Eesti Metsahalduse OÜ, Eesti Metsamehed OÜ ja Võsatööde OÜ kaebus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse
18.veebruari 2021. a kvalifitseerimisotsuse ning pakkuja edukaks tunnistamise otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad Eesti Metsahalduse OÜ, Eesti Metsamehed OÜ ja Võsatööde OÜ, seaduslik esindaja ÜM Vastustaja Põhja-Pärnumaa vald, esindaja Piret Müür Kolmas isik Vändra MP OÜ, lepinguline esindaja advokaat Kaisa Lumiste
Vaidlustatud kohtulahendid
Tallinna Halduskohtu 12. aprilli 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Eesti Metsahalduse OÜ, Eesti Metsamehed OÜ ja Võsatööde OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Eesti Metsahalduse OÜ, Eesti Metsamehed OÜ ja Võsatööde OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. aprilli 2021. a määrus asjas nr 3-21-653 muutmata.
2.Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot Eesti Metsahalduse OÜ (12205670) arvelduskontole nr EE901010220203232225.
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus (hankija) korraldas avatud hankemenetluse heakorrateenuse tellimiseks (viitenumber 229106). Hange oli jagatud kaheks osaks: 1) Pärnu-Jaagupi piirkond ja 2) Vändra piirkond.
3-21-653
2.Hankija jättis 18. veebruari 2021. a otsusega Eesti Metsahaldus OÜ, Eesti Metsamehed OÜ ja Võsatööde OÜ pakkumuse nr 312068 hanke osas 2 kvalifitseerimata. Hankija põhjendas oma otsust järgmiselt: 1) kvalifitseerimistingimuse kohaselt peab pakkuja olema täitnud viimase 60 kuu jooksul vähemalt ühe heakorratööde (hankes märgitud CVP koodid 77314000-4 – maa-alade hooldusteenused) lepingu kogumaksumusega 120 000 eurot ilma käibemaksuta; 2) pakkuja kinnitas, et ta vastab kvalifitseerimistingimustele, s.t, et ta on täitnud heakorratööde lepingut vähemalt 120 000 euro ulatuses; 3) pakkuja viidatud hankeleping 3-2.5.3/181317332 ei kvalifitseeru heakorrateenuse tööde lepinguna. Pakkuja osales riigihankes, mille CVP koodid viitavad metsaraieteenustele ja muudele mitmesugustele metsandusega seotud teenustele. Viidatud raamleping sõlmiti võsasaetööde teostamiseks ja on alles täitmisel; 4) pakkuja on osalenud hankel osa 7 pakkujana, mille kohaselt on hankelepingu tegelik maksumus pakkuja kinnitatud summast oluliselt väiksem; 5) pakkuja viitas OÜ Karukati alltöövõtjana teostatud töödele, mis on täidetud küll heakorratööna, kuid mille tegelik maksumus oli 13 351 eurot (ilma käibemaksuta).
3.Hankija tunnistas 18. veebruari 2021. a otsusega hanke osas 2 edukaks pakkujaks Osaühing Vändra MP pakkumuse.
4.Eesti Metsahaldus OÜ, Eesti Metsamehed OÜ ja Võsatööde OÜ esitasid Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles taotlesid hankija 18. veebruari 2021 otsuste kehtetuks tunnistamist vaidlustuse esitajate õigusi puudutavas osas.
