Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Virgo Saarmets ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. mai 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-413
Haldusasi
AS Atko Bussiliinid kaebus kohustamaks MTÜ-d Järvamaa Ühistranspordi Keskus muutma riigihanke alusdokumendi punkte 8.12 ja 9.3.6
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. aprilli 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja (vaidlustaja) AS Atko Bussiliinid, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kardo Karon Vastustaja (hankija) MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus, esindaja vandeadvokaat Kristina Laarmaa
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Atko Bussiliinid apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta AS Atko Bussiliinid apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
7.aprilli 2021. a otsus asjas nr 3-21-413 muutmata. Jätta AS Atko Bussiliinid menetluskulud tema enda kanda. Mõista AS-lt Atko Bussiliinid MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus kasuks välja menetluskulud 768 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 20. mail 2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus (hankija) avaldas 11. jaanuaril 2021 hanketeate avatud hankemenetlusena korraldatavas riigihankes „Avalik liinivedu Järva maakonna bussiliinidel 2022-2030“ (viitenumber 228963) ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid.
2.AS Atko Bussiliinid esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija alusdokumentide peale, s.o hankelepingu projekti p-d 3.12, 7.10, 7.21, 8.12, 9.3.6 ja 9.5.
3.VAKO jättis 17. veebruari 2021. a otsusega nr 18-21/228963 vaidlustuse läbi vaatamata hankelepingu p-de 3.12 ja 7.10 peale (resolutsiooni p 1), rahuldas vaidlustuse osaliselt ja kohustas hankijat viima õigusaktidega kooskõlla hankelepingu projekti p-d 7.21 ja 9.5 (resolutsiooni p 2) ning mõistis hankijalt vaidlustaja kasuks välja riigilõivu 640 eurot. VAKO esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) hankija muutis hankelepingu projekti p-te 3.12 ja 7.10, mistõttu tuleb vaidlustus selles osas jätta läbi vaatamata (riigihangete seadus (RHS) § 192 lg 3 p 5); 2) hankelepingu projekti p 7.21 on sõnastatud järgmiselt: „Maanteeametil on õigus teha kõiki käesolevas Lepingus sätestatud toiminguid, nõuda Vedajalt kõiki Lepingus nimetatud dokumente ning lõpetada Leping vastavalt Lepingus nimetatud alustele avalike huvide kaitseks.“ Hankija ei ole selgitanud, miks on selline lepingutingimuse ette nähtud. Hanketingimus, mida hankija ei oska põhjendada, on õigusvastane. Tegemist on ka ebaproportsionaalse tingimusega; 3) hankelepingu projekti p 8.12 on sõnastatud järgmiselt: „Kui seadusest tulenev nõude esitamise, kujundusõiguse kasutamise või Vedaja kohustuste rikkumisele tuginemise tähtaeg on lühem kui 6 kuud, loetakse see Tellija suhtes kuuekuuliseks. Tähtaeg hakkab kulgema alates Vedaja poolt Tellija vastavasisulistest asjaoludest kirjalikus vormis teavitamisest.“ Kuuekuuline tähtaeg leppetrahvi esitamiseks ei ole õigusvastane. Võlaõigusseaduse (VÕS) tüüpregulatsiooni kohaselt oleks see tähtaeg kuni kolm aastat. Hankelepingu projekti regulatsioon on vaidlustajale soodsam kui VÕS-i regulatsioon; 4) hankelepingu projekti p 9.3.6 on sõnastatud järgmiselt: „Arvestades õigusaktides sätestatud erisusi on Tellijal õigus lõpetada Leping ühepoolselt ennetähtaegselt, teatades sellest Vedajale kirjalikult ette 60 päeva, kui Vedaja suhtes on koostatud käesoleva Lepingu täitmisega seotud vähemalt 3 ettekirjutust 12 kalendrikuu jooksul.