AS ATKO Bussiliinid kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt 17.02.2021 tehtud otsuse nr 1821/228963 tühistamiseks osas, milles jäeti kaebaja kaebus rahuldamata ning MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskuse kohustamiseks muutma riigihanke alusdokumendi punkte 8.12 ja 9.3.6.
Menetlusosalised
Kaebaja – AS ATKO Bussiliinid, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kardo Karon
Asja läbivaatamine
Vastustaja (hankija) – MTÜ Järvamaa Ühistranspordi keskus, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Laarmaa Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista AS-ilt ATKO Bussiliinid MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskuse kasuks välja menetluskulud summas 960 eurot koos käibemaksuga. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.04.2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.11.01.2021 alustas MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus (hankija/vastustaja) avatud hankemenetlusena läbiviidavat riigihanget „Avalik liinivedu Järva maakonna bussiliinidel 20222030“ (viitenumber 228963).
2.02.02.2021 esitas AS ATKO Bussiliinid (kaebaja) riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija kohustamiseks viia eelnimetatud riigihanke alusdokumendid kooskõlla õigusaktidega.
3.VAKO tegi 17.02.2021 otsuse, millega jättis vaidlustuse läbi vaatamata osas, mis puudutas hankelepingu projekti p 3.12 ja 7.10, kuivõrd hankija oli sätteid muutnud (p 1). Ülejäänud osas rahuldas VAKO vaidlustuse osaliselt ning kohustas MTÜ-d Järvamaa Ühistranspordi Keskus 1(6)
viima õigusaktidega kooskõlla hankelepingu projekti p-d 7.21 ja 9.5 (p 2). Hankijalt mõisteti kaebaja kasuks välja pool viimase tasutud riigilõivust, ehk 640 eurot. Vaidlustus jäi rahuldamata osas, milles kaebaja nõudis hankelepingu projekti punktide 8.12 ja 9.3.6 tühistamist. VAKO jättis vaidlustuse nimetatud osas rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. 3.1 Olenemata hankija puudulikust tegevusest enda seisukohtade põhjendamisel on hankelepingu projekti p 8.12 siiski võimalik lugeda õiguspäraseks. Tallinna Ringkonnakohus on sarnastel asjaoludel tehtuid vaidluses haldusasjas nr 3-20-1202 leidnud, et kuuekuuline tähtaeg leppetrahvi nõude esitamiseks ei saa olla õigusvastane, kui VÕS tüüpregulatsiooni kohaselt oleks vastav tähtaeg kuni kolm aastat. Seega on hankija tema suhtes kehtivat tähtaega leppetrahvi esitamiseks võrreldes seaduse tüüpregulatsiooniga kitsendanud, st lepingu p 8.12 on kaebaja jaoks soodsam, kui VÕS regulatsioon, mis kohalduks selle sätte puudumisel. Tähtaeg, mille jooksul on hankijal õigus esitada leppetrahvi nõue ja ajahetk, mil kaebaja saab teada oma bussijuhtide rikkumistest ei ole otseses seoses. Bussiliinivedudega tegelev ettevõtja peab olema oma bussijuhtide tegevusega kursis. 3.2 Hankelepingu projekti p 9.3.6 ei näe ette, et leping kuulub hankija poolt igal juhul ennetähtaegselt ülesütlemisele, kui vedaja suhtes on 12-kuulise perioodi jooksul tehtud vähemalt kolm ettekirjutust. Säte annab hankijale vaid vastava õiguse, mida hankija ei pea kasutama. Hankija ei saa ka vastavat õigust kasutada ilma, et ta võtaks arvesse juhtumi asjaolusid, sh rikkumiste olemust. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui leping lõpetataks väga väikeste rikkumiste korral. Seega peab hankija sätte rakendamisel kaaluma, kas see on mõistlik ja asjakohane. Hankija tegevus on kohtus vaidlustatav. Neil asjaoludel ei ole lepingu punkt 9.3.6 vedajat ebaproportsionaalselt kahjustav. Ei ole mõistlik lähtuda eeldusest, et hankija asub tegutsema hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastaselt.