5.VAKO jättis 18. märtsi 2021. a otsusega nr 41-21/229106 vaidlustuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) hankija kasutas nn pöördmenetlust (riigihangete seadus (RHS) § 52 lg 3). Vaidlustajate pakkumus oli edukas, misjärel kontrollis hankija nende vastavust kvalifitseerimistingimustele; 2) RHS § 101 lg 1 p 2 annab hankijale õiguse pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuda nimekirja hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teise lepingupoole kohta; 3) hankija määras järgmised kvalifitseerimistingimused: tegemist peab olema heakorratöö lepinguga; leping peab olema täidetud 60 kuu jooksul (ajaperiood 21. detsember 2015 – 21. detsember 2020); lepingu kogumaksumus peab olema 120 000 eurot (ilma käibemaksuta); 4) hanke eesmärgiks on leida teenus osutaja, kes hooldaks haljasalasid, mille pindala on 542 138 m2, sh teostaks niitmistöid 403 528 m2. Hanke eseme kohaselt on heakorratööd niitmine, okste koristamine, puude ja põõsaste piiramine/kärpimine, tiigi puhastamine, kalmistu heakord, muinsuskaitsealuse pargi hooldamine, mänguväljaku ja selle ümbruse korrashoid jne. See tingimus on üheselt mõistetav. Põhja-Pärnumaa valla heakorraeeskirja kohaselt on heakorratöö tolmu, liiva, peenkillustiku, prügi, okste, lume, jää jm koristamine, hekkide pügamine ning libedusetõrje teostamine, muru ja rohu niitmine ning maha langenud puulehtede, tuulemurru ja -heite koristamine. Heakord seondub eeskätt parkide, teede, väljakute, kinnistute, hoonete puhtana ja korras hoidmises. Kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärgiks on kindlaks teha, kas pakkuja on eeldatavasti suuteline sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täitma. Tingimusele ei vasta seega mitte igasugused heakorratöödega sarnased tööd, vaid üksnes sellised tööd, mis oma olemuselt, esitatud nõuete, töömeetodite ja kasutatavate töövahendite poolest on samasugused tellitavate töödega; 5) RMK ja Eesti Metsamehed OÜ sõlmisid 28. detsembril 2017 raamlepingu nr 32.5.3/181317332, mille p 4.1 kohaselt tuleb ajavahemikul 1. jaanuar 2018 – 31. detsember 2021 2(6)
3-21-653 teostada valgusraiet, liinitrasside aluse võsa raie ja metsauuenduse hooldamist kokku 2400 had, mis vastab pakutud võsasaemeeste koguarvule 4. Samuti tuli teostada metsauuendustöid. Vaidlustajad esitasid RMK tõendi, millest nähtub, et Eesti Metsamehed OÜ on ajavahemikul 1. jaanuar 2018 – 31. detsember 2020 teostanud metsakasvatuspiirkonnas metsakasvanduslikke töid 323 242,59 eurot, mitte aga heakorratöid. Asjaolust, et tingimuses pole märgitud CVP koodi, ei järeldu, et kaebaja oleks teostanud heakorratöid. Metsaraietööd ja võsasaetööd pole heakorratööd. Trimmerdamine metsas ei ole sama, mis haljasaladel trimmerdamine; 6) raamleping nr 3-2.5.3/181317332 sõlmiti hankes, mille CVP koodid on metsaraieteenus (772100005) ja ka mitmesugused metsandusega seotud teenused (77230000-1). Vaidlusaluses riigihankes on CPV koodiks 77314000-4 – maa-alade hooldusteenus. Raamlepingu ja praeguses riigihankes tellitavad teenused on erinevad. Ühel juhul raiutakse, hooldatakse metsa, teisel juhul tuleb hooldada maa-alasid (haljasalasid); 7) vaidlustajad andsid oma pakkumuses teada, et alltöövõtjaid ei kasutata, kuid samas on Eesti Metsamehed OÜ hankepassis nimetanud alltöövõtja Karukati OÜ lepingut. Leping Audru haljasalade ja kalmistute hoolduseks on Audru Vallavalitsuse ja Karukati OÜ vahel sõlmitud riigihanke viitenumber 172975 tulemusena. Riigihangete registri andmetel on selle lepingu tegelik maksumus 13 351 eurot, mis tähendab, et see leping ei vasta tingimuses toodud kogumaksumuse nõudele; 8) hankija ei pidanud pärast nende asjaolude kindlaks tegemist pöörduma vaidlustajate poole ja küsima dokumente. Esitatavad dokumendid ei saanud muuta RMK-ga sõlmitud lepingut heakorratööde lepinguks ega muuta teise lepingu kogumaksumust; 9) kvalifitseerimise tingimuste täitmist tõendav leping ei pea olema lõppenud. RHS § 101 lg 1 p-st 2 ei saa järeldada, et ainult lõppenud leping saab olla täidetud. Viimati märgitu ei järeldu ka tingimuse sõnastusest. See aga ei muuda vaidlustatud otsuseid õigusvastaseks.