“ Lepingu ülesütlemise aluse regulatsioon ei ole õigusvastane. Tegemist on hankija õigusega, mitte kohustusega. Hankija peab selle aluse kohaldamisel arvestama rikkumise asjaolusid, hea usu põhimõtet ja mõistlikkuse põhimõtet (VÕS §-d 7 ja 8 ning tsiviilseadustiku üldosa seadus § 138). Kui tegemist peaks olema halduslepinguga, kohalduvad samad põhimõtted (haldusmenetluse seadus (HMS) § 102 lg 1 ja § 105 lg 1). Hankelepingu lõpetamise otsust saab kohtus vaidlustada; 5) Hankelepingu projekti p 9.5 on sõnastud järgmiselt: „Vedajast tingitud asjaolude tõttu Lepingu ennetähtaegsel ühepoolsel lõpetamisel Tellija poolt, on Tellijal lisaks Lepingus sätestatud leppetrahvidele õigus realiseerida Lepingu täitmistagatis täies ulatuses, mis loetakse täiendavaks leppetrahviks Lepingu ülesütlemise eest. Käesolevas punktis nimetatud täiendav leppetrahv muutub sissenõutavaks Tellija poolt Vedajale Lepingu ülesütlemise teate esitamisest. Eeltoodu ei välista Tellija õigust kasutada muid seadusega ette nähtud õiguskaitsevahendeid, samuti esitada muid nõudeid, eelkõige nõuda Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tekkivate kahjude hüvitamist.“ Proportsionaalne pole see, kui vedaja peab hankijale tasuma leppetrahvi selle eest, et viimane kasutab talle lepinguga ette nähtud õigust. Leppetrahvi ei tasuta selle eest, et lepingu üks pool otsustab lepingu teise poole rikkumise tõttu üles öelda.
2(7)
3-21-413
4.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis hankelepingu projekti p-de 8.12 ja 9.3.6 tühistamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) hankelepingu projekti p-s 8.12 ette nähtud 180-päevane ajavahemik leppetrahvi esitamiseks ei ole põhjendatud ega proportsionaalne. Vedaja ei pruugi saada igast rikkumisest teada vahetult pärast selle toimumist. Sellises olukorras on rikkumisega seotud infomonopol ja sanktsioonid täielikult vastustaja käes. Vastustajal on võimalik koguda rikkumisi ja esitada need siis kaebajale korraga pooleaastase perioodi lõpus. Kaebaja leiab, et mõistlik aeg, mille jooksul vastustajal on õigus rikkumise järgselt leppetrahvi nõuda oleks kolm kuud või siis oleks vastustajal kohustus teavitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumisest, mis annab õiguse nõuda leppetrahvi. Vastustaja ei esitanud VAKO menetluses kaebaja ettepanekule sisuliselt mitte ühtegi vastuväidet. Seda, miks on kolme kuu pikkune tähtaeg liiga lühike ja kuuekuuline tähtaeg vajalik, vastustaja ei põhjendanud; 2) hankelepingu p 9.3.6 ei arvesta vedaja rikkumiste ulatusega ja ei ole seega proportsionaalne. Rikkumised, mille puhul vedajale tehakse ettekirjutused, on tavapärased. Ettekirjutuste eesmärk on juhtida tähelepanu puudustele vedaja tegevuses. Ettekirjutused ei oma olulist mõju kogu lepingu täitmisele (nt graafiku rikkumised). Kui kolm bussijuhti üks kord aastas eksivad ja selle kohta koostatakse ettekirjutused, tekib alusdokumendi p 9.3.6 järgi vastustajal õigus leping lõpetada. Lihtsaim viis p 9.3.6 õigusaktidega kooskõlla viimiseks oleks see, kui vastustaja sätestaks, et lepingu ülesütlemise õigus on ainult 3 olulise rikkumise korral 12kuulise perioodi jooksul. Seejuures tuleks hankelepingu p 8.2.1 liigitada ebaoluliste rikkumiste alla, sest on selge, et on ebamõistlik ja vedajat kahjustav olukord, kus oluliseks rikkumiseks loetakse näiteks sõidugraafikus olev erinevus 1–2 minutit. Ülesütlemise õigus on põhjendatud ainult korduvate oluliste rikkumiste korral ja seejuures on oluline, et oluliste rikkumiste loetelus oleksid asjakohased rikkumised, mis on olulised lepingu tähenduses. Lepingu p 9.3.6 on vedajat ja võimalikke pakkujaid ebaproportsionaalselt kahjustav. Samuti ei saa vaidlust olla selle üle, et näiteks sõidugraafiku ennetamine paari minuti võrra ei ole oluline, vaid on ebaoluline rikkumine. Mõlemad rikkumised on sellised, mida veoteenust pakkudes paratamatult aeg-ajalt ette tuleb. Muuta tuleb p 9.3.6 ja p 8.2.1 tuleb muuta ebaoluliseks rikkumiseks.