4.Kaebaja esitas 26.02.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO otsuse tühistamiseks osas, milles kaebaja vaidlustus jäeti rahuldamata ja vastustaja kohustamiseks muutma riigihanke alusdokumendi punkte 8.12 ja 9.3.6.
5.Tallinna Halduskohus võttis 01.03.2021 määrusega kaebuse haldusasjas nr 3-21-413 menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
6.Kaebaja tugineb kaebustes järgmistele asjaoludele. Hankelepingu projekti p 8.12 6.1 Hankelepingu projekti punktis 8.12 on vastustaja sisuliselt kindlaks määranud, et juhul kui vastustajal on rikkumise alusel õigus nõuda leppetrahvi, siis on tal leppetrahvi nõude esitamiseks aega 6 kuud rikkumise tuvastamisest. 180- päevane ajavahemik leppetrahvi esitamiseks ei ole põhjendatud ega proportsionaalne. Vedaja ei pruugi saada igast rikkumisest teada vahetult peale selle toimumist või üldse mitte ilma, et vedaja sellest talle teada annaks. Sellises olukorras on rikkumisega seotud infomonopol ja sanktsioonid täielikult vastustaja käes. Vastustajal on võimalik koguda rikkumisi ja esitada need siis kaebajale korraga pooleaastase perioodi lõpus. Kaebaja leiab, et mõistlik aeg, mille jooksul vastustajal on õigus rikkumise järgselt leppetrahvi nõuda oleks 3 kuud või siis oleks vastustajal kohustus teavitada esimesel võimalusel, kui mitte hiljem kui 1 kuu jooksul rikkumisest, mis annab õiguse nõuda leppetrahvi. Vastustaja ei esitanud VAKO menetluses kaebaja ettepanekule sisuliselt mitte ühtegi vastuväidet. Seda, miks on kolme kuu pikkune tähtaeg liiga lühike ja kuuekuuline tähtaeg vajalik, vastustaja ei põhjendanud. Hankelepingu projekti p 9.3.6 2(6)
6.2 Lepingu punkti 9.3.6 tingimus ei arvesta vedaja rikkumiste ulatusega ja ei ole seega proportsionaalne. Rikkumised, mille puhul vedajale tehakse ettekirjutused on valdkonnas tavapärased ning ettekirjutuste eesmärk on juhtida tähelepanu puudustele vedaja tegevuses. Ettekirjutused ei oma olulist mõju kogu lepingu täitmisele (graafiku rikkumised). Seejuures riigihanke alusdokumendi punkt 8.2.1 loeb näiteks 2-3 minutilise sõidugraafiku ennetamise oluliseks rikkumiseks. Seega kui 3 bussijuhti üks kord aastas eksivad ja selle kohta koostatakse ettekirjutused, tekib alusdokumendi punkti 9.3.6 järgi vastustajal õigus leping lõpetada, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kaebaja leiab, et lihtsaim viis punkti 9.3.6 õigusaktidega kooskõlla viimiseks oleks see, kui vastustaja sätestaks, et lepingu ülesütlemise õigus on ainult 3 olulise rikkumise korral 12kuulise perioodi jooksul. Seejuures tuleks punkt 8.2.1 liigitada ebaoluliste rikkumiste alla, sest on selge, et on ebamõistlik ja vedajat kahjustav olukord, kus oluliseks rikkumiseks loetakse näiteks sõidugraafiku ennetamine 1-2 minutit. Ülesütlemise õigus on põhjendatud ainult korduvate oluliste rikkumiste korral ja seejuures on oluline, et oluliste rikkumiste loetelus oleksid ikka asjakohased rikkumised, mis on olulised kogu lepingu tähenduses. Kaebajaga samale seisukohale on sisuliselt jõudnud ka VAKO. Kaebaja ei nõustu aga VAKO lõppjäreldustega ja leiab, et punkt 9.3.6 on ebaproportsionaalselt vedajat ja võimalikke pakkujaid kahjustav. Samuti ei saa vaidlust käia selle üle, et näiteks sõidugraafiku ennetamine paari minuti võrra ei ole oluline, vaid on ebaoluline rikkumine. Mõlemad rikkumised on sellised, mida veoteenust pakkudes paratamatult aeg-ajalt ette tuleb. Kaebaja meelest tähendab see üheselt, et muuta tuleb nii punkti 9.3.6, kui ka liigutada punkt 8.2.1 oluliste rikkumiste alt ebaoluliste rikkumiste alla. Vastustaja seisukoht