6.Kaebajad esitas halduskohtule kaebuse, milles taotlesid hankija ja VAKO otsuste tühistamist ning esialgse õiguskaitsekorras hankelepingu sõlmimise keelamist. Kaebajad esitasid kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) hankija rikkus uurimiskohustust ja selgituste küsimise kohustust; 2) pakkujad kinnitasid enda vastavust kvalifitseerimise tingimustele; 3) referentslepingu õiged andmed ei ole avalikust andmekogust kättesaadavad, mistõttu tuli küsida selgitusi. RHS § 104 lg-s 11 sätestatud aluseid ei esine. Kuna referentsleping pole lõppenud, ei ole tellija registrile kõiki andmeid esitanud; 4) heakorratöö defineerimisel tuleb lähtuda hankija tegelikust eesmärgist ja lepingu sisust. Referentslepingu kohaselt tuli metsauuendust hooldada. Tegemist on sisuliselt samuti muru ja võsa trimmerdamisega puude ümbert, et puud saaksid kasvada; 5) tingimuse mõtteks on välja selgitada see, kes on võimeline nõuetekohaselt lepingut täitma; 6) esitatud hankepassi andmed on õiged mh osas, et alltöövõtjaid ei kasutata. Kaebaja viidatud „RMK Karukati OÜ alltöövõtuleping Audru haljasalade ja kalmistute hooldus 2016-2017“ kohaselt oli selles lepingus alltöövõtjaks kaebaja, kes omandatud referentsile ka hankepassis viitas; 7) kvalifitseerimistingimuse täitmiseks esitatud varasem leping ei pea olema tingimata lõppenud, vaid oluline on, et kõnealune leping oleks täidetud vastava perioodi jooksul hankija määratud ulatuses. Kaebaja viidatud leping on sõlmitud raamlepinguna hanke viitenumber 189339 tulemusel, mistõttu toimub tööde teostamine raamlepingu perioodil sõlmitud hankelepingute alusel. Hankelepingu tegeliku maksumuse esitab hankija registrile RHS § 83 lg 8 alusel 30 päeva jooksul pärast raamlepingu lõppemist või raamlepingu alusel sõlmitud viimase hankelepingu lõppemist, kui hankeleping lõpeb hiljem kui raamleping.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 31. märtsi 2021. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas hankelepingu sõlmimise kuni 30. aprillini 2021. 3(6)
3-21-653
8.Tallinna Halduskohus tühistas 12. aprilli 2021. a määrusega 31. märtsil 2021 kohaldatud esialgse õiguskaitse. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus; 2) kaebust ei saa pidada kuigi perspektiivikaks. Haldusasja materjalide pinnalt võib järeldada, et hankija otsused on õiguspärased. Hankija on põhjendatult leidnud, et kaebajate viidatud hankelepingut nr 3-2.5.3/181317332 ei saa arvestada, sest selle lepingu alusel teostati võsasaetöid, mis ei ole samastatavad kvalifitseerimistingimustes viidatud heakorratöödega. Referentslepingu esemeks on valgusraie, metsauuendustööd, liinitrasside võsaraie, metsauuenduse hooldustööd. Need aga ei ole võrreldavad avalike suurte haljasalade heakorra tagamisega ja seega ei saa selle lepingu alusel lugeda kvalifitseerimise tingimusi täidetuks. Teine leping, millele kaebajad soovivad tugineda, on küll heakorratööde leping, kuid ei vasta kvalifitseerimise tingimustes toodud maksumuse nõuetele. Sellele asjaolule ei ole kaebajad kaebuses ega ka VAKO-le esitatud vaidlustuses vastuväiteid esitanud; 3) avalik huvi kaalub kaebaja huvi üles. Tegemist on avalikes huvides sõlmitava lepinguga, mille sõlmimata jätmine võib kaasa tuua valla suure territooriumi heakorra tagamata jätmise. Heakorratööde hooaeg on kohe algamas ning esialgse õiguskaitse kohaldamisel puudub vastustajal võimalus minna hankelepingusse kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. See aga võib võtta aega, sest arvestada tuleb ka kohtulahendi edasikaebamise võimalusega. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei tähenda kaebajate õiguste täielikku kaitseta jätmist, kuivõrd kaebajatel on võimalik nõuda kahju hüvitamist, kui nad tõendavad, et vastustaja tekitas neile kahju.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebajad taotlevad määruskaebuses halduskohtu 12. aprilli 2021. a määruse tühistamist osas, millega tühistati kohaldatud esialgne õiguskaitse. Kaebajad esitasid kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) heakorratööde mõistet pole defineeritud. Hankija on haljasalade hooldustööna määratlenud muru niitmise/trimmerdamise (kui on, siis ka hekkide hooldamine ja põõsaste kärpimine), sügisene/kevadine lehtede koristamine ja mahakukkunud okste koristamine ning äravedu haljasaladelt ning prügi koristus ja üldine heakorda niidetavatel aladel; 2) kaebajad ei taotlenud hankemenetluse peatamist, vaid hankelepingu sõlmimise keelamist. Hankemenetluse läbiviimine ei ole seega takistatud. Hankijal on võimalik vastu võtta uued õiguspärased otsused. Hankijal lasub ise planeerida õige riigihanke läbiviimise aeg. Hankeasju vaadatakse läbi kiirendatud korras.
10.Hankija taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist, kuna halduskohus on õigesti järeldanud, et kaebus on perspektiivitu ja õigesti sisustanud avalikku huvi. Kaebajate viidatud ajutised lepingud ei oma määravat tähendust. Tegemist on suure alaga ning hankija huvid võivad saada kahjustatud. Hooaeg on juba alanud.
11.Kolmas isik taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist, kuna halduskohtu määrus on õiguspärane. Referentsleping ei vastanud kvalifitseerimise tingimustele, kuna selle alusel pole tellitud heakorratöid. Avalik huvi kaalub kaebaja huvi üles.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4(6)
3-21-653
12.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
13.Kaebajate eesmärgiks on vältida olukorda, kus hankija ja kolmas isik sõlmivad hankelepingu. Kui hankeleping sõlmitakse, ei oleks kaebajatel võimalik samas riigihankes hankijaga lepingut sõlmida. Seega esineb kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus.
14.Ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse taotluse raames antava hinnangu kohaselt ei ole kaebuses esitatud väidete alusel kaebuse rahuldamine tõenäoline.
15.Hankija oli kehtestanud järgmise kvalifitseerimise tingimuse: „Pakkuja peab olema täitnud viimase 60 kuu jooksul vähemalt ühe heakorratööde lepingu kogumaksumusega 120 tuhat eurot ilma käibemaksuta.“
16.Vaidluse all on küsimus, kuidas tuleb sisustada mõistet heakorratööd. Kaebaja on seisukohal, et heakorratöödena tuleb käsitada ka metsauuenduse hooldamist (s.o taimede vabastamist rohttaimedest ja võsast ning hooldamise läbi viimine ülepinnaliselt, koridoridena või taime ümbert vähemalt 50 cm raadiuses). Kaebaja märgib, et metsauuenduse hooldamine on sisult muru ja võsa trimmerdamine puuliikide ümbert, et tagada puudele soodsad kasvutingimused.