5.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) hankelepingu projekti p-ga 8.12 sarnasele tingimusele on kohtupraktikaga hinnang antud (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-20-1202). 6-kuuline sanktsioonide esitamise tähtaeg on vedajale soodsam kui VÕS-s sätestatud tähtaeg. Selle aja jooksul on võimalik välja selgitada rikkumise asjaolud. Tegemist on maksimaalse tähtajaga; 2) kaebaja põhjenduste kohaselt ei ole õigusvastane mitte hankelepingu projekti p 9.3.6, vaid p
8.2.1.Kaebaja pole VAKO-s hankelepingu projekti p 8.2.1 vaidlustanud. Lepingu p 9.3.6 ei puuduta mitte üksnes Transpordiameti ettekirjutusi, vaid ka Politsei- ja Piirivalveameti ning Tööinspektsiooni ettekirjutusi. Eesmärgiks on reguleerida neid olukordi, kui ohustatakse avalikku korda. Tingimuse alusel saab lepingu üles öelda, kui ettekirjutus on jõustunud. Lepingu ülesütlemine on kaalutlusotsus ja ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hinnata. Ülesütlemist saab vaidlustada.
6.Tallinna Halduskohus jättis 7. aprilli 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt vastustaja kasuks välja õigusabikulud 960 eurot. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) hankelepingu projekti p 8.12 on õiguspärane. Ringkonnakohus analüüsis asjas nr 3-20-1202 samas sõnastuses esitatud tingimuse õiguspärasust ning need seisukohad on praeguses asjas kohaldatavad; 2) kaebaja leiab, et hankelepingu projekti p 9.3.6 on õigusvastane, kuna oluliseks lepingurikkumiseks peetakse hilinemisi avaliku liiniveo teenuse osutamisel. Vastava rikkumise 3(7)
3-21-413 loeb oluliseks lepingu rikkumiseks hankelepingu projekti p 8.2.1, mitte p 9.3.6. Kaebaja ei ole hankelepingu projekti p 8.2.1 VAKO-s vaidlustanud. Seega ei saa kaebaja vastavale asjaolule halduskohtus tugineda. Hankelepingu projekti p 8.2.1 tingimus on siduv ning kehtiv ning selle õigusvastasusele ei saa kaebaja enam tugineda. Kaebaja ei saavutaks oma eesmärki ka üksnes p 9.3.6 vaidlustamise ja väitega, et sätte kohaselt oleks lepingu ülesütlemise õigus ainult 3 olulise rikkumise korral 12-kuulise perioodi jooksul. Olukorrad, mis on loetud lepingu olulisteks rikkumisteks, on loetletud hankelepingu projekti p-s 8.2 ning p 8.2.1 näeb ette rikkumise, mis seondub rikkumistega sõiduplaanist kinni pidamisel. Hankelepingu projekti p 9.3.6 muutmine ei tooks kaasa kaebaja taotletavat tagajärge. Sõidugraafiku rikkumine on reguleeritud p-s 8.2.1, mille kohaselt on see lepingu oluline rikkumine; 3) eelnev ei tähenda, et hankija võiks oma lepingust tulenevaid õigusi kasutada pahatahtlikult ning vastuolus hea usu põhimõttega. Kõnealune tingimus annab hankijale nimetatud asjaolude esinemisel õiguse leping üles öelda, kuid nimetatud õigust ei saa hankija kasutada meelevaldselt ja vastuolus hea usu põhimõtte ja lepingu olemusega. Hankija peab võtma arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid, sh rikkumiste olemust. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega oleks vastuolus olukord, kus hankija lõpetab vedajaga sõlmitud hankelepingu olukorras, kus vedaja suhtes on viimase 12 kuu jooksul tehtud kolm ettekirjutust väga pisikeste rikkumiste eest, mis ei näita vedaja üleüldist suutmatust lepingut nõuetekohaselt täita, vaid mis pigem tähendavad valdkonnaspetsiifiliste riskide (nt mõned hilinemised liinide teenindamisel) ebaolulises mahus realiseerumist. Tingimuse sõnastus võib teatud olukordades olla kaebaja jaoks tavapärasest soodsam, kuivõrd mõningatel juhtudel võib rikkumine oma olemuselt olla sellise kaaluga, mis õigustaks juba esmakordsel esinemisel lepingu ennetähtaegset ülesütlemist, kuivõrd rikkumise asjaolusid arvestades ei saa hankijalt eeldada lepingu täitmise jätkumist selle kehtivuse lõppemiseni. Hankijal sellisel juhul lepingu ülesütlemise õigust aga ei ole, kuna lepingu sõnastuse kohaselt peab rikkumisi olema kolm.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ning kaebuse rahuldamist. Apellant esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) apellant jääb varem esitatud seisukohtade juurde; 2) hankelepingu projekti p-s 8.12 sätestatud 180-päevane tähtaeg ei ole proportsionaalne. Vedaja ei pruugi igast rikkumisest teada saada vahetult pärast selle toimumist. Ebakorrektselt käitunud bussijuht ei saa oma eksimusest aru või ei räägi sellest vedajale. Vastustaja saab kokku koguda rikkumised ja need esitada kuue kuu lõpus korraga vedajale. Mõistlik aeg oleks kolm kuud. Alternatiivne võimalus oleks see, kui vastustajal oleks üks kuu aega, et teavitada rikkumisest. Asjakohane on ka VÕS § 159 lg 2. Vastustaja põhjendused p 8.12 vajalikkuse osas pole põhjalikud. Hankija on teistes asjades kohaldanud kolmekuulist tähtaega; 3) hankelepingu projekti p 9.3.6 ei ole proportsionaalne. Tingimus ei arvesta vedaja rikkumise ulatusega. Paljud rikkumised seonduvad sõidugraafikute rikkumisega. Bussijuhid võivad eksida. Hankelepingu projekti p-s 8.2.1 on hankija määratlenud 2–3 minutilise sõidugraafiku muutuse oluliseks rikkumiseks ning see on ebamõistlik. Lepingu ülesütlemise õigus peaks olema ainult kolme rikkumise korral 12-kuulise perioodi jooksul. Punkt 8.2.1 tuleks liigitada väheolulise rikkumisena. Alternatiivselt tuleks p-s 9.3.6 tuua välja need rikkumised, mida käsitatakse olulisena; 4) halduskohus oleks vastustaja menetluskulud pidanud jätma tema enda kanda. Vaidlus ei olnud perspektiivitu. Hankija igapäevasteks tegevusteks ongi korraldada riigihankeid.