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu alljärgnevatel põhjendustel. Hankelepingu projekti p 8.12 7.1 VAKO on vaidlustatud 17.02.2021 otsuse p-s 18 õigesti osundanud, et täpselt samasugustele hanketingimustele on Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus kohtuasjas nr 3-20-1202 juba hinnangu andnud, kinnitades, et tegemist on õiguspärase tingimusega. Kaebaja ise oli selles kohtuasjas menetlusosaliseks. Nimetatud kohtuasjas oli hankelepingu p 9.13 identne käesoleva vaidluse esemeks oleva hankelepingu punktiga 8.12. Kohtud leidsid, et säte ei ole vastuolus õiguse oluliste põhimõtetega. Tallinna Ringkonnakohus on otsuse p-des 13-15 kokkuvõtvalt sedastanud, et 6-kuuline tähtaeg sanktsioonide rakendamiseks vedaja suhtes ei ole õigusvastane, vaid vastupidi isegi vedajat soodustav, kuna määratleb ettenähtavalt „mõistliku aja“ pikkuse leppetrahvide rakendamiseks. Riigihankes puudub vedajal õigustatud ootus vabaneda oma kutsetegevusega seotud rikkumisele järgnevast lepingulisest vastutusest. 7.2 Praktikas on 6-kuuline tähtaeg vajalik, et selgitada välja rikkumise asjaolud, mille kohta hankijale laekub teave viivitusega ning asjaolude väljaselgitamine võtab aega. 6- kuuline tähtaeg on ka maksimaalne, kuivõrd reeglina toimub sanktsiooni rakendamine kiiremini. Sõltumata sellest, kas leppetrahvi rakendatakse 3 kuu või 6 kuu jooksul, ei sõltu sellest leppetrahvi summa. Hankelepingu projekti p 9.3.6 7.3 Kaebaja põhjenduste kohaselt ei ole õigusvastane mitte hankelepingu p 9.3.6, vaid hoopis p 8.2.1, kuna kaebaja väidab, et tema õiguste rikkumine oleks kõrvaldatud vaid siis, kui hankija muudaks hankelepingu punkti 8.1.2. Seeläbi väljub kaebaja aga vaidluse piiridest, sest kaebaja ei ole VAKO-s vaidlustanud hankelepingu punkti 8.2.1 ning seetõttu on tegemist siduva ja kehtiva hanketingimusega. Seega tuleb mistahes põhjendused seonduvalt hankelepingpunktiga 8.2.1 tähelepanuta jätta. 7.4 Ettekirjutusi hankelepingu täitmisel teevad nii Transpordiamet, Politsei- ja Piirivalveamet kui ka Tööinspektsioon. Lepingu p 9.3.6 ei puuduta vaid Transpordiameti poolt tehtavaid ettekirjutusi bussiliikluse hilinemise kohta. Riikliku järelevalve eesmärgiks ei ole mitte väheoluliste ja lepingu 3(6)
täitmist mitte mõjutavatele asjaoludele reageerimine, vaid avalikku korda ohustavate situatsioonide reguleerimine ettekirjutuste kaudu. Hankelepingu p 9.3.6 lepingu ülesütlemise alusena saab olla täidetud vaid juhul, kui ettekirjutused on jõustunud. 7.5 Nõustuda tuleb VAKO-ga, et hankelepingu ülesütlemise otsus on kaalutlusotsus ning p-s 9.3 sätestatu ei vabasta hankijat kohustusest ülesütlemise aluseks olevaid rikkumisi ja muid asjaolusid kaaluda. Ülesütlemine on alati vedaja poolt vaidlustatav. Sama loogika kehtiks juhul, kui kõnealune hankeleping oleks tsiviilõiguslik leping. 7.6 Hankija ei pea kujundama hankelepingu tingimusi selliselt, et need oleksid pakkujale võimalikult soodsad ja meelepärased. Pakkujal on alati võimalik hinnata oma riske ja jätta pakkumus esitamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hankelepingu projekti p 8.12
9.Hankelepingu projekti p 8.12 sätestab, et kui seadusest tuleneva nõude esitamise, kujundõiguse kasutamise või Vedaja kohustuste rikkumisele tuginemise tähtaeg on lühem kui 6 kuud, loetakse see Tellija suhtes kuuekuuliseks. Tähtaeg hakkab kulgema alates Vedaja poolt Tellija vastavasisulistest asjaoludest kirjalikus vormis teavitamisest.
