristus ning äravedu haljasaladelt, prügi koristus jne, (vt ka hankelepingu p-d 1.1; 1.2 ja 2.3). Riigihanke objekt ja hankelepingu ese vastavad ka Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 31. augusti 2019. a määrusega nr 15 „Põhja-Pärnumaa valla heakorraeeskiri“ (määrus) taotletavatele eesmärkidele. Heakorraeeskirja otstarbeks on tagada vallas puhtus ja heakord (määrus § 1 lg 1). Heakorratööd on tolmu, liiva, peenkillustiku, prügi, okste, lume, jää jm koristamine, hekkide pügamine ning libedusetõrje teostamine, muru ja rohu niitmine ning maha langenud puulehtede, tuulemurru ja -heite koristamine (määrus § 1 lg 3 p 4). Hankelepingu ese ja määrus loetlevad avalike kohtade (sh haljasalade) korrashoidmiseks nõutavad tegevused, mida käsitatakse heakorratööna (Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2021 määrus käesolevas asjas p 17).
38.2.Kaebajate viidatud referentsleping nr 3-2.5.3/181317332 sisaldab: 1) metsauuenduse hooldamist (eesmärgipuuliigi taimede vabastamine rohttaimedest ja võsast tulenevalt metsa iseloomust); 2) valgustusraiet (puistu liigilise koosseisu kujundamine ja eesmärgipuuliigi kasvutingimuste parandamine puistu harvendamise teel võsa- või ketassaega); 3) liinitrasside aluse võra raiet (liinitrasside aluse, tee- ja kraaviäärse võsa raiumine võsa- või ketassaega); 4) metsaistutust (raiesmikule avajuursete- või potitaimede istutamine ettevalmistatud või ettevalmistamata pinnasele. Vajadusel toimub istutuseelselt taimede vedamine metsa ja ajutine maassekaevamine raiesmiku lähedusele); 5) külvamist (raiesmikul puuseemnete külvamine). Viidatud tööd ei ole võrreldavad avalike suurte haljasalade heakorra tagamisega, mille tarvis tehtavad tööd on täpsemalt kirjeldatud heakorratööde tehnilise kirjelduse p-s 3.4: muru niitmine/trimmerdamine, hekkide hooldus, põõsaste kärpimine, lehtede ja, mahakukkunud okste koristus ning äravedu haljasaladelt, prügi koristus jne (vt ka hankelepingu p-d 1.1; 1.2 ja 2.3).
38.3.Asjaolu, et kaebajate poolt viidatud referentslepingu kohaselt tegi üks kaebajatest muuhulgas ka metsauuenduslikke töid, mille käigus ühe osana tuleb taimed vabastada rohttaimedest ja võsast ning sh trimmerdada, ei võrdsusta referentslepingus märgitud töid heakorratöödega. Heakorratööd hõlmavad laiemaid ülesandeid, kui üksnes niitmist ja trimmerdamist, sisaldades mh hekkide hooldust ja põõsaste kärpimist, lehtede, okste ja prügi koristust ja äravedu jms tegevusi avaliku haljasala korrashoidmiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2021 määrus p 18).
38.4.Põhjendamatud on ka kaebajate etteheited sellele, et hankija on oma otsuses õigusvastaselt laiendanud kvalifitseerimistingimusi, viidates CPV koodile 77314000-4 (maa-alade hooldusteenused). Kehtestatud kvalifitseerimistingimus ei sätesta küll heakorratöö puhul viidet konkreetse CPV koodile, kuid see ei tähenda, et hankija ei võiks hilisemates selgitustes seda viidet kasutada, põhjendamaks metsauuendustööde ja heakorratööde erinevust. Hankija ei ole kaebajatele ette heitnud, et referentslepingus puudus viide vastavale CPV koodile, vaid üksnes selgitanud koodi abil tööde erinevat iseloomu.
38.5.Sellest tulenevalt on hankija ja VAKO õigesti leidnud, et kaebajate poolt viidatud referentslepingus nr 3-2.5.3/181317332 toodud tööd ei ole võrdsustatavad heakorratöödega ning seega ei ole kaebajate puhul selle lepingu põhjal kvalifitseerimistingimused täidetud. 9(10)
3-21-653
39.Teine leping, millele kaebajad soovivad tugineda (Audru haljasalade ja kalmistute hooldus, kus üks kaebajatest osales alltöövõtjana), on küll heakorratööde kohta, kuid ei vasta kvalifitseerimise tingimustes toodud maksumuse nõuetele, sest selle maksumus oli 13 351 eurot ehk alla 120 000 euro. Sellele asjaolule ei ole kaebajad kaebuses ega ka VAKO-le esitatud vaidlustuses vastuväiteid esitanud.
40.Eelpooltoodud põhjustel leian, et vaidlustatud hankija otsused ja VAKO otsus on õiguspärased ning kaebus tuleb jätta rahuldamata vastustaja otsuste õigusvastasuse tuvastamise ja VAKO otsuse tühistamise nõudes. Samuti tuleb rahuldamata jätta ka kahju hüvitamise nõue, sest vastustaja tegevus ei ole olnud õigusvastane, mistõttu RVastS § 7 lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Menetluskulud
40.1.HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuivõrd otsus on tehtud kaebajate kahjuks, tuleb kolmanda isiku menetluskulud kaebajatelt välja mõista. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud..
41.Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane.
41.1.Kolmas isik taotleb menetluskuluna õigusabikulude väljamõistmist kokku 921,67 eurot (ilma käibemaksuta). Asja materjalide juures olevatest arvetest ja spetsifikatsioonidest nähtub, et kolmandale isikule on osutatud õigusabiteenuseid kokku 6 tunni ja 35 minuti ulatuses. Arvestades vaidlustuse ja kaebuse sisu, asja keerukust ning esitatud dokumentide mahtu leian, et taotletavas mahus vastustajalt õigusabikulude väljamõistmine on põhjendatud.
41.2.Seega tuleb kaebajatelt solidaarselt menetluskuluna kolmanda isiku kasuks välja mõista kokku 921,67 eurot.
42.Kolmanda isiku taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata kuivõrd erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustikust HKMS sellist võimalust ette ei näe (vt ka RKHKo asjas nr 3-17-842 p 37). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.