3-21-413 1) hankelepingu projekti p 8.12 on õiguspärane ja vastustaja nõustub VAKO ja halduskohtu põhjendustega. Kaebaja pole apellatsioonkaebuses võrreldes varasemaga uusi väiteid esitanud. Sarnane küsimus lahendati haldusasjas nr 3-20-1202. Vedajal puudub õigustatud ootus vabaneda kutsetegevusega seotud rikkumistele järgnevast lepingulisest vastutusest. Tegemist on maksimaalse tähtajaga. Sanktsiooni summa ei sõltu sellest, millise tähtaja jooksul sanktsiooni rakendatakse; 2) hankelepingu projekti p 9.3.6 on õiguspärane ja vastustaja nõustub VAKO ja halduskohtu põhjendustega. Kuna kaebaja ei ole uusi väiteid esitanud, jääb vastustaja varem esitatu juurde. Kaebaja vaidlustab hankelepingu projekti p 8.2.1, mille osas ta pole VAKO menetlust läbinud. Ettekirjutusi ei tee üksnes Transpordiamet, vaid ka Politsei- ja Piirivalveamet ning Tööinspektsioon. Riikliku järelevalve menetluses reageeritakse olulistele rikkumistele, nt buss ei vasta tehnonõuetele, bussijuht on joobes vms. Hankija peab iga asjaolu eraldi hindama; 3) hankija ei pea hanketingimusi kujundama selliselt, et need oleksid pakkujale võimalikult soodsad. Hankijal on hanketingimuste loomisel avar kaalutlusruum. Kui tegemist on põhjendamatult suure äririskiga, ei pea pakkumust esitama. RHS § 3 p-des 1 ja 2 mõeldud proportsionaalsuse põhimõte ei tähenda seda, et hankes kehtestatud tingimused peavad olema sellised, kus leitud oleks hankija ja pakkujate õiguste ja kohustuste vahel tasakaal. Hankelepingu tingimuste ebaproportsionaalsus tuleb kõne alla vaid juhul, kui lepingupoolte õiguste-kohustuste tasakaal on äärmuslikult ja ilma mõistliku põhjenduseta paigast ära. Kui hankija kehtestatud tingimused on sellised, mis on kõigile potentsiaalsetele pakkujatele ühtmoodi ebasoodsad või ebameeldivad, võivad need küll olla ebaotstarbekad, ent need pole vastuolus õigusaktidega sel määral, et potentsiaalne pakkuja saaks iseenda subjektiivsete õiguste kaitse eesmärgil nõuda nende muutmist (õigusaktidega kooskõlla viimist) (vt haldusasjad nr 3-18-752, 3-20-1199, 3-20-1202 ja 3-18-1047).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Hankija korraldas avatud hankemenetluse, et leida vedaja, kes teenindaks avalikke liine Järva maakonna bussiliinidel 2022–2030. Edukaks tunnistamise korral sõlmitakse hankija ja eduka pakkuja vahel avaliku teenindamise leping, milles on määratud muu hulgas nii hankija kui ka vedaja õigused ja kohustused, sh kohaldatavad sanktsioonid ning lepingu lõpetamise alused.
10.Kaebaja vaidlustab hankelepingu projekti p-e 8.12 ja 9.3.6, kuna need on ebaproportsionaalselt koormavad RHS § 3 p-de 1 ja 2 mõttes. Praegusel juhul on vaidluse all küsimus, kas hankelepingu need tingimused – lepingu täitmisel sanktsiooni kohaldamine ja lepingu ülesütlemise tingimused –, millest ei sõltu vaidlusalusest riigihanke menetlusest kaebaja kõrvaldamine ega kvalifitseerimata jätmine, sh otseselt riigihanke menetluses osalemine ja pakkumuse esitamine, on vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega.
11.Hankelepingu projekti p 8.12 tingimus on sõnastatud järgmiselt: „Kui seadusest tulenev nõude esitamise, kujundusõiguse kasutamise või Vedaja kohustuste rikkumisele tuginemise tähtaeg on lühem kui 6 kuud, loetakse see Tellija suhtes kuuekuuliseks. Tähtaeg hakkab kulgema alates Vedaja poolt Tellija vastavasisulistest asjaoludest kirjalikus vormis teavitamisest.“ Hankelepingu projekti p 9.3.6 tingimus on sõnastatud järgmiselt: „Arvestades õigusaktides sätestatud erisusi on Tellijal õigus lõpetada Leping ühepoolselt ennetähtaegselt, teatades sellest
5(7)
3-21-413 Vedajale kirjalikult ette 60 päeva, kui Vedaja suhtes on koostatud käesoleva Lepingu täitmisega seotud vähemalt 3 ettekirjutust 12 kalendrikuu jooksul.“
12.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et hankelepingu projekti vaidlusalused punktid pole RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus.