10.Kaebaja leiab, et säte on õigusvastane, kuna vedaja ei pruugi saada igast rikkumisest teada vahetult peale selle toimumist või üldse mitte ilma, et vastustaja sellest vedajale teada annaks. Vastustajal on sellises olukorras võimalik koguda rikkumisi ja esitada need siis korraga pooleaastase perioodi lõpus ning vedajal puudub võimalus asjad kohe korda teha. Samuti leiab kaebaja, et säte on vastuolus VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud kohustusega teavitada leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu.
11.Nii VAKO kui ka vastustaja on sätte õiguspärasuse analüüsimisel põhjendatult viidanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendile haldusasjas nr 3-20-1202, milles kohus analüüsis kaebaja poolt esitatud kaebust lahendades samas sõnastuses esitatud sätte (hankelepingu p 9.13) õiguspärasust riigihankes nr 222644. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et kuna VÕS § 101 lg 2 annab pooltele võimaluse leppida kokku õiguskaitsevahendite rakendamise tingimustes, siis ei saa ka ATL p-s 9.13 (praegu p 8.12) sätestatud 6-kuulist tähtaega pidada õigusvastaseks pelgalt selle tõttu, et see võib erineda seaduses sätestatud tähtaegadest. Kohus selgitas, et VÕS § 101 lg 2 järgi on poolte kokkuleppel võimalik õiguskaitsevahendite rakendamise tingimusi nii piirata kui ka laiendada (kuni ei satuta vastuollu VÕS § -s 6 sätestatud hea usu põhimõttega), siis ei tingi selline lahknevus iseenesest lepingu vastava sätte õigusvastasust. Kohus märkis, et ilmselt ei saaks hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid eiravaks pidada rikkumisest teada saamisest arvestatavat 6kuulist tähtaega õiguskaitsevahendite rakendamisest teavitamiseks, mistõttu ei ole ATL p-s 9.13 sätestatud tingimus õigusvastane. Seega oli ringkonnakohus kokkuvõtvalt seisukohal, et 6- kuuline tähtaeg sanktsioonide rakendamiseks vedaja suhtes ei ole õigusvastane, vaid vastupidi, isegi vedajat soodustav, kuna määratleb mõistliku aja pikkuse leppetrahvide rakendamiseks lühemana, kui seda oleks seaduses sätestatud maksimaalne 3-aasta pikkune tähtaeg. See tähendab, et hankelepingu projekti p-s 8.12 sätestatu on vedaja jaoks soodsam kui VÕS regulatsioon, mis kuuluks vaidluse ilmnemisel kohaldamisele, kui lepingus p 8.12 puuduks. Seega ei ole säte vedaja jaoks ebaproportsionaalselt koormav. Sama leidis vaidlustatud otsuses põhjendatult ka VAKO.