17.Kvalifitseerimise tingimuses pole heakorratööd defineeritud. Heakorratöö mõiste tuleb seega avada muu hulgas hanke alusdokumentides määratletud riigihanke objekti ja hankelepingu eseme abil. Hankija tahteks on tellida heakorrateenust, et hoida korras avalikuks kasutamiseks mõeldud haljasalasid (riigihanke alusdokument p 1.6). Heakorratööde tehnilise kirjelduse p 3.4 kohaselt hõlmavad haljasalade hooldustööd muru niitmist/trimmerdamist, hekkide hooldust ja põõsaste kärpimist, sügist/kevadist lehtede koristust ja maha kukkunud okste koristust ning äravedu haljasaladelt ning prügi koristust ja üldist heakorda niidetavatel aladel. Hankelepingu kohaselt on lepingu esemeks avalikuks kasutamiseks mõeldud haljasalade niitmine, trimmerdamine, lehtede ja okste koristamine ja äravedu, hekkide ja põõsaste piiramine ja pügamine jms tegevus, sh murdunud okste ja prahi regulaarne koristamine (hankelepingu p-d 1.1, 1.2 ja 2.3). Riigihanke objekt ja hankelepingu ese vastavad PõhjaPärnumaa Vallavolikogu 31. augusti 2019. a määrusega nr 15 „Põhja-Pärnumaa valla heakorraeeskiri“ (määrus) taotletavatele eesmärkidele. Heakorraeeskirja otstarbeks on tagada vallas puhtus ja heakord (määrus § 1 lg 1). Heakorratööd on tolmu, liiva, peenkillustiku, prügi, okste, lume, jää jm koristamine, hekkide pügamine ning libedusetõrje teostamine, muru ja rohu niitmine ning maha langenud puulehtede, tuulemurru ja -heite koristamine (määrus § 1 lg 3 p 4). Hankelepingu ese ja määrus loetlevad avalike kohtade (sh haljasalade) korrashoidmiseks nõutavad tegevused, mida käsitatakse heakorratööna.
18.Kuigi ka metsauuenduse hooldamiseks kasutatakse osaliselt sarnaseid töid, mida tehakse avalike haljasalade puhtuse ja heakorra tagamiseks (nt niitmine ja trimmerdamine), ei järeldu sellest, et metsauuenduse hooldus tuleks võrdsustada heakorratööga. Heakorratööd ei ole üksnes niitmine ja trimmerdamine, vaid see hõlmab endas ka hekkide hooldust ja põõsaste kärpimist, lehtede, okste ja prügi koristust ja äravedu jms tegevusi avaliku haljasala korrashoidmiseks. Kaebaja seisukohast ei ole välja loetav, et metsauuenduse hoolduse raames oleks ta teostanud ka viimati nimetatud töid. Kõik need viimati nimetatud tegevused ei ole 5(6)
3-21-653 teostavad üksnes muruniiduki või trimmeriga. Kuna kaebaja väidetud tööde iseloom ei kattu täielikult hankelepinguga tellitava teenuse iseloomuga, pole õige kaebaja tehtavat metsauuenduse hooldust võrdsustada avaliku haljasala heakorratööga.
19.Kaebaja väited võiksid omada edulootusi olukorras, kus kvalifitseerimise tingimusena oleks sätestatud nõue, et pakkuja peab olema täitnud vähemalt ühe heakorrastööde lepingu või sellega samaväärse või sarnase lepingu. Praegu aga kvalifitseerimise tingimus sellist nõuet ei sisalda. Kvalifitseerimise tingimusi selles osas pole vaidlustatud ning need kehtivad. Läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise nõude järgimiseks on hankija kohustatud juhinduma enda seatud kehtivatest tingimustest.
20.Teise lepingu, millele kaebajad tuginesid, maksumus oli 13 351 eurot ehk alla 120 000 euro.
21.Isegi kui nõustuda kaebaja seisukohaga, et heakorratöödena praeguse riigihanke mõttes tuleks käsitada ka metsauuenduse hooldamist, kaaluksid avalikud huvid kaebaja huvid üles. Kaebaja huvi seisneb kasumi teenimises. Avalikes, sh valla elanike huvides on, et avalikud haljasalad oleksid ka kohtuvaidluse ajal korras ning et neid saaks mugavalt ja ohutult kasutada. Avalike haljasalade hooldust tuleb teostada suurel alal ning nende tööde algusaeg on juba käes või kohe kätte jõudmas. Vaidluse ajaks teise teenusepakkuja otsimine oleks eelduslikult ülemäära koormav ja ei pruugiks tagada taotletavat eesmärki.
22.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
23.Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba, tuleb kaebaja tasutud riigilõiv 15 eurot tagastada (HKMS § 104 lg 1 ja lg 5 ning riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.