13.Kaebuses esitatud väited ei luba järeldada, et hankelepingu projekti p-d 8.12 ja 9.3.6 takistaksid kaebajal osalemast vaidlusalusel riigihankel või piiraksid tal esitamast oma pakkumust. Hankelepingu projekti p-des 8.12 ja 9.3.6 märgitud tingimused ei ole pakkuja kõrvaldamise ega kvalifitseerimata jätmise alused, samuti ei piira need muul viisil ülemääraselt kaebaja osalemist vaidlusaluses riigihankemenetluses. Vaidlusalustest punktidest ei tulene kaebajale riigihankes osalemise korral sellist negatiivset tagajärge, mis välistaks tal pakkumuse edukuse korral hankelepingu sõlmimise. Kaebuses pole esitatud ka väidet selle kohta, et kõnealused punktid seaksid ühe pakkuja eelisseisundisse, võrreldes teise pakkujaga. Tingimused on sõnastatud piisavalt selgelt, et keskmine mõistlik isik mõistaks nende kohaldamisala ja kaasnevaid õiguslikke tagajärgi.
14.Hankelepingu projekti p-ga 8.12 sarnase tingimuse puhul on ringkonnakohus varem leidnud, et sellega on hankija sõlmitava hankelepingu raames määratlenud, millist ajavahemikku käsitatakse VÕS § 159 lg 2 tähenduses mõistliku ajana, mille jooksul peab tellija vedajat teavitama leppetrahvi nõude esitamisest. Kuna VÕS § 101 lg 2 järgi on poolte kokkuleppel võimalik õiguskaitsevahendite rakendamise tingimusi nii piirata kui ka laiendada (kuni ei satuta vastuollu VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega). Konkreetne tähtaeg loob nii tellijale kui ka vedajale selguse, millise perioodi kestel saab leppetrahvi nõuet esitada. Olukorras, kus seaduse järgi saaks hankija leppetrahvi nõude esitada mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist, ning kohtupraktika kohaselt peab mõistlik aeg jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise (kolm aastat – vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1) vahele (nt Riigikohtu 09.05.2018 otsuse nr 2-16-18005 p 13 ja selles viidatud varasemad lahendid), ei oleks maksimaalselt 6-kuuline tähtaeg rikkumise toimumisest selgelt ülemäärane. Vedajal ei saa mõistlikkuse põhimõttest (VÕS § 7) lähtudes olla õigustatud ootust, et kui hankija ei esita leppetrahvi nõuet esimesel võimalusel, siis ei saagi tema suhtes enam leppetrahvi rakendada. Lahendus siduda tingimuses märgitud tähtaeg rikkumisest teada saamisega (nt kolm kuud), ei tähendaks sanktsioonide kiiremat rakendamist. Puudub alus eeldada, et hankija lepingupoolena viivitaks sanktsioonide esitamisega. Tähtsust ei oma, millise aja jooksul jõuaks hankija eeldatavasti teha kaalutletud sanktsioneerimisotsuse ja milline on olnud hankija senine praktika analoogsetes hangetes (Tallinna Ringkonnakohtu 24. septembri 2020. a otsus asjas nr 3-20-1202, p-d 11–16). Ringkonnakohus jääb ka praeguses asjas varem väljendatud seisukohtade juurde. Riisiko, kas vedaja töötajad räägivad rikkumisest tööandjale või mitte, on vedaja kanda, kuna tegemist on tema enda töötajatega ning kelle ta ise valib välja ja vajadusel koolitab.
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei saa praeguses asjas vaidlustada hankelepingu projekti p 8.2.1, millega on hankija määratlenud 2–3 minutilise sõidugraafiku muutused oluliseks rikkumiseks. Hankelepingu projekti selle tingimuse osas ei ole vaidlustust esitatud ning selle osas pole läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus (HKMS § 47 lg 1 ja § 268 lg 1).