12.Teistsuguseks järelduseks ei anna alust ka kaebaja argument, mille kohaselt ei pruugi vedaja igast rikkumisest enne 6 kuu möödumist või üldsegi mitte teada saada. Sätte sõnastusest tulenevalt hakkab 6- kuuline tähtaeg kulgema vedaja poolt tellija vastavasisulistest asjaoludest teavitamisest. Nimetatu tähendab, et ei ole võimalik, et vedaja ei saa oma bussijuhtide rikkumisest teada enne, kui hankijal tekib õigus esitada leppetrahvi nõue. 4(6)
13.Eeltoodust tulenevalt ei ole hankelepingu projekti p 8.12 vastuolus RHS-ga ning VAKO järeldus on õige. Hankelepingu projekti p 9.3.6
14.Hankelepingu projekti p 9.3.6 sätestab, et arvestades õigusaktides sätestatud erisusi on Tellijal õigus lõpetada Leping ühepoolselt ennetähtaegselt, teatades sellest Vedajale kirjalikult ette 60 päeva, kui Vedaja suhtes on koostatud käesoleva Lepingu täitmisega seotud vähemalt 3 ettekirjutust 12 kalendrikuu jooksul. Kaebaja hinnangul on see säte vedajat ebaproportsionaalselt kahjustav, kuna ka kolm lepingu täitmist oluliselt mitte mõjutavat pisirikkumist (eeskätt sõiduplaanist mitte kinni pidamine) annavad hankijale õiguse leping üles öelda. Kaebaja leiab, et lihtaim viis hankelepingu projekti punkti 9.3.6 õigusaktidega kooskõlla viimiseks oleks see, kui vastustaja sätestaks, et lepingu ülesütlemise õigus on ainult 3 olulise rikkumise korral 12- kuulise perioodi jooksul. Seejuures tuleb lepingu punkt 8.2.1 liigutada ebaoluliste rikkumiste alla sest on ebamõistlik ja vedajat kahjustav olukord, kus oluliseks rikkumiseks loetakse näiteks sõidugraafiku ennetamine 1-2 minutit.
15.Kaebaja leiab, et hankelepingu punkt 9.3.6 on õigusvastane, sest õigusvastane on olukord, kus oluliseks lepingurikkumiseks peetakse hilinemisi avaliku liiniveo teenuse osutamisel. Vastava rikkumise loeb oluliseks lepingu rikkumiseks aga hankelepingu p 8.2.1, mitte aga 9.3.6. Hankelepingu punkti 8.2.1 ei ole kaebaja aga VAKO-s vaidlustanud, mistõttu ei saa ta vastavale asjaolule tugineda enam kohtumenetluses. Tegemist on sisulise lepingu tingimuste õigusvastasust käsitleva väitega, kuivõrd kaebaja leiab, et lepingu punktis 8.2.1 toodud rikkumine ei saa olla oluline lepingu rikkumine. Seega ei ole hankelepingu tingimuste muutmine kaebaja poolt soovitaval viisil õiguslikult võimalik. Hankelepingu projekti p 8.2.1 tingimus on siduv ning kehtiv ning selle õigusvastasusele ei saa kaebaja enam tugineda. Kaebaja ei saavutaks oma eesmärki ka üksnes punkti 9.3.6 vaidlustamise läbi viisil, et sätte kohaselt oleks lepingu ülesütlemise õigus ainult 3 olulise rikkumise korral 12-kuulise perioodi jooksul. Olukorrad, mis on loetud lepingu olulisteks rikkumisteks on loetletud hankelepingu punktis 8.2 ning 8.2.1 näeb ette rikkumise, mis seondub rikkumistega sõiduplaanist kinni pidamisel. Seega ei muudaks ainuüksi lepingu punkti 9.3.6 muutmine kaebaja jaoks sisuliselt midagi, sest sõidugraafiku rikkumine on sõltumata graafiku ennetamise ajalisest kestvusest punkti 8.2.1 järgi ikkagi lepingu oluline rikkumine.