16.Hankelepingu projekti p 9.3.6 ei kohusta vastustajat kui lepingu teist poolt hankelepingut lõpetama, kui vedajale on koostatud lepingu täitmisega seoses vähemalt kolm ettekirjutust 12 kalendrikuu jooksul. Lepingu lõpetamise valikulise aluse kohaldamiseks esineb 6(7)
3-21-413 alus üksnes olukorras, kus 12 kalendrikuu jooksul on vedajale tehtud lepingu täitmisega seoses vähemalt kolm ettekirjutust. Kuna tegemist on hankija valikulise lepingu lõpetamise alusega, peab ta selle tingimuse kohaldamisel arvestama ka ettekirjutuse tinginud asjaolusid, samuti mõlema lepingupoole põhjendatud huve ning õiguse üldpõhimõtteid (nt hea usu põhimõte – VÕS § 6 lg 1; HMS § 105 lg 1). Kuigi pisirikkumistest tingitud kolme ettekirjutuse tegemine võib anda aluse kaaluda lepingu lõpetamist, ei järeldu sellest veel, et lepingu lõpetamine olekski ainuõige tagajärg. Ka pisirikkumistest tingitud ettekirjutuste tegemisel tuleb arvestada konkreetseid asjaolusid ja lepingupoolte põhjendatud huve ning õiguse üldpõhimõtteid.
17.Isegi juhul, kui tegemist ei oleks valikulise lepingu lõpetamise alusega ning leping tuleks lõpetada igasuguse ettekirjutuse korral, vastab vaidlusalune hankelepingu (praegusel juhul avaliku teenindamise lepingu) tingimus oma sisult tüüptingimuse tunnustele (VÕS § 35 lg 1; HMS § 105 lg 1). Ka tüüptingimuse kohaldamisel on vedajal võimalik tugineda muu hulgas väitele, et see on tühine, kui see peaks lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustama vedajat ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud (VÕS § 42 lg 1 esimene lause). Seega on vedajal vajadusel võimalus oma õigusi kaitsta ka siis, kui avaliku teenindamise lepingu konkreetset tingimust tema suhtes kohaldatakse.
18.Kaebaja on pakkunud välja tingimuste uued sõnastused. Kuna kohtus hanke alusdokumentide üle vaidlemine ei ole käsitatav lepingueelsete läbirääkimistena, ei saa kohus kaebaja ettepaneku alusel hankija asemel otsustada selle üle, kas hankeleping peab sisaldama tingimusi kaebaja pakutud kujul.
19.Hankijal ei ole kohustust luua selliseid hankelepingu tingimusi, mis kaitsevad vedajat võimalikult suures ulatuses rikkumise toimepanemise korral. Hankijal on õigus luua hankelepingu tingimusi, mis garanteerivad lepingu nõuetekohase täitmise ja seeläbi kaitsevad avalikku huvi lepingus kokku lepitud teenuse saamisel.
20.Halduskohus on õigesti jätnud vastustaja menetluskulud kaebaja kanda. Riigihankest võrsunud vaidlustes on hankijal (sõltumata sellest, kas tegemist on haldusorganiga või eraõigusliku isikuga) õigus kasutada välist õigusabiteenust ning põhjendatud ulatuses on need kulud hüvitatavad (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11. detsembri 2020. a otsus asjas nr 3-201198, p-d 30–32; 15. jaanuari 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-68-14, p 33; 9. aprilli 2020. a määrus nr 3-18-1445, p 5).
21.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
22.Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud 2298,80 (riigilõiv 1280 ja õigusabikulu 1003,80) eurot jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja taotleb kaebajalt 768 euro (sisaldab käibemaksu) väljamõistmist. Vastustajale osutati apellatsiooniastmes õigusabi 4 tundi hinnaga 160 eurot tund (käibemaksuta). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista (HKMS § 109 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.