16.Eelnev ei tähenda, et hankija võiks oma lepingust tulenevaid õigusi kasutada pahatahtlikult ning vastuolus hea usu põhimõttega. Vastustaja ei ole ei menetluses VAKO-s ega ka kohtus osundanud, et kavatseb lepingu punkti 9.3.6 rakendada kaebaja poolt kirjeldatud viisil. Vastustaja on menetluses osundanud, et ei näe hankelepingu projekti p 9.3.6 kohaldamisel ette, et leping kuulub hankija poolt igal juhul ennetähtaegselt ülesütlemisele, kui vedaja suhtes on 12- kuulise perioodi jooksul tehtud vähemalt kolm ettekirjutust. Kõnealune säte annab hankijale nimetatud asjaolude esinemisel õiguse leping üles öelda, kuid nimetatud õigust ei saa hankija kasutada meelevaldselt ja vastuolus hea usu põhimõtte ja lepingu olemusega. VAKO on põhjendatult viidanud, et sõltumata lepingu olemusest (tsiviil- või haldusõiguslik leping) ei saa hankija nimetatud lepingu lõpetamise alust rakendada ilma, et ta võtaks arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid, sh rikkumiste olemust. Kohus nõustub, et hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega oleks vastuolus olukord, kus hankija lõpetab vedajaga sõlmitud hankelepingu olukorras, kus vedaja suhtes on viimase 12 kuu jooksul tehtud kolm ettekirjutust väga pisikeste rikkumiste eest, mis ei näita vedaja üleüldist suutmatust lepingut nõuetekohaselt täita, vaid mis pigem tähendavad valdkonnaspetsiifiliste riskide (nt mõned hilinemised liinide teenindamisel) ebaolulises mahus realiseerumist. Kohus lisab ka, et sätte sõnastus võib teatud olukordades olla kaebaja jaoks tavapärasest soodsam, kuivõrd mõningatel juhtudel võib rikkumine oma olemuselt olla sellise kaaluga, mis õigustaks juba esmakordsel esinemisel lepingu ennetähtaegset ülesütlemist, kuivõrd rikkumise asjaolusid arvestades ei saa hankijalt eeldada lepingu täitmise jätkumist selle kehtivuse lõppemiseni. Hankijal sellisel juhul lepingu ülesütlemise õigust aga ei ole, kuna lepingu sõnastuse kohaselt peab rikkumisi olema kolm. 5(6)
17.Eeltoodut kokku võttes ei ole hankelepingu projekti p 9.3 vastuolus RHS-ga.
18.Seega jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda.
20.Vastustaja on taotlenud lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 1920 eurot koos käibemaksuga, mis vastab 10-le töötunnile tunnihinnaga 160 eurot tund.
21.HKMS § 109 lg 6 ei välista haldusorgani kasuks õigusabikulude välja mõistmist igal juhul. Riigikohus on oma otsuses haldusasjas nr 3-20-1198 selgitanud, et jääb varasema seisukoha juurde ning rõhutab, et hankemenetluse eesmärk on muu hulgas ehitustööde, kaupade ja teenuste ostmisel hankija raha säästmine (RHS § 2 lg 1). Selle eesmärgiga ei oleks kooskõlas olukord, kus õiguspärase hanke korraldaja kanda jäävad vaidlustamisega kaasnenud lisakulud. Kas määrata hankevaidluses hankija esindajaks majasisene jurist või advokaat, on hankija töökorralduse küsimus, mida kohus ei hinda. Kaebaja ei saa nõuda, et hankija korraldab enda esindamise kohtumenetluses kaebajale soodsaimal viisil. Seega on vastustaja õigusabikulude hüvitamine kooskõlas kohtupraktikaga.
22.Riigikohus rõhutab eelpool toodud lahendis ka, et kohus peab siiski jälgima, et hankija õigusabikulu väljamõistmine ei riivaks ebaproportsionaalselt kaebepõhiõigust (PS § 15 lg 1 esimene lause).
23.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et vastustaja menetluskulud on põhjendatud vaid osaliselt. Kohus võtab siinjuures arvesse, et vaidlus puudutas vaid hankelepingu punktide õiguslikku tõlgendamist ning menetluses osalemine ei eeldanud mahukate materjalide läbi töötamist. Samuti oli vaidlusaluseid sätteid eelnevalt juba analüüsitud VAKO menetluses ning vastustajale oli teada ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht haldusasjas nr 3-20-1202.
24.Kohus peab eeltoodut arvestades põhjendatuks mõista kaebajalt välja vastustaja lepingulise esindaja kulutused pooles ulatuses, st summas 960 eurot koos käibemaksuga